254 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 16. Kuid miks sa ise tõhusamal moel ei sõdi ajaga ta rüüstajad kärsid? Ei kaitse ennast vahendite toel, mis õndsamad on, kui mu ahtrad värsid nüüd, kus sa seisad täies noorusjõus, on mittu harimata neitsi aeda heal meelel sulle lilli kandma, nõus supildist sulle sarnasemaid kaeda? Nii jätkuks elu, millest pintslitaid või minu vilets sulg nii ei vesta, et paneks elama keskelavaid su hinge ja su pauni väliskesta enda ära andes püsida, sa võid, siis elad teoses, mille ise lõid. William Shakespeare'i soneti number 16 luges Jan Uus.