154 William Shakespeare'i sonett. Sonett number 18. Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita? Kuid sul on armsam püsilikum laad. Järsk torm võib maikuus puudelt pungad niita. Ja suvi ainult viivu ehib maad. Liig kuumalt paistab vahel taevasilm. Ja tihti tuhmub tema kuldne jume. Loodustujutseb, kui muutub, ilm on helge, ilu, elutu ja tume. Kuid sinu suvel ei tulekadu ja iluga sa ühte jääma pead. Ei hoople surm, et rändad varjuradu, sind igaveseks teevad värsiread. Sest kuni näed veel silm või hingab rind, värss Elalon ja elus hoiab sind. William seitspiri soneti number 18 luges Tambet Tuisk.