154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 20. Su naise palge loodus ise minkis Mu luule käskija ning käskijanna ja naise hella meele sulle kinkis, kuid naiste valskust põues sai kanna sull silmis sära, rohkem valskust vähem. Üks pilk neist kuldab kõik ümberringi. Su jume Meiu jumele on lähem. See paelub mehi, lummab naiste hingi. Sind naiseks, küllap esialgu loodi loodussinust võlutud, läks segi ja minu kahjuks, muutes tegumoodi sind tillukese lisandiga tegi. Et sulle naiste rõõmustus kord pandi. Arm mulle, anna neile armuandi. William Shakespeare'i soneti number 20 luges Jaak Prints.