154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 11. Nii ruttu kui sa hääbud uueks sirgutaas, lapses, kes on raasu eluväest taas noorelt antud värskes jõussa virgud, mis sinu on, kui noorus kaob sul käest? See ongi tarkuse ja ilu kalju. Enter raugenetrus kõlbab nende jaoks, kes aja peataks. Kui neid leiduks palju kuus aastakümmet ning maa ilmgi kaoks. Las surra ahtralt, keda teinud loodus on näotuks, kellest külvi pole head. Ent sulle anda heldus olnud soodus. Ta kallist andi kallilt hoidma. Pead sind pitsatiks. Ta lõikas. Sinu mureks on lüüa jäljendeid, et sa ei sureks. William Shakespeare'i soneti number 11 luges Kalju Orav. Tõlkinud Harald Rajamets.