154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 22. Ei veena peegel mind, et olen vana, kui sinu näos on alles noorus, hurm. Ent kui ma sind näen ajast kortsumala, siis tean, et lunastab mu päevad surm. Eks ole, ilu, mis nüüd ehib sind rüü minu südamele uus ja kenam. Kuid sinu südant peidad minu rind, saab mul siis olla iga sinust enam. Oo arm, sa ole endaga nii valvas kui mina, sinu, mitte enda eest su südant kandes hellalt heas ja halvas kui hoolas amm, kes kaitseb väiteid meest. Kui vaiki, minu süda, siis eisaa Sa minult enda oma elamuga. William Shakespeare'i soneti number 22 luges Eero Spriit.