154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 24. Musilm kui taidur võttis pilti teha su kaunist kujust otse minu rinnas. Ja nüüd on selle raamiks minu keha ning perspektiiv maalikunstis hinnas. Nüüd läbi meistri, näed, mis on ta suutnud seal pildil on su palgejooned veatud põues, mille kunstnik töötoaks muutnud ja mille aknaiks sinu silmad seatud. Enne kui silmapaar teist paari aitab, maalisid mu silmad mul suu silmad põue akna ekson, kus paitab sind päike, piiludes neist peale sulle. Üks taid on puudu silmil, maalivad vaid nähtavat, ei südant tunnenaad. Williams Expyrisoleti number 24 luges Ivo Uukkivi.