Päevatee suvekülaline. Tere päevast, head kuulajad. Mina olen saate toimetaja Olev Kenk. Päeva tee suvekülaline on Setumaal vene piiri ääres sündinud, kuid praegu Koigi vallas elav Kaie Altmets, kes õpib ja arendab ennast pidevalt, peab vallavalitsuses arendusspetsialisti ametit. On kirglik umbrohusööja, pidanud paljusid erinevaid ameteid ja usub, et Kunime küla veel elab. Elad Eestimaa? Tere tulemast saatesse. Kaie, sa sündisid vene piiri ääres Meremäe vallas. Milline oli sinu lapsepõlv ja lapsed? Põlve kodu, meie lapsepõlveküla ja kodu on väga lihtsas ja sellises tagasihoidlikus külas nagu Tessova külas, et see on tõesti Petseri külje all kolm kilomeetrit. Ja Meie minu mäletamist mööda lapsepõlve aegne sissetulek tuligi suuresti oma toodangu Petseri turule viimisest, mille eest sai siis osta suhkrut ja ka selliseid muid vajalikke maitseaineid, mida kodus kasutada oli. Süttu, ent ometi laadi Järvamaal, kuidas siia sattusid? Kuna elatustase oli väga-väga viletsa palka saadi vähe, siis otsustati tulla eestimaale paremat elu otsima. Minu ema õde elas juba tol ajal Järvamaal, kutsus ema kõigepealt Järvamaale ja poole aasta pärast tuli ka isa meile järele, millega su vanemad tegelesid. Minu ema on laste vähegi suuremaks saamisest saadik olnud lüpsja ja sellel ametilt läks ta ka pensionile, et on terve elu olnud pea juures ja isa on olnud traktorist juba Vastseliina traktorijaamast saadik ja läks ka pensionile Tammsaare kolhoosis traktoristile. Niisiis sa ei ole oma pere ainukene laps? Ei, mul on veel kaks õde. Nendest üks on põhielukohaga Tallinnas, aga hetkel töötab Soomes ja teine õde elab Järvamaal ja on ka erinevaid ameteid pidanud. Kaie oled ise öelnud, et üsna noore tüdrukuna sa abiellusid ühe vargamäe mehega ja teil on nüüd kolm last, millega abikaasa ja lapsed. Tegelevad minu abikaasa on terve elu olnud, samuti traktorist alguses ja hiljem autojuht ja väga palju aega oli Järva teedevalitsuse autojuht ja on tänaseks päevaks pensionär. Aga lapsed? Poeg on olnud 11 aastat New Yorgis ja väga ootan teda koju ja sellel aastal see ilmselt sünnib. Üks tütar elab Oisu aleviku lähedal rätla külas ja töötab praegust rätla põhikoolis. Ja teine tütar elab koerus ja tema on Koeru Konsumi müüja. Kaie, millega sa siis selle Vargamäe mehe ära võlusid? No eks ma võib-olla oma tagasi hoidlikkusega loodan nii, et ta oli sõjaväest koju tulnud noormees ja ühel jaaniõhtul kokku saime. Kõigepealt õppisid saam Väimelas zootehnikuks. Kui kaua sa loomadega üldse töötasid? Missid? Loomade jõudis? No ilmselt minu ema töö viis mind ka loomade juurde juba väikse lapsena käisin ema töö juures abiks ja meil olid ka kodus loomad, et nii kaua kui on võimalik olnud loomi pidada ja selle eest ka väikest sissetulekut saada. Nii kaua olen ka mina oma elusloomi pidanud. Oled sa kodus ka mingeid loomi pidanud? Jah, ma olen seniajani pidanud ka kolme lehma, kui oli võimalik veel piima üleandmine ja selle eest sain natuke raha ja sellega sai koolitatud lapsed. Kaie ja siit lähemegi edasi sellega, et ükskord said kolhoosiajad otsa ja, ja esimest korda said sa maitsta, mida tähendab töötu olla ja hakkasid postiljoniks, kui raske oli seda endale tunnistada või üldse selline hoopis teistsugune amet vastu võtta. Ei, see ei olnud sugugi raske, kuna mulle suhtlemine inimestega meeldis, töötuna vahet pole tegelikult, mis sa vastu võtad, kas midagi toredat ka selles töös oli? Ma ühendasin nagu kahe postiali ringi üheks ja see igapäevane jalgrattasõit 30 kilomeetrit kestis kolm aastat. Mu abikaasa, kui meil oli juba auto, siis tema ikka laupäeval lubasin sõita oma isikliku autoga. Tahaksin rutem koju ja peale seda olen ma olnud siis esimene auto postiljon Järvamaal ja selleks oli postil ostetud sõiduauto Tauria ja sõitsin sellega siis nagu ekspluatatsiooni ajal läbi. Sellest ajast on päris vinge autojuhikogemused, et sa pead minema välja iga ilmaga, iga päev kuus päeva nädalas. Oli see füüsiliselt raske, ikkagi iga päev 30 kilomeetrit raske postikotiga läbida. Kruusateed kevadel porine, talvel lumine ja ma olen ikkagi ühe kukkumise ka läbi elanud, selle aja jooksul aga õnneks nii hästi, et luud-kondid jäid terveks ja kõik lõppes hästi. Ja siis pärast postide ümberkorraldamist oli taas kaks aastat ilma tööta ja sellest üheksa kuud hoolitsesid oma ämma eest. Mida see omastehooldaja kogemus sulle tegelikult andis? Mulle tundub, et see ei ole lihtne ja see on väga suur katsumus. Eks ta on jah, et kui võõrastega suheldes hooldajana sa saad välja öelda rohkem siis omadega Sa ei saa võib-olla seda öelda välja, mis sa tahaksid öelda, alati võib olla ka mõnikord nii, et omadele saaki rohkem välja öelda, et ma ei oska öelda, aga minul oli ikka nii, et ega ma kunagi ei pidanud keerutama ja midagi ümber nurga rääkima, vaid kõik jutud, con saanud otse ja õigete väljenditega ära öeldud, et kui ema ütles me äsja, niisiis kui ma leidsin, et nii teha enam ei saa ja nagu tema soovis, siis ikkagi väga tihti jäi minu arvamus peale, et selles mõttes olen ma oma ämmaga väga hästi läbi saanud, et ei tekkinud selliseid suuri erimeelsusi, et mille pärast riielda oli vaja või nii riidu minna, et ei tunta üht-teist, nii et praegu ma nii mõneski suhtes kuulen seda, et ma ei saa oma ämmaga üldse. Sest et meie suhted ei klapi. Mina saan küll seda öelda, et ma sain oma ämmaga algusest kuni tema elupäevade lõpuni väga hästi läbi ja ja meil suuri erimeelsusi ei olnud. Ja siis võtsid jälle ennast kokku ja läksid Mainori kõrgkooli ärijuhtimist õppima. No miks ometi? No see on jälle olude sunnil, et kuna olin olnud pikka aega töötu minu zootehniku kvalifikatsioon oli ennast ammendanud elu mängis mulle kätte selle võimaluse, et paides avati Mainori kõrgkooli ärijuhtimise kursus ja sinna tekkis nii palju õpilasi, et sai siin kohapeal see rühm avatud siis ma arvan, et üks põhjus, miks minust ka sai üliõpilane, on just nimelt see, et see kursus tekkis paidesse. Kaie Altmets, sa oled veel töötanud ka Koigi koolis aedniku ringijuhi ja valvelauatöötajana ehk et sa ei ole peljanud ühtegi ametit vastu võtta ja siis tuli järsk hüpe karjääriredelil ülespoole ja sinust sai Järva maavalitsuse terviseedendaja. Ma mäletan, mina ka. Ehk et siit võib järeldada, et terved eluviisid ja, ja võib-olla ka meditsiin on sind kogu aeg huvitanud. Tegelikult võib nii öelda küll, et oma lapsepõlvest olen ma kohalikku toitu ja kodust toitu söönud. Väga palju oleme me metsasaadusi korjanud. Terviklikkus ja tervislik eluviis on olnud küll läbivad, kas minu kogu elus ja sattumine maavalitsuse terviseedendaja kohale tekkis ka sellest, et kui ma astusin Mainori kõrgkooli, siis seal ei olnud meil sisseastumiseksameid, vaid Tartu Ülikooli õppejõud testisid meid, et kas me oleme iseloomu omadustelt sellised, et ärijuhtimise erialal õppida. Sellest testi tulemusena mulle küll rohkem sobib sotsiaal valdkond. Ja kuna Järva maavalitsuses oli konkurss terviseedendaja erialale siis Mainori vastuvõtutest julgustas mind sellele erialale kandideerima. No mida see riigiametniku töö siis endast kujutas, said nagu aru, et see on midagi sinu jaoks või, või tegelikult selline ametniku, tööpaberite määrimine sulle ikka päriselt ei istu. Mulle väga ei meeldi aga iseenesest uute ideede välja pakkumine ja see mulle meeldib. Ja sain olla terviseedendaja just ajal, kus tervise arengu instituut koolitas Eestis esimest korda terviseedendajaid. Ma olen saanud läbida selle baaskursuse, kus on tervise edendus, läbiti läbi tõenduspõhiselt otsuse ja analüüsi ja, ja kõik erinevate valdkondade põhiselt nii meditsiini natukene ja kõike kõike, et see oli väga-väga vinge ja kasulik koolitus, mille ma Räbida sain selle ametiposti juures. Ja muidugi need algatused, mis tervise edenduses suuresti tol ajal ellu sai lükatud, on mõned neist tänaseni elus püsinud, et selle üle on. Mul on hästi hea meel, näiteks näiteks liikumisüritused valdades. Iga vald sai korraldatud ühe liikumispäeva jagati valdadesse kuudel ja see, nagu te teate, on üle 10 aasta kestnud ja kestab edasi. Ja nüüd töötad sa oma koduvalla ehk siis Koigi valla vallavalitsuses arendusspetsialistina, mida see töö endast kujutab või mida on ühes pisikeses vallas siis nimega arendada. Arendusspetsialisti koht jällegi sattus mulle kätte nii et mu projektid, Järva maavalitsus lõppesid juunikuuga ja uus rahastamisperiood oli tulemas ja Koigi valla arendusspetsialist lahkus ootamatult töölt. Kuna ma käisin paidesse päev, mis oli päris suur kulu, siis otsustasin proovida arendusspetsialisti kohale kandideerida ja esialgu, ega ma ei osanud arvata, mida see nii laias laastus toob. Et arendamine tähendab tegelikult arengukava elluviimist ja ka uute ideede mõtlemist sinna kohalikku olustikku olen ma juba enne arendusspetsialistiks olemist olnud arendustegevuse juures, kui tehti Koigi mõisa renoveerimisprojekti. Peale selle olen olnud lasteaia valmimise ideede genereerimise juures ja nii on neid väiksemaid mitmeid projekte ka oleme veel esitanud valitsejamaja projekti keskkonnahariduskeskuse ehituseks, aga see projekt kahjuks raha saanud. See hoone on ka praegust sisustamata, aga igasuguseid spordi ja, ja erinevaid projekte on tulnud vallas teha päris päris palju. Just arendusspetsialisti roll ongi neid uusi alt tulevaid algatusi kas motiveerida või ka analüüsida, et kas sellel ideel on tulevikku ja kas see idee võiks kuskiltki rahastust saada. Kaie Altmets, kui nüüd püüame sinu senise tööinimese karjääri kuidagi kokku võtta, siis milline aeg on olnud kõige huvitavam ja, ja milline seevastu kõige raskem sinu elus? Ma ei oska öeldagi, et kas mul väga huvitavat aega on olnud, iga eriala või iga töö on olnud omaette huvitav ja rahuldustpakkuv ja võib-olla just see terviseedenduse amet on olnud mulle nagu iseenesest kõige rohkem põnevust ja, ja uusi mõtteid ja ideid pakkunud, et koolitusprotsessis saime ju kokku üle Eesti, kõik terviseedendajad, kõik maakonnad, iga maakond sai jagada ka seal oma kogemust ja nüüd, kus on ilmunud terviseedenduse 20 aastat kogumik, siis väike panus on ka minul sinna, et pigem ma võiks nii-öelda, et see on hästi põnev aeg olnud minu elus, mis ma olin maavalitsuses, nii nagu arenduses üldse ka praegu ka iga päev on uus liinitöötajat minust kunagi ei saa. Ma ei ole võimeline töötama Reena ühte stamptööd hommikust õhtuni ja päevast päeva iga päev peab pakkuma midagi uut ja mis sest, et mõni päev tuleb mõnda asja korrata, aga aga ikkagi vaheldusrikkus on oluline. Aga nüüd on aeg kuulata muusikat ja kui Kaie sul on võimalus kuulata täpselt seda, mida sa tahaksid praegusel hetkel kuulata vikerraadiost, siis mis laul või mis muusika? Palazon. Mida vanemaks sa saad, seda rohkem igatsed sa oma sünnimaale. Ja sellepärast võib-olla ootaks seda Võromaa laulu, seda ma vahetevahel kuulan, ise niisama ka. Ja väga hea meelega naudin, kui raadiost seda tuleb. Aga kuulame. Lilleoru nõlva. Põllumeeste Timmega rahul ma ette ei lähe, Arvo Pärt kõrvale. Oma Võrumaa Luist läbi minnes kuuli käivitus, sai ma mõni kõrge, sai mozilla siilost sättel. Võru Võrumaa kõige ilusam, sinu Tiit ma egal kulul. Ööbikuorg korgemuna Torn minut tässä Minnenja tulla. Seal barri jalatsi läbilist. Retsitektse oma kurja ess ole, ai mul siis takka kai ja kuis imeli trepi pääl. Kui Saakašvili ütles väga mulle alati. Süürlasel piin oli Vaab. Samas käki samm. Null ma siis oligi ääres. Võrumaa ilu Saksamaa ega kulul. Ööbikuorg korge munamäe tornlinnud Dash Minnenja tul. Võrumaa Võrumaa kui käes on uus auto, sinu ma Ehal voolu. Viku korge munamäe torn minut leeri minna ja tulla. Jätkame saadet tänase päeva tee suvekülaline on väga põneva elukäiguga elupõline õppija Kaie Altmets kes elab Koigi vallas sõrandu külas. Kaie sind iseloomustab pidev soov õppida ja ennast täiendada ja tulenevalt tööst maavalitsuse tervise edendajana olles läbinud näiteks seksuaalkasvatuse, eakate hooldamise, laste väärkohtlemisealase abi koolituse, aga pinud ka kangakudumist, käsitöö toodete arendamist ja müüki, turismitoodete turundamist, sotsiaalset ettevõtlust, kultuurisündmuste korraldamist oled näiteks veel muuhulgas ka kepikõnnijuhendaja. Ja nüüd on siis kaks võimalust, kas sa oled selline pealiskaudne ja ei suuda ühtegi asja lõpule viia või vastupidi. Asju, mida teha tahad, on lihtsalt nii palju. Milline variant on õige? Eks võib-olla see viimane on rohkem õiged, ma ikka tahan palju teha. Aga et palju teha, pead sa mõningaid asju laiemalt teadma ja tundma, et eks see osa koolitusi kindlasti on tööst sõltuvad, et arendusspetsialistina ka sa pead teadma paljusid valdkondi, et sa saad selles teemas kaasa rääkida. Ma arvan, et minu sellised täienduskoolitused on just lähtuvalt sellest, et olla parem professionaal. Sa justkui valmistad ennast tasapisi igaks järgmiseks katsumuseks või ettevõtluseks niimoodi ette. Eks see nii ongi. Kepikõnnijuhendaja koolitus tekkis just ka sellest vajadusest lähtuvalt, et Järvamaal tol ajal ju kepikõnnijuhendajaid polnud, oli üks, kaks tükki, aga sündmusi oli vaja korraldada kogu maakonnas. Ja siis juhtuski nii, et ma läksin ka ise kepikõnni juhendaja koolitusele ja täna ma saan näiteks oma külas, ma ei pea kutsuma juhendajad, vaid ma saan seda ise juhendada, olles ise selle koolitusega täiendkoolituse läbinud. Võiks öelda ka, et mis selles siis nii erilist on, et kepikõndi peaks tegema juhendaja käe all. Kuigi ma juba ette rutates ütlen, et ma näen iga päev, kuidas kepikõndi tehakse valesti. Just nimelt ma olen selline inimene, et kui ma näen väga valesti kõndijat, siis ma peatan auto kinni ja ma lähen inimese juurde. Tahaksid, ma näitan sulle mõned paremad võtted, et sa teed praegust nii valesti, et sa võid pärast ise valu tunda, sellepärast et sa valesti kõnnid, mis selles osas on võimalik, biovalesti liikumine loomulikult on oluline, et kõnni või ilma keppideta. Ka siis on kõndimine hea, aga kui sa kõnnid keppidega, siis on vaja liikuda ikkagi teatud asendeid jälgides, et käed ei pea käima ees. Nii nagu need rongi vedurid, vaid käed peaks liikuma, nii et sellest oleks organismile rohkem kasu. Ühesõnaga, keppe ei ole vaja lihtsalt niisama järgi lohistada, vaid nendel on kindel funktsioon. Just nimelt, et selleks ongi kepikõnni juhendamine, et saada maksimaalset kasu. Et kui tahad kõndida vabalt, võib kõndida, aga ilma aga keppidega kõndimisest saab organism palju suuremat kasu. Liikumise seisund. Kohalt oled õppinud veel näiteks matkaradade planeerimist loodusesse. Kas seda kõike on sul päriselus ka vahele? Jah, on just selle arendusspetsialisti töö juures on mul paljusid selliseid erinevaid asju ja ja kuna ma olen ka näiteks Innove projektide hindaja olnud ja olen ka praegust innovi hindajat ootelehel, et kui tekib selliseid projekte, mis minu professioonile vastavad, siis kutsutakse mind projektile hindajaks ja liiderprojektid samuti, et ma olin eelmise perioodi hindaja, sellest perioodist olen juhatuse liige. Olla teadlik, kuidas protseduurid õigesti käivad. Oled veel muuhulgas õppinud minihotelli turismiturundust ehk et kas sul oli plaan hakata hotelli pidama? See koolitus on just saanud motivatsiooni minu enda ettevõtte asutamisest, kuna ma elan maal ja, ja tunnen, et koigist sõidavad turistid mööda, siis üks selline idee on üks väike, võib-olla kodumajutus kunagi ka luua. Ja, ja sellest lähtuvalt on seal mine hotelli koolitus säreverest läbi. Kuidas kutsuda oma ellu rohkem rõõmu lõdvestamis ja hingamistehnikad ka selle midagi sellist, mida sa oled ise praktiseerinud? Nojah, eks selleks, kui teha palju, siis see võtab ka iseendalt palju jõudu ja et kuidagi ennast vormis hoida, siis on vaja ka selliseid tehnikaid õppida ja teada. Kas tõepoolest koolitustel käimine arendab sind, annab sulle uut jõudu. Võib arvata, et aja leidmine kõigeks selleks on juba üsna keeruline. No eks aja leidmine on valikute küsimus, et igaüks leiab aega just nimelt selleks, mida ta ise kõige rohkem teha tahab. Ja kui see teema tundub selline meeldiv ja, ja põnev, siis igaüks leiab selleks aega. Aastal 2007 omistati sulle Kaie Järvamaa aasta sädeinimese tiitel. Mida see tähendab ehk et oled külaliikumise eestvedaja? Külaliikumine on jälle tuli minu ellu sellel hetkel, kui ma töötu olin, siis oli aega käia ka teiste küladega suhtlemas ja sealt 2001.-st aastast on saanud alguse, sõrandub, külaselts ja kodukandi koolitused on andnud hästi palju kogu Eesti teiste küladega suhtlemisel nii teavet kui ka kontakte. Ja ilmselt ka see sädeinimese tiitel tuli just nii-öelda avatud suhtlemisest. Jah, see on meeskonnatöö, sõraldu külaseltsi liikmena ja eestvedamisel ka Kodukant Järvamaa juures. Kolm perioodi olin Kodukant Järvamaa juhatuse liige, et sädeinimene on see, kes peab paljudega suhtlema ja ekse tiitel tuli ka just sellest. Sõrandus on ju väga uhke külamaja ja, ja sina oled üks selle külamaja saamise initsiaatoreid, mida need aastad on näidanud, kas inimesed vajavad kõike seda või kipub see tegevus seisma. Me oleme küllalt näinud neid kohti Eestimaal, kus on rajatud vägevat külakiiged ja külakeskused. Ja paari aasta pärast saab entusiasm otsa ja siis kõik hääbub. Ma ei saa öelda, et meil midagi hääbub, sellepärast et külamaja on kasutuses siiani ja jätkuvalt ja alles aprillis oli viimane kaheksa 10 veel seal külamajas, et hetkel maid kuus ei ole sündmusi olnud, aga kindlasti tuleb. Juunikuus on jälle meil oma külasündmust olemas, nii et ma ei saa öelda, et külamaja lõpuks või seal ei ole tegevust, et seal ei ole igapäevast tegevust. Sõrandu külamaja on nagu ehitatud ka hästi oskusliku pidamise peale nii-öelda et seal majas on küttekolded, sellised, mis lähevad kiire kütmisega kolme, nelja tunniga. Soojaks on, maja saab kütta, seal ei ole igapäevast voolavat vett, mis nõuaks soojuspumbakütet või vähemalt lisakütet radika näol merele hästi säästliku majandamise mõttega seda külamaja korda teinud. Hoone ise on sajaaastane juba ta on ehitatud 1910, siis ta ongi teistmoodi ja lihtne ja seal sündmusi korraldavad ka sellised inimesed, kes iseendalt nõuavadki lihtsust ja ja minimaalsed kulusid. Endise koolimaja ka just nimelt, et see ongi ehitatud 1009, kui me koolimajaks ja 73. aastani lapsed käisid koolis, siis oli ta mitukümmend aastat tühi ja 2000 oli see, kui mina vaatasin seal õue peal, et mis sellest majast küll edaspidi. Ja 2001, kui sai moodustatud sõrandav külaselts siis eralda külaseltsi, esimesed koosolekud peeti endises kaupluse ruumides, aga seal kokkusaamisi korraldades olid riided, läbimärjad, sest et kütmise tagajärjel maja seinad andsid niiskust välja riietesse ja siis läksime Koigi vallavalitsusse, kelle hallata siis oli tolleaegne külakoolimaja ja otsime seda endale küla inimestele kasutamiseks. Siis esialgse sisse minnes oli see pilt väga nukker, sest et üks kandetala oli murdunud ja akende raamid olid nii-öelda augud sees. Ja külm oli, et selle esimese aasta me ei taotlenud ka raha, aga 2002.-st aastast juba sai hakatud sinna väikseid rahataotlusi tegema ja sappardi programmiga 2003 sai taotletud sellele esimene Euroopa Liidu toetus, millega sai katus peale tehtud ja nii aastad läinud ja nii on see maja maja saanud korda ja on olnud ka inimestel koht, kus nad peavad oma peresündmusi, saame pidada küla sündmusi, külakoosolekuid pulmi on peetud. Ei ole nii, et külamaja seisab. Tühjalt ütle Kaie, miks sa panustad külaliikumisse ajal, kui paljudele näib, et maa on juba inimestest tühjaks jooksnud. Kas see mäng väärib veel küünlaid? No olen jätkuvalt seda meelt, et mina linna ei lähe ja selliseid inimesi on veel, kes ei soovi linna minna ja ma ütlen, et siis ei saa ka maaelu hääbuda. Päriselt, kui on veel inimesi, kes tahavad ja suudavad maal elada, sina tahad just nimelt, et kindlasti ma tahan maal elada. Ma ei, ma ei ole linna linnainimese elustiiliga. Ma vajan ruumi rohkem, kui linnas võimalik on ja ma vajan vaikust rohkem kui linnas seda. Nüüd me, Kaie, kuulame jälle siia vahele muusikat. Ja sinu üks lemmikuid on Siiri Sisask. Jah, et mulle meeldib väga kuulata laule, mille sõnadel on sügavam sisu. Et sellepärast mulle väga meeldivad Siiri Sisaski laulud ja mis laulma nüüd kuulame, mis maa see on? Eesti saatusel minu hinges ja see laul väga hästi kirjeldab seda südamevalu, mis maa see on, kus me elame? Et. Mu mõlemad siin, ta on. Ja kes selle Ükskord kokku koori tuleks armast ja lõpeks. Kaie Altmets, sa oled praegu 57 aastane ja, ja suvel saad 58 ehk et pensionile jäämiseni on veel pisut justkui aega. Kui sageli sa sellele mõtled, kuidas ennast pensionile jäämiseks ette valmistad? Eks ma ikka vahest mõtlen, et oleks vana, seadus oleks juba pensionär olnud ja ma oleks saanud tõesti tegeleda võib-olla lastelastega, et mida ma väga tegelikult taga igatsen. Et ma olen saanud vähe tegeleda lastelastega, saades pensionile, ma loodan väga sellega rohkem tegeleda, et ja muidugi oma koduümbruse ja aiaga kui mitmekordne vanaema sa oled. Ma olen õnnelik üheteistkordne, vanaema. Kui sagedasti see lastevägi kõik sinuga veel kokku saada Juba juba palju aastaid ei ole saanud kõiki korraga kokku, et viimati sain kõik lapselapsed pildile, kui neid oli seitse, nii et peale seda pole sellist juhust olnud, et kõik oleks korraga pildile saanud. Nüüd see väga kulunud küsimused vahel öeldakse, et lapselapsed on palju armsamad kui omad lapsed, et kas sinuga kani. No lapselaste eest on vastutus suurem kui oma laste eest kuidagi ma tunnetan seda, et kui oma laste kasvatamise aeg oled noor ja julge ja jätad lapsed üksipäini ja siis lastelaste pärast tunned ise rohkem vastutust, et kui nad on sinu hoida ja kaitsta siis mis nendega kõike juhtuda ei või, või nagu muretseda, rohkem, kindlasti muretsed lastelaste pärast rohkem kui oma laste pärast. Mis on sinu missioon vanaemana, mida sa neile tahad edasi anda? Tahan neile edasi anda, et kohalik toit ja, ja puhas toit on väga tähtis. Ja, ja sellest tegelikult sõltub ka väga suuresti sinu tervis. Et üks üks selline asi, mida ma lastelastele alati jagada tahan, on need oma kodused hoidised kodused toidud, kui mul selleks võimalus on ja õnnestub. Ja tänaseks ma olen ikkagi suutnud ka oma lapsi nii motiveerida, et ka nemad on seda teed jätkamas, et kodus valmistatakse oma pere jaoks ikkagi talvehoidised ja, ja neid ei pea poest ostma. Kaie, sa oled kirglike taimetoitude propageerija, kas see tähendab seda, et sa liha üldse ise ise? Ei, loomulikult söön ma liha, aga ma pean väga tähtsaks taimse toidu suurt hulka päevatoidus. Kuigi mõnikord läheb mõni päev nii mööda ka, et ma ei söö liha, läheb nädal ka mööda, et ma ei söö liha. Aga ma ei saa öelda, et ma olen täiesti taimetoitlane. Ehk et sa oled umbrohu ja kõikvõimaliku maltsa usku ja sa oled seda usku laotanud mööda Järvamaad ja eestimaad päris usinasti viimastel aastatel. Noh, see umbrohufestivali teema, mis Koigi mõisa sündmusena on mööda Eestimaad laiali läinud tuli võib-olla tõesti minu sellisest taimetoidu pakkumisest oma töö kaaslastele Koigi vallavalitsuses, et kui Koigi mõisale planeeriti sellist arendusprojekti, mida sa laiaga peale hakata ja milliseid arendusi sinna teha, siis kõigi tolleaegne valla Valen Kristjan Kõljalg pani selle projekti nagu sündmuste nimekirja kaks sellist sündmust nagu umbrohufestival ja moosilaat. Ja kui oli välja käidud, see sündmusena, siis vallavanemmõttelised külgoiorodib. No ma ei tea, aga kas ta nii mõtles, aga ta ütles, nii et kui see projekt raha saab, siis me hakkame neid asju tegema. Ja see projekt häire ja me koos vallavanemaga tegime selle esimese sündmuse ära, aga teise aasta umbrohufestivaliks oli vallavanem saanud riigikogusse ja siis tuli hakata meil endil tegema seda. Tänavune oli juba kolmas, kuidas läks? Tänavune võib öelda, et läks paremini kui eelmisel Talle esiteks olime sättinud oma sündmuse teisele päevale, kui oli Türi lillelaat kaks aastat, me pidasime seda Türi lillelaadaga samal päeval. Aga siis oli niimoodi, et möödakäijad tulid, kes sõitis siuhti mööda. Aga tänavu oli nii, et meil oli väga tõsiseid selliseid taimetoiduhuvilisi inimesi ja kes olid hommikust õhtuni ja jäid kuulama ka seda päeva loengud ja kui loenguaeg lõppes, siis, siis ma sain mitmelt inimeselt nagu tagasisidet, et sellist Priit ja seda teemat võiks kuulata rohkem ja kauem ja kindlasti tahaks veel kuulata. Ja üldse selle kohaliku liitude pakkujate laudade juures oli ka rohkem huvi, et kuidas see ikka tehtud on ja, ja mis sa sinna sisse paned ja noh, minu käest küsiti ja ka teiste käest ka, et ja kui ma nüüd tänavuse aasta meediat olen vaadanud, siis võin 2014 ma tegin võililleõisi taignas küpsetatud siis ma mujalt seda retsepti kuskiltki leidnud siis tänavu on päris mitmes meediaga kajastuses seda retsepti erinevate variatsioonidega välja käidud. Selle üle on ainult hea meel, et ühest väikesest teema algatusest on saanud ka üle kogu Eestimaa selline suur huvi just Eestimaa toidutaimede vastu. Tegelikkuses on ju Eestimaa looduses väga palju toidutaimi, mida sünnib süüa ja mis annavad sulle nagu organismile väärtuslikke vajalikke toitaineid. Aga pisut konkreetsemalt, kas kõik, mis aias rohetada põllul aasal kasvab, ikka sünnib potti panna? No päris kõike muidugi ei saa panna tunnet, tunda ka mürgiseid ja mittesöödavaid taimi. Suuresti võilill naat on kevadised esimesed taimed, tänavuse umbrohufestivali aasta põdrakanep on väga suure immuunsüsteemi tugevdaja ja üldse väga tähtis 99 haiguse vastu, et mitte meditsiinilise inimesena ma ei tohi rääkida taimede öelda kasulikkusest meditsiinilises mõttes, aga tervise seisukohalt võin ise öelda. Oma vanuse juures ma ühtegi tabletti ise ei tarvita ja oma üleminekuaastad olen ka oma korjatud ja oma valmistatud toitudega läbi elanud, et ma ei pea ühtegi hormoontabletti ega mingit rohtu, tarvitab oma oma tervise turgutamiseks. Millised malt saad, siis on sinu lemmikud. No nii nagu ma juba enne ütlesin, et kevad hakkab ju nadi ja nõgese ja, ja võilillega. Ja praegu ma korjankiga võll juurikaid, et millest teha võilillekohvi, ega ma seda iga päev ei tarvita, aga kui jälle tuju tuleb, siis mul on jahvatatud võll juureid purgis, mis ja võilillekohvi saab teha ilma igasugust muud suhkrut, näiteks lisamata, sest võilillejuurikat sisaldavad ise väga palju suhkruid mis on magus ilma. Suhkrut lisamata saad sa Kaie meile tuua mõne näite või mõne retsepti, mida oleks väga lihtne, praktiline, aga väga maitsev valmistada. No igasugused salatid on ju, kui on käepärast nii-öelda minu põhimaitseaine sidrun, pipar üks hea õli, siis igasuguseid rohelisi lehti koos veel sibula ja küüslaugulehtedega salatiks teha on väga, väga lihtne. Ühel teha peotäis võilillelehti varakevadisi peotäis hästi pisikesi poolkinniseid, naadilehti nõgest peab kuuma veega kindlasti üle valama, seda ei tohi niisama sööma hakata. Kuigi on inimesed mulle väitnud seda, et nad on selle nõgese köögikombainis hästi peeneks jahvatanud või noh, nii-öelda püreestanud siis ma ei tea, mina ei ole seda enda peal katsetanud, et ma toorest nõgest oleksin ilma kuuma veega üle valamata söönud. Ma ei oska öelda, kas see on väga hea mõte. Nõges on muidugi väga hea rauarikas ja väga hea. Kui veri on vilets, kehva, siis vereldugevdaja ja väga kiiresti. Tere, jõudu nagu organismile saada. Kui sa tõstad lauale järjekordse vaagnatäie nõgese või ma ei tea. Naadikotlette, mida su abikaasa sellest arvab, seesama Vargamäe mees. Üks asi, mida ta kindlasti koos minuga on söönud ja sööb edaspidi ka ongi just see nõgesekotlet et ma olen nõgesekotleti teinud ilma lihata. Selleks tuleb kaerahelbed paisutada koos muna ja, ja üle valatud nõgeselehtedega. Sellest teha nii-öelda kotletitainas mass ja küpsetada kotletid ja seda on temaga koos minuga ka söönud. Kaie ütle, kuidas sa saad hakkama siis, kui ühel päeval sul ei ole enam palgatööd või seda riigitööd. Vanus on sealmaal. Ma väga ootan seda aega, praegust et mul on piisavalt tööd oma koduaias ja koduümbruses ja mittetulundusühingus, et kui mul palgatööd ei ole, ega ma ei ütle, et mul mitte midagi teha ei ole. Ma kindlasti leian, mida, millega tegeleda ja ja nii nagu kui setuperioodid on ka olnud, olen ma oma siis väikese aiasaaduse müügiga mingisuguse väikese sissetuleku endale ikkagi saanud, nii et ma nälga pole jäänud. Hakkad uuesti lehma pidama. Kes sedagi, teab Egat siin maailmas on kõik võimalik, et meil on sõrand külas kaks kõrvuti asetsevat kinnistut ja seal on kokku pea kaheksa hektarit maad. Nii et ega kui elu-olu seda nõuab, siis ega see ei ole kava võõras. Laut, kus meie loomad on peetud, on praegustki, seisab jõude ja ja võib-olla ootabki seda aega, et jälle loomi pidama hakata. Kui mitme aasta moosi ja hoidiste varud sul keldris kasutajaid ootavad? Kolme aasta taguseid on veel alles, et ei ole kõiki jõudnud ära süüa ja ka mõnda aastasi olen ma ikkagi jaganud veel teistele ka. Kas tänavu on juba midagi sisse ka tehtud? Ei ole veel, aga rabarberit plaanisin tegema hakata, mis sellest rabarbeliselt üha saab. Olen teinud isegi rabarberi naadimoosi ja päris huvitav tuli. Rabarber on selles mõttes tänuväärt. Sa võid panna ta sügavkülma ja kui, kui neid komponente, mida nagu maasikatega moosi teha, praegust veel ei ole, siis natukene, et rabarbri mitte vanaks ei läheks ja kõvaks siis võib hoida natuke aega rabarberit sügavkülmas ja siis lisada maasikat, kui on maasikate aeg käes, et see, mis sa keedad, et see oleks kindlasti kohalik. Kodune, millest üks 60-le eluaastale lähenev naine mõtleb, kas sellest, et suurem osa elust on juba läbi või et nüüd lõpuks ometi on aega enda jaoks? Pigem viimast, et ma arvan, et ma olen piisavalt andnud ühiskonnale oma nii-öelda vabatahtliku tööga ja, ja mittetulundusliku tegevusega, et ma piisavalt ei pea muretsema, et mis minust maha on jäänud. Ma pigem jah võtaks nüüd edaspidi ka rohkem aega enda ja oma pere jaoks, et kindlasti olen ma tänulik oma abikaasale, kes mul võimaldas käia Mainori kõrgkoolis, kus ta iga nädal ju reedel pidi natuke varem koju jõudma ja ja laupäevaks pühapäevaks auto mulle andma, et ma saan kooli minna. Ja nüüd kus. Ma olen ju mittetulundustegevusi teinud, et need toimuvad kõik laupäeviti ja suuremas õhtuti, et ta on mulle selliseid asju võimaldanud ja ta on ka ise kaasa löönud, et kui on ikka selline mingi asi vaja parandada, kuigi teda võib-olla iga kord ei ole näha minu kõrval seal külaseltsis või mittetulundusühingus, siis ta on alati oma jõu ja nõuga mulle abiks olnud ja ja ma saan öelda, et mis ma ilma temata teeksin. Ja lõpetuseks, mis on see, mis on jäänud elus veel tegemata ja mis on see, mida tahaks veel ära proovida? On mingeid unistusi? Ma arvan, et oma ettevõtte arendamine võib-olla on see, mida ma unistan, praeguste olen loonud tütrega 2013 oma ettevõtte ja selle ette nagu põhitegevus on tänavakaubanduse korraldamine, mis ongi see just meie jaoks selleks, et, et me saaksime oma kodust toodangud viia nende inimesteni, kes ise midagi ei kasvata ega ei tooda ja kellel on kiire, ei ole üldse selleks aega. Kui nüüd tuleb poega kaugelt maalt koju ja küllap ta tulevikus ka hakkab oma nagu ettevõtet arendama, et Gatenda tugida natukene selle Eesti majanduse seisukohast, et see on selline praegune järgmine unistused paremale järjele oma omaettevõtted saaksid aga tegemata, ma ei tea. Ma ei arva, et mul nii väga midagi tegemata olnud, et ma võib-olla ma tahaksin reisida ja koos abikaasaga reisida. Et seda tahaks teha. Aitäh Kaia selle jutuajamise eest, mina soovin sulle siis pikka reisi või siis paar lühemat reisi koos oma abikaasaga. Tänase saate külaline oli elupõline õppija umbrohutoitude eestkõneleja ja külaelu edendaja Kaie Altmets. Mina olen saate toimetaja Olev Kenk kuulmiseni. Kas tahab tulla? Nii külma rajatava tee viine üleva ja Raatuste betoon harva kri krepp. Lõiku. Nuustakul. Aasta tulla koos Elva Tänu preili Markle'i veaga. Ja poole muuta. Aasta tulla viiluga noorelva mööda laulvana valke, see on viimane. Häire üle maa ja kaetud.