Reporteritund. Vastasseis. Tervist, kas islam on agressiivne ja Euroopa elulaadi ohustav usk? Või on selline küsimuse püstitus põhjendamatult hirmu, külva veab, põhineb vääralt hotell stereotüüpidele. Islamist on meil siin räägitud järjest enam alates 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutest ja uut hoogu on see saanud nii Pariisis kui ka Brüsselis toimunu järel. Ja loomulikult ka seoses Euroopat tabanud immigratsioonilainega. Islamist kui võimalikust ohust räägivad tänapäeval järjest enam nii, intellektuaalid, viitan siin kas või Michel Holbeki teostele, aga ka tavalised tunkedega mehed autoremondi töökojas. Mina palusin täna islamiteemadel rääkima kaks Peetrit. Üks neist istub minu kõrval siin vikerraadio Tallinna stuudios, teisega oleme Skype'i teel ühenduses. Katarist. Siin Tallinnas on Peeter Espak, Tartu ülikooli usuteaduskonna vanemteadur ja Eesti Lähis-Ida ja islamiuuringute keskuse juhatuse liige. Tervist, tervist ja tere ka sinna kaugele, Katari, kus viibib Peeter Raudsik, araabia keele tõlkija, Kataris touch instituudis rahvusvahelisi suhteid õppiv ajakirjanik. Tere arp ja head ramadaani. Mina olen saatejuht Arp Müller. Algava diskussiooni kammertooniks, ma tooksin kaks tsitaati tänase saate osalistelt. Alustan Peeter Espak iga, kellelt ilmus 23. märtsi Postimehes intervjuu, kus Peeter Espak leiab, et Euroopa on sõjas ja on ebaadekvaatne, teeselda, et sellel ei ole islamiga midagi pistmist. Tsiteerime. Meil on Euroopas sadu tuhandeid inimesi, kelle kohta puudub igasugune info. Neid inimesi, kes on valmis pomme panema ja spetsiaalselt selle eesmärgiga tulevad võib-olla kümneid tuhandeid. Ja seda üldsegi mitte pagulaste varem sisserännanute hulgas. Äärmusideoloogia võlub ka Euroopa põliselanikest noori. Nii on öelnud Peeter Espak. Peeter Raudsik avaldas nendele seisukohtadele koos Hille Hansoga vastu artikli esimese aprilli sirbis. Tsiteerin taas. Lugedes Eesti väljaannetes avaldatud sõnavõtte põgenike saabumise ja araabia maailma kohta tekib rohkem küsimusi, kui on leida vastuseid. Vastuolulised ja hüsteeriliselt sõnavõtud, on hägustanud inimeste arusaamu ja külvavad hirmu. Paradoksaalselt jätkavad need vastuolulised kirjutised ja mõtteavaldused üldjoontes sama narratiivi, mida jutustavad islamiäärmuslased ise. Neile on nii mõnigi meie arvamusliider nii-öelda kasulik idioot kes kinnistab mustvalget maailma mõistmist ja külvab hirmu teenides seeläbi just radikaalide huve, kirjutas Peeter Raudsik. Vastasse. Ja läheme nüüd siis diskussiooni juurde. Islamiusulisi on maailmas 1,7 miljardit ehk 23 protsenti maailma rahvastikust. Kui paljusid neist võib pidada islamiäärmuslastega, kes siis otseselt viivad ISISe, Boko, Haraami, Al-Qaeda või ja patal mustra ridades terroritegusid toime, alustame siis Peeter Espakist. Must asi on absoluutselt igas ühiskonnas läbi ajaloo olnud alati väga vähe. Aga nagu ajalugu on näidanud, pisikene äärmuslik kontingent võib ühes riigis või kogu maailmas tekitada tohutu kaose õigete olude tekkides tulla aga täiesti võimule, et nägime seda väga hästi, kasvõi bolševistliku partei näol Venemaal. See oli pisikene, agressiivne põhimõtteliselt laseb terroristlik vähemus, kes haaras enda kontrolli alla kogu suure, tohutu Venemaa-ala lõpuks pool Euroopast näeme seda ka Süürias, need islamiriigi näol. Samamoodi on ju ilmselge, et tavaline normaalne inimene, ükskõik kus ta ka ei ela, et teda huvitab eelkõige see, et süüa oleks, lapsed, saaks kooliharidust. Elu oleks rahulik, loomulikult kindlasti 90 protsendi, ükskõik mis riigi elanikest ei ole äärmuslased. Aga Ta nägi seda kui äärmuslaste vastu, ei tegutseda otsustavalt. Neil lastakse laiali valguda, ükskõik kuhu siis näemegi, seda, mis praegu on toimumas Lähis-Idas ja ma tookski paralleeli just kasvõi bolshelikega, kes oli ka mõnes mõttes usuline rühmitus. Ja sama küsimus sinna Katari Peeter Raudsiku üle ma siia lisaks veel viit on Üllar Petersoni 2009. aastal Postimehes ilmunud hinnangule äärmustegudeks võib-olla valmis viis protsenti kõigist moslemitest ehk siis võtame viis protsenti ühe koma seitsmest miljardist saame 85 miljonit. No kuidas seda hinnata? Ma arvan, et siin minu ja Peeter Espaki arvamused lähevad kokku ehk siis 85 miljonit äärmuslast maailmas kindlasti ei ole. Aga see on õige, et kui räägime terrorikuritegudest, siis tuleb arvestada seda, et ka väga väike radikaalselt meelestatud inimeste hulk võib saada korda päris palju halba. Ehk siis selline arvudega mängimine, et viis protsenti, 85 miljonit, see ei ole siinkohal, nagu see ei selgita tegelikult seda teemat. Tõepoolest, statistiliselt võib öelda, et, et terroristid või äärmuslased, need on väga väike osa islamiusulistest inimestest. Aga, aga kui palju on on neid, kes võib-olla on nii-öelda kaudsed äärmuslased, kes ise kedagi küll ei ei ründa, aga võib-olla passiivselt toetavad sellist äärmuslikku ideoloogiat, kes näiteks tulid tänavatele pidutsema, kui toimusid nine eleven, ehk siis 2001. aasta terrorirünnakud USA-s. Me nägime teleekraanidel kaadreid pidutsevatest moslemitest või siis moslemit ka, kes näiteks varjavad Brüsselis politsei eest Süürias võitlemas käinud ISISe liikmeid. Kui palju võib olla selliseid nii-öelda kaudseid äärmuslasi? Jälle võime ajaloost paralleele tuua, kasvõi siis bolševike revolutsiooniga lõpuks hirmu ka, ükskõik millega sunniti see valdav enamik rahvamassist ikkagi selle pisikese äärmusideoloogia taha. Näeme seda praegu ka Euroopas ja kindlasti ka Lähis-Idas ka brüsseli rünnakute järgselt. Ta olevat mitmetes koolides kõikvõimalikes kohtades toimunud sellised, kuidas öelda rõõmuavaldused. Ei ole neid küll ise näinud, aga, aga et videod ja artiklid, mis nende kohta on kirjutatud, näivad nagu tõestavad seda, et tõepoolest see väheste hullumeelsete poolt usuhullude poolt korda pandud teod on üha rohkem hakanud hakanud kõlapinda leidma ka kõige tavalisemate inimeste seas. Miks see nii on, ei tea, et tõenäoliselt nähakse, nähakse seda tegelikult neil terroriorganisatsioonidel ongi reaalne jõud, nad hirmuäratavad, nad pakuvad alternatiivi. Califad ju de facto tegutseb Süüria Iraagi aladel, islamiriik on juba täielik riik. Tunnetatakse tõenäoliselt seda, et Euroopa on nõrk ja need nõndanimetatud vähesed räuskajad võivadki esindada tulevikus seda ütleme Euroopa võimu keset, et see lihtne inimene kuskil olgu seal Brüsselis, Pariisis või mõnes Euroopa kolkakülas või ka Lähis-Idas. Ta teeb omale lihtsa järelduse, kui lubatakse niimoodi käituda, järelikult ma tahan ka võitjate poolel olla. Peeter Raudsik. No Ameerika-vastasus on religiooniga väga vähe pistmist, ehk siis Ameerika ebaõnnestunud poliitika Lähis-Ida riikide suunal on põhjustanud sellise teistsuguse vastureaktsiooni ehk siis see kui näiteks 2001. aastal inimesed, keda oli vähe, loomulikult, aga neid oli, tulid tänavatele, siis see ei olnud mingisugune islamipidustus vaid ikkagi ameerika kui sellised uue imperialistliku jõu, mida vähemalt araablased nii näevad, tähistati selle jõu haavatavust. Aga miks just nimelt see enamus vaikiv, miks nad ei lähe hukka mõistma oma neid radikaliseerunud usukaaslasi too kasvõi Euroopas, et miks nad ei lähe politseisse ütlema, et kuulge, minu naaber Muhammad on ära keeranud, tahab Süüriasse minna ja ISISe ridadesse astuda. Kõigepealt inimesed mõistavad hukka ja eks siis kõigi nende viimaste terrorirünnakute valguses on sajad ja sajad imaamid, eks siis usu liigrid, usuliidrid mõistnud hukka terrorirünnakud, tavalised inimesed sotsiaalmeedias avaldavad kaastunnet, ma ei ole näinud isegi Süüria puhul nii palju, mina olen Charlie pilte või mina olen Pariis pilte sotsiaalmeedias, kui ma nägin araablaste puhul nüüd pärast Pariisi terrorirünnakuid ehk siis inimesed sümpatiseerivad ja mõistavad hukka, ehk siis see pigem on küsimus selles, et miks Eesti meedias või Euroopa meedias laiemalt need avaldused inimestele siis nii-öelda pärale ei jõua. Miks inimesed ei lähe, nagu sa ütlesid oma naabrit või sugulast üles andma? No see on selge, et tegelikult inimesed lihtsalt ei tea, ehk siis need, kes reisivad Süüriasse või plaanivad terrorirünnakut. Nad ei anna sellest oma tuttavatele või lähedastele teada. Kasvõi eelmine aasta, kui toimus Ameerikas Sander Tiina terrorirünnakus, siis abielupaar avas tule ja tappis üks mingisugune 14 inimest. Neil polnud halli aimugi sellest. Ehk siis need inimesed, kes reisivad Süüriasse, nende vanemad ei tea seda, nende sõbrad ei tea seda ja nad saavad sellest kõigest seadega hiljem. Kas meil on õigustatud ootus meil mittemoslemitel on õigustatud ootus nõuda rahumeelsetel moslemitelt, et nad aktiviseeruks ja hakkaks aktiivselt võitlema oma radikaalide usuvendade vastu. Ma arvan, et see ootus on sama õigustatud, kui me eeldame, et näiteks venelased peaksid kõik aknad vabandama Putini tegude eest. Peeter Espak loomulikult. Me peame kõik inimesed, kes Euroopas elavad, olgu nad mõne Euroopa Liidu riigi kodanikud või, või lihtsalt olgu pagulased või või kas või turistid, nad peavad alluma täpselt nendele seadustele, mis kehtivad Euroopas absoluutselt kõigile. Ja kuriteoplaneerimisest teatamisest teatamine on kohustuslik, seal mitte mingit juttugi ei saa olla, et kõik sellised arvamusavaldused, mida me Lähme rõõmupeod pärast mingite rünnakute toimepanekut, et need on tegelikult kuritegu, meie õigussüsteemi vastus on nagu Euroopa kui ajaloolise piirkonna hävitamiskatse. Ja loomulikult me peame reageerima sellele, et ja ma usun, suur osa moslemeid seda ka teevad. Aga, aga suur osa jällegi mitte et ei maksa üldistada, aga et me näeme, et midagi halvasti, midagi halvasti läinud ja Peeter Raudsik Ja ei, ma lihtsalt tahtsin öelda, et näiteks rõõmupidustused, millest jutt käib ehk siis Pariisi või Belge sündmuste järel. Noh, see on ju päris selge, et mingisuguseid rõõmu pidustusi Belgia koolides või Pariisis koolides ei olnud, ehk siis need mingisugused videod, mis internetis levisid, need ju tegelikult näidata tõestati ära, et ka Aktuaalse kaamera poolt muideks üks, et need on, need olid lihtsalt mingi mingisugusesse Parempoolsete grupeeringute poolt loodud. Mida kirjutatakse ka lääne meedias, ükskõik kus ikkagi on näha, et ses Impat sümpaatia, laine on täiesti reaalselt olemas? Ma ei ole kordagi väitnud, et see puudutab enamust ütleme olgu siis islamiusku või araabia juurtega inimesi, aga me ei saa eitada, et selline sümpaatia laine eksisteerib. See ei ole kindlasti mingit äärmuslike Euroopa konservatiivide väljamõeldis. Filosoof Bernard-Henri levilt ilmus kuuendal mail Postimehes huvitav arvamusartikkel, tsiteerin põgusalt. Me peaksime rääkima asjadest nii, nagu nad olla islamist võib-olla eksiteele sattunud moslem. Aga ta on igal juhul moslem. Me peame lõpetama iivelduseni korrutamise, et neil ebatüüpilistel moslemitel ei ole midagi pistmist islamiga. Levi rõhutab, et sõda käib islami sees ja meie peame valima selles poole. Tsitaat jätkub. Peale selle peame aitama, julgustama ja ideoloogiliselt toetama moslemeid, kes hülgavad viha islami ja vahetavad selle islami vastu, mis austab naisi, nende paled, nende õigusi just nagu inimõigusi üldisemalt. Tsitaadi lõpp. Kas nõustute või polemiseerida selle seisukohaga, ma annaks esmalt sõna Katari Peeter Raudsikule. See mõte on väga õige see, kuidas inimesed islamit tõlgendavad väga mitmenäoline. On erinevaid arusaamu ka sellest, et kas naised peaksid oma juukseid katma või mitte katma ja nii edasi, ehk siis kui praegu räägitakse pigem selles konservatiivses poolest, siis selles suhtes võib leviga väga vabalt nõus olla, et tuleks anda siis ka sõna neile, kes räägivad, et moslem võib käituda kuidagi teistmoodi kui meil, praegused arusaamad on. Kas probleem on selles, et me ei anna sõna või on probleem selles, et nad ei võta sõna? Vähemalt meedia jaoks mulle tundub, et ei ole need mõõdukad või siis meie jaoks tavalised moslemid niivõrd paeluvad, kui on need konservatiivid. Peeter Espak leviga üldjoontes täiesti nõus, kuigi see väidet sõda käib islamis sees. Natukene jäi arusaamatuks, et sõda käib, ütleme siis sunniitlik äärmusislami poolt käib nii väärusuliste islamism islamiusuliste vastu kõikvõimalike väike usundite vastu Lähis-Idas kui samas, nii naljakalt kui see ka ei kõla kogu maailma islamiseerimise nimel. Kalifaat on välja kuulutatud ja seal ei ole mingit kahtlustki. Mitte ainult Euroopa ei ole rünnaku all. Islamiriigi rakukesed on Aasias kõikjal maailmas põhimõtteliselt. Et me, me, me ei tohi seda taandada ainult islamisisesele konfliktile, vaid ikkagi selle äärmusluse hullumeelseks usuliseks püüdeks, tekitada jumala riiki maa peale konkreetselt jumala riiki maa peale. Tõepoolest samamoodi olen nõus, et kui me ütleme, et sellel ei ole seost islamiga. Me valetame täpselt samamoodi. Breivik lähtus oma ideoloogias teatud perverseerunud kristlikest. Ta väitis, et ta on kristlane kasutades ristiusku oma ideede teostamiseks täiesti äärmuslikult kontekstivabalt. Nagu oleme näinud äärmuslikke kristlikke rühmitusi väga palju maailma aja jooksul. Ja kui me räägime islamiriigist praegu toimuvast äärmuslusest väljaspool islamit, et siis me eksime, valetame tegelikult ja seostades praegust islamiriigi poolt toime pandavat näiteks IRA, aga mis oli puhtalt poliitilise võitluse eesmärkidel tehtud rühmitus või, või väga paljude muude terrorirühmituste kätte, siis me lihtsalt loomepoliitilisest korrektsusest lähtudes vale kontseptsiooni. Eitades seda seost usuga usufanatismiga, ja kui me oleme loonud selle vale konstruktsiooni, siis meil puudub ka instrument selle vastu selle terrori vastu võitlemiseks me peame, kui me tahame, et asi lõpeks. Asi normaliseerub. Me peame asju nimetama õigete nimedega. ISISe puhul päris selgelt on see poliitiline dimensioon seal olemas, eriti kui me vaatame, kus riikides ISIS vohab Iraak. Miks ISISele on seal selline populaarsus? Sellele on tõesti, sellel tegelikult on väga vähe pistmist selle religiooniga. ISIS on Iraagis sellepärast, et 2003 pärast Ameerika invasiooni võim totaalselt muutus, need inimesed, kes enne olid võimul, ehk siis Iraagi sunniidid tõrjuti täielikult ühiskonnas ja selles olukorras iisist lihtsalt see väike radikaalne usugrupeering leidis võimaluse, kuidas siis selle pealt oma ideoloogiat edasi arendada. Miks need inimesed, miks need sunniitlikud hõimud võitlevad ISISe ridades bagdadi vastu mis on siis šiiitide poolt juhitud, sellel on väga suur poliitiline dimensioon ja see kõrvale panna keskenduda ainult usule see ei vii meid kuidagi lähemale, mitte ainult nagu paremini aru saada, ehk siis see poliitiline dimensioon vähemalt lokaalselt tasandilt kohalikul tasandil keskne. Ei peagi ainult usule keskenduma nimetama lihtsalt asja õigete nimedega. Tegeleme eriti Euroopas ikkagi usufanaatikuteks ja usufanaatikud. Omad süsteemid, mis on täiesti erinevalt kõikvõimalike teiste fanaadikutega tegelemiseks, aga loomulikult kõikidel asjadel on ei ole maailmas ühtegi asja, mis ei oleks seotud poliitikaga poliitiliste otsuste ja sõdadega. Et ilmselgelt USA ebaõnnestumised Lähis-Idas on aidanud kaasa olukorra tekkele, aga tegelikkuses ei, USA oleks võinud oleks võinud targalt tegutsedes seda kõike kõigega vältida, eriti mitte toetades araabia kevadega tekkinud kaost, mis, mis andis tohutu pulsi kõikjal Lähis-Idas kõikvõimalike hullumeelsete rühmituste esilekerkimisega iisis sellisena, nagu ta on, ütleme, islamiriigiks nimetada, et see on alles viimaste aastate areng. No sa eksid päris selgelt, sellepärast et ISIS ISIS organisatsioonina arenes välja siis Al-Qaedast Iraagis Al-Qaeda, Iraagi, kes tegutses vahet, hakkas tegutsema vahetult pärast USA invasiooni. Need seosed on, selle liikumise teke on noh, väga-väga raske on, on tegelikult analüüsida, kuidas oleme väga täpselt tekkis, aga et kindlasti ei saa ka seostada al-Quaedat Islamiriigiga, neil on ikkagi täiesti erinevad meetodid ja, ja nägemused, et see on ikkagi viimaste aastate teema, et me ei saa. Me ei saa neid varasemaid asju hetkel tuua, põhjenduseks targa tegutsemise korral võib-olla oleks regioon hakanud tasapisi stabiliseeruma, aga ei läinud. Räägime islamist, Martti Kalda on kirjutanud, islam on kiivalt enesekeskne ja monoteistlik, kõik võõras on keelatud. Ainus võimalik tõde. On Allahhi oma. Niisiis islam, usk. Koraan reguleerib kõiki igapäevaelu tahkusid. Kui totaalne ikkagi tegelikult on araabiamaade inimeste igapäevaelus islami usk ja kõigepealt läheb küsimus Katari inimesele, kes, kes praegu selle keskel ehk siis Peeter Raudsik. Araablased on väga usklikud nagu paljud teised maailma rahvad, olgu selleks poolakad või ameeriklased ehk siis venelased, kui sa mõtled totaalsesse all seda, et inimese elu keerleb ainult ümber, usu noh, sellist pilti me tegelikult tavaelus ei näe, ehk siis religioon on, on igapäevaelu osa ja tal on ka selline praktiline väärtus inimeste elus. Ikkagi ma küsin veel korra, kas islam on totaalne või ei ole, kas näiteks, kui keegi põhjendab midagi islamiga ära, siis ka kui see läheb inimeste enda veendumustega vastuollu, siis inimene ikkagi järgib seda nii-öelda islamist tulenevat kohustust? Islam on religioon, religioon toetub tõlgendamisele, ehk siis meil on inimene, ta loeb teksti alusteksti, milleks on siis sunniitide puhul koraan sunna siis ta tõlgendab seda vastavalt sellele, kuidas ta seda ehk siis siin ei ole mõtet rääkida religiooni totaalsusest kui sellisest, mingisugusest absoluudist või üleilmsest ajaloovälisest nähtusest. Eesti ajakirjanduse veergudel on, on juba enne praeguse immigratsioonikriisi tekkimist koraani aluseks võttes diskuteeritud selle üle, kas islami ikkagi siis on nüüd agressiivne sõjausk või on hoopis rahusõnumit, levitab usk ja tõepoolest on ühed inimesed, kes ütlevad, et islam, usk tegelikult ja ütleb, et rahu on kõige tähtsam. Kas või islami usu vastu võtnud eestlanna Kätlin homming. Rate on korduvalt ajakirjanduses esile toonud, et kõik, kes vähegi islamit tunnevad, teavad, et tegelikult on islam ka rahumeelne religioon ja ta on siin ka koraani värsse toonud selle tõenduseks nagu näiteks ja ärge tapke endid. Tõesti jumal on teile, halasta, vaim ja kes seda teeb läbi vägivalla ja ebaõigluse, selle heidame me tulle ja see on jumalale lihtne. Kui keegi tapab hinge inimese ja see ei ole tehtud teise hinge eest või ülekohtu eest maa peal, siis oleks ta justkui tapnud kogu inimkonna. Need on siis värsid, mida Kätlin hommik, Rapte on toonud esile tõendamaks, et islam on rahuusk. Samas võib mõni teine soovija kraanist leida ka kohti, mida võib tõlgendada kui vägivallale ja, ja uskmatute misele. Üleskutsuvaid Vladimir Sazonov siin hiljutises Maalehe artiklis tõi esile suura 71 kus siis esineb palve jumalale uskmatud hävitada. Ma tsiteerin ka siit, sest siis, kui sa nad elama jätad, eksitavad nad ära, sinu sulased sigitavad ainult uskmatuid, pahategijaid. Tsitaadi lõpp. Kas koraani uurides saab otsustada selle üle, kas islam on agressiivne ja ohtlik religioon või või mitte? Sel teemal olen isegi ühes teadusartiklist paar lehekülge kirjutanud. Aga lõppkokkuvõttes. Me peame nõustuma sellega, et islam on sõjaoludest tekkinud religioon, et me ei saa seda eitada. Teisalt islamis on tan tekkinud konteksti, kus oli kristlus judaism oma põhimõtetega kasaroa strism, antud piirkonnas, tuntud ka kõige esimestele islami usku pöördunutele ja loomulikult loomulikult ka prohveti endale islami puhul teha mingisuguseid üldistusi, et ta nüüd vägivalla religioon või ainult rahureligioon ma ei teeks. Kõik sõltub tõlgendamisest, mida me näeme fundamentalistide äärmuslaste juures, ongi, nad võtavad konteksti välisest, mingisuguse lause koraanist täiesti kontekstiväliselt, arvestamata ajaloo konteksti, arvestamata sedasama tekstilõigu kogu konteksti. Arvestamata sellega, et vahepeal on 1400 aastat mööda läinud ja tõlgendavadki mingisugust asja lihtsalt primitiivselt, kui kuskil on, tapke ära. Aga ma küsin, vastupidi, kas need, kes ütlevad, et islam on rahuusk ja toovad selle tõenduseks värsi, kas nemad ka tegelikult kisuvad selle asja kontekstist välja? Natukene küll jah, et ma arvan, et mõlemad rahusk, sõjausk, see on täpselt nagu sotsid. Nagu seda on ka uurinud, et ma nagu ma ütlesingi, et, et see teema ei ole kerkinud ju praegu sellest räägiti Tõde on alati kuskil mida budistid väga hästi paistavad. Tõde ei ole äärmustest, tõde on kui üldse maises maailmas mingit tõde on võimalik leida, aga see tõde on alati kuskil. Vahetult ees täpselt nagu Peeter eski ütles, et ta esitoetud tõlkendamisele, aga öelda, et ühel nendest on õigus, on loomulikult vale. Ja äärmiselt puhul loomulikult ongi väga oluline aru saada, et nüüd kustutavad ära 1400 aastat islami arengut islami tõlgendamise traditsiooni ehk siis kogu see efekt. Ehk siis islamijuriidiline traditsioon. Nad ei tee sellest välja. Oluline osa islamis on džihaad. Üllar Peterson on 2005. aastal Tartu ülikoolis kaitstud magistritööd džihaadi kujunemisest koraanis ja see on ka, see on ka internetist leitav Üllar Peterson džihaad. Kui panete google otsingusse, küllap leiate, refereerin seda tööd põgusalt. Korooni viimane kolmandik kõneleb islami kuuendast alusest pingutusest jumala teel Chichaadist ning suhetest uskmatutega ning õhutab ainujumala poolt ilmutatud igavest tõde kuulutama mittemoslemitele. Peterson toob selles töös siis eile, et Chichaadil on ka rikkalikult avaldumisvorme äärmusrahumeelsest kuni äärmuslikult agressiivseni. Ja selles 11 aastat tagasi avaldatud töös tõdeb Peterson, et väga raske on prognoosida, milline käsitlus pingutusest usu nimel ehk siis Chichaadist tulevikus valdavaks saab. Nüüd 11 aastat on, on mööda läinud. Kas teie sooviksite oma hinnangut anda, milline, milline käsitlus Chichaadist siis muutub islamiusuliste seas valdavaks, küsin jälle esimesena Katarist. Kui me siin saate algul tegime arvutused, Isises on mingisugune maksimaalselt 100000 siis võitlejat, kellest kõikjale ideoloogia loogilised islased ma tean seal kohalike olude tõttu siis ühe koma kuuest miljardist 100000. Ei ole just väga suur dotsent, mulle tundub, ehk siis kui nüüd räägime Chichaadist, siis mulle tundub, et inimesed viivad raadi ellu läbi isikliku pingutuse. Peeter Espak alguses juba tõmbas võrdlusega bolševike ka, et ka neid oli vähe, aga suutsid ühe kuuendiku planeedist oma võimule allutada. Kas ei või olla ka nii, et mis siis, et neid on 100000 ühe koma kuuest, ühe koma seitsmest miljardist, aga samamoodi suudavad need 100000 oma äärmuslikku Džihaadi tõlgenduse peale suruda ka ülejäänud ühe koma seitsmele miljardile. No praegu see küll nii ei paista, sest et araablaste seas erinevate arvamusküsitluste järgi on vastuseis ISISele pidevalt kasvanud, ehk siis kaks aastat tagasi räägiti umbes sellest, et 60 protsenti Saraablastest on otseselt ja väga selgelt vastu ISISele ja sellele, kui ta siis tegutseb, siis eelmisel aastal oli see protsent juba 80 protsenti. Ehk siis ei paista tulevikku. Aga kui tekib nüüd küsimus, et kuidas nende arvamusküsitlusi läbi viiakse, neil neil seal vist Emorit praksist ja Turu-uuringute aktsiaseltsi ei ole ja eriti veel Süürias või Iraagis või Jeemenis et või, või ka Egiptuses, et selliste mingite adekvaatselt küsitluste tegemine on võimalik võib-olla tõesti Katari-suguses riigis, et me tegelikult ei tea, ei tea, mis on inimeste meelsus kindel, loomulikult nagu maailma ajalugu alati näitlejaanded äärmuslaste poolel ei ole kindlasti enamust. Aga et see bolševike näide, mille ma tõin, olen pigem sellega nõus, et inimeste mõtted liiguvad ja poolehoid hakkab liikuma alati sinna suunda, kus nad näevad et on mingisugune jõud, on mingisugune grupeering. Ja see, et ütleme seal kohapeal võib-olla Iraagis Süürias, et ongi ainult 100000 võitlejad. Et see ei näita mitte midagi, et niikaua, kui neil lastakse vabalt tegutseda ja kõige kõvema häälega räusata täpselt islamiriigi inglisekeelsed väljaanded kita ja kõik on ju kättesaadavad Euroopas nende propagandavideod, et ütleme, eriti rumalamas kontingendis nooruses, kuid samas jällegi on nagu Euroopas näha, haritumad inimeste seas levib just täpselt see kõige vägivaldsem suund, sellepärast et seda rahu, et miskipärast nagu ei tule kuskilt esile, et ei ole, ei ole neid. Moslemite endi seas, need on täiesti olemas, et see, et need Eesti meediasse võib-olla ei jõua, see on juba teine küsimus, mis selle võidu narratiivi puudutab, siis loomulikult inimesed ikka hoiavad võitjate poolele. Kui sa vaatad, kuidas ISIS on praegu järjest kaotanud territooriumi Iraagis ja kas Süürias siis võidunarratiiv on kadumas ja kui Mosul selle aasta lõpuks Iraagis ära võetakse, siis tegelikult ISISe ideoloogiline projekt kalifaadi loomiseks on sisuliselt läbi. No loodame, et see nii läheb, ei tähenda, diisis ära, kaoks tere organisatsioonil jääb kindlasti alles. Kuid rääkida sellisest mingisugusest meeletust, nende võim, isegi sellest võimalusest saavutavad suurema kontrolli Lähis-Idas maailmas loovadki veel veel võimsama kalifaadi, kui neil praegu on. No see on üsna lihtsameelne arusaam. Sa tuleksin selle võrdluse juurde või hoiatuse eest, mida ma tsiteerisin Peeter Raudsik poolt meie saate alguses, Peeter Raudsik kede hoiatasite mustvalge maailmapildi eest ja, ja selle eest, et kõikidele moslemitele seatakse kahtluse märg ette kõiki, kahtlustatakse võimalikus seotuses islamiga ja nähaksegi islamit. Kui kui maailma Euroopat üle võtta soovivat usundit. Mis ohtu teie siis näete, mida see võib kaasa tuua, kui me paneme igale moslemile terroriste või kahtlase isiku templi külge? Näeme iga Eestis elavat venelast Vene riigi toetajana Süpatiseerijana. Ehk siis see lahterdamine tegelikult ei toimi, see tekitab ühiskondlikku tõrjumist. Ehk siis oht ongi see, et üks osa inimesi, kes muidu oleksid tavalised ühiskonna liikmed, mingi hetk avastavad, et ühiskond tegelikult ei võta neid omaks ja tekib mingisugune barjäär siis nende teiste inimeste vahele. Aga samas ma ei ole näinud seda märgi külge panemist seal kogu aeg, miskipärast mingid inimesed väidavad kogu aeg, et on mingid kurjad orjatalistid, kes panevad kõikidele araablastele moslemitele silte külge. Aga ei ole ju. Mitte ükski inimene pole seda teinud, et kuigi ka Eesti arvamusavaldajatest ei ole kuskil öelnud, et me peame kõiki araablasi vihkama hakkama on lihtsalt kirjeldatud olukordi erinevate vaatenurkade alt, et minu arust see nõndanimetatud mingis väide, nagu mingid arvamusliidrid või orientalistid tegelevad islamofoobiaga, panevad silte, et minu arust see ongi kõige hullem silt, mis on nagu külge pandud, sest orjatalistid ei tegele sellise sildistamisega. Seda sildistamist Minasid distantsilt ei ole välja mõelnud, ehk siis suheldes Eesti moslemikogukonna liikmetega siin Araabiast, ega siis tegelikult on näha, et üle või noh, hakkan uuesti suheldes siis Eesti moslemikogukonna liikmetega nemad tajuvad seda sildistamist, kas Need sildid on tegelikult seal, kas on mingisugune hulk inimesi, kes neid panevad? Järelikult peavad olema, kui inimesed tunnevad ennast tõrjutuna lisaks siis väiksemaid episoodid, mida nad tajuvad tänavapildis ja nii edasi, eks öelda, et seda sildistamist ei ole minu arust natukene kummaline, kuna need inimesed ise seda tunnetavad. No kui me juba selle orientalismi juurde jõudsime, Peeter Raudsik, olete kritiseerinud orientalismi laiemalt kahe 2013. aasta ühes sirbi artiklis. Jaa, Te väidate selles artiklis, et orientalism ongi kujundanud araabia maailmast läänes moonutatud pildi mis läbi islamit kujutatakse, kui midagi kummalist ja ohtliku, tsiteerinud orientalism eide vahet radikaalsemate või liberaalsemate inimeste vahel kujutab moslemeid Komogeense grupina, mis vääramatult liigub ühe eesmärgi suunas. Orientalistlik võõrandumine reaalsusest on juba jõudnud sellisesse faasi, kus meil ei tule mõttessegi, et moslemitel võib olla ka midagi targemat teha kui päevast päeva lääne hävitamise plaane haududa. Tsitaadi lõpp. No seletage see mõttearendus kuulajatele põgusalt lahti? No tegelikult see mõttearendus ei ole ainult Eestiga seotud, vaid see on juba siis lääneriikides Lääne-Euroopas Ameerikas ammu läbi käidud teekond, et see algas siis kaheksakümnendatel sisuliselt WeDo tseid kirjutasime raamatu orientalism, kus siis kritiseeris väga põhjalikult seda, kuidas Lääs koloniaal mahla või imperialismi aja algusest saati on kirjeldanud islamiriike või siis ida tegelikult ka laiemalt. Ehk siis needsamad müüdid islami inversioonist sellest, et moslemid mõtlevad ühte voodi, neil on mingisugune agenda ja nii edasi, et nad on vägivaldsed, ehk siis needsamad müüdid on liikunud edasi, ehk siis see, mida Said näitas tookord sealsamas artiklis ma siis näitasin, kuidas needsamad müüdid on olemas ka eesti meedias Rääkides orientalism on tõesti Edward Sayidi kontseptsioon aga lihtsalt teadmiseks, et Edward Sayid ei ole orientalistika eriti aktsepteeritud kirjandusteadlane kirjas kriitik kes ja kindlasti vasakpoolne poliitiline aktivist, kes minu meelest ja paljude teiste meelest lähtus ka rohkem sellest nõukogude liidu külma sõja aegsest poliitilisest joonest Palestiina vabadusvõitlusest muidugi kõvasti. Sayidi puhul tsiteerida tema selliseid kirjanduslikke kontseptsioone orientalismist jällegi mitte kuskil Lääne ülikoolides orientalistikat ei ole toimunud mitte mingisugust idamaade, ma ei tea ühe või moslemite ühe pulgaga löömist, et see on, see on puhtalt, et mingisugune selline poliitiline agenda, mis oli Edward Sayidi kahtlemata oli hea kirjamees. Aga orientalismi, see on täiesti absurdne. Lääne ülikoolides on pika ja pikka aega uuritud väga-väga detailideni väga erapooletult, just rõhutan erapooletult, olgu need Araabia kõikvõimalikud murded, ajalugu, arheoloogia tehti seda ka Süürias. Nagu teadust, rahvusvaheline ei ole olemas, kristlikku teadust ei ole olemas, islamiteadlaste saame rääkida päris teaduse raames, ikkagi ainult ühest ja samast teadvusest. Lähis-Ida koha peal olevat teadlased ise olen süüriateadlastega kokku puutunud liibanoni teadlastega Iisraeli täpselt samasugust arheoloogiat, täpselt samasugust teksti kriitikat. Te te teevad head teadlased ka Lähis-Idas, et rääkida nüüd, et kuskil on mingi orjatalism. Et noh, see on, see on puhtalt külma sõja aegne selline jälle imperialismi vastane imperialismivastase võitluse termin. Või kui tegelikult ikkagi vaadata, kuhu orientalismi kriitik edasi arenes. Sayid oli lihtsalt üks inimene, kes seda tegi, ütlesin siis, tegelikult asetub laiemasse post koloniaalsesse kriitikasse Kaitris, Piivak, Amiit, Abbasi ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd need autorid, et neid kõiki nüüd nimetada vasakpoolsete aktivistide üks on üsna kummaline. Peeter Raudsik, tooge palun mõni näide siis, et mida siis niinimetatud orientalistika on valesti kujutanud või mida nad valesti teinud või mida nad on tegemata jätnud, et meieni Eestisse kas või jõudnud pilti islamimaailmast ei ole päris see, nagu teie arvates peaks olema. Asja iva on selles, et islamimaailmapilti üheselt ei olegi olemas. Ehk siis siin on mitmenäolisus mitmepalgelisus ehk siis me ei saa rääkida mingisugustest, apsalutidest, seen, esiteks. Aga seda ju teada on seal kogu aeg rõhutavadki, et me ei tohi apsaluutidest rääkida, isegi mina siin praegu, et, et see ongi Ülikoolis, on kogu aeg orientalistika väitnud, et ei tohi olla stereotüüpe liigseid ja ampsaluuted. Samale samal ajal sa ju väidet, et teadlastel on ühine arusaam. Teadus on rahvusvaheline, nii Süürias kui Liibanonis teevad teadlased oma tööd ajaloolased täpselt samade meetoditega, mis läänes. Ei ole mingit vahet. Ma siiski meie saate lõpuminutitel tooksin veel ühe näite. Peeter Raudsik, mis, mis teile ei ole meeldinud? Orientalist Martti Kalda kirjutas seitsmeteistkümnendal jaanuaril Postimehes avaldatud arvamusloos. Enamiku pagulaste lähteriikide kooliprogrammides puudub keemia, füüsika, geograafia ja bioloogia. Moslemite nägemuses on ainus õige ja oluline haridus, usu haridus, klassikaline araabia keel, koraan ja sele seletused, palvetekstid, islami ajalugu. Miks te teie selle näite tõite, kui, kui sellise sümptomaatilise näite sellest, kuidas Eestis maalitakse moslemitest ja islamimaailmast väärbilt. No esiteks sellepärast, et sellel ei ole tegelikkusega mingisugust pistmist. Ehk siis ma ei tea täpselt, mis on indoneesia laste tunniplaanis, aga ma tean, et näiteks Põhja-Ameerika riikides, mis olid endised prantsuse koloniaalmaad tun eestlased, alžeerlast marokolasega teavad prantslased ajaloost rohkem, kui nad teavad oma ajaloost, kuna nende kooli õppekava on sisuliselt üks-ühele Prantsusmaalt üle võetud. Ehk siis jutt sellest, et uisuharidus on kesksel kohal sisegi kolles eelmisel aastal korra Afganistan Taanis isegi neil oli tunniplaanis kolm tundi usu õppimiseks ja siis üks tund vähemalt rõugete õppimiseks, pluss siis ülejäänud ained, kõik, mis neil koolis olid. Ehk siis kõik need ülejäänud ained olid täiesti tavalised kooliained. Loomulikult on küsimus, et millisel tasemel nisu, et suudetakse seal õpetada eriti maapiirkondades ja nii edasi. Peeter Espak kuidas teie sellele etteheitele vastate, et Eesti Eestis islamist rääkijad võtavad mingisuguse väga äärmusliku näite ja laiendavad selle kogu islamimaailmale? No kasvõi kasvõi näide kooliharidusest. Kooliharidus täis on seal täiesti nõus Peeter Raudsiku ka, et loomulikult me ei saa islamimaailmast kui tervikust rääkida. Tuneesia agi. Prantsuse mõju all olevates riikides on üks asi kuskil täielikus kaoses olevas Jeemenis on hoopis midagi muud. Rääkimata Indoneesiast. Aga et loomulikult, mida ka Üllar Peterson üritas väita, et veel kord kordan, et tihti need kriitikud võtavad ka ühe lause välja suuremast kontekstist lugemata ära kogu seda artiklit ja siis hakkavad kritiseerima seda ühte lauset, et tegelikult minu teada Üllar Petersoni väide oli see, et ta väitis, et islamimaailma ütleme riikide, kus siis on islam on kas enamus usund või et seal ütlevad teaduse kogumaht. Ta on vist võrdne kuskil Lõuna-Koreaga, ma mäletan, et oleks nagu seda väitnud. Ja kui me nagu päris fakte analüüsime, teadust ei saanud muidugi mõõta. Otseselt, aga et kui, kui me hakkame olukorda analüüsima, et siis olukord on väga-väga nukker. Et ei ole araabiamaades islamimaades see teadus kunagi, olles Araabia maailm Euroopast pea jagu üle. Ta võttis üle nii numbrid kui, kui, kui meditsiini kui teaduse Araabialt. Et oleme väga palju, ütleme siis islamikultuurile tänu võlgu, et Euroopa tänapäeval nii jõukas ja võimas on. Aga nüüd tekib küsimus, miks ei ole suutnud seesama maailm üle võtta ta seda arenenumat, teadust, kordan veel, teadus on rahvusvaheline, ei ole, mitte mingit, ei ole islami matemaatikat või islami Iidee, ta on ikkagi IT matemaatika ajalugu, et me, ja me näeme, et ei ole suudetud toimima panna tõsiseltvõetavaid kõrgkoole väga suures mahus ja nendes riikides väga paljudes kuigi kuigi eeldaks, et sellega saadakse hakkama, et suudetakse suudetakse luua kasvõi islamit, loogias, mingisugune Euroopa ülikoolide-ga võrdne mingisugune koolkond, kus vaieldaksegi mingite piibliväidete üle nende ajaloolistes kontekstides meile oloogiatega, reaalteadust ütleme, rahvusvahelise teadvuse võtmesse väga-väga paljudes islamiriikides, kuigi on tekkinud väga häid koole. Aga, aga see on väga-väga väike hulk, millest me saame rääkida, kui tõsiselt võetavatest. Väidet selle kohta, et araabiamaade näiteks panus maailmateadusesse on väike, on täiesti õige sellele väga palju pistmist autokraatiaga, mis kogu seda piirkonda terve eelmise sajandi vältel vallanud autokraadid, kes soovivad või mu enda kätte koondada, nad ei ole mitte kuidagi huvitatud sellest, et tavaline inimene oleks mõtlev inimene, kes oleks võimeline kritiseerima tema tegusid ja nii edasi ja nii edasi, ehk siis see on otseselt seotud selle autokraatiaga. Samas on loomulikult, et miks on araabiamaades autokraatia ja miks on meil praegusel hetkel ainult üks demokraatiat, Tuneesia. Aga samas ma võin konkreetset ajalooteaduse seisukohast Saddami-aegses Iraagis, Süürias oli ajalooteadus täiesti olemas, ma ei kiida ühtegi nendest diktaatoritest heaks, aga ütleme teaduse mõttes. Pigem oli näha, et need diktaatorid tahtsid ikkagi arendada midagi just lähenemist. Kui teadus, nii me peame kusagile joone alla tõmbama, teeme nüüd kaks saate lõpuküsimust. Esiteks, kas ja milline on ikkagi oht, et kasvav islamiusuliste hulk ohustab Euroopa tänaseid tavasid ja väärtuseid ja teine küsimused? Äärmusislami ikkagi eksisteerib, mis kummagi saateosalise retsept võiks olla, et äärmusislamism välja juurida, kõigepealt siis see islamiusuoht Euroopa kultuurile, numbrid on ka juurde, 2010 elas Euroopa liidus hinnanguliselt 19 miljonit moslemit ehk 3,8 protsenti elanikkonnast. Muidugi riigiti need numbritele avad. Teistsugused ja prognoosid näitavad ka, et näiteks Prantsusmaal tõuseb moslemite osakaal tänaselt seitsme koma viielt protsendilt aastaks 2030 10 protsendini. Aga teie hinnang, milline on oht, et islam on oht Euroopa tavadele ja väärtustele? Peeter Espak. Ma üldiselt jään nõus nende seisukohtadega, mida dalai-laama on Saksamaal Frankfurdi alge mainele antud intervjuus väljendas mainides ka seda, et Saksamaa ei saa muutuda islamiriigiks või araabia riigiks, kutsudes üles kaitsma topo, ütleme põliseid kultuure, mainides ka, et põgenikke tuleb aidata, aga me ei saa võtta neid kõiki. See lahendus peab olema kuskil mujal. Et minu konkreetne seisukoht on see, et Euroopa kultuurid peavad suutma kehtestada enda seadused lähtuma enda seadustest ja neil peab olema õigus kaitsta oma eripäraseid, kultuure, olgu see kasvõi mingid hõimukultuurid või tavad Öelda, et islamit ei võiks olla Euroopas, et ma arvan, see annab ainult juurde, kui on erinevaid erinevaid kogukondi erinevaid. Aga kas autol jah, kindlasti. Peeter Raudsik Kataris. Islamiinvasiooni praegu loomulikult ei toimu. Oht on loomulikult selles, et põgenike, nagu me nägime, eelmisel aastal tuleb ühekorraga väga palju siis on nende kõigega tegelemine keeruline. Ehk siis Euroopa Liit on astunud samme selleks, et põgenikevooga, kui vähendada ja me oleme näinud sellel aastal juba, et need sammud on ennast õigustanud Euroopa väärtuste juurde tulla, siis me peame ikkagi defineerima, mis nüüd Euroopa väärtused on? Üheks minu jaoks vähemalt oluliseks asjaks on üksikisiku vabadus otsustada selle üle, et kuidas ta tahab oma elu elada. Ja ma ei näe islamist suuremat off ohtu üksikisikuvabadustele kui näiteks Euroopa parempoolsetes, kes räägivad, et naiste roll on selline. Noh, minu jaoks on Euroopa väärtus, seisneb konkreetselt meie õiguskorras, mis tähendab, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja meil kehtivad seadused ja kui on mingi õigukond, kes neid seadusi ei täida, siis selline kogukond tuleb vastutusele võtta ja sundida. Nii kuidas sundida retsept äärmus islamiga tegelemiseks petteks? Väga konkreetselt äärmuslikud jõule või vägivallaga ähvardanud saab vastu ainult täpselt samasuguste meetoditega, loomulikult mitte ennast õhku lastes. Aga kõik vägivallale kutsuvad inimesi tappa, kutsuvad jutlustajad, teame, et on Euroopas palju, nad tuleb vastutusele võtta kas või välja saata, kui nad ei ole kodanikud. Kontrollida väga konkreetselt pidevalt, et mida need rühmitused teevad, anda luureorganitele suuremad võimalused informeerida erinevaid kogukondi. Väga konkreetselt, kui kui, kui sa sooritad kuriteo või kutsutud kuriteole üles näiteks kedagi tapma. Ma ei, ma ei räägi siin mingit vihaga, vaid ikkagi konkreetseid ähvardusi. Et siis riik ja tema luureorganid ja jõustruktuurid peavad olema, peavad olla kohustatud sellele koheselt reageerima ja me näeme, et seda Euroopas ei tehta ja ma arvan, kaob ära ka, kaob ära, aga see probleem ja kusjuures ka põlised Araabia kogukonnad ise soovivad seda, et midagi ette võetaks. Sellepärast et ei taha ka minu tuttavad araablased, kes eri Euroopa riikides elavad ei taha seda jama, mis praegu toimub, et ma arvan, araablased on, on kõnekamad nagu kaose vastu võitlejad tihtipeale kui soomlased, kes võib-olla ei julge öelda, kartes sildistada esi ja sildistamise islamofooobia, araablased julgevad seda otse välja öelda. Kehtestage seadused. Peeter Raudsik retsept. Ja loomulikult õiguskaitseorganid peavad tegema oma tööd ja mulle tundub, et nad teevad seda, ehk siis jutt sellest, et Euroopa politsei organisatsioonid istuvad, käed taskus, kuskil lasevad äärmuslasel vohada on taas kord üsna kummaline retsept. Ma arvant, et see, mida ütles Belgia välisminister, kes ennast Dohas käis, saab olla selles, et Euroopa riigid ise proovivad võtta üle mingil määral siis selle kohaliku paliku, islami narratiivi loomise. Ehk siis Belgia puhul on alustatud programmiga, kus nad õpetad välja oma imaame. Kuna tegelikult Meie peame ise koolitama oma imaamid välja, et nad oleks natukene mõõdukamad, kui need, kes on äärmuslikud, et ma leian, et see peaks olema kogukonna enda asi usuliidreid koolitada, et ma leian, et me peaksime tegelema dioloogiaga, islamiteoloogia, akadeemiliselt, aga mitte koolitama välja ütlema jutlustajaid, et see ei ole minu arust tänapäevase Euroopa nagu ülesanne. Kuule, ma mõtte ära, mis asja, Ivan välisministri mõte oli selles, et selle abil tõrjutakse siis väliste jõudude, kes tihtipeale on konservatiivsemad, kui Euroopale sobiks nende mõju, ehk siis me teame väga hästi, sellest on ka Eestis kirjutanud Margus Kuul teiste seas kuidas Saudi Araabia ekspordib konservatiivset, peaaegu radikaalset islamit Euroopa riikidesse ehk siis selle mõju vähendamiseks peab Euroopa ise astuma samme. Ja võib-olla ka Saudi Araabia ja teiste sarnaste riikide vastu, mitte ainult Saudi Araabia ei tee seda, et võib-olla ka rohkem sõna võtma ja survestama näidet. Nad lõpetaks ära terrori ja äärmusluse rahastamise üle. Kas see, et Londoni linnapeaks sai nüüd moslem, kes sammas võitleb nikaabi vastu ja, ja on samasooliste abielude poolt, kas see on nüüd kas see võiks olla positiivne samm selles suunas, et hõlmata positiivselt, kas või Londonis elavad moslemid? Minu arust näitab tähtsamad tsed Ighani positsiooni, mis sa tõid, näitavad seda, et tegu on ilmselgelt vasakpoolse poliitikuga. Eks Londoni pea Londoni linnapeaks ei saanud mitte moslem, vaid ikkagi leiboristid. Kui me vaatame nüüd, kuidas asetub laiemasse arutellu, mis käib islami üle siis loomulikult on see positiivne näide sellest kuidas sisserännanud inimene, kes on ennast üles töötanud võib saavutada ükskõik mida. Ma ei näe seal erilist vahet, kes, mis uskuse linnad, need on need pigem ikkagi see, milline on tema tegevuskava. Et ma arvan, et lihtsalt see fakt, et keegi on moslem, Äärmuslasi küll kõigutad, siis mõeldakse välja, et on on islami ketser näiteks kui ta liiga mõõdukas on. Et aga Ma ei usu, et mingi linnapea või presidendi kellelegi usk või rahvus sind midagi aitaks. Diskussioon oli huvitav, saade toimus täna täiesti erakordsel viisil. Katarist osales saates Peeter Raudsik, araabia keele tõlkija, Natoga Instituudis rahvusvahelisi suhteid õppiv ajakirjanik ja minu kõrval siin Tallinna stuudios Peeter Espak, Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadur ja Eesti Lähis-Ida ja islamiuuringute keskuse juhatuse liige. Aitäh, et tulite, aitäh, kuulajad, et kuulasite mina olen saatejuht Arp Müller. Reporteritunnis see. Vastasseis.