Nüüd kohe hakkame vastama igavikuliste küsimustele, mis visati meie ette vahetult enne uudiseid ning kõige esimese küsimuse küsis meie käest Rauno ja küsimus on imelihtne. Vastus vaatame kohe, kas on ka nii lihtne, miks lipp lehvib. Tere hommikust, Marek Strandberg. Miks lipp lehvib Marek? Lipsasid füüsikalises mõttes väga lihtsal põhjusel, kuna õhul on põhimõtteliselt aks viisi voolata. Kas voolata niimoodi, et see voolu toon on sirgjooneline, voolata niimoodi, et see voolujoon on kõver. Kõverat sellist keerdunud voolamise viisi kutsutakse turbulentsis. Ja see, milline voolamise viis tekib õhul või ka veel, sõltub sellest, milline on voolamise kiirus. Õhutemperatuur, õhk ja pind, millest mööda vaadatakse. Kuna lipp on loomult selline Küllaltki lihtsalt muutev seis on väga suur tõenäosus just nimelt selles, et lipu lähedal õhuvoolamine muutub sirgjoonelisest ehklaminaarsest turbulents, eks mis põhjustabki külgsuunalisi jõude ja see panebki lipu lehvima. Aga muidu tuul, üldiselt õhk seal kuskil lipuvarda kõrgusel liigub ikka tavaliselt sirgjooneliselt otse. Jah, kui seal ei ole ees mingisuguseid takistusi, täpselt nii ja lipp kujutab endast takistust, mis muudab õhuvoolamise viisi. Näiteks ütleme niimoodi, et turbulentsid tekivad küll ka tuulelipp, täiesti selge, aga tuulelipp alles tehtud veidi kangemat materjalist kui tavaline lipp. Eaka Loperdama. Nii et on seotud siis ühtpidi füüsika üheteistpidi, siis ütleme sellise nagu materjaliga mis on ka seotud ühesõnaga jah, ühesõnaga ühesõnaga loodusega ja materjaliga on loodud. Ühesõnaga üks füüsika kõik ja kõik, aitäh sulle, Marek Strandberg ja ilusat hommiku jätku. Vastus on käes, eks ole.