Päevatee suvekülaline tere päevast, head kuulajad, tänapäeva tee suvekülaline kauaaegne kolleeg, Eesti raadio muusikatoimetusest ja Vikerraadiost Vello Mikk. Kuna Vello Mikk on muusikainimene, siis kuuleme tänases saates väga palju muusikat. Paraku just nimelt sel põhjusel, et Vello muusikainimene tahab ta väga paljudest Talle olulistest lauludest ja lugudest rääkida mis tähendab jälle seda, et me ei saa neid kahjuks kõiki tervikuna mängida. Nii ongi. Tänases saates enamikest lugudest kuuleme katkendeid nii ka tänase saate esimesest laulust Seelikukütid ja Tuhalaane vald. Miks selline valik, sellest räägib Vello kohe ise. Mina olen Ülle Karu. Tere tulemast Vello päevade saatesse, tere, tere ja avalauluks ma panin sellise toreda meloodia nagu Tuhalane vald. Ei soovinud küsida, miks? Mispärast, sellepärast, et Tuhalaane algkoolis ma käisin kolm aastat koolis ja talvine oli nagu Lutsu kevades talvel seal ööbisime, kõigil olid oma toidukappideks internaat internaatkool tore laul niimoodi, et meenutada seda lapsepõlveaega, sest minu kodutalu oli pahuveres paunvere lähedal. See on need Mulgimaa, Mulgimaa, Paistu ja käreda vahel, ehtne ehtne mus ja seal oli siis kodutalu, kus siis niimoodi naabervallast oli isa, kosis ema ära. Siis oligi niimoodi, et esimesed kolm aastat nagu jutuks Tuhalaane algkool, aga siis tuli nõndanimetatud kulaklikuks tegemine, sest talu oli korralikult suur, seal oli põllumaad ja, ja loomakasvatus ja kõik ja siis läks see talu nagu ära ja ema-isa hakkasid siis mööda Eestit ringi käima, kuni jõudsid lõpuks siis salutagusel, seal elasime tükk aega. Kui vanad pojad olid surnud vend Arne Mikk No mina olen sündinud 38, Arne 34 siis ränduri elu algas vanematel, ma mõtlen, nemad käisid mitmes kohas ringi, mõtlen, siis jõudsime Salutagusele. Seal elasime hulk aastaid, kuni siis lõpuks tänu luule isa, venna, kes on tuntud maalikunstnik Lepo Mikko. Tema ütles, et näed, meil jäi üks koht tühjaks, pirita koseks, tahad hakata ehitama ja mul oli tõesti nüüd pärast tagantjärele ja mõelda, et isa nägi meeletu vaevadalt, sõitis salu tagused laupäev, pühapäev linna. Ladus neid müüre mõne naabriga, et aga meie vennaga õppisime, ei osanud midagi teha, eriti seal abiks ja nüüd on see koht olemas. Lisaehitas ise maja üles. See, kus sa praegu elad. Täpselt ja isa seda noorepõlve unistust või meenutust näitab ka see laul, et kui tulid rohelised niidud populaarseks meie Kurseks lemmiklaule, me laulame seda juubelitel ja matustel seal nagu meenutus olnust ja tulevikust ja me avastasime kunagi, et isa oli selle tekstikume kursusega. Koserlikke esinesime, laulsime seal. Isa oli selle roojusnitud teksti kirjutanud üles. Kaarne leidis juus. Teie laulmise põhjal Raissa kuulis raadiost ka veel. Aga jah, see oli väga tore leid. Rõõmustav. Ei tulnud siis kuulge, mis meie. Tallinnasse käisid? Ma olin Tallinna kahekümnendas keskkoolis, nüüd on ta ühisgümnaasium, sest arre tuli õppima linna laulmist Arderi juurde ja mina tulin koos ka temaga linna, sest noh, mul ei olnud mõtet jääda maale, üürisime seal korter ja siis lõpuks jah, tuli nagu öeldakse, peda aeg, mis oli väga tore. Räägi natuke koolipõlvest, mis sind huvitas kooli ajal sa läksid õppima sporti ja muusikat ja kooli alma natuke laulsin ka. No eks kõik pandi laulma, koorile. Solistina, ja mis sa räägid? Kui Indoneesia ja ma ei mäleta, kuidas on selle ära õppisid ja siis tuli ase nõndanimetatud KM, kehakultuuri ja muusika, lisa 157 62 ja omaaegne haridusminister ära Eisen, mõtlesin, et väikesed maakoolid jäävad püsima, üks õpeta way, pandaadetas mitut asja, noh. Aga noh, selge on see, et pärast ikka tekkis eraldumine, kes oligi spordi peal rohkem kas muusika erialal siis sport ja kehakultuur ja ja, ja me oleme piimal lend konkurentsi kolm Q3 ja meil oli võrratu õppimine talvelaagrit, meil olid suvelaagrid ja muuseas nüüd uhkusega öelda, et praegu on naiste jalgpall nii populaarseks läinud. Meil kaks kursused mängisid jalgpalli nast jalgpalli samamoodi, aga keegi ei tuletanud seda meelde. Meie kursuse lipulaevaks ja hiljem ka kogu Pedagoogilise Instituudi lipulawexaikest saadi ansambel Rateks mille pani kokku saksofonist Aadu Pirn. Baum ja tema lahkumisel instituudist mängis ansamblis Heldur kullamaa. Aga põhijõud olid meie omaltkursuselt konter bass Tiit Lehto, kes hiljem avanes rohkem ja rohkem andeka heliloojana. Akordionil oli Vello Varik hilisem koolielu eestvedaja Tallinna spordigümnaasiumis ja loo keskkoolis. Kitarri mängis Rein Parve ja trumme pandi mind mängima. Sa ei osanud maid pilli mängida. Järelikult aga lisajõud tulid teistest osakondadest. Klaveril oli Tiit Köster, tulevane RAMi laulja ja kvarteti RAM, üks liige. Sõnaga aitasid kava täiendada enda risk ja Heimar murdmets. Ja üksolistidest oli ka Enno Grüntale. Aga tore on meenutada, et Ratexiga tegi oma sissejuhatuse järgnevasse solisti Ello Vello Variku õde, toona 14 aastane Tiiu Varik. Siis olidki tema esimesel mainimisel. Minu arust hea mehega, tema oli alati kaasas, kuna noh, esinemist olid, siis oli vaja, et keegi jälgiks, hoiaks silma. Aga Ratexe nimi tuletati lihtsalt liikmete eesnimetähtedest. Ärg Rein A adu tee kaks Tiituva Tiiu Endel Eimari, Enno ja x2 herlot üks üleval, teine all. See oli väga menukas ansambel, nii et meil oli esinemisi kõvasti ja käisime siin mööda maad ringi ja isegi jõudsime Riiga, Mesa pargi laululavale. Aga kuidas see õppimine siis ikkagi oli? Kehakultuuri ja muusika, nagu sa siin juba rääkisite, teie tegelesite rohkem muusikaga kui palju selleks kehakultuuriks aega ja mida te spordi poole pealt pidite õppima? No kõik alates teoseltest ja lõpetades läbi tegema kõik enam-vähem isegi meil on ette nähtud ka talvel suusahüpped, aga oleksime pidanud tegema, siis. Aga arvestada seda, et kes olid meil õpetajateks muusika alal, olid Lembit Verlin, Riho Päts, Alma Tamm. Spordis oli Anton Jürisson, vana teivashüppaja Heino lipp. Me oleme siin ainult ka, eksole, Need, sport või ühinemise inimesed, said aru seal Liia, Palmse ja e-Viroodas ja kes olid need, said aru, et meie ei ole ju sellised, kes nüüd ronivad igalt poolt kangi peal üles, eks ole. Aga me tegime neile ilusa plekiga, kui oli jälle üks võimlemistundi algamas, siis me leppisime kokku, kui ostsime, kõikesid mingist poest madrusesärgid ja läksime madrusesärkidega, eks need õppejõud on pärast meenustandule naeru. Tegid küll kurjaks, vaevalt, et nii ei tohi käia Reides, aga nüüd mõtlen, et ta talvelaagrid ja suvelaagrid, need olid kõik, kõik võrratud. Talvelaagrid olid nats neli Järva-Otepää-Kääriku baasi, samal ajal Viljandis olid meil suvelaagrid, need olid spordiga seotud laagrid, seal oli kõik seal muusikat kaasama. Nii et laagrid olid ka spordi ja muusikaga ja nii, et vahepeal jooksite suusatasite siis laulsite. Ja kuidas siis see elukutsevalik oli, tol ajal olid ju suunamised, kui sa lõpetasid kõrgkooli ära, siis suunad. Oligi kuidas saatus hoidnud. Ma pääsesin sõjaväest ja pääsesin kõikidest hulludest asjadest, kui oli lõpetamine, siis mina olin nõus Saaremaale minema. Ma ütlesin, ma olen saare saarlased meeldisid, aga ma läksin Saaremaa haridusosakonda, ütlesid, kas te garanteerite, et kui ma tulen tööleta, päästate mind sõjaväe, sest eelmised kaks meie KMI meest, õpetajad, kes olid lõpetanud, need võeti sõjaväkke kohe ja ma ütlesin, et mul ei ole mõtet tulla, sest kui te mind ei päästa, sõjaväkke ma lähen kohe minema ja see lubas uurida ja siis helistasid ja ei teid ei saa päästa. Ma ütlesin, aga ma ikka tulemas, andke mulle luba, et ma ei pea Saaremaale tulema ja ma sain Saaremaalt vabaks niimoodi. Ja siis mul jäi tervis nii kehvaks, mõnin dub dispanserisse nakkushaiglas. Mul oli pool aastat ära oodata, et see viis aastat mööda läheb. Kas sina olid ainsana teid, mitut, kes haigeks jäid? Ikka paar poissi on head, aga kõiki olnud nakkus haiglaski osal mujal. Ja nii ma lõpuks pool aastat venitasin oma kehva tervisega välja, see vend näitas, et vaadake, kui palju meil endil on sõjaväekutset saatnud, kui ma käisin komissariaadis ja siis siis. Ma natuke ikka olin õpetaja ka Tallinna kaheksandas kaheksaklassilises koolis õpetasid laulmist, muusikat oli seal ja isegi kehalist kasvatust mansiga mõned tunnid, nike, mõlemad asjad. Aga siis ma ei tea, kuidas ma sattusin siia Noorte reporterite klubisse. Ma mäletan, Maded olid siin ja igatahes ma tegin siin need asjad läbi ja sain päevauudistesse algul tööle. Mida siis õpetati ja mida sa tegema pidid, et saada siia? Tööle ma mäletan, kas Valdo Panti esines ja rääkis ja siis olid mingid mikrofoni proovid ka päevauudistes algul, kus olid ühesilbilised tegijad, kõik mitmak, Elup. Nii ta pikkamööda läks ja kui tuli rameeto toimetus, siis ma ei tea, kuidas ma sinna sattusin. Rameeto toimetuses panin käima kolm legendaarset nime, Johan Saar, Valdo Pant ja Jaan Ruus. Päevade suvekülaline on täna kauaaegne raadioajakirjanik, hea kolleeg raadio muusikatoimetuse ja vikerraadio päevilt Vello Mikk. Siis hakkas see asi arenema drameetoneetil, saated olid juba kohalikud Linnistumised ja see kõik oli väga menukas ja Arrameetus oli see tööjaotus oli väga toredasti meil ju tehtud. Toivo Tootsen oli nagu öeldakse, asja koordinaator Aimla, Priit hoolitses naljade eest ja Peeter Hein tegi siis intervjuusid ja mina vastutasin muusikasse, tegin käegoliti solistid, tegin jutuajamisi. Niimoodi, see oli kõik ühine niisugune ja tegemine, nii et see oli väga-väga vahva ja väga ühtne. Rameeto oli väga ühtne kollektiiv. Tihe koostöö oli reklaamfilmiga, mille pani käima tegus pedoyama. Toonastest aegadest on hea läbisaamine Jüris kuubeli ja Tiit mesilaga. Tiit pani nimelt käima Matsalu loodusfilmide festivali, mille populaarsus kasvab aastast aastasse ja endine helimees jaakelling on aga tõstamal organis tseerinud püsinäituse kinokunstist. Legendaarne dokumentalist Andres Sööt on aga aastate jooksul läbi teinud palverännaku nii Hispaanias kui ka Portugalis kõva sõna. Ja ta oli omal ajal hakanud mõtlema riik riigis, sest. Meil oli ihuhelilooja kadunud Arne Oit midagi vaja oli, siis tema tegi, tema tegi kõik rameeto laulu tegi, eks ole kõik oma kunstinku kuivus, kes tegi kujundusi igalt poolt. Mul on hea kasutatavate kadude Aarne Oidi plaadil, vana meloodia on üks vana grammofon, mis on minu vana Cramo Bladyganglaadi kaunistuseks seal ja see on tehtud Pirital Tuljaku kohvikus. See oli tore aeg ja noh, kui nüüd uue juba selle öelda ka suured tänud, siis omal ajal, kui me kursus sai viiekümneseks, siis me tellisime Kuu hõivamise käest iga inimese SARSi, mis olid, et väga tore, algul küll naised, vaid see ei ole, mina mõtlesin SARSi, tehakse ühe detaili ja siis koolilõpupidu olid kõik Sarsid väljas, siis jäid kõik rahul. See oli kogu aeg lubatu ja lubamatu piiril. Rameeto töö. Rameeto sai väga oluline tekste sõnademäng, mida Aimla, Priit valdas väga meisterlikult. Jargaan, kolleegid, kelle materjali disaini Moskvas, Peterburis kui Odessas. Ma olen seal, mäletad küll, käisid kõik tekstid peatoimetaja, seeritud realiseeritud käik ja siis kaks näitajad esitad mingid Tseenisele, teine küsib edasi. Aga edasi, maadamad. Rahvas naeris suurel, keegi, saad aru, et juba kontroll on üle käinud asjast. No seal oligi, tekst oli kõik kontrollitud, aga siis hakkas paus seal mängima, et kuskohast selle pauside ja nüansid, eks selle peale eriline meister oligi kadunud Eino Baskinit. Ja, ja mis on minu elus väga tore ja meeliülendav koostöö heliloojatega, nagu Aarne oli, siis oli juba juttu, kes tõesti oskas väga peenelt ka neid nüansse tabada unustuse jõel näiteks ta küsis, kas on seda Silver Peko lauluvad sinna oma laul, kus seal rütm käib niimoodi ja ta võttis sellise unus seal. Ja muidugi, kes oli ületamatu ja kellega ma puutusin palju kokku oli Heldur Karmo tekstimeister, kes üle 3000 teksti kirjutas. Ta oli täiesti öövalves olev nagu kiirabiarst, kes pärast teha ja siis lauldigi noodi tegi ära, see oli unikaalne mees ja. Ma arvan isegi paljud inimesed ei tea, mis lauludel on Heldur Karmo tekstid. Ivo linnale aita mööda saata. Ja mis on ütlemata tore, et Heldur Karmo sai eru lõpust tagasi oma noorepõlve, armastus, see oli Aino Lõhmus, Paalina karm ainuLõhmus olid laulja, kes alustas oretseegel juures laulmist, siis ta läks Riiga, abiellus seal ja esines väga menukalt, nii viies kui ka Venemaal ja lõpuks jõudis jälle Eldur juurde tagasi, nii et see ring sai täis. See oli ütlemata tore, nii et kummardus mõlemale. Heldur Karmo oli ju ta perekonna ja lastehalvatuse samal. Ja ka tema, see tööruum oli nagu kosmose juhikabiin, tal pööratav tool, siis ta võttis neid linte vaid Gazeite, mis tal oli ja ta sai teksti lüüa, see käis nii meeletu töövõimega, oli temaga just, aga see valmisolek igaks hetkeks ja kõik said. Kõik heliloojad teadsid ka, et võid talle helistada. Täpselt Uno Naissoo, kui me tegime ka omal ajal kasiinosaated välja, pikaajaline koos Hans Hind perega, vot temaga oli ka meeletult vahva koos töötada ja, ja see, kuidas haakus ja naljadest aru sai, see oli fantast ja Antsu kohta on ilus see mõte, et kui tal oli hea olla, siis ta mängis klaverit ala Elorgan, kui tal oli väga hea olla, siis ta rääkis saksa keeles. Ja järgmisel päeval hommikul luges relatiivsusteooriat. Samas on ilus mälestus möödunud päevadest Heldur Karmo ja Hans Hindpere ühistöö. See on laul For sentimentaalne džentelmen of Swing ehk svingi sentimentaalseks härrasmehele, kellel see tähendab, mis arvad? Ja see laul on siis minule pühendandas ja ette kandis selle minu 70. juubelil Silvi Vrait. Teda saatsid Tõnu Naissoo, Toivo Unt, Lembit Saarsalu ja Tiit Paulus. Samas on tore, et jõhvis on avatud tuba. Kuna jõhvis on Hans Hindpere sündinud, siis on loomulik, et see tuba tehti sinna väga ilus tuba, ma olen käinud ja seal on ka tema klaverile valdan, meeletult mänginud. Tantsumäletatakse kenasti väga toredasti ja nišis katkenud Vello Mikule pühendatud laulust. No vaata, muusikasaates ma ei mäleta, kuidas sinna jõudsime, aga sina olid ka meie toas üleval, kus me kaheksandal kaheksandal vanus, sina, Edgar Selver, kellele saame, meil on tore jaotus, et meie tulime hommikul vara, nemad tulid kuskil kell kolm. Noh, sinul on ka meeles kõik need toredad momendid, kui me seal koos olimegi. Kui nüüd Edgarit meenutame, siis ma ei tea, kus tal see niisugune kunstihuvi tuli, ta, ta tegi suitsu ka muidugi, aga tikutoosid joonistas nii täis meisterlikku graafika. Ja see koostöö oli väga tore, et mul on meeles, kui me esimest korda Edgarit käisime Moskvas komandeeringus, siis me kutsusime kaks noort heliloojat sinna, hotellid, noh, mis seal ikka pakkuma ostsime Gamsa veini mingi ja kaks suurt tee klaasel valasin rahulikult täis, andsime nendele külalistele, nüüd hakkab nagu ringi käima. Meil jäi suu lahti imestusest, külalised panid klaasid põhjani. Me algul olime tõesti väga üllatunud, pärast saime tausta teada, et on teatud rahvused ja venelased on nende hulgas. Nad joovad niipalju kui klaasi valetada, et see on nüüd temale mõeldud ja, ja siis, aga no meil oli muidugi kurb, aga läksime pärast kui mõtled, et kaheksas korrus oli muusikasaadete päralt, igas toas. Muski tunni eelis oli Muskile. Nii et operatiivoperatiivsaade ülejäänud saated sa tead küll, kardalagaks vanem nädalat enne vastuvõtjad keskliit saated siis arvutid ei olnud, siis pandi ikka päevikus kirjas on toodud, aga me, mis me tegime, viisime lindi, kus lihtsalt tühimaterjal sees. Siis meil on väikesed parandused teha, siis võtsime nii pikka aega ja kõik teadsid seda naljaga. Kui me räägime tollest ajast veel, oli asju, mida ei tohtinud, kogu aeg tuli mõtetega, kuidas midagi jälle sisse saaks panna. Sina puutusid sellega väga palju kokku. No vot, eks selle tööaastate jooksul tekkis ka sellised praktilised teadmised ja kogemused, et mida ei olnud mõtet torkida, seda mõtet torkida samal ajal seid mõne teise asja sisse, no nagu Baskin on meenutanud, eks ole, Raiki nalja, et kõigepealt paned ühe kõva loo sisse, tuleb välja, aga lõpuks tulevad kaks kolmel sama tugevad lugu tähelepanu kõrvale juhitud. Tegelikult tohtisime teha küll, tegime saateid väga palju. Tähtis on lihtsalt pidid mängureegleid teadma ja oligi kõik. Drameetos, et igal esmaspäeval tuli peatoimetaja Rein milistver, kes oli siis seal peapesu. Kõige parem oli ikka sees, sest omavahel öeldes ega need, nagu öeldakse, paksud poliitikud, kuulasid meele, jahutad samamoodi pühapäev, kui nad sõitsid sinna puhkebaasidesse, eks ole. Ja siis oligi, ühel esmaspäeval helistatakse valges maas, toona ei olnud ju meie suhted Iisraeliga kõige vanemad. Mis tell oli laul Tel Avivis seal sees. Rameeto oli rohkem tähelepanu all siis sellele tohutu populaarsuse. No ja need naljad olid ka mitmepalgelised. Muusikalisi tunnitoimetajana sa said ju väga palju ringi sõita suurel Nõukogude kodumaal. Nojah, eriti vahva toidika, vaat Kesk-Aasias ma ei jõudnud, aga Armeenia, Gruusia oli ta mul nagu öeldakse, teine kodu. Ja seal oli tõesti väga vahva olla ja need mõned sõprussidemed on veel säilinud siiani gruusia inimestega mida ma tahan, on kindlasti meenutada, on need kokkupuuted, mis tänu toimetuse tööle ja nendele intervjuudele tulid üks inimene, keda Eesti kunstnikud teatseri kirja kunstnik Villu Toots. Ja ma tegin temast saate ja pärast seda ma ei tea, kuidas läbimine toimus. Ma sain igaks uueks aastaks spetsiaalse kaardi või trükise, kus oli siis kas mingi aasta läbilõige või soovida, aga need on kõik unikaalsed asjad, mis on mul kõik alles, Osamon, isegi raamidesse pandud. Sügav kummardus selle inimese, need on fantast ilusad mälestused ja need kestavad siiani. Aga üks tore asi, sina mäletad ise ka, noh, Donal ju raadiomaja, see esimene stuudio koormatut, sümfooniaorkester, koor, raadio, orkester ja ka siis päeval ei saanud mingeid salvestusi teha, aga omal ajal mäletad, tekkis selline tore mõte, et teha selle tuntud rokkooperit siivsus Grayst superstaar järgi ka, isegi sina laulsid seal vanem paaris rokkooperis. Meil on tore katkend sealt kuulata, see oli ka niisugune vahva, seal olid kõik Boris lehtlan ja Ivo Linna, Andres Ots laulis kuulamegi ühe katkendi seal Marju kuudiga meloodias, interMelody lihtime laudi Nolani toiti kahekesi ja mis oli toona lihtne, kuna nõukogude liit ei olnud ju maailma autorikaitses osaline kai Warneri orkestrit kasutasin taustalt kõike laulda. Laulan armastuses Ratovi põnn siit. Kui oleks pärast staar? Kuulsaks saanud eal nokas elame teatud vahemike hoidlatel rahva hinge vaid autoga Rein ja näo, nii haledalt häll. Toidud aneemia all. Jah, Aivar taldus. Mackelmetsaid Toivo Ülo järele. Sa intervjueerisid väga palju väga huvitavaid inimesi. Üks on kindlasti Emil keeles, kes käis kõigepealt Neeme Järvi Kaarne juures seal venna juures külas ja siis ma sain tema käest ka intervjuu ja ta oli ka fantast tore inimene. Selline legendaarne agrobadi paar nagu truusia Patkinud, kes lõid menukalt läbi Moskva Music halliga ja siis olid Pariisis Bruno kokantriks, kes oli olümpia varietee direktor. See teadis meie süsteemised keeles, rääkis ta, saab piltlikult 4000 dollarit, aga sellest saab ta kätte. 400 dollarit. Ühend läks Kultuuriministeeriumi umbes Bruno kokad triks teadis ka seda asja, nad said eraldi ämblik, kuna ütleks nii hästi, seal ma tean, et teilt võetakse ta kõik ära. Väga tore kokkusaamine oli sellise tsirkuse krooniga nagu Oleg Popov. Sain ka temaga juttu ajamas eesti Salises. Jajah, Juri kasakov, see vene tuntud bajaanimängija, kelle ma tegin intervjuu, kellel on ilust pühendust. Aga nüüd jõuame väga toreda asja juurde. Omal ajal ma hakkasin koguma neid väikeseid napsipudeleid, sest siin ei ole midagi saada ka sõbrad, kes käisid välismaal tõid ja neid mul on päris igavene ports selle 1000 vist praegu. Aga tänu sellele jälle, et need pudelid inspireerisid mind, et Hiiumaalt sain suure laua pikkus meeter 20 umbes aga laius raskemas osas 80 senti umbes. Ja ma tegin sellest paarilaual ja seal mul autogramme täis on kõik need keeleldasid ja Popofid ja käisid seal kodus käia ja Lynnikutel treerija Findreya muidugi windri on ka nüüd ainult Vesa noodi on veel elus ja omaaegne Six Swingers esimese tuntud jazz, ansamblit, kus laulis hinge põdelevad Nende autoga, mida mu laua peal siis on alles kõik seal laudan alles. Moskvas ja Peterburis sai kaunis palju käidud ja väga tore, kokku saame näiteks Andrei s paiga Moskval mari rahvusest ja pärast seda, kui olime jutuajamist teinud, küsimus on teil probleeme, aga ma ütlesin, et tahaks midagi head kaasa osta, siis ütles mingi suure kauplus nimelt, minge sinna, öelge sellele administraatorile tees, by saatis siis ma says veskit ja kõik, mis kaasa, nii et no näed tollal niimoodi elada. Täpselt. Mul oli väga tore kokkusaamine omal ka sellise Venemaal tuntud ansambliga nagu Terem kvartett kus mängitsid sopran Tomrat, Alt, Tomrat ja bajaani ja duubel passin tuntud muusikud. Nad vallasid neid instrumente nii võrratult ja mul on alles suur ilus niisugune leht, kus on nende autogrammid, kus omale pilvel niimodi väikses Arsina tehtud ja väga mõnus muusika ja nad on tõesti rahvusvaheliselt mainekad mehed. Mul on kaaslaseks laat, kus on Teremmgordetid 1000. kontsert, live esinemine, me saame siit kuulata väga toredal näiteks katkendi, Beethoveni, tuntud parabüüreli. Täna on meil päevatee suvekülaline Vello Mikk. Kuna jutt olid, ma õppisin sellises osakonnas nagu kehakultuurimuusikas kehakultuuri pealt olid mul väga toredad kokkupuuted. Truusvatkinist oli juba juttu, tore oli ka hiljem tuttavaks saada, kui Kalev 60 800 oli võrkpalli N Liidu meistriks. Mina nimetan seda esimeseks rahvustunde ärkamas, kuidas tuldi kalevit toetama ja sealt aeti ka vennad tahtsid ära osta, umbes et pakuti raha, umbes, et kui te mängite kehvemini, metroikski liidu meistriks, sellepärast ma sain sellega mandaga väga hästi läbi, kuna ma olen mulk ja mul on väga hea läbisaamine saarlastega Tarvi Uljas ega me siia läbima, nii et see oli väga vahvale. Kui me räägime muusikutest ja artistidest, siis väga hea läbisaamine oli mulle omal ajal Kalmer Tennosaarega. Tema tuli Tartust siia õppima ja ma ei mäleta Aarnega neist said nad, kui me elasime vaiksel tänaval, kapteni taas, seal oli suur tuba. Elasime kolmekesi ühes suures toas, jagasime kõik võrdselt sööke ja jooke. Kalderali tuli Põlvamaalt tuli põllumaad ja Kalmer Ta õpetas mind ands luuletusi austama. Ta luges ta koored väga hästi ja, ja süttisid, et ja ja, ja minu arust oli esimene lips, mis tal diktori kaela pani, oli minul üks. Tore meenutada, kuidas elu on korrektiividend. Minagi varem käisin teinekord laupäev söögi kõrvale veini toomas, aga nüüd mul on väga hea sõber Erich Krieger, kes on jälle minust noorem. Nüüd käib, tulete teatud lokkidega. Nii et see on jah, toredad ringi niimoodi. Ja hiljem kalme läks. Kõrvalmajja sai sinna korteri siis Me läbisime endistviisi ja meil oli niisugune kokkusaamise. Signatuur oli filmist nõid Marino laadi, kus mängis seal üks ilus meloodia. Seda me helistasime, teadsin, et kas mina olin tema akna all või tema minu seal värava taga ja siis me tegime uksed lahti. Aga siis oli vile tugevam ja nii, et kes toas oli, kuulis? Tavaliselt seitsmekümnendatel ja hiljem kõrgete ülemustega üks lihtne toimetaja kokku ei puutunud, tema andis aru ja sa ei peapesu oma peatoimetajalt, aga kui palju sul ülemustega pistmist oli? Omal ajal Aados Lutsk oli väga tore inimene, ta ikka võitis raadiomargi Eesti Raadio juht ei saa täpselt ja kui peatoimetaja sai tema käest nahutada, ega ta ei tulnud kurtma ta hoidsele seades, ta teadis, et see käib asja Aados Lutsk tahtis oma mainet hoida puhtana ja mul on meeles mul õnneks alles seletuskiri, millel on peale kirjutatud uus seletuskiri. Ma ei mäleta, kas anna raadios. Panin siis klimenko, laulis neid vanu vene romanss, aga noh, tuleb väljaandel valge kaallasse ronisid ja ma kirjutasin ei tuntud kohatuna panna neid vanu tuntud romanss saatesse ja vene keeles lauldud ja, ja kõik ja siis oli ka seletuskiri rahuldada. Palun uus. Aga sinna jäi. Kui suri Georg Ots 75, siis tegin mäles saate ja siis oli küll, et aga miks te ei rääkinud Georg Otsast kommunis, mõtlesin Georg Otsa lauljal kõigepealt ja siis ma ei mäleta, kes keegi tegi teise saate Georg otsast, kui kommunistist seal eeskätt tagala kindlustamine. Aga ma ütlen Slutski kohta keegi väga halba sõna ütelda, like raadio patrioot. Ta ei tahtnud algul, kui nad pandid ja kõik ära läksid teles. Pant oli ka firma näitaja raadiosse. Kui me räägime, Georg Ots oli kommunist ja, ja ma ei tea, mis ta veel oli, kõike tema jaoks nad laulma Viinis, jalaskaalas aga käis ainult Rumeenias ja Soome rovskil Mongooliast. Vaat see on see süsteemi näitaja, kuidas toonane süsteem toimisele ja töötas. Sellest on palju räägitud, kuigi muusikamehed ise ütlevad, et noh, ei saa võrrelda, et aeg oli teine kas Georg, Jaan, Margarita Voites ja Tiit Kuusik oma hääle pärast? No kui nüüd kuulata praegusi lauljaid, siis võib uhkelt öelda, et oleksid kohe kindlasti mis tahes teatris nad läbi löönud muidu oma hääle. Meil oli ikka fantastiline koosseis lauljaid omal ajal. Nojah, see on jällegi okta mõtlema Aleksander Arder juhile, kes oli suuremana lauluõpetajana. Ma mäletan ka, isegi kalmed vist õppis tema juures natukene ja Kalmet laulis mingit seal eksamil pani paar kuke sisse. Ma ei saanud naeruaida, aga siis nad meenutasid, kuidas Arder lõppenud, et vaadake, kui lehm õhtul tahab koju minna, kuidas ta ammuma mu kasutage seda diafragma toetust ära. Legendaarseid inimesi on palju olnud. Mul on hea meenutada, et ma olen oma piltlikult öeldes oma nime saanud jäädvustada raadioajalukku, sest mul oli saade Vello mikser, kus esinesid väga toredad inimesed ja sealt ma sain tuttavaks selliste suurte naljameestega nagu Jüri Paet ja tegigi Randel selliste, kes valdasid seda sõnamängu perfektselt. Nad esinesid mul väga palju selles Vello mikserisse ja teine ja meenud sõnad. Kunagi riigikangelasest said oma tõesti ja minul on ka oma kirste olemas kodus, aga selle tegime naabrimees Ernst Kirs, kes oli suurepärane skulptor. Need tahutud kivid on veel seal alles ja ma tegin väga toreda nalja, tema poeg on riigiprokurör Alar Kirs, kui tema juubel oli, ma ütlesin, et ma võin täie aususega tunnistada, et Alari isa oli, koputa. Käid vaid, see on jumalast. Mõtlesin, kui ma tulin mõnikord hommiku vara kella viie-kuue alt bussi pealt kodu poole ja kuulsin, et koputamine käib. Ma tean. Mu naabrimees raiub kive. Ta oli noh, meeletu töömees ja nad koputasid suured kivilahmakat läbi vaikse vasaraga, kui on pragu sees, ta tundis kohe ära. Ta ütles, et elus ei ole midagi hullu juhtunud ka ainult üks kord, nagu toona heliloojad oli vaja kirjutada partei laule, pühendus Leningradi või midagi ja tema ütles, et raha oli vaja ja hakkas Lenini pead tegema ja mis juhtus, poole töö pealt läks pea pooleks ja köik ei mingit partei toetust. Nii toredaid asju on juhtunud palju. No neid on meil hea meenutada. Meie kursused, mis oli tõesti väga kompaktne ja toona juba me läbisime väga hästi ja meie kooskäimised toimivad siiani. Me käime praegu kaks korda kuus saunas koos. Vahepeal käisime Kalevi spordihallist, nüüd Tarvi Uljas ilme saime sinna niimoodi saunaajad kinni panna ilusti. Aga mis on meie jaoks väga oluline. Lehto tiidust oli juba juttu. Loomeiga lõppes aastal 1967, kui ta sai õnnetult surma. Esimene teema, tema oli esimene ja ja me käime koos ansambliga karikakar, mis oli keskhaiga ansambel, mida algul vedas Uno Naissoo vist ja pärast Tiit Lehto me käime iga all viiendal septembril tehtud idu haual ja paneme sinna lilled ja vot siis laulame ka loes niitusid, seal. See on jah, niisugune meie üks kursuse nagu öeldakse, järjepidevaid asju, mida me teeme ja see on väga-väga ilusad meenutada ja alati on, millest rääkida, ikka tuleb midagi meelde ja siis teeme suure kummarduse. Tiit Lehto laulu, mille teksti on kirjutanud Viivi Luik. Hilissuvi mõte on selles, et seda suve ei tule enam, aga tuleb järgmine uus suvi, nii et elu läheb edasi. Kuidas teie kursus üldse jagunes, sport ja muusika, kui palju siis läks spordi ja kui palju muusika peale jäi? Spordipeale jäi suhteliselt vähe, Vello Varik oli tükk aega spordigümnaasiumi direktor, pärast oli Lool samuti direktorile. Arvo Tootsali Viljandis töötas seal ka koolispordiliidus, hiljem tuli seal Tallinnasse. Henn käänielime. Tuntud ujuja ja Taavi Org oli ka, kes purjetamisega tegeles ja aga ta mängis ka võrratud trombooni. Maretoomer. Praegu teeb teatrialaste tassid. Me siin rääkisime, et saated omal ajal ju kõik viseeriti ja kõik oli kontrollitud, aga kui palju poliitika sekkus saadetesse? Sa ise mäletad ka, ega ei olnud ja noh, omal ajal oli ju väga kindel oli, kui sa tahtsid kuhugi komandeeringusse minna või mingit seal ja siis esimene asi saadena pühendanud NLKP selle kongressi sellele või siis panna sinna sellele üritusele, siis panid sinna, mis vaja teha. Ja see oli niisugune lipukiri jalatsid, kõik teadsid mängureeglid, vaid see oli oluline. Võid sa käe südamele panna, kas on nii väga punased heliloojad meil olemas ei olnud. Isegi Georg Otsal heidetakse ette, et, et oli nõukogudelaulikud. See on lihtsalt, et näidata nüüd, et tal olid parteilane, olid Liidu rahvakunstnik, mis, kas olin, ma ütlesin, et ta ei saanud kusagil esinenud võtta või? Elledele minagi koolkond muusikuid tuli tema käe alt välja. Kõik teadsid, et kuidas ja miks on vaja teha. Aga nüüd on tore meenutada, on lahti tehtud, Hilton Hotels oli omal ajal Kungla hotell, kus sageli käisime. Omal ajal oli väga ilus ütlemine, konglasson 100 sammud tagasi 50 kehapikkust. Seal oli meeletu mõnus seltskond alati ja no on meenutada Hardi tiidust, kes oli legend oma mälumängude ja Avemäe Vana-Kreeka ja Rooma tundmistega. Tema üks lemmiknippe oli see alati, kui ta vaatas, et jälle teine seltskond, lihtsalt tema hambad, alati tulid ju inimesed, kes tahtsid temaga rääkida ja küsimusi esitada. Ja siis tema üks altama, mis lugu oli alati, nimetage kolm eesti heliloojat, kelle lõpunski Bodelski õige, no aga üksainus õis, Pauldame veski ja väga kolmas helilooja, kõik mõtlevad, ei tule meelde, siis tõstab näppil. Aga eks Erne Sakski ole, Eesti elukäik naersid ja tegid väljadel. Ja tore on siia lisada, et toonase Kungla direktori Andres looga on minu läbikäimine kestnud kogu aeg ja ma usun, et kestab edasi. Kas te lähete koos Andres Loogaga iltonisse, siis kohvi jooma meenutama aegu? Me uurisime, Hiltonis on teisel korrusel ikka rea inimestel ka et seal pikka vestlen rahumeelse ühe kohvi ikka tellida. Ja tänu e-Richile ma sain tuttavaks väga toreda sümpaatse inimesega nagu legendaarne korvpallimees Martin Müürsepp, kes tegi temaga sõbralaulu ja ma tegin temaga ilusa jutuajamisi. No sa oled spordimeestega palju teinud ja sa oled tuttav väga paljude spordimeestega. Ja kuna Johannes oli Heino lipp, Uljase Kalev 68 tammistega ma olen teinud ka Tammist oli siin Kalevi spordihallis seal Pedas paaria õlut java käsk, mänguvaht, aga ta oli ka väga sümpaatne inimene ja on siiani muidugi. Praegu käid sporti vaatamas, spordis telekast vaatad telekast vaatan ja nüüd me käime ikka veel võtme oma kursuse ja mul on sõpru ning kellega me käime annermi jätsi üritustel ja see on ka väga tore ja omaaegne jättis üritused, lõppesid selle kohe esimest korda tuli siia Charles Lloydi kvartett, Willis kanoversa legendaarne džässikommentaator oli siin kaasas, vot siis nendega sai ka väikest juttu tehtud ja see oli ikka super, mis Kalevi spordihallis toimus pärast seda, kui lastud need uuesti lavale minna, rahvas oli pool tonni aplausi seal, mingi Moskva ülekanne lükkas selle edasi. Aga Kalevi spordihall, meeletu toredam pinge all toonasel konteksti. Noh, Anne Erm on neid asja uuesti edasi lükanud ja meil on ikka džässmuusikuid, on ikka nagu öeldakse, jalaga segada, noh Saarsalu Paulus, Toivo Unt, Tafenau tuleb noori juurde. Jah, praegu eriti ja see jättis traditsioon on meil kuidagi hinges. Ja mis on legendaarne Khaniga olli, Ameerika tuntud kontserdipaik, tuli džässmuusika 1900 38, kui renni kuulmanni ansambel mängis seal meie tegime džässkontserdi juba 1935 Estonia kontsertsaalis, kus oli organiseeritud kõva show, kuigi seal olid viiuleid veel sees, aga see kontsert oli niimoodi ikka tasemel ja sellest on väga toredasti kirjutatud ka pärast, et ennetasime, ennetasin. Guinessi rekordite raamatule panid aluse kaksikvennad Mcwithereid aastal 1955 ja nagu teada, pärineb nimi tuntud õllelt kiness. Rekordite maailm on aga lai ja mitme käisin noh, ala kõige suurem, kõige massilise ja nii edasi, kes kõige rohkem see ja midagi, kes kõige pikema pirukad, vorsti ja aga mul on hea meel meenutada, üks meie muusik sobiks igati sellesse maailma. Me teame, et jook Ellington oli oma orkestriga seotud 50 aastat. Kaunteisi seisis orki Eesti ees 49 aastat. Korretseiger oli aga oma big bändiga seotud. Paljus arvad? Ligi 65 ja 59 aastat fantastiline ja sest 54.-st aastast kuni oma elu lõpuni oli ta oma orkestri ees ja elu lõpp saabus aastal 2013. Tema lemmikuteks olid Glenn Miller, do Clinton ja valge ja loomulikult kirjutas ta ise palju muusikat ja tal oli väga korralik noodikogu, mis oli hästi nummerdatud käekiri ja noodikiri oli väga perfektne. Ja ore ise oli ju väga sihikindel ja sisukas mees, nii muusikas ja kui ka kokakunstis. Ta tegi ju retsepti saates minu saateski oli ta ja kaennedelige kodus korralikult, proovis läbi, kuidas välja tuli, et ei tuleks kõhklusi. Ja orje tegi ka väga toredaid saateid muusikaliste tundi omal ajal ja teda kohe huvitas see asi. Ja aga siis tänutäheks mul käis siin esinemas, sain mina tema bigbändi kontserti läbi viia, nii et kasu oli vastast, mis sind seal läheks ja ja suitsu pääseku on teada ju meie rahvuslind, aga ka ore, bigbändi, pillimeeste noodipultide, ta oli juba toona suitsupääsuke vist isegi paar aastat, enne kui see ametlikult meile kinnitati. Aga bigbändidega olen olnud seotud läbi aastate. Mulle meeldib bigbändi muusika. No ei ole midagi parata, kuna ise muud ei oskaks. Jah, sest Mikide 70. juubelil sai teadvustatud ja kaitseliidu Tallinna maleva orkestri bigbänd, mille etteastet koordineerib baritonsaksofonist Indrek Ernesaks. Ka seal on nende ette asetel sõna sekka ja vahel öeldud. Aga selle meenutuste lõigu lõpetuseks sobiks igati oretseigeri öeldud mõte, kui raadiost ei kõla swing, on haige, meie hing. Ja me kuulame oretseigele pick bändi esituses katkendit Chuck Wellingtoni valast senti mendal, muud sentimentaalsus meeleolus. Kuigi me oleme siin rääkinud väga paljud inimestest ja mul on ringkond täiesti lai, aga minu üks lemmiklugusid on Wellingtoni pala solitud üksindust, Saarsalu Lembit on alati vaadanud, kui ma olen saalis siis oma programmi sisse, kui ta mängib mingit noh, seal meeleolu muusikat alati paneb sorituudi, siis seal seal. Tore tähelepanek alati. Ja samas on meeldiv meenutada Johan Saare ilusat ütlust, mis soovib igati siia lõppu. Lõng, võib-olla kahekordne vandesõna Kolmekordne maja, kas või sajakordne elu ikka ühe kord. Päevade suvekülaline oli kauaaegne Eesti raadioreporter ajakirjanik, toimetaja Vello Mikk. Mina olen üle karu, selline see meie jutuajamine oli. Mina tahtsin rohkem teada saada ja rääkida Vello Mikkust endast, aga Vello rääkis rohkem oma sõpradest-tuttavatest huvitavatest kohtumistest. Aga eks see kõik iseloomustab ka Vellata ennast. Saate lõpuks mängimegi Vello-Lembit. Pala diok, Wellingtoni solitud, laulab Ella Fitzgerald.