Päevatee suvekülaline päevade suvekülaline on näitleja Marje Metsur, kes kahe päeva pärast 27. juunil tähistab oma 70 viiendat sünnipäeva. Marje Metsur on ikka väga kaunis ja särav, kirglik ja väga, kas ta ei ole sugugi jäänud rahulikult pensionipõlve veetma vaid on endiselt tegus alles juunikuu algul ta kaastegev ühes temale väga lähedases teatriprojektis. See oli Maarja Miti lavastus rästik. Selle lavastuse eelkäijaks oli ligi 40 aastat tagasi noorsooteatris veendunud Mati Undi lavastus rästiku pihtimus. Toonases lavastuses mängis Marje Metsur end kindlasti eesti teatri ajalukku. Maarja mittegi uue versiooni ja nagu siis öeldud, tegi Marje Metsur selles lavastuses kaasa. Marje Metsur on Eesti NSV riikliku noorsooteatri üks asutajaliikmetest. Teater avati 1965. aastal. Marje Metsur töötas noorsooteatris hilisemas linnateatris 2009. aastani. Saates kõlavad laulud. Marie Mets suri ja tema heade kolleegide näitlejate esituses. MINA OLEN Ülle Karu, Marje Metsur, kas tulevad meelde need ajad? 50 aastat tagasi, kui noorsooteater sai? Alguse, ja kuidas veel, nad on nimele nendeni viimase silmaõmblemise hingetõmbeni meeles. See oli juba suur õnn, et meie jäime kokku oma lennuga tänu Vello Rummale, mitte Voldemar Pansole süsteem. Ma nägin sellega väga palju vaeva ja seal oli ka väga suur sõna Anne Tuulingu. Nemad olid niuksed, kõvad asjaajajad ja see, kuidas aeti näiteks essays stoori, mis teid pidi see meieni jõudis ja et me selle ära tegime, siis hakkas muidugi Panso neid vilju nautima, tema on noorsooteatriloojaga, ei olnud teda, ei huvitanudki, see tema teiega ka väga palju tegeleda ei saanud. Rohkem, tema käis rohkem ära, käis mööda maailma ja rääkis muidu meile oma maailmareisidest, näiteks meil oli üks etendus, sina minu aeg seal väga huvitav etendus, iga päev tuli midagi uut sinna juurde, meil oli seal iludusvõistlus, näitas kõik nii, nagu nad on, poodium keset saali. Minul pidi olema kõige ilusam kõrv. Mari-Liis küla valis välja, aga ma ei tea, palju see kõrv, väljapaistev must parukas oli peas tuulekomissar kõige ilusamad varbad. Tal on tõesti väga ilusad, arvad? Ja Jürgensoni kõige ilusam naba oli tulnud Panso just Singapurist ja rääkis seal narkopõrgu. Me ei teadnud sellest sõnad narkolava terverlasti suitsu ja kuidas vähenes ja Panso paksu kõhuga näitas, kuidas need seal tõmbasin nagu suid, sõja olid geeniust uimas ja mulle ei meeldi, kuidas me uimerdasid seal kõigil oli hästi palju teha ja väga põnev oli see etendus, et Panso tegi niukesi asju, aga kui ta meile tuli, ta hakkas ennast teostama. Neid oli 21. No selge see, et ei saa noortekäänud teatrite ja tõi draamateatrist siis võimsad jõud ja ma olen nii tänulik, et ma olen selliste inimeste, nad on minu töökaaslased olnud ja ühes garderoobis olnud Linda Rummo, Silvia Laidla Liss Lindav see on vapustav ja kõrvalgarderoobis oli Ants Eskola, Olev Eskola, Jüri Järvet, et siis oli Ants Lauter, sellega mul ei õnnestunud küll tööd teha, aga ka tema oli seal, tegi 80 päevaga. Sellised mehed olid meie majas ja Heino mandri naa, kellega mul on väga palju, olen koostööd teinud, see oli vapustav. No Mikk Mikiver ja Jaan Saul ja aga meie pingerida oli väga pikk ja mina olin üpris lõpus seal pingil ja lõpus ega keegi meist ei nurisenud, me teeme, ma luulekavasid ja sõitsime mööda Eestit ringi yhtegi borrelioos ja suurepärase etenduse, oh armastus, sina kallis, magus mesi. Jumal, kui palju me seda mängisime, kõik oli õudselt tore. See oli tõesti niuke tükk, millal sa iga prilllaua peal mängida ja, ja kuivõrd lõbus ja kui tore, meil oli see noh, kõik olid noored, kõik olid terved. Kui palju seal juhtus ja kui palju sai naerdud ja ja laval ja nii edasi, rotid, külalised, meie lava ja siis oli kirjanike majandus. Vello Rummo tegi luuleõhtuid. Need olid toredad, aga Panso tegi korki, ema Linda mängis peaosa ja siis mina olin ettekandja rolli nimi. Anni Viiding oli minu dublant ja seal oli ettekandel siis niuke tekst kolm korda hõigata, röövel püüti kinni, röövel püüti kinni, röövel püüti kinni ja jooksed Linda ost nasaalist vaadates paremalt mööda. Karjud seda lauset tegime kordamööda ja ükskord jooksis nii valel poolt ja Linda oli väga põhjalik ja range, kui vaja. Jättis seisma, ütlesid, valelt poolt jooksid proovis ja Panso võttis Anni rollivat maha. Mina jäin üksi seda ehk kandidaat mängima. Nii karm oli. Panso oli väga karme, kõik kartsime, teda kartsime, sest ta oli liiga kuri. Mate kurjusega ei saa, ikka peab mõistma, me olime nii noored. Üpris pea tuli juba inimene, revolutsioon siis, kus oli meid nagu rohkem kaasatud sinna ja seal saime vargamäe mari osa surmas Enn mürgivõtmine, Indrek oli Ultsa ja siis ma olin seal keset lavadelt väikses Sännikesest kaltsukates ees. Seen oli väga raske ja ma olin väga noor ja Vargamäe Mari hoiates pidi olema siis tuule ulgumine, lapsenudki hundi ulgumine, mis seal pidi olema. Me jäime peale, proovi Salme tänavale õhtu hilja ja läksime meie garderoobi ja hakkasime otsima siis Mari-Liis küla Panso ja mina kõik, igaüks oma nurgas hakkasime siin neid hääli tegema ja otsima seda Vargamäe Mari häälitsust. No leidsime sellise, millega Panso rahul oli. Heleene Siimist Kerber ütles, et milline stseen ei teagi Eestis ühtegi noort näitlejat selle ära mängiks. Nonii, aga see on väga korralikud, ära mängitud ja nii edasi. Suvepuhkus tuli sügisel, tegime proovi seda uuesti mängima hakata. Proovi tegime ära ja etendus oli ja Ulfsakiga meelse stseen ja mina siis ma ei tea, miks ma olen lavalvega kevad, naer ja midagi seal oli. Ja mina hakkasin seal. Indrek pidi andma ema marile mürki, seal oli meil mingi jota ei taht anda ja mina ikka samu taeva kingitus ja patuvili ja valge, meil ei ole ärastus, pärnamäel peab lemmituaalse naerma. Ta keeras selja liitusele mürgimul ära andma. Mervi kliku triimule seal hundid ja pandud oled garderoobi ja mina ütlen, et ma kardan, et nüüd ma saan. Ei reetnud mind makaid kiitel Hansoga. Aga siis tuli ühel päeval teade, et Kaarel Kilvet lavastab Meeli poppisi. Aine hunt on kunstnik ja Viive Ernesaks ütles, et jumal, milline muusikas. Eks ma muidugi kahtlesin, issand jumal, milline osaga siis ma laulda tuleb palju, aga vaata lauluga oli niimoodi, et vanasti ma laulsin päris normaalselt. Ma olin Võrus kultuurimajas väga tuntud solis. Mul on kaks häälepaelte operatsiooni olnud, mu hääl on läinud väga madalaks. Meid jaotati eraldi kontsi laule õpetajate juurde ja mina sain Linda Sauli juurde. Mina ja Kaarin karm ja iili Lepik oli fantastiline õpetaja Margarita Voites, kes tal olid janu, kaalud ja minema võisin selli konsis. Väga ilus niuke rõduga tuba, ma võisin tulla pool tundi varem kuulama Margarita Voites laulu ja ta oli pärast margarita nihu laulutunnis. Ja me laulsime kõik riigi keskel lilli ja ei seal isegi. Mul oli siis kõrge hääl rabalaulu pärast eriti pabistanudki nomiive. Olime lauluõpetaja, fantastiline, Viive metallikunstnik oli mul väga suur sõbranna ja toeta iga kandivat ohvelmelist rääkimata, sest Tohvelmani hoidis mind millegipärast õudselt. Vello Rummo ja Papi Kalmet ja kõik põhilised laulud saidki Viive tina tänava peal oli väga ilus korter kaminasaalis õpitud selgeks Viive laiale alati head söögid, aga siis oli ju kõht alati nii tühised. Raha üldse ei olnud ja delt ohvelmanikene, mulle tundus alati Tohvelmani supelnali väga lustlik, seal. Mary Poppins, siis pidi ju esialgu õieti mängima Lembit Ulfsak, kes võeti sõjaväe ja Meie Eino Laks, tema oli endine sõjaväemajor, päästis Lembitu, nii et ta jäi Tallinnasse teenima miilitsapolku ja meile proovi ja tuleb välja ja jumala hoidgesid röögatult miilitsa ukse taga Lembitu ennast ära peitnud. Temal oli linnaluba, mängis Jaak Tammleht, jah, tahvleid, kes oli ka suurepärane, tal oli jumalik alla ja see kohutavalt ilus hääl ja sarm, nii et kui me kuskil ikka esinesime naiste käri Tamla ja ümber jäägu, ta istus klaveri taha, kõik sulasid. Tal oli valik päris suur ja oma elu ja loomulikult, ega siis nii ilus mees ja sarmikas mees, ega see lihtne ei ole naistel kah vastu panna selline Sharmile. Aga ükskord oli nii meeli popisega, kõik läks väga-väga hästi. Ohvitseride majas oli välja müüdud etendusele mingi talvevaheaja etendus ja Seli Kohtla järve jääle Ida-Virumaakoolidele. Ja meie kõik juba pirnid kostüümis ja keda ei ole tammlehte, ei ole teist peategelast, ei ole, otsiti, käidi kõik autoga seal, kus ta elada, seal ei olnud telefone, siis ei olnud ja ei tulnudki, aga tammi tegi korstnapühkijad seal ja massis ka. Hästi. Tore kursakaaslane oli inspitsient ja keegi tuli selle peale, et ei saa ju etendust ära jätta. Jumala lapsed ootavad, et Kalev teeb selle osa ära ja pani Vöödi riided selga. Kasvud olid needsamad ilus poiss, need korstnapühkija laule, teine tühis laulud, need olid kõik tiptop. Ega ta tekstiga eriti ei tulnud, aga seal oli nii, et mina laulsin endale näiteks üks laule, te ometi tuli see päev kõik meelile, ulatan käe laulab ja teda tantsima viin ja mina laulsin siis endale seda laule, Tohveti tulistas. Kaledamin minu kõrval Krimmeerile, ulatan käel, lauldi Kitamile, laulud äramina. Kas Ülase kimp senini ära närtsinud või sirelioksa sellini armas ja siis on ikka meie kõik lilled ja kõik olid väga rahul ja minu perekonnatuttava õde oli ühe kooli direktor, öeldi, et ühe peategelase haigestumise tõttu siis vanasti öeldi Antiga haigestunuga viisakalt haigestumise tõttu, teda asendab teine ja, ja see oli aind, et huvitav, et kes see haigele meeldib, õppis mängis küll niivõrd hästi, et Marje Metsur mängis ladusasti, aga kes see haige oli, vot nii oligi, ja siis kui tableti Eskotis saabus, no ta oli muidugi seal ära unustanud kuskil mõne pruudi juures maal hoopiski lalin, heasüdamlik, ta naeratas sulle. Anna andeks, no ma olen niisugune, ta oli tõesti era absoluutsed, heasüdamlike erakordselt sarmikas mõtlema, elu oli lihtsalt niisugune. Niimoodi sai kapoppis ära mängitud, mängisime päris palju, seda lõpus oli toni, Mikule tõi keegi välismaalt selleni. Vajutate klõps meeste vihmavarju, sinna pandi papagoi otsa ja tema lõpus lendan, lendas seal mingi baas, siis ei olnud mingit tehnikat ju. Aga kui me hea selle varjuikke lahti lõi, pauh eriti lõpustseenis, kui ma ära lendan, keik personal lavapoisid, kõik laulsid seal kaaslaselt, vaata neid selliseid Mary Poppins, et oleks praeguse ühiskonda. Neid peaks hulgem olema Eestimaal, eriti jätkarssoneid ja pealegi hellust ja helgust ja mitte mingit nagu praegu on tapmine, tapmine, issand, need laste multika. Ma vaatan, meil õetütretütrepoeg, seitsmeaastane, tal on kõik need minu mõmmi tal alles, mis olid, sest lapsi ei saa kasvatada rahakoti ja arvuti ja ma ei tea, millega lai taisse sõidetakse, heidab kuhu lapsed ei ole ühtegi unistust, enam mitte, ta saab kõik kätte. Aga viige teda metsa, näidake, kuidas sinilille õide puhkeb. Näidake, kus on veel mõni lehm, näha, kust piim tuleb. Õpetage teda armastama lille, looma ja inimest, minge taga marjule. Jumal, sellist maad kui Eestimaailmas teist ei ole. Meil on Võrus Kubjal suur õunapuuaed. Lilli on hästi palju, põld ongi lilled. Ja iga hommik ma lähen, tänan oma õunapuid. Täna on maantee tänav metsa, mis on mind toitnud lapsele, kui palju marju sai korjatud, et kooliriideid saada. Siis on võrujärves luiged kaks lõike, neli poega, neil. Ma tean, et luiki ei tohi sööta, aga ma vahetevahel söödan neid. Ja ma olen jälginud nende elu, kuidas nad oma lapsi kasvatavad. Ja kui ma hõikan nüüd luiged sööma kiku peal teavad seda varje, kutsub luiki sööma. Nad tulevad. Millise rivi, kellel on selline kord majas? Kõlab laule riis, söömani muusikalist Mary Poppins laulavad Marje Metsur ja Jaak Tammleht. Siin siin see täispäevad on mul sõja ta vali, kintsime, niidikusime, niitsin siin. Et kus teemast, mis on mu müts, kuubia luud. Kellele eluvad vooredes mus sel kohates Milt punub hädavajadus ja kellele veel pole õnn olnud truu, saab minu käes Päkesed. Täispäevad mul on suitsu ja tahma, valid. Viitsigi et muskemastlust, onu, müts, kuubia, luud. Täislaevadel olla suitsu jääda. Hoolega paali harja mis puhastaks kõik korstnalõõrid Sünge, see ainult paistab nii. Seal on Londoni katuste vahi ja korstnad ja hiid. Korstnate suur taevaga kus löökendab päike või öelda Aga see, kes on, ta seda ei tee. Kuid onkursti. Ja mis juhtub see ja kus katus? Vello ja. Ja. Päevade suvekülaline on näitleja Marje Metsur. Mina olen tahtnud maailma paremaks teha kõik, et 56 aastat ja teen seda, ütles, et meie funktsioon see ju ongi. Kui me tegime komissar karmi Kaljuvee omale väga palju teinud väga ilusat tööd, tema oli juba siis maailmaparandaja, sellest oli tal pahandusi. Selline optimistlik tragöödia, nagu tema tegi, see oli lihtsalt võrratu selle armastuse tragöödia. Mis teeb sõda inimestega niisama kaljude kingiga, kajakad. Suurepärane lavastaja. Kaarel oli niuke tore lavastajaid, ta kunagi ei pahandanud, tegime seal pere, on see laulude õhtu, mida me mängisime oioi, millise menuga ja kolmekesi tegid kõiki oma laulud. Ja Meil on seal ka aastatega ja Mati Undi lavastus seal oli ka muidu neid Peranzee lauludel, Jaak Allik, no tema oli meie kantsengelisest Lavlitistus saalis, et siin on ikka need sõnad, tuleb see laulda, Vaavuta mitu võeti maha ja ja siis oli seal partii vallutamine, mida ma lugesin, prantsuse lipp. Lõpuks pidi mul lehvima nii. Marseljees oli Mosaateks taga natsimatile, kuidas ma seda loen? Mati ütles mulle. Aplausi peale, kuidas ma seda lugu harjunud tahtsin siin kodus. Minu Kaupo on mul olnud nii suur sõber ja nii delikaatne inimene, ta ei ole kunagi, küsin, kuidas sul läheb. Ta näeb seda minust ära juba, kuidas mul läheb ja siis oli see Belan, see harjutasin seda oma luulet. Rihmale kummati taktist kuskil kell pool kaks väina ega ei magagi ju, näitleja toob oma töö koju kaasa ja see on see koht, kus ma olen kõik oma rollid teinud. Kunagi, kui ma selle korteri sain lõpuks lõpuks terve elu, möödus mul ühiselamutes. Ma tulin siia kööki, võtsin saunalinasid justkui prantsuse lipu ja siis oli mul sinine päikene raadikel makikene, mul oli siis marseljeesi lindi peal ja tõmbasin ukse kinni ja ta siis edasi läks, rütmist täpselt lõpetaks siis, kui luuletus lõpeb ja maalsel ees lõpeb. Ja siis nagu uks käis, kauple ei mõtelnud, et issand, kas ma olen hulluks minema, käteräti ümber ja muusika käib malendid põlvili põrandale. Palju meil oli sellega ringi sõitmist ja veel oli soome kalt roll. Pille Komissarov organiseeris, mis oli tookord Nonice tavatu lugu, me olime ikka tükk aega. Meil oli seal mitu lugu kaasas ja nendest üks oli löö laulu vastas jumal. Meil oli enneolematu menu, elasime uhkes hotellis ka ja tulid ja hommikul ütlema, televisioon võtab selle üles, et see oli niivõrd hea, et selle eest saate natuke rahaga, millest muidugi saatkond oleks ära võtnud, aga midagi me oleks saanud. No me saime seal siis väiksed päevarahad, ka, söögid olid meil ilma rahata ja kõigil olid siis ka see väike äriartikkel, mis oli tolle prantsuse konjak. Napoleon karbi sees ja siis lähen minagi. Tõnu Mikiver oli kahjelemised, tõstke poisid üles, Kaarel ja Lauri Nebeliga ühes toas tuleb televisioon ja meil on lõuna ajal sinna minek. Näeme, mõtlevad, magavad ja Laurikesel opti kõrval Bogavli tarbist välja. Peaaegu tühi Kaarliga sama lugu, pudelilt poisilt võetud, aga no Kaarel ei olnud purjus. Pritsis määrülesed jumala tõuse üles, vedeleb televisioon. Gabrieli nagu jobu. Kaarel oli tipp-topp, hakati Laurits kaineks jalutama, talv oli väljas, aga ei õnnestud. Teine need võtku, naeris Harjoro metsa roti, ta pani mulle nimeks Mõtnergus, mehitika matakse missa arvuga, pahandada vennalt orvuks, igavene optimist ja naljanina. Siis muidugi vabandati midagi, et me ikka ei lähe, mõeldud, et natuke pärssinud. Üks Peral, see poiss väsinud, sellest on muidugi kahju. Ega ta muidugi lindistatud linti võetud ja see oli niuke öine töö märgaarliga, tal oli alatise vunud niuke, tore muie ja niuke heasüdamlik pilk ja Jüri Aarma ja kui ilusad laulud nad tegid kõik jumal jumal kui ilusad laulud. See oli ikka ikka paljuütlev lugu, tollal oli see kõva sõna just Peranzee tekstid. Siis tegime ju Kaarliga armastus kallis, magus ja see, ja see oli ka väga tore, seal sai muidugi hästi palju naerdud lättes luule, Komissarovi, mina siis meil oli ele Järvisegaaringem luulemina, kuidas keegi trehvad ja siis oli, niiet Ma ei teagi, kuhu me läksime ühel laulu, mida me luulega kahekesi laulame. Luulelised kuule sina paned sealt otse, aga ma tahaks vahepeal hingata. Lepime kokku, et selts, kõrgem koht, et ma näpistan siin enne on aed, siis on sul meeles ja harjuta bussis, esimene istme peal v8, instimanime, suured sõbrannad. Ja tuleme lavale siis ja Kaarel annab selle oma suure trummi pääl, pauh pauh annab meile kätte selle, nüüd läheb lahti üks rida lauldud ja mõlemalt turtsutame naerma. See meie selle näpistamise kohale ei jõudnudki. Jumalast ei, Kaarel Tõnu ja Tõnu kõigega. Me olime nihukesed parajad naerulinnud, seal aga Tamme, Tõnu muidugi demanike tõsisemaid poisse. Hakkame uuesti, siis laulsime lava ja peale täissaalid ikka. Ja teine kord siis me laulsime kaks rida ära jälle kurtsutamini aialdamatud, naerame ja Kiiulitsime kolmaski kord ja midagi ei tulnud välja, saime väga suure aplausi, kummardajate laul jäi ära. Ja siis oli meil ainult see ilm, et seal ikka väga palju. Me naersime seal ikka väga palju nalja sel alal. Et nüüd saadetakse teatrisse kiri, mida vahepeal tehti iga. Nii, nüüd me saime käskkirja, käskkirjad olid veel väga moes. Sellel etendusel toodi veel sireli õitsemise aeg, hästi palju vihma 100. äikse heitma meile suured sirelioksad lavale. No mingeid kirja muidugi ei tulnud. Aga sellega oli jah, külmal oli rott, tuli lavale ja siis Kaarel trummi lööva paugu ja ta kuram ei lähe ära. Paned teise paugu tantsusaali, suur saal, kuidas rahvas karjub siis on eiei pistnud laval karjuma, no miks ei karjunud? Me olime luulega toolide otsas. Mäletan isegi surra kiirjumal, kõik need hamstrid ja kõik need on minu jaoks lapsepõlve, et kõik on ühes suured rotid, olime lava taga, kuskil jälle vaatlen nagu vanasti mööbel oli, nüüd on uhke mingi vana diivan, mille me seal Krimmis angerroti. Karjumine käis lava taga kõike, mis meil seal küll elus olnud, aga meil on ikka väga hoitud kolhoosipeod ja siis pidu ja minilaud, kes üldid, rulaadid, Baskeeging nõval meile oli ükskord jummal niuksed seegi lauad, lilledest rääkimata. Risi oli Viljandi reisil, olime jumal hoidku, selleks ajaks lõpp kuskil jälle melosauna püssehhi taga enam seda plekki. Näitlejad olid alati väga teretulnud ja oodatud ja hoitud ja Niukest kastis olemist ei olnud niukse, nii nagu meiegi teatri need suured näitlejad olid. Nad olid meiega nii toredad ja me olime seal nagu hiired seal garderoobis väga arvestasime nendega, imetlesime neid Velda otsus ja suu oli ammuli hilja varem kõik need, kes tulid meile, Mikk Mikiver, kui hakkas tegema jumal mic ja kui me olime esimesel kursusel ja siis, kui keegi nägi Mikk Mikiveri jaan seal, issand jumal, ma nägin Mikiveri. Ta ütles mulle. Ja kui meie lendu vastu võeti, hindad keik. Zürii süüdistasid näiteks Mikiver, Mikk viskas mulle tüüdist, ei teadnud mitte midagi, ju luuletusi oli 100 tükki ja laulud ja, ja kõik viskas mulle taskuräti ja Panso ütles. Ah, ja ma tõmbasin selle pooleks hammastega hakklihamasin. Kuidas te kujutate ette, tõstetakse tool laua peale, Akemmasinov roonitsertooli mäelt liikuma oldud kähma hakkliha haabansonaaris muidugi need luuletused ja laulud ja viile tänaseks on, mulle meeldib tantsud ja kõik jalgade näitamisel ma tõstsin oma seeliku nii kõrgele pesus ametist, seelik oli Panso, ütles. Neid väikseid oli päris palju seal anni Viiding ja mina ja küllap veel teisigi. No ma ei ole elus nii pikaks ennast venitanud, kui tookord sai venitatud madalad kingad jalas ja Tohvelmani mõõdeti. No nii ja siis panduses, et lugege midagi Võru murdes ma läksin sinna laua, et see küll alles hääbuma sisse a- ja vihma 100.. Ja ma olin nii õnnelik, nutsin ja jooksin, õde oli mul peda ühiselamus mani, 11. Tallinna eestsin trammid, no paar peatust sõita, tramm sõitis valele poole pealt, kus ma olen kompvekivabrik, Kalev, loen kus ma olin käinud, muuseas, ma olin ühe korra Tallinnas käinud õe sõbrannale kompvekivabrikus kale töötas seal lõpes käimine, mul ka kõigepealt viidi vahvlitsehhi esmani, nii maias mõneks elu andnud, saaks ainult kompvekke sõi neid vahvleid, nii palju seal maiseid, präänikuid ja siis Mul läks süda pahaks ja siin ma olen käinud, vaat siin, aga ma ei küsiga, muidu vaatavad. Ma tegin selle ringi ära taha, olingi peda ühiselamus. Kes ja kes mind võeti poistemängijaks, sest et ma olin niisugune väike ja käreda häälega ja julge ja paar poisi rolli pakuti mulle, üks oli rohupudelit Jamiittoni miljon, ma ei tea, hakkab, saab ja Kusti oli mul diplomietenduse mani nii nördinud. Tarvusse kiideti Kaarin karmi, kes oli hoopis Krõõt Kusti eest ka. Ja minu nime ei olnudki. Mingit vigade parandust ei olnud, väga tore, Kusti oligi, kuidas ta nuttis ja karjus ja paar poiste rolliva mängisid, tehti mõne läikiv Eesti, mul olid üpris suured linnad minu kasvu kohta, nagu Eino Laks ütles kunagi, et meil on nüüd väikene Sofi jõgede hinnad, Mogherini häbenesin neid nende, siis olid need rinnahoidjad, niiet soonisid, kas ta ei saanud ja kõik poisid narrisid ka veel, ta ütles, et issand jumal küll, ma räägin praegu nii avalikkusele. Nii tehti mulle vestikeseda jäi ka, oli niuke, et ei ole ikka poiss, nagu siis lõpetati minu poisiks tegelemine ära mängima. Kõlab laul sellest palju räägitud lavastusest. Oh armastus, sina kallis, magus mesi. Laulavad Tõnu Tamm ja Kaarel Kilvet. Tule Murinnale. Reeglina see. Kuu ta, see, su, see. Kuu. Pea haavatuul. On truudust see tuule. Seeerr väeks. SLI kuulduma saastuma aga. Kuule, kui istuks ta Ruudu see on suund tuule rinna Ra see. La sa, ma, ja see Ka. See see. Rinna see. See. Peahaavasoo. Uuri son truudust, see tuul. Siin. Marje Metsur, kas sinu arvates oli õige, et teie kursus sai oma teatri? Paljud on arvanud, et see ei olnud vist päris õige otsus, sellepärast et näitlejana oli õnnelik saatus ja paljud pidid varakult näitlejaametist loobuma ja ega meil oli see, no kuidas ma ütlen, oma hookus, meie ütleks tervele lennule, algul oli suur rõõm ja siis selgus, et suur rõõm ja õnn ei olegi nii suur õnn. Siit ongi. Ma süüdistan väga pandud, sest tema tegi meiega väga vähe ja siis ta jättis meid, kui ta teostas enda ära ja läks minema. Ja siis jäi Vello Rummoga lavastajaid ei olnud ju kuskilt võtta, meil on, oleks kaera, ta kohe ei veel ei läinud, aga Panso ei hoolinud. Vello Rummo. Jaan Saul hakkas meiega tegema. Jaanil oli tervis halb, väga. Olwaru Rein, kes oli ka algaja Mikk, oli neis kõige tublim. Mikk hakkas tegema, meil oli vähe lavastajaid ja Panso jättis meid sinnapaika ka esimees lennud taheti teha täiesti, oli väga tubli Selendika, üks tublim kui teine. Aga meie lennus olles ka olnud ikka väga võimsaid näitlejaid. Seppik. Peep oli ikka andekuse tipp. Kui musikaalne, milline hääl, milline köster ja sepik oli niisugune mees, kes tuli esimesse proovi, hakkas koer rulli lugema. Uuno varg tuli Estoniast. Kuidas tegid meie diplomeetriand, Vessainime, mängisin 50 korda, Estonia tahtsid, Me jätkaks, Panso oli selle vastu. Need olid 21 ja ühtegi tükki ei ole vaja. Kahtekümmet ühte Jaanust inimene ja ei olnudki, aga ega siin viiv Armani meil üpris lühikest aega temal tervis ja siis ta lihtsalt on väga hea luuletaja ja tema leidis oma tee. Kalju Komissarov, Teo tahtis oma trupi. Siis oligi juba esimene puistamine, aga need, keda puistati, need on tagantjärgi väga õnnelikud. Tuulingu anne, milliseid saateid tegi tark inimene, erakordselt tark. Kadunud Margus Tuuling, Pedas, milline õppejõud, suurepärane tark inimene, Anni Kreem Viiding, pista lapitekke tegema selline meister, tal on oma firma nii-öelda, leidis oma õige tee. Laviinirand, saar, liiva elasin ma koos konsinis, elamus, orel, spetsialisti saime korterid, tõmbasime loosi, meid oli paljudele leid vaja. Mul läks väga hästi, mandame sealt neljandaks, ma ootasin mitu aastat ja kui meieni järg jõudis, hakati meile tube jagama, sest tuli meile ära. Nimelt kes oli meil lühikest aega? Tema sai kvartalis oli meil Heiki Halla, kunstnik sai meid minu meelest neljatoalise korteri, läks kohe ära, aga need olid meile näitlejatele antud korteri valitsuse poolt. Iivi Lepik oli ka minust eespool, tema sai siis kui Almer tõlvi, kes oli meil asedirektor, endanud Pärnu maanteel, seal palati vastas. Iivi said sealt selle toa Almeralil loomulikult ära teeninud, küll fantast temalt teateid ju ehitama. Meie saame mäe pääle Uude majas mustamäel sõpruse puiesteele, seal oli meil siis loosi tõmbamine, seal oli kaks 20 ruutmeetrilist tuba ja üks 12 ruutmeetrine tuba. Ei, mina ja Mauri saime suuremad toad viise väiksemaks. Me olime koos, meil oli neli ruutu köök, päike, kapike, väike külmutuskapike, need olid keekviivi omad, mina olin vaene nagu kirikurott. Ja siis ema õmblusmasin jalaga õmblusmasin, mille peale Gibson, Raivo tegigi kõik oma Laile kujundused, muusikalide arranžeeringuid neil oli, vaata, neil oli selline lugu ka, et Liivile öeldi, et Raivo meriväljal vanematel suur maja, no tõesti tore maja. Ja reedel läksime sinna, laseme Kaupoga lahus, üheksa aastat. Mina ütlesin ja Tartus ei lähe temasse Tallinnasse, tule, sõitsime kogu aeg nädalas korra. Mauri oli siis seal ühes toas, mina ja Viivi sisse ja Viivi sündis tütar Diana Essonide Estonias. Siis me ei tülitsenud mitte kordagi, meil oli üks pere, kuidas Diana minu toas õppis käima. Viiliga olen ma elus elanud küll väga palju koosiga, kui teine inimene seal oli, hea, väljanägemisest rääkimata, aga tal oli põhjaeesti aktsendiga tegu, tallari, suured osad, aga vahepeal nentis proua kuusiku, Vandro kärpis peaaegu välja, väga vähe sellest, jättis inimese revolutsioonis, seal oli nii ilus ja nii sarmikas ja, ja mina panin talle väiksed pea tale näitlejatele, ütles kunagi Margusele toi Margus salatele üleni mustas. Margus ütles, et ei, Viivi, panen täna trumme sinnises, et tal olid need, et aga temal ei elus läbidali küljes siin harmoonias ja ta oli väga suur asja väga kuldse südamega inimene. Ja ma hoialda mälestust väga, väga, aga kahjuks andekad inimesed pidid ka elule alla vanduma ja oli jutt juba Peets õpikust. Aga need on ise selles süüdi, sest vaata, Nino tulijale Estonias ta oli seal ikkagi milliste inimestega koos ja eks ta seal hakkas seda napsu rohkem võtma, kui tohtis. Ja Peebuga oli sama lugu. Veebruar oli väga tugev tervis, seal oli Raudega. Kaaring all mul väga hea sõbranna, seal oli see meie internaati ühiselamu mööblimaja kõrval Pelgulinnas. Meil oli kümnekesime ühes toas, igaühel oli lapikene ja raudpõhjaga voodiaid. Vuti põhi olid nii, et vahelt lasta maad. Ja vähe sellest sellest meie toast käis läbi terve ühiselamu. Et seal oli sahver, kus olid meie seegi kapid ja kus oli hästi palju rotte. Ja siis käisid läbi, aga keegi seda kella ei vaadanud, mis kell ja mingeid tülisid ei olnud. See oli üks pliid köögis, seal oli põhiline söök, kartulipraadimine, üks WC kraanikausiga, seal pidid oma pesud pesema. Kes seal elasid, meie poole peal elas veel Vaike Uibopuu, kuulus dirigent, teisel pool olid Teo Maiste, Olev Oja. Siis käis väga tihti Arvo Pärt külas Eri Klas, mille Mart elas seal meie ukse taga, Elises pidevalt veel telefon. Üks telefon oli kogu kambale, loomulikult mingit dushi võimalust ei olnud. Meil oli konsis seal üleval Toompeal duširuum, kus sa käisid pärast tantsutundi. Saul siga, nädaleme sauna, kõik kõht oli väga tühi, selleni turg, kus on praegu mööblimaja ja seal siis ikke viibi, oli ka kõva käia. Lähme nüüd hapukapsast, sööme, lähme, maitseme kurki ja siis lõpuks, mis asja, need lapakad siin tiirutavad? See oli niisugune elu ja kõigist tulid inimesed meile nüüd näiteks ükse ripsmetuss selline papist karbi sees kamba peale ehk oli säinast ja hästi üles löödud, siis sülitati sinna värvilt tipsmend, vihma 100. poolne tussi täis ka mingi odav unepulgake. Mina elasin stepis, mina väga hästi käisid riides selles mõttes, et stipipäeval sai jäljendi tükk Pembergid ostetud ja ema õmbles kõik kleit oli jälle uus seljas ja siis üksteise käest riided laenatud, see oli pildistamine moes, kus mul on üks pilt tehtud ilu, algi kapronrätt peas, pildistamine oli kammerväga tähtis. Hästi, hästi tore oli see ühiselamu, elu jääb nii, kui ma nüüd kuulen, et noh, et ikka ikka nõutakse kõva ette, peab olema, aga keegi ei tea seda, et vaata, kuidas sa kasvad ise teistega koos, kuidas õpid arvestama. Kuidas sa vaatad, kuidas sellele on, kuidas selle sa teed, eraldised eluks elu on ju veel ees, noortel inimestel. Ja see jagamine näiteks meile Oleiks, Niine Ants. Käin seal Kohtla-Järve kandis, tal oli seal maal vanematel sead. Väga nälg oli, käes, saadeti see, sa pead minema koju, tema tuli kahe kilu ämbriga. Emal ei teinud pekist liha. Kõigil pidu käsi, ta tõi veel poistele kolmeliitrine plekke ämbriga puskarit külas lille, Marpaniider puskari sinna gaasipliidi peal, nad ajasid teda kuumaks, et siis hakkab hästi pähe kõigile vaja anda, peab jätkuma pikaks. Lisaks. Arvo Pärti, mari on alati niuke mõtlik, talini, toredad niuke naeratav jaotamiike, geenius tuli. Kui sa näiteks pannkooke, okei, tegid selja tagalaud. Keegi läks, koogid kadunud, ehk siis oli veel üks armeenlane. Gene vuntsidega, väga heasüdamlik, temale tuli väga tihti Ameniast pakke, kõik need magusad, pooled pähklid, Maidle, mille sees ja halvaad ja tema isa. Sisemine vineerkastid. Kõik olime ninapidi juures, kui tema pakk tuli. Elu käis. Tark laeng. Bradeli raama uda eks vaata, väikest saab või ei saa ta nagu ballockerdeirateetvalikade. Ja kuigi puhkust leida. Päevade suvekülaline on näitleja Marje Metsur, kelle esituses kõlas laul suhkrutükk Shermani muusikalist Mary Poppins. Muidugi väga palju istutud Palazzy kohvikus, vägagi paljud loengud said seal maha istutud, aga seal oli kunstiinstituudi konsigaafikalise laatade kohvik. Mina elasin stipist kaaril isegi koti peal, ma elasin sisse, Anni Viiding kutsus mind ainult enda pole, küll aga on seda ma kartsin minna. Paul Viiding oli hästi tore mees, ma ikka õelaid, siin ma, kuidas ma käituma pean seal tee nii nagu teised teleseal loeti luuletusi vahepeal ja siis Liina, tema kodu oli, liit kutsus mind enda poole. Matsin maailma parimad hautatud räimed olid ta emal piimale ja hästi palju tillija kartulit ja Viive, võib-olla käisin. See kodu oli niisugune tore, soe ja isegi ma viiv armilone kleidi õmmelnud. Millega ta Moskvasse arsti juurde läks, siis Viive Ernesaksale, ma olen kleidi ja ma olen koduõmbleja onud jumala siluetis, tiks kindel lõige, enda lõpukleidi tegin, väga ilus kleit oli. Et tore oli see ühiselamu elu ja vaata, see see jagamine aga mulle eriti nagu midagi ei olnud jagada, kui ma tulin koju siin, ma jagasin kõike ära, mul, mul oli ka siis ikka midagi kaaslaselt pekiliha, suitsuliha ja minu ema alati ütles lapsena Dianamistamanni ament männiks maal. Nii helde käega ta kaljult terve elamise laiali. Et mulle on ise nii palju antud. Tuulingu anne, ema tegi, milliseid mulgikapsaid mekkida kutsuti sinna-tänna küll. Nii saab kõhu täis. Ja stipipäeval oli viinerid kartulisalatiga. Kui ükskord sõitsime, nii et üks mootorrattur võttis minu peale seal. Nonii sinod Singaarinid järgmised järgmise fotosaltega säält jälle edasi, kui väsinud, vaid seal java pidusse minna ja kõik seal kaari nimelisel peigmees Priit, kõik oli väga tore, vaata siis oli see armastus, oli ka hoopis teine, see oli rohkem südamevalu, ei pressitud selle seksi peale, nii et no ei olnud koolis kah ei räägitud sellest, jumal, kui meil oli loeng. Panso vedas, meil küll ei Eilarti loodusesse, mis oli väga tore kevadega tutvuma nelijärvele ja vargamäe treppide peal kartsime luuletuse lugemiseks, et noh, meil oli see isiklike repertuaar, mida kontrolliti vahepeal ja siis oli niuksed vahelejäämised ja Panso vedas meil igale poole meid nagu selles mõttes hariti. Olime Käärikul nädal aega laagril, pidime suusatama, seal sai jälle väga hästi süüa ilma rahata, kõike ja seal olid kenad poisid, Auna Reinud kümnevõistlejate laager oli seal siis jumal hoidku, noh siis me pidime see, kellel kodus olema, sest Fred kudu ütles niimoodi, poisid magavad nii näha. Meil olid hästi ilusad tüdrukud käeteks, pidu käib ja hulguvad siin ringi ja disko ja esse õhtuid tulevad kontrollid, saapad jalas ja kepp teki all tulid sisse ja kõik olid nagu magamas just. Ja käime näiteks kadastiku loeng seal esimene loeng, jumal jumal. Mida ta räägin, lihtsalt sexist ja kõigil oli Tanjaanhlatena, issand issand, issand, no niimoodi hakati meid harima ja meie armastus oli loiku, musi ja suudlemine. No ja siis kah vaatade esimene kord said nusi siis umbes nii, et homme saad lapse. See kõik oli ilus ja kõigil olid unistused. Jumalused unistasid, kui ükskord printsi lõpetasin ja hakkasin oma kodul oma esimese tugitooli, kui ma tõin selle liiast, meile oli festival, sõime meeli popis kuuenda raamatu lõpuga. Meil oli siis sotsvõistlus, käis kogu aeg ja Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, ma ei tea, millega me võistlesime festivali kevadel, need olid kõik nii toredad. Iga õhtu tegin iga liiduvabariik banketiga. See oli lihtsalt võrratu. Sõprus oli meil nende riikide käes läinud, ma olen mitu tükki saanud, aga sissegi ära visatud, üks on alles sotsivõitluse võitja, niukene, kuldne. Hästi suur latakas ja list. Linda on sellega käinud, Lembit Eelmäe juubelil veel. See oli Tartus kaupa, ma ei tea, kus ta sellega käis ka, jälle mingit nalja, ta oli kuskil isamees pulmad heita, linnase Lindav tuli meile. Kaupo elas siis veel Tartus Eelmäe juubelile kutsutud ja Vanemuisesse ja Linda olid alati uhked sallid ja kleidid ja nemad mind väga hoidis, Kaupot väga hoidis ja hindas. Oi mis see on, ma panen selle täna rinda, pani selle rinda ja siis ütles niimoodi, et väga tähtsate, väga paljud vaatasid, mis mul seal siis materjalid ei salli peale. Et need olid meie nooruse aastad. Pankadel, raha oli alati põlesimegaariniga, ühiskond, kohvik Tallinnas tahtsime viinerit kartulisalatit, olime kodust raha lugenud ära, et justkui jätkus ka, loeme kopikaid kokku, natuke tuli puudu, et me olime seal tuttavad näod. Head isu nüüd ei hakka. See käik oli nii Arena. Muusikutega me saime kõik nii hästi läbi seal vanas konservatooriumis, nemad veidi kinnikesena antuurat, käisid kuskil restoranis mängimas ja siis tulid lillemart ja ja Arvo Pärt ka ja tulid ja panid sinna hunniku raha, lavaka sööge kõht täis. Kressaifele palatsis jälle, said endale lubada, no ikka viiner kartulisalatiliike viimasel ajal söök ja seal anti meile võlg, aga kohvi. Ja seal ma nägin esimest korda ka oma tulevast meest ka põletus olid. Ma olin teda pildi pealt näinud ja kõik rääkisid, et Eesti ilusam mees ja noh, niuke talvisest lõunast tulnud pruun ülikond seljas ja tuli piltilusa naisega, kelle nimi oli Ada Lundver, kes oli ta pruut, kõik rääkisid kaupa metsade puhtana, talundver noh, sai vaadata, et issand, kui ilus paar. Nemad pistsid sinna pukkide peale ja me olime seal paras. Nosisime, mis asja põhiliselt kohvi sai joodud, sai seda imetletud ja. Nii ta läks. Kuldpulmad tulemas jah. Marje Metsur, kui sa lõpetasid lavakunstikooli, kui sa läksid noorsooteatrisse, sa oled selline haruldane inimene, kes on ühes teatris töötanud 46 aastat. Kas see näitlejatee on olnud selline, nagu sa olen ette kujutasid? Jah, ma olen väga õnnelik, sest mina olen unistanud alati suurelt. Näiteks ma tahtsin väga karja minna, aga kuna ma olin kopsuhaige, mind ikka väga hoiti, vahest mind lubati vara karja üks lehm ja paar lammast. Hommikut munanaati, vaikus meeldinud ja niukene looduses olemine. Mul on omad jutud. Ma räägin praeguseni puude ja lindude loomadega. Jalgadele väga külm, ananassid, võtsin jalast ära ja kleepisid, tegid jalad seal lehma pitsisest soojaks ja siis juba kaste kuivas ära. Õhtu pooleli, karjusid, no lehmi oli viise, karjusid 15, tehti siis küttekartuleid ja, ja siis vihkasin pikali, hakkasin pilvi vaatama. Neid pilvi ma nägin, täpseid selliseid. Üleeile, kui ma sõitsin bussiga, issand, täpselt samad pilved, valged pilved. Minu vanaema ja see oli käinud tulest ja veest läbi, mis oli tema perega juhtunud. Tänu kellele me saime siia tagasi. Pea oli vanaema laps käinud, aga kogu aeg kanepisse oli seitse kilomeetrid läbi metsa minna. Vanaema käis tihti kirikus, ta tead kirikulaule vina instsinguga ikka esimeses teises reas vanaemaga. Ma tean praeguseni kõiki tähtede taga ja kalla kallis isakäsi ja ma laulsin kama Jäneda häälega kaasas ja siis läksime paljajalu läbi metsa. Hästi palju oli kraavis usse, tennised tulid jalga palaga trepimäe otsas, sest muidu saavad mustaks ja vanaema rääkis ikka mulle talb lapsed siis, siis viib kuu su kaasa. Vaat mulle meeldist kuu- ja tunni pärast väljalt kuu on mu kaitsja. Seal on üks tüdruk ja tal on viht käes ja ma nägin seda tüdrukut ka säärase halb lapsega, minu halb laps olemine oli ainult selles, et ma ei tahtnud süüa muna, söögiisu oleks andnud elutsad kompvekke. Ma tahtsin tähti lugeda koga talvel, siis pandi mu riidesse kama jätnud mani lisaga. Siis ma lubasin jälle lehmapiima sooja juua ja seda ma pidin jooma, mis mulle üldse India ei meeldi praegugi. Ja siit loeme tähti ja kuu paistab ja siis oli alates ja ma nägin seda tüdrukut seal vihada kuu peal, kelle viis taevaisa kaasa Lähme, rääkisime seal külmemal elab jumal ka ei olnud mingi usklik, ta ütles mulle nii. Lugesime tähti, palju, neid on miljoneid triljoneid, neidiookeakierlamitarre latsekene sai toimetada. Ja siis omal vaatasin kogu aeg seal karjased, kus jumal seal elab, valged pilved seal kuskil ta on ja ma ei ole teda tänaseni näinud midagi tundnud kogu aeg ja vaata, see jumal oli nii, et ma olen läbi pilvede lennanud lennuk. Minu tädi Elizabeth ei läinud, kolhooside ja armastus sai sõjas surma, tema läks metsatööliseks ja. Kui need metsad, need on minu tädi istutatud ja ma olen seal väga palju ise kõblanud. Et vaata seda jumalat jah või seda loojat, ütleme nii, ta on olemas. Ma olen taarausku ja täna on väga vanaemad, õpetas mind seda kõike nägema ja armastama. Neid pilvi ma näen väga tihti. Päevade suvekülaline oli näitleja Marje Metsur, kelle töine suvi jätkub. 30.-st juunist 10. juulini mängib Marje Metsur oma kodukandis Lõuna-Eestis lavastuses Obinitsa, mida mängitakse teist suve. Marje Metsur-il on seal tore roll täita. Soovime palju õnne sünnipäevaks. Kõike head, jõudu ja tervist. Mina olen Ülle Karu. Saate lõpuks laulab Marje Metsur meile linnumemme laulu. Ka sean muusikalist Mary Poppins. Vanakeeli. Üksi linnu Meeemmi oma. Sulle saab ta hästi.