Väidetakse, et mandri eestlane, naljavaene inimene. Vastupidise tõestamiseks sõitsime Eesti teise serva Võrumaale ja tõime kaasa saate, millele söandasime pealkirjaks panna naeruvõru. Palume siin ta on. Üteldakse küll, et saarte peal pidi olema aste nalja armastav rahvas Obinitsa angahmust ümbruskonnast nagu korgenbagotusse pääl ja kui siit praegu ümberringi kahi, siis oma õige kaugele näete, me olemegi praegu siin Obinitsa keskel päris suure pihiv Heeren ja ajame juttu deberistasitse ametimehega. Silvia Blumm am Obinitsa sovhoosi mäe zootehnik. Kas nii tõsi, sõja tähtsa ameti kotuse pääl jäskavil naeru ja nalja ja sai kõle? Määraja naljas alati haigu üle, kui vaja. Aga no nalja, naar, tule enda, ainult etega, siis ta isegi siiski tegema ei hakka. Meie rahvas on selline, ütles niimoodi, et ega seto midagi muud ei usukeisi käega. Kumb, isa? Jah, päris õige, kähku siin setomaal nalja tites, käsistites nalja niimoodi, et oomika üle terve küla kuulda ja ja pärast kõneldas nii mitu mitu haigu järgi isiki. Kuna sest viimane naljapäi valges laulupidu ka üten Ei, meil on vaja siin oma laulupeo, meil on kõige suurem pida on vaadata, siis on vegan laulu nii käethele kui siinse ülem ja ja kääpal lauldes jumala sõna laulu, aga siin jällegi niisama toda suurt seto laulu ja, ja trall ja pillerkaar käiv kogu haige aga muidu ka asi laulu töölt tulles jahti üle miljon vahelist isik ja nii kus, kui asi nõudja ja kuis vajadus tamme. Ja Meil oma karjanaised kah gümnagittle oma ellu, küll neil tule maru kihvtilt vallaga. No kui karjanaisi juba töö peale nii hakka jaama peale Pipe zootehnik, Sist, piip jahtiv eelkõige rohkem mõistma nalja detaja lahulile. Mina seda puhtalt seto laulu ei mõista, muid shansid, seansid, nüütamise, laul, eks paista mina ka ja ja naistel piateks iilvida ja olemagi vahest, ega siis niimoodi ei saa. Kas annetu lauluga niimoodituleku alati kui vallakäänet lõppu. Kas näitusest praegu saa midagi kuulda? Nüüd ütelda praegu aga aga noh, kui ja siis saada kukkuma matširguma magusa oma kõvade Kuu tütar Sirgu tütar Katsi, valged Kardohkad. Kuumama Dirgumama nimede daam innuga kuku, tütar Sirgu tütart, oh kurat, missis Kuko tütar Sirgodid, Hardo, kurat, mis sa siin väga huvitavat kirjeldasin, ütlikerdal kirikuhüppaja sõitnud läbi dast kuskilt sealt Palo ja noorikul kõrval olnud olles siis toda seal krapsama hakanu ja dual siis toetav jumala sõna, vällja niitega, tuliteline niimutud. Ah et hilemise läheb jumalale meelepärane. Asi käib siin samad Ignasse külannal kunagi mulle kõneldikuma, siia tuli selline juhus olnud, see kirjanik Jaan Vahtra vist oli siin kunagi olnud, on siis ütleme Bernasel aitäh, et et noh, soe piima tuli, kulla Puiacene susi küll piima nai joogen sedasama lehmapiima. Kunagi seto Allen siis siit Liina tänavat bitte ja Pallasti jalgu, Kaia, siis kardaboy olite siis niimoodi? Et mis sa siin kõnnib, nii muutub ballasti jalgu ka too Errakenega siin Husse Olejad. Vaid küll kunagi oli sealjuures niimoodi kahid paberis suur ülemus, tul siis laudtee, küsis nii mutut, et mille pärast vasika oma nii murd ära tead kakutu, mina siis ütleme niimoodi, et mille pärast nadi särama kakutu. Taiwakene, kas Tiina ja siis nood kõrva kõik mulki ja, ja kõik salke täis ja siis ma ütleks niimoodi, no ta lummerdamine meile, Niipiat olla mingeid väetisi, mis jutt, see on, mina Jalduda kuskiltki kuulnud oli ka võrdlemisi kõrge kotuse pääl misega põllumajanduses mitte tühjagi. Tiia ütles, et mina ei ole mitte midagi sellest kuuldud ma esiti, et ministri manu, jah, aga kas, kas ta asi paranes niimoodi haiget etest, aga ma ütlesin, et olles küll nii hea asi, et kuigi lähesid ta kõrvad Alpina tahab niivõrd raske ja nii halb, et käigeti kindlal arvegaid ja nüüd ta maasta müütega senini vil tõist väetist ei ole tulnud ainult niipalju sellest võru keelest käsub kunagi olnud, möödunud aasta oli Saaremaal ekskursioonil ja Saare kaluri kolhoosil. Pidime saama hääd värskelt kallal, ütles kalur niimoodi, et enne ei saa, et kui pead keski võru keele loo maad kõnelema, no mina siis kõnesin jälle siis ite loo võru keele maha ja siis sain värskelt lesta ja ja kõike sätest värki, nii et rohkem ei tee, sest keelest ka kasu olevat. Üteldes küll, et enne mõtle perre töötle siinne, ütle perest haigu mõõteldamis. Tarkam, too, kes ka lolli juttu targa näoga päält seal kullalda. Lööme kampa ja lõbutseme, üten, koon maa sööjas Alaulat. Vedene Jahaarse kinni pikka, kes prahihunniku otsa keeraks. Tõime saba nette tükis, hom to häbiasi või esiette saad oma õnne asi väelt kaetja vaiki olla, et on asi. Mõnedki ei armasta esiteenin tädid söögi Maiu ja puu. Neile meeldus Kõrtsini botuntiini laska, esiteenindaja Event kõrran hinnast, Kippe. Õpratoostre jäi haiglas ja laskekutsu Inemise kätte. Tugrisse. Kaibad konnas valutas. Kaasmo haige mullot uudseletas. Aga sisse ja kolme päeva pärast parem või ole väits lõõri. Jällegi sõit kiirrong niis vähkäss iga ja Vädalongi kinni rongimehe v aastas. Nii, mis summutsumomm, et kiirrongi kinni Piia. Kaasmaad Häseedeel virate sõtke haigumpa, ütleb mees ja asub rongi. Vastu tulla saapa ja kingavabrikut vajadustele ja känga kandid tulitsele tahtmisele. Avata seedimetsest aprillist SA teeninduskombinaat, Mannu vahtosakond, ortopeedia, tuberestajat, jalgu tuled gängiste järgi ja mitte vastu teete kesta vähem, pidi jalgu sääseda, esiteeninud kõrran, teete kestad suurembrid tolle istutades Varbit manu. Olgo virga jalgu saapida järgi säädne. Edit aprillis pääle lubatas ka võru saapakauplus suuruse numbrite manu panda välja kõik hügieen ja laon olümite gängiste mudeli. Väga ju sõsies Köögi do Müllid tunniviisi saba on seismine, et õnne kössi, kas seda kände säänse numbrid ka on? Koolieelik, kuid on küla vahel palju ringi liikumas. Kas sügisel klassikomplektid saavad täis ka? Usun küll. Meie kool peaks maakoolidest suhteliselt üsna suur olema, meie õpilaste, seal on nii 130 piires, nii et kõige väiksem klass ma mõtlen nii, alates viiendast kuni kaheksandani olime seitsmeteistkümne õpilasega, aga oli ka üle 20. Muidugi mõnedes maakoolides on seal 10 ja isegi alla selle klassides, setukesed on kuulsad oma laulude poolest. Kas lapsed ka oskavad setu laule ja armastavad laulda? Iga lapsed setule jõuluküll eriti palju ei oska. Keelt õppisid nad lihtsalt selgeks, oli üks niisugune hästi aktiivne klass üks, kaheksas tänavu nad lõpetasid kaheksanda klassi siis esitasid siin ühel oktoobripeol. Aga see oli selle Meie nii natuke tuntud lauliku masti hämma poolt siis õpetatud laul. Aga muidu nad ise nii ei oska laulda. Heliliin teie olete eesti keele õpetaja, ma kujutan ette, et eesti keele õpetaja töö on siinkandis vist küll kõige raskem, sellepärast et kohalik murre ja kirjakeel erinevat hästi-hästi palju. Noh, muidugi, mõnes mõttes raskem, mõnes mõttes võib-olla isegi kergem, sellepärast et murre väga palju erineb kirjakeelest systeks murdelsi jooniale ju. Igal pool ja igas kandis ka Tallinnas ja Harjumaal. Muidugi kirjakeelt rääkima panna, lapsi on siin ma ütleksin täiesti võimatu tunnis küll. Siis kui ainet vastatakse, siis räägitakse kirjakeelt, aga kui jutt läheb niisuguseks vähem ametlikuks, siis tuleks kohe setu keel sinna hulka ja, ja läheb juba murde peale. Ülelaste poolt muidugi. Kas vahel sellest mõni koomiline situatsioon tekib? No ma ei tea, minuga vast ehk ei teki, sest mina olen ise ka Võru kandist pärit ja minul see keel muidugi päris võõras ei ole, mina ikka saan hakkama. Kuigi muidugi on selles murdes niisuguseid sõnu, mis ka minul olid täiesti uued ja võõrad. Näiteks siin ei, ei ole õpetaja ega ei ole ka mitte õpetaja, nagu kuskil mujal öeldakse nii Lõuna-Eesti murdes, vaid on Oppaja, need Obinitsa Oppaja meile ise kangesti päris meeldiv see nimise, kuidas niukse, naljaka kõlaga. Aga muidugi on niisuguseid sõnu üldse setu murdes, mida võib-olla ei oskagi selle peale tulla, mis see võiks tähendada. Vanemad inimesed pakuvad seal välja, et mis asi on Tyranic või seal liivapuu või kruusapuuna muidugi natuke mõtleb, et see ala on Vene aladele kaunis lähedane, siis võib ka selle nende tähenduse ära taibata. Enne oli juttu sellest, et lapsed on natukene lauluarmastaja rahvas, kus õpetajatega endaga Õpetajad on ja nii, nii ja teistsuguseid. Mina olen siin nüüd elanud ja töötanud neli aastat ja on ka mõni niisugune pooli setu laul peaaegu selgeks saanud, need muidugi need päris ehtsad setu laulud ei ole, vaid on niisugused uuema ajalised üks kasvõi siis kuulus mida siin tänapäeval peaaegu igal rahvakogunemisel lauldakse, säänse Birgo sõitse Petseri yhe siin on nüüd niimoodi, ma lisan seletusega juurde. Muidugi laulab ikkagi seda ka eeslaulja ja koor ja kooris on siis. Kylle jaa, Torre hääl, mina siis laulan algul nagu selle eeslaulja viisi ja siis pärast püüan selle kylle laulda. Muidugi need Torred kahjuks jäävad ära, kuna koori siin kohapeal ei ole. Bergaa sõitseebee. Kolmanda kaada põljale Väie haadirid. No see läheb hästi palju veel edasi, mis selle Birgoga seal ikka edasi edasi juhtus, seal laada peal ja palle ladu, naised andke talle Hansat juba ja siis müüs maha omad sumba ja lõpuks siis. No muidugi vahele käib kogu aeg, see präänik Juhkanjuhkama ei hakka seda kordama. No see on üks uuema aja laule juba. See peaks olema jah, üks uuema ajalaul. No muidugi ma seda nii päris ehtsat ja, ja vana laulu ikka hästi laulda või nii ei oska järele laulda ja ma olen püüdnud kuulata, külgusin pulmades setu, naised laulavad ja isegi sõnadest on üsna raske sageli aru saada ja ei oska seda. Seda õiget kõrgust ja tooni võtta, aga ei ole ikka maast madalast teda õppinud tulevastele põlvedele. On see killa halvast eht setu laul? No võib-olla tõesti jah, ei no ehtsetu laulda muidugi, aga ta nii on siis nüüd juba kaasaegne. No setude kohta on küll vist kõige rohkem nalju kirjutatud, kui nüüd hiidlased saare peal välja jätta. Kas nalju ka praegusel ajal juurde tekib nüüd ehtsaid rahva nalja? Ma ei tea nüüd, kas see nali on nüüd uuem või vanem või on ta väga levinud? Kangesti meile meeldis siin ja mina olen ta siin siis kuulnud ühte niisugust lugu, kuidas siis üks setu naine oli läinud Tartu linna ja oli seal siis otsinud, et taga siis Ühte oma sugulast ja rääkinud siis niimoodi küsinud ikka teed ikka üksi nime tund vastu ja teine inimene ühe käest küsinud, et sadiaaenno Movele poiga, no ungavitsast Beria, naasenim ja Milo ja no ikka üks, et ei tea. Sadie, Aino Tuud nõngavitsast Peri naasianim ja Miro, no tal on Tartu on oma maja, niisugust lugu olen siin kuulnud. Seal karge üle Välbanemiin. Kas eta le Vaishepäälevaivana? Tiine kassi etaale, vaeseppele vaeva, joodile. Seal Tull ju asjato poiste algaala. Seal toll ju asjata poisk, kaala lapp. Ai könn, könn, hakkedsagedsa könn, kaala. Peaaegu könn ja täitsa täitsa könn, aga lopa. Ta tõi piike poode la ja. Ses essarry pääs poode, last ja ime. Sääsk keeld see sari päästaade last ja eemani otsaski. I könn Tõnn, Kütsagedsa könn. Sest et mina noh, kant. Kui on ses ette Vaaminaalena ka ette, kui ta Ai könn, könn, täitsa täitsa kõnni Anuga eta, kui. Nüüd on aeg köhin ja aga saadet sa könn, kata, kui sa. See on kui juba minna moodsa piima maos staadi. Ai könn, könn, Kütsagedsa könn oma, lausus. See on teeaega enne, aga NA täitsa täitsa könn. Laosas laadi. Tuli meelde üks niisugune lugu kooli lastega seoses õieti vanematega, sest eks neid ole nii siin kui ka mujal igasuguseid. Oli niisugune lugu, et poiss varastas ja armastas varastada just Sulev päid, teiste laste täitesulepäid ja õpetaja läks siis emaga rääkima ja muidugi piinlik nii-öelda ka, et näete, et poiss varastab ja et nad niisugune paha lugu, et et poiss kipub neid neid suleb neid, võtad teiste omasid ära ja ema ütles, et jah on meil jah, sääne, ta tükkis neid sulepäid võtma, atustam küll hätta ei varasta, jaht. Tüdruk räägib setu murret. Ega ta nii väga just ei räägi, aga aga eksinud Aias muidugi õpib ikka ühte ja teist, igatahes üks sõna on. Ta on siin nüüd ära õppinud, alles hiljaaegu üllatas, et rääkis, et kark, Kardokkaid. Et otsi kardakaidest. Ma tahan kardakaid, siin räägitakse ikka kardaka võtmine. Kumba ta paremini teab, kas setu laule või horoskoobi laule? Setu laule? Teab ka seda sedasama Birgot seks ta on kuulnud nii mõnikord seltskonnas lauldavat ja tassin õue peal, lõbustavad siin selle õetütrega rahvastelt, laulavad seda ikkagi oma häälega, et piirko said Seppedse. Aga horoskoobi laule põhiliselt tema õppis näide lasteni Aiakaaslaste vahenduses meil omal televiisorit ei ole, siis ikka seda laulised lõppenud on päevad. Võrulase poeg olnud solgataks võrulane teistele kiitlema. Nüüd alles saab poisist mees, kodu polnud poisist suuremate asjade elagi, ei hoolinud tüdrukute, sest ega muu kedagi võeti soldatiks, tulid kohe nagu uus elu sisse. Käisin teisega linnas kargas kohe ühe vana soldati rindu kinni ja hüüdis oktaavi idi lla koop, David Eilakapustaga Raul. No näete, kus nüüd on mees. Võlulane tahtnud linna sõitmine Ultnud naisele ei ole kraamiga kaupa, kellega soita. Naine vasta, kannata natuke. Kirjad toob poja, siis võid minna, natukese aja pärast läinud mees lauta vaatama. Tulnud tagasi ütelnud. Ja ka ole veel näha midagi. Võõrulane läinud linna Liinume viima võtnud kuueaastase poja kaasa. Lina ostja olnud poisi vastu õige lahkanud poisile kompvekke ja küsinud. No poiss, kas sa mõistad, Kalinu teha? Ei mõista, vastanud poiss. Aga näinud sa oled, kuidas vanemad tekivad, küsinud linaoste edasiviksi näinud, vastanud poiss. Taat, kas vihaga linadele vett peale ja ema pani Tuuka, et siis linadest rohkem raha saaks. Helmeina linna Saxo täna sõimasin kiidelnud setuke linnast koju tulles. Kas nad sind sõimamise eest ei lugenud, küsis naene. Ega ma neid näost näkku ei sõimanud, seletanud seedukene. Ma oleksin linnast välja välja peale suure kiviga jaajaa, sõimasin seal nii valju häälega, et varresedki pelgusega. Korra jäänud setu ühte talusse pühapäevaks korterisse. Ajaviiteks võtnud mees õnge läinud kala püüdma. Visanud õnge sisse, oodanud süda täis hirmu, sest see olnud mehikesel esimene kord õngel olla. Aga tee, mis tahad, ei ükski kala, hakka tühja hange otsa. Juba tahab mees ära minna. Korraga näe. Nööri tõmmatakse. Setu tõmbab õnge välja ja jookseb kala ära võtma. Vaatab kala, piis ta tuhatnelja talu poole jooksma. Talurahvas küsima, mis viga? Setu hirmuga? Tont õnge otsas. Talurahvas jälle. Missugune toodi tuvasta must ja hirmus kääridees, silmad taga. Teised naerma, see ttu, see oli jube. Aga ei, seal tule enam aega. Katsus, kuidas talust minema sai. Ally tädi kõva pulmades käia ja kõva kõva pulmaperenaine need ega siin vist ümbruskonnas 30 kilomeetri raadiuses teist sellist perenaist ei olegi. Kas nüüd pulmaperenaise kohuste hulka käib see ka, et kõik pulmarahvas hästi lõbus ja rõõmus Aleksi? Perenaise kohtade ei käi, aga kuidas perenaine on vait olla ka edasi mokad maas, siis ole köögis ja mitte kuhugi mujale. Aga mina ei, ainult köögis. Ma tahan sinna ja sinna ja nagu pulm ilusti välja tuleks pärast mul endal ka ilus kuulata kui tahes. Tean jah, no millised need pulmanaljad on, pulmad on ikka selline sündmus elus, mis nii kõige rõõmsamad ja lõbusamad on ja eks seal vist nalja tehakse ka nii palju nagu elus vähe, muidu juhtub. No see on ilusam, mis rohkem nalja, mis, kui pulm sisse sõidab, jamis ilusamalt vastamindakse ja meil on sedasi, et on noh, kõrvalt rahvast kah kõik vaatamas ja kõik need vaatavad pealt, kuidas seal oli ja kuidas seal vastu tulla ja ja need on kõik, et see on inimestel oma sündmused tulevad mujalt. Kas rahvas ei ole ainult, kes on põrmale kutsutud pulmalauale ja need on ainult sugulased? Aga kõrvalt tulevad pulma vaatamas? No mina olen alati tead ka, kui ma kuskil kokanalona no siis hüppad mõningat läve peale ja vaatad, et kuidas seal on ja kuidas tantsitas ja ja siis, kui mõnigi rahvariietuse tall seal setu naise ja kui mõnigi on kleidiga olgu vait, kui kallis kleit, tal on täiesti nagu mõni käpp hüppas nende kui pealtvaataja hüpped, olgu ta kui kallis, on aga Raiva riietuse nagu pulm kõik teine. Vabanes rabariietusest jätul, mis häpp RMK-le on seal ja kõik täis tööd ja on ja kõik ehituna suvel kuumaga on raske küll agaks. Noorenemise karneval läbi marli väga-väga pikka aega ei ole seal teod pulmad üks päeva. Kui setu riided ja aga üldse mitu päivaids kõrralik pulm on? Kolm taimel. Vähemale teine Taivam 100 ja siis kolmas oma hõimupäise saunaviimise päid, vot sellel pulma jummaldud nali küll Koroy käigus alla, kes me pole sauna, toodi viinapudeli ja siis tordikäike pääle anda sauna läve man ja siis naise torte pääle ja esimat noor bar sauna ja pärast siis köik Cybaarilisi nalja need kätte sai. Suitsu, natuke paberit, õlgi midagi õlledega väga head lõhna saunafilmilt ikka vesi välja. Väge. Imik saama lähedastega kõrvale. Ilusat nalja küll tõesti, nii et kui mõni pull Nii et see on vale, et kui on tunninets kohi ja kohale pärast selle tooti tehtule tuul seina ja tuleküla pärast ära, et see on nagu vanast-vanast, kui nüüd laua taga söömine ja kõik ära Sisoomedu setu muidugi raputamine ja seal on ka nii muidu, et ükskõik, kui sa lähed, kellega, abielupaar, mees, kes on abielu barris mees naisega raputama, kus rõhutamises norra võtamine on, niimoodi meil käib. Et siis homme kuhugi hoone kõrvale andetu, wanna muudonigudusseta lõõtsunud ja Sepo siis mustad riided seljast ja siis oma hobuserauanaela ja kõik ja siis Viiasse raputama võõrdia, abielupaar, viies mees naisega adjas oma vallalisi Kaias üks tüdruk, teine poiss ükskõik, ja või asja, siis võetas siis kingadele naela vaim midagi tahtjate tasu, vallal järjaldas viinaga tädi sisel viia pingi peale, kes ei lähe. Nakas Väige klimpa madu, viies vastest jälle võetas vana nägi välja. Haanja mees viinud korra kustutamata lupja võrusse näed teel hakanud vihma sadama, lubi suitsema ja põlev mees võtnud ruttu pange kätte, jooksnud järve äärde, toonud järvest mitu pange vett ja valanud koorma peale. Aga mida enam ta vett valanud, seda enam luubi suitsanud. Meeletulnu tiirunde, päästnud hobuse vankri ees taastunud selgus, hoidnud koju. Kodu kaebanud, ise keegi nõidun, kõik kivid ära nõidunud, hakkasivad puha põlema. Küll valasin vett peale, aga ei midagi. Viimaks kihutasin hobusega minema, muidu oleksin isegi veel tuule Katarra kõrbenud. Haanja naine läinud võrgusse, mune linnasaks pakkunud kopika tükis, naine nõunud poolteist kopikat, piimades ütelnud linnasaks, olgu siis peale maa, maksan sulle kaks kopikat, baarist. Kohe andnud Haanja naine rõõmsa meelega munad linna saksal. Koju minnes kiidelnud naine ise v. Küll oli mul täna hea õnn linnas hakkasid andnud mulle esiti poolteist kopikat munatükist maksta, aga pärast ma siis ometi kaks kopikat. Võrulane palunud mulgi käest raha võlgu, mulk küsima, aga millal sa ära maksad? Võrulane Vasta poole ja siis, kui ära suren ja poole siis, kui ülestõuse. Mõniste mees pannud korra tütre Võru linnaõmblust õppima nädali pärast tulnud tütar linnast koju pakkunud lõunaks leiva lauale, valmis lõikama. Võtnud noa ja ütelnud. Küll on teil nuga amust. Isa seda kuuldes küsima. Mis asi see nuga on? Tütar, vasta. Kas sa seda ei tea? Maakeeli väits ja saksa keeli muuga. Anja mehel surnud, kolmas naine ära ees, kurtnud, kangesti naistada. Mis teda nii taga nutta ütelnud, teised oli mul kõige kallim naine ostnud mees. Eks esimene naine ka hea küll olnud, ütelnud teise. Esimese naise ees tegin ainult paar luuda, teise eest peksin päeva rehv. Kolmanda maa eest maksin aga terve rubla. Kolmas oli mul kõige kallim naine. Pühanud mees. Korra kiidelnud võrulane oma pidu pidamist hakanud otsast peale. Kaasvas Ford kuusenebedakas, raiusin maa, tegin põllukassiga, kündsin koera, käestasin, külisin oodre kaks, külvasin ühe, sain ooder kasvis, müürwicia mäes. Siga vingus vee RSS ei pea, asend on Hüpassess, oli rinnuni. Vili sai kokku panna lendude peeksetud. Hakkasin õlut tegema, leiutasin kassiaugus, kuivatasin peldi peal õlut, soid kaks kapsa juurevaaditäit. Elin kuus sülda Q7 toa ja panin seitsmes üllases aare puust laua sisse. Hakkasin pidu pidama. Kaks kapaga intsin lauale, üks oli tühi, teises ei olnud midagi. Ivamariaadi majas ei olnud õhutäit, kellelegi ei keelanud ja õlut. See oli hea kui hane veri, kes jõi lõppenuks, jäi, kes maitses maha, langes. Teise pere, Tõnise poeg andunud, mis hull. Naaber ütelnud Tõnisele missa moega paremini jopeta rääkima. Tõnis vastu, mis ta rääkisime seal siis viga. Naaber jälle, miks ta nii hirmsasti vannu, õnnis vastu, käskkorrad teab, kust ta selle võtab. See tulnud teise mehe juurde, ütelnud ise, ma tulin abi otsima. Üllar on villari ära viinud, lähme kinni püüdma. Teine küsime, millal see oli setu, vasta üleeile öösel, siis on ammu juba hilja. Setu vasta ei ole koguda, Burri loom peaseb taevas ümberringi. Võlulane läinud korra Viljandisse küsinud seal kellegi käest, kas see see mulgipealinn on? Oldi süda saanud sellest küsimisest täis mull koe võrulasele säilgaladuma võrulane läinud koju, teised kohe küsin, buda mulgipealinn olnud. Nad ei mõista, seal muudkui vahivad võrulase seljatagust ja katsuvad seda pehmeks teha.