Tere laupäeva hommikut. Taas on käes rahvateenrite saateaeg ja täna on Mullen stuudios Margus Pärnu Postimehes. Tere. Tere. Vallo Toomet, Eesti Päevaleht, tere. Tere. Tugevat majandusinimest ja astume, on siin siis kõnelemas ja juba enne saate algust. Me jagasime siin võõrast raha ehk riigieelarvet, mis sel nädalal jõudis üsna märkamatult vastuvõtmiseni sina, Margus, oled uurinud ka ajakirjandusest, kuidas siis riigieelarvet, mis peaks nagu olema riigi majanduse alus, kajastati meil ajakirjanduses. Aga eile õhtul lappasin jah, veel selle läinud nädalal lehed kõik läbi, vaatasin, et riigieelarve vastuvõtmine napilt napilt ületas uudisekünnise. Et meie mäletatavasti võeti vastu ta kolmapäeval, siis kolmapäeval olulised lehed ei kirjuta, sest mitte Iraagi ja meie ärileht, Äripäev kes peaks justkui meie majandust detailselt analüüsima. Siis järgmisel päeval neljapäeval kirjutab ta esileheküljel hoopis Carmen kassi kinnisvaraärist, et juba Viimsis natukene suurepärane ja nii edasi ära. Ja siis lõpuks kuuendalt leheküljelt leidsin sellise väikese uudise selle kohta, et riigieelarve tõesti vastu võeti ja mitte just üksmeelselt. Paraku oli ka näiteks suurima päevalehe Postimehel oli neljandal leheküljel väike selline uudis aga ei enam mingisuguseid kommentaare, ei ei opositsioon Nonii koalitsiooni poolt mingisugused arvamusavaldusi, arvamuskülje täielik vaikus. Ja ma hakkasin mõtlema seda, et võib-olla me siis tõesti ületähtsustame seda, et see sündmus iseenesest see riigieelarve kokkupanek ju leidis aset mitu kuud tagasi, kui valitsus selle riigikogu riigikogule üle andis ja kõik see, mispärast on toimunud, on ju tegelikult ainult poliitiline mäng olnud ja seda me nendime ju kõigil viimastel veel aastatel, et antakse üle, siis tehakse istungeid, tehakse mitmed sajad parandusettepanekud, aga see ei muuda enam tegelikult sööri arve koosseisus mitte midagi ja kõik me teame seda, et see eelarve kunagi võetakse vastu, võetaks sellisel kujul, nagu ta valitsus üle andis ja pärast seda, kui see on vastu võetud, siis ütlevad alati koalitsiooni mõte, et see on äärmiselt tugev eelarve, see aasta on eriti tugev, sest see 30 miljonit on ta nii-öelda plussis. Ja D opositsioon selle aasta siis nii Keskerakond kui ka Isamaa, Isamaaliit, kam. Sotsid siis kritiseerivad seda, et näed, et seal äärmiselt inimvaenulik ei lahenda Eesti probleeme, lükkab meid kuristiku nii edasi. Ja kui nüüd edasi minna, kui see aasta siis meil eelarve vastu võetakse, siis aastal 2005 mööda saatis. Me nendime alati, et aasta lõpuks tuleb teha lisaeelarve. Kõik on läinud üle ootuste hästi, aga juba hakkame kemplema järgmise aasta eelarve eest, mis meid jälle kuristiku viimas. Ja ma kuulasin, siis ütle mulle ka selline tunne, et tegelikult ei ole midagi uut siin maailmas ja mulle isegi meeldib, et sellest aja kirjutatakse, et järelikult on, süsteem on paigas, toimib koalitsioon võtab vastu selle eelarve, mida ta heaks arvab nii-öelda poliitiliselt tasandilt. Ja ongi kogu lugu, nii et ja opositsioon kritiseerib, mis on ka loomulik ja Eliisa ratas pöörleb, tegelikult hakkas eelarvet panema mai lõpus iga aasta kokku rahandusministeerium hakkab tööle, paneb numbrid paika, leiab oma nii-öelda poliitilised eelistused ja sellega see protsess lõpeb, et tegelikult noh, see on märk sellest, et me oleme nagu. Noh, ma ei tea, kas nüüd nagu jõudnud mingisse demokraate vaatliku süsteem, mis toimib sõltumata ütlemata, vaid toimib nagu loomulikult ja inimesi see võib olla väga ei huvitagi, neid huvitavad lihtsamad asjad. No Margus siin ütles seda, et iga aasta on ju eelarve meil väga ilusti kokku jooksnud ja tehtud lisaeelarveid välja arvatud siin mõne aasta eest, kui tehti negatiivne lisaeelarve. Aga, aga seekord on revolutsioonilised muudatused sees on ju tulumaksu alandamine üksikisikule 24-le protsendile on tulumaksumiinimumi tõstmine 1700 kroonini mis muidugi reaalselt ju inimeste rahakotis kajastub alles ülejärgmisel aastal. Noh, palgasummadest kindlasti ka juba lase lahendajat kohe. Aga ma praegu tahaksin teilt küsida, et kas te siiski usute, et sellised positiivsed lisaeelarved järgmise aasta lõpul võiksid korduda, kui ikkagi minnakse tulubaasi niisuguse järsu vähendamise teed? Einoga tulubaas, sinul on, tervikuna peab, vaatame ikkagi maksubaasi üldisemalt, et see tulubaasi tegelikult ju väga ei vähendatud, toodi sisse aktsiise ja muid nii-öelda kaudselt kaudselt makseid, selles mõttes midagi tulubaasid ei muutunud sõrmede, see riigieelarve seisukohast jäi ta oma loogikalt ikkagi samale tasemele ja maksubaas, ma arvan, on 36 protsenti kusagil SKP-st, et see, ma arvan, oli Eelmasse samasugune. Nojah, ühesõnaga mängiti mänglikene ümber need kanalid, aga ma olen siinsamas laua taga teinud saadet alkoholiaktsiisi teemadel ja sealt tuli siis välja see, et riigikogu esindajate Vello Tafenau suu kaudu, et umbes 500 miljonit on see, mis loodetakse alkoholi siis iga saada, mis seal umbes kümnendik kogu riigieelarve kasvust. Et kui ütleme, tulumaks oli selline raudselt laekuv tulu, siis nüüd seame ikkagi sõltuvusse eestlaste viinalembusest selle lõpptulemuse või ütleme, Soome turistid Mina olen tema lasteaeda, mitte ainult ainult eestlaste. Aga ma mõtlen alati mingeid maksubaasi ümber, mängitakse Lähme korraks tagasi sellesse aega, kui Reformierakonna eestvedamisel ettevõtte tulumaks ära kaotati siis oli ka opositsiooni väide alati see, et nonii, see raha tuleb nii-öelda eelarvest maha tõmmata, et see on asi, mis ei laeku. Hilisemad aastad näitasid seda, et ettevõtted hakkasid hoopis paremini seda ettevõtte tulumaksu maksma. Ausamalt. Ja nad ei kirjutanud raamatupidamised seda nullinud. Jah, nii et nii sageli on tegelikult ka sama nende aktsiisimaksudega ega näiteks nagu maksudega alguses tehakse ikka väga kõva kisa, kellel ikka maksude tõstmine meeldib, kui pärast kirjutatakse need sisuliselt oma ettevõtte eelarvete sisse, arvestatakse sellega ja midagi hullu ei juhtu. Ma ei tahaks uskuda seda, et kas jätkub 500 500 miljonit võib-olla laekub võib-olla isegi 550 miljonit võib leppu, tuleb 405 50, aga mingit suust katastroofi see, et salaviin uuesti vallutab 70 80 protsenti turust ja seda ei usu tegelikult mitte keegi. Väiksed asjad muidugi juhtub, puskariaparaati kuskil hakkavad lendama erinevaid asju ja koos sellega ka ohvreid on, aga no ma üritan. Ma olen teiega põhimõtteliselt nõus, aga ma üritan natukene opositsionääri mängida. Et võtame nüüd sellesama üksikisiku tulumaksu alandamise, mis on ka nagu väidetud, peaks nagu suurendama ettevõtjate aktiivsust ja soovi inimesi palgata, et lahendada tööpuudust ja nii edasi. Aga kas ei või ka kaasa tuua ikkagi näiteks inimese seisukohalt selle, et kuna maksed vähenevad, siis nagu palk tõuseks ja pigem tööandja loobub normaalsetest nii-öelda palgatõstmistest see, millele ma viitan, ma viitan sellele, nagu me teame, siin naaberriigis Soomes ju eelarve protsess käib kogu aeg käsikäes kolmepoolsete tulu läbirääkimistega, kus ühiskonnas lepitakse kokku siis riigi, tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide vahel see järgmise aasta nii-öelda reaalse tulu kasv või tase. Aga, aga Eestis seda kokku ei lepita, mehel on see riigieelarve, mis võib kasvada kas siis viis miljardit või või 10 miljardit, aga aga, aga see näit absoluutselt seda, kuidas inimeste enda reaalne elatustase sellega muutub. Vot, kuna mina olen ka mitmete palgaläbirääkimiste juures olnud ja neid vedanud, siis me räägime selle tulumaksu alandamise puhul paik kahest protsendist, kes ise on, see on väga väike ja kui kuskil keegi, olgu need meditsiinitöötajad või ajakirjanikud või ehitustöölised, kes iganes esitavad mingisugust palganõudmisi oma tööandjale, siis nad räägivad tavaliselt mingist viiest protsendist, 10-st protsendist 20-st protsendist, kuhu koguni, et see tegelikult see kaheprotsendiline tulumaksu vähendamine ei lahenda tööandja probleeme töötajate nõu, mis on tavaliselt tunduvalt suuremad ja väga sageli nõutakse näiteks oma töötasu sidumist inflatsiooniga SKP kasvuga, noh seal oleks igal juhul tegemist ka juba viie, kuue protsendiga aastas. Ja kui me vaatame seda, mida Eesti pank alati igal aastal hoiatab siis hoiatatakse sellest, et meie palgakasvud on liiga suured Nojah, nüüd me võiksime hakata pikalt ja laialt vaidlema, juhatus väga kirde asi v keskmine palk, moodustame, oleme statistikaametil uus juht ja ma loodan, et järgmine aasta on need näitajad hakkavad medi reaalsemaks, muutume ka keskmise palga kasvu, ei hakata sama metoodika järgi arvestama nagu siiamaani. Aga tegelikult on üks näitaja, mis Eestis seda inimeste elatustaset ja palgataset reaalselt mõjutab, see on miinimumpalk, nagu me teame, selles osas ei ole ju veel kokkuleppele jõutud. Et seal on veel väikesed käärid vahel kas 2700 või 2680 krooni 20 on öelda see, mis tõi viimati ametiühingud tänavale. Väike summa tegelikult, aga põhimõtteline küsimus. Nii et ma lihtsalt tahan selle eelarvejuttu sellega ära lõpetada, et tõepoolest, nagu see riigieelarve on selline riik, kus riigi funktsioonid on siiski suhteliselt tagasihoidlikud võrreldes teiste naabermaadega ju lõppkokkuvõttes eriti inimeste reaalset elu ei mõjutaks ilmselt sellepärast, et ajakirjandus nii vähe sellele tähelepanu pöörama Eks ta mõjutab tegelikult mingil määral ikka just. Henrik on suur tööandja, muide see on hoopis teine. Jah, ja selle põhjalt ripuvad ikkagi riigieelarve küljes ka väga paljud firmad, otsesed no ehitusest härmas sa räägid, see on väga võimsat, saab tööd, riigid ja nii edasi ja nii edasi, et tegelikult läbi riigieelarve jagatakse, eks, kui erasektoris raha kus siis inimesed saavad palka ka ja kus siis toimuvad reaalsed palgaläbirääkimised. Eks ta selles mõttes ikka on tähtis, et see kogutakse kuskil raha kokku ja seotakse jälle teatud meetoditega laiali ka meditsiin, eks ole, kõik see, mis läheb perearstindus, see tegelikult on inimeste palgad ja nii edasi ja see läheb ringlusesse, eks ta, eks ta oleks see, mis jagab teatud osa raha ümber ja toodab siis nagu ka Valla moodustab meil eelarve rahvuslikust koguproduktist aasta lõikes. Ei noh, see on klassikaliselt on ta ikkagi 35 protsenti umbes. Ta on kogu aeg niisuguse, võtab maksu puhas ja siis ega sealt sealt tulebki niisugune. Aga kui palju naaberriikides võiks olla? Põhjamaades Ma arvan, et Soomes on isegi kõrgem Soomes maksubaas kõrgem, kõrgem. On võib-olla isegi pool? Seda peab uurima veel aga Margus. See, mida me enne saadet juba diskuteeriksime siin, et kui ma vaatasin korraks ta riigieelarve tulude poolsada 53 miljardit krooni sinna valla, ütlesid, et palju aastal 93 oli see täpselt neli miljardit krooni. Et üle 10 korra on, kas ühe 10 korraga rohkem on maks kokku kogutud ja tegelikult ka jagatud nii-öelda tervishoidu ja mujale mujale laiali, et tegelikult tuleb tunnustada ja riiki, et ta on ikkagi nii suurt suuresti tulubaasi suurendanud, aga häda on selle poole. Samavõrra, on ka tegelikult suurenenud nii-öelda see kulu pool ja milles oli tegelikult just poliitikute ja ettevõtjate vaheline konflikt selle riigieelarve vastuvõtmise eest. Nad kohtusid väga sageli omavahel ja ettevõtjad ei olnudki niivõrd mingite maksude suurendamise vastu, kuivõrd selle poolt, et praegu on suurenenud ka avaliku sektori kulud, see tähendab, see sammas, riigi halduskulud suurenevad ja kui me mäletame tavaliselt kõik valitsused on peaaegu oma ametisse astumise ajal lubanud seda, et need kulud vähenevad, seda lubas ka Res Publica hästi kõvasõnaliselt, siis tegelikkus on see, et iga aasta needsamad riigi valitsemiskulud tegelikult suurenevad, suureneb. Ja seda tegid seal seda nagu ikkagi ei suudeta kontrollida. Ma toon ühe näite öelduvuseleks palgast ja just see, et kui ma toon võrdluse, et 93 või neli miljardit ja see aasta võetakse järgmise aasta eelarve vastu 53 miljardit siis see on nagu väga suur, noh, kogu aeg 10 protsendi on ta tõusnud, eks ja ma mäletan väga hästi, kui pearahareformi, mis summaga kätte kuskilt ei saanud, eks ole, vahetati mingit raha sisse ja läksin siis sellel suvel läksin maale OFF joosta sääsetõrjevahend, eks. Ja ma ei tea, mis mul pähe õieti ostsingi ja see võttis umbes kolmandiku kogu mu kaasas olevast summast ehk mingi 50 krooni. Ma olin täiesti ehmunud, uskumatu jama ja ütleme ausalt, et ja ta ei võta, mulle on kolmandiku ehk tegelikult on palgad ka kasvanud ja teatud ja teatud sellist lõppu saame lihtsamalt ja kergemalt juba osta, noh muidugi see ei ole autode puhul või nii, ja korterite. Loomulikult tahaksin tulegi. Ei no miks need autod võiksid osta päeva või kuupalgaks ei märkagi seda? Rahakotis seal võrdlusega. Elatustase on ikkagi ikkagi tõusnud, noh, kas nüüd täpselt samad proportsioonid nagu riigieelarve, aga siiski on läinud üles. Ei, mul on hea meel teni kirglikult kaitsjate Eesti riigi arengut, eks me seda peamegi siin kõik tegema. Või vastupidi, Meiu kritiseerisime seda, et avaliku sektori kulud pidevalt Aga aga mida ei kujuta, kant kritiseeriti hoopis Eesti riigikeel, nii et mul oli kunagi üks idee, tegelikult oleks, luuakse eraldi ametkond veel, kes, kes saaks palka ainult sellepärast, kui palju ta suudab teisi ametit kinni panna, mida vaja ei ole, vaatab läbi, seda töökohta vaja ei ole ja saab endale selle poole sellest rahast näiteks. Ei, see oleks väga revolutsiooniline idee, muidugi anded, millise palga siis ei saa selle vaja rääkida. Sellepärast et kulukast riigist rääkides ongi nüüd hea üle minna just nimelt kuluhüvitiste juurde kaudselt või õieti pressisõbra ja pressivaenlase juurde, sellepärast et üks meie riigijuhtpoliitik, kuid Rein Lang on ju kuulutatud pressivaenlaseks ja meie taas jälle saadet siin Valloga mõtlesime ja küll ei suutnud välja mõelda, et et kuidas siis langeb, pressivaenlane on olnud ise ju suure meediaettevõtja looja ja ja esineb igal nädalal raadiokanalis siin üsna sarnasel ajal, kui meiegi ja ja jagab inimestele, õpetasid, et kuidas ta siis need on nagu Paulusest Saulus või vastupidi saanud Margus, seleta meile Aga eks ta ongi, ütleme, et ajakirjanikust on saanud poliitik ja see on toonud kaasa sisemiste tõekspidamiste täieliku muutumise. Et neid võiks seda kurikuulsat kukku vihkamise tunde me ju kõik mäletame ja mäletan seda, et kui poliitikud mingisuguse lollusega hakkama sai, et vilkuritega sõitsid või kuskil riigi raha maha Pralletasid siis veini joomas ja kes hästi karmisõnaliselt need poliitikud pikalt saatis, nii et Harri Tiido, kes tol korral saateid vaatas, pidi seda korraga korrale kutsuma, vaatama neid väga ränki ütlemisi siis määravaks said tegelikult tõesti langi sellised üsna räiged, sageli mõtlematud emotsionaalsed ütlemised, mitte ainult ajakirjanduse vastu ja samal ajal peab ta iseennast nagu kõigist kõrgemaks, nii et lubab endale nii vilkuritega Pädaste mõisast Tallinnasse sõitmist, luksuslikke lõunaid heade sõprade seltsis, mida ta siis riigikogu kulukiri ja paneb. Väga kallite veinide kinkimist oli kolm pudelit, oli vist 1700 krooni vist meelega pidada, see on tõsiasi Pärnu juhtimiskonverentsi laiali laiali jagas, et selline Pralletamine ideedest poliitikule au ja samas väitsid ka mitmed maakonnalehed seda, et nad on pöördunud langi poole mitme euroga mitmes euro küsimuses seal Angla saatnud neile selliseid viisakaid veidi üleolevaid meile, et paluks mind, kuule, maakonnalehed ei huvita, siis paluks mind mitte rohkem tülitada. Tõesti, lange huvitab selline suur suur poliitika. Ja noh, ausalt öelda, ega mulle ei meeldi ka langi ütlust, mille on toonud ära täna tänane Postimees kus ta reformierakondlasena siis kommenteerib valitsuse või volikogu ettepanekut Tallinna linnapea Tõnis Paltsi palka tõsta, millele pats muuseas vastu oli. Ja lang ütleb niimoodi, et see, et nüüd Paltsil kõht kartusest lahti läks, see on tüüpiline Res Publica, kodanlik populism on jälle selline väga, väga räige emotsionaalne ütlemine, mis ma arvan, et riigikogu asespiiker peaks natuke oma kõnepruuki siiski valitsema. Et ma ei ütleks seda, et see oli nagu juhuslik otsus ja ja lang ise veerides Eilites televisioonile seda, et et ilmselt on see tema kukku uuesti Lotte olukord ajakirjanduses, mida ta, mida ta veab. Et ilmselt on ta seal öelnud ajaloolase pihta mõned karvased repliigid ja sellepärast on ta valitud pressivaenlaseks, siis see tegelikult ei ole nii. See otsus oli palju, palju laia laiapõhjalisem. Minu arust on kas analüüs, mis, mis ta Kuku raadiost ja juba suhteliselt see on suht adekvaatne pressisõbralik see hiljem, nii et ei saa küll ja kuna ma ei tea sa süsteemi, kuidas valida, kas see minu arust ei ole küll see koht, kus talle ei anna väga palju ette heita. Eelmine aasta sai ju kultuuripiduri tiitli, mida ka vaieldi pikalt, et miks talle anti ja et see oligi nagu pahatahtlik, aga mida ma tahtsin selle linnapea palga tõstmise osas öelda seda, et muidugi on kummaline, kui sinu tahtest sõltumatult sulle palka tõstetakse. Aga see reaktsioon, Me oleme, meenutab mulle nõukogude aegset filmi keemia. Kui kogu kollektiiv asus, nagu öeldakse, üks mees võitlema selle vastu, et põhjendamatult nende preemiat tõstetakse. Aga. Kujutan ette küll, et ega Tõnis Paltsi, kes teist korda linnapea, tabas selline löök üsna ootamatult, sest et see ei olnud pigem ei muretsenud ju kirikute niivõrd väikese sissetuleku pärast, vaid sarnaneb pigem sellisele katsele tuul ära tõmmata tähekese kavala kavala kavala nipiga, et kõik need põhjendused, et noh, tõesti võiks olla sellise nii raske töö eest 3000 krooniga seal suurem palkan ju tegelikult naeruväärsed. Nojah, et see niimoodi toimus, kuigi see 34 On see lõppsumma ju praegust firmajuhtide palkade kõrval on ju tühine lausa. No väga tühine ei ole, et ma nagu siin et tõmbaks nagu seda latti ikkagi allapoole, et see on tõesti nagu levinud kuidagi arvamused statistikaamet. Juhi palgaks oli 40000. No aga see on seal riigiametnikel seal riigiametid. Me rääkisime räimefirmajuhtidest, siis me teame tõesti tippjuhtide palku seal ükse Neivelt, kõik vaatame talle otsa ja tõesti saab väga head palka ja aga keskmine firma juht Eestis keskmises firmas, no ütleme, 34000. No ütleme, et ei ole võimalik. Aga täna ma seda üleval viis miljardit, kas sa arvad, et see on väike? Sa ütlesid, sa ütlesid lause, et võrreldes ettevõtte juhtide palgad on see köömes, ma ütlen sulle, et see on väga hea palk. Ettevõtte juhtige võrreldes. Aga ma ei, mul ei ole ettevõtete juhtide töölepingud siin laua peal, aga ma tean, et ka nii mõnegi ajakirjanikuparki ja sellele alla. Aga, aga see on nüüd iseküsimus lehka näha, sellel, võib-olla see ei ole, võib-olla Eesti raadios on sellised tõsised põlgad. Raadiojuhtidel ongi palgata, need on ka ju avalikud, nii et siin ei ole midagi varjata. Aga muidugi mitte töötajatel. Aga see on ka täiesti loomulik, sest lihtsalt vastutuse aste on teine. Aga miks siis Marko Pomerants võttis pressisõbra tiitli, küsiksin ma ka siia juurde, kuigi ilmselt noh, tema puhul on kõik selge, ta luuletab. Jah, need luuletused, mis Postimehes ilmunud, oli ka üks nii-öelda väike lisa lisaargument, aga tõesti ei ole poliitikut, kes ist lõppema hakkavad aastal. Nii palju oleks ajakirjandusega suhelnud ja ta on see mees, kes poe peitu ka siis, kui probleem lahti on. Et ta ei sageli mitmed poliitikud ja paraku ka ärimehed tegelevad niimoodi, et kui on ebameeldiv probleem, siis nad annavad selle kassasetäitjale oma nõunikule mõnele PR töötajale lahendada, siis Pomerants on alati ise nii-öelda ajakirjanik, et astunud ja nii kurioosset juhtumit nagu tema tegi, et isegi oma mobiiltelefoni avalikustas numbri kõigile ajakirjanikele ja võtab vastu ka ja võtab ja võtab vastu. Et see on tunnust helistada, et pigem me näeme vaeva sellega, et mõnede poliitikud käsna raske kommentaaris. Ja kui sa kommentaaris saad, siis see on niivõrd läbi mõeldud, et ta ei ütle tegelikult mitte midagi. Aga bumerangi puhul ei ole läbimõeldud. Tähendab, selles mõttes ta ei ole jah läbi mõelnud seda selliselt. Tegelikult mitte midagi teada ei saaks, kui me võtaks ka nõrkus kasvu või kasvõi peaministri kommet, Taarja, mida ta ka jagab televisiooni, sellise kuulad selle ära ja sa saad aru, et tegelikult ta ei ole sulle sulle vastanud. Siis pomerants on sellise nukra seisu meie tervishoius tegelikult avalikult ajakirjandus ette ette ladunud ja tunnistanud, et tema sfäärisse olukord niivõrd räbal räbal on. Suur osa ministrid oleks püüdnud seda iga hinna eest tegelikult varjata, asja näidata paremana. Seda küll, jah, ta on suhteliselt suur enesepiitsutaja, mis on haruldane Eesti poliitikas, aga muidugi ma ütlen veel kord, et poliitilisele pika ealisusele see hästi ei mõju. Aga noh, see on tema probleem, mitte meie probleem. Tervishoiuteemadesse ei süvene rohkem, sest siis me enam sealt välja ei pääsekski, sest asi on piisavalt segane. Et midagi öelda. Siinkohal lisaks riigieelarve vastu võetud, mis sa siin ikka enam räägid? Räägiksime veel ühest teemast, kui te lubate, mis sellel nädalal palju kirgi tekitas ja mis, nagu kuuldavasti kõik ajakirjanikud tavapäraselt valitsuse pressikonverentsitraktis riigikogu saali meelitas ehk siis ehk siis meie õiguskantsleri Allar Jõksi esinemine riigikogus ja siin, ma arvan, lähevad meie vahel ka arvamused veidi lahku, kui selles küsimuses. Kas Jõksil on õigus ja kas tema vastastel Riigikogus väga häälekatel vastast oli õigus või ei olnud õigus, see on siis küsimus kohalikest valimisliitudest, mis on lõppkokkuvõttes ühe korra ära otsustatud. Aga järgmisel aastal valimised jälle ees. Mis te siis nüüd arvata sellest kõigepealt sellest, et Jõks niisugust asja kaitseb, kas ta on ise ka nagu ennast poliitiliselt määratlenud, nagu valitsuskoalitsioon on süüdistanud teda? Ah, see on, see on nüüd jälle ma julgeksin öelda, populism, mis seal saalis kõlas just selles mõistes, et Jõks on poliitikasse minema, siis ma nagu seda küll tõsiselt ei võtaks, ma arvan, üks käitu vastavalt seadusele ja ta on minu arust ta näeb kohest seaduse vastuolu ja ja see on tema nii-öelda selle arvamuse olulised, et need valimisliidud võiksid siiski olla ja peaksid olema ja ta kaitseb positsiooni, kaitseb seadust, neid regulatsioone, mis peavad kehtima, ma nagu selles mõttes probleemne küsimus on sisuline, et et Gazett tõesti nüüd ikka on vaja või ei ole vaja, et, et see on see veelahe, millest me räägime ja praegused, eks ole, koalitsiooni liididega opositsiooniliidrid, partei istunud inimesed näevad Jõksi ettepanekus selgelt Nende marjamaale karjamaale minekut ja nende positsioonide nõrgenemist ja siis on loomulik, et nad lähevad nii-öelda rahva käest tagajalgadele ja hakkavad siis õnnetut inimest seal riigikogus noh, valimatult noh, kuidas ma ütlen siis läbi hakkama, et see on nagu positsioone poisikest nagu poisikeste, noh, see näitab tegelikult nende enda positsiooni nõrkust, nad kardavad midagi, see on selge. Jah, üks on tõrjunud need süüdistused, aga mis oleks tegelikult ikkagi lahandes, sest minule tundub, et mulle juba tundus, siis me oleme seda siin arutatud selle laua taga korduvalt. Et kohalike valimisliitudega kaotamine põhimõtteliselt oli väär otsus enne seda, kui Eestis on ikkagi teostamiseks mõistlik haldusterritoriaalne reform, ehk meil on mõistliku suurusega vallad juustu kunagi mulle. Nojah, aga no mingi 5000 peaks olema ikkagi elanik ühes vallas, kui me saaksime üldse vaata et seal peale ühe partei. Kui me nüüd ei lähe tagasi Venemaa olukorda, et meil ongi ainult üks ühtne Eestimaa üks kord. Et kui meil ei ole, kui meil on mitmeparteisüsteem, siis on täiesti lootusetu, et igas väikeses vallas nii-öelda tekiksid partii rakud, milles oleks inimesi, kes on võimelised valitsema. Vaat siin on kaks asja, millest praegu aru ei saada, jah, me teeme 10 10 parteilasega parteiorganisatsiooni kusagile sinna Lõuna-Eesti väiksesse valda, aga me ei pruugi sinna saada muid kui 10 nii-öelda juba aktiivsest elust loobunud inimest toredate ja ettevõtliku, kuid hakka seda valda ju tänapäeva mõistes enam juhtima. Ka volikogus mitte, okei, me palkame sinna vallavalitsuse nii-öelda Ari meeste hulgast, aga volikogu tase peab olema vähemasti võrdne vallavalitsuse tasemega, nii et noh, siin on see probleem, et see parteil sisus lihtsalt süvendab valdada ebakompetentsust. Lõppkokkuvõttes minu seisukoht on, see valimisliit on siiski võimalik kaasata ka inimesi, kes ei taha parteiliselt ennast määratleda. Võtame näiteks ettevõtjaid. No minu nägemus on selline, et arusaamine üldse poliitikast on Toompea tasemel poliitikutel ja nii-öelda omavalitsuste tasandid poliitikutel erinev. Ja see on ka täiesti arusaadav, kui ütleme Tallinnas paiknevate suuremate parteide peakorterit, olgu siis reform või keskerakonda, mis iganes näevad maakondades oma fraktsioonides eeskätt oma sõdureid kes peavad aitama lahendada neid probleeme looma selle tasandi, millega võita järgmisi riigikogu valimisi siis kohalikud poliitikud näevad eeskätt oma eesmärgiks nii-öelda kohalike probleemide ja sageli sageli hoopis mingi valla ulme majandusprobleemide lahendamist saada koolimaja remonditud 100 teed, et korda, mis, mis iganes, et see, mis toimub Tallinnas, on nende jaoks hoopis kaugem probleem ja sealt tekivad ka need lahkhelid kohaliku keskerakondlase ja Tallinna keskerakondlase, kohaliku Reformierakonna esindaja ja Tallinna peakorteri vahel. Kui ma võtan Pärnusse maakonna näite, siis Pärnu linn, kes on nii-öelda kõige suurem omavalitsusstruktuur Pärnumaal siis ka Pärnu enda linnas ei saa öelda seda, et pärnakate keskerakondlased on kuidagi Tallinna suured peakorteri sõdurit, vastupidi, nad on olnud viimased aastad opositsioonis. Kuigi tänasel hetkel on moodustanud koalitsiooni ka just koos Reformierakonnaga seesama mehhanism, mis oli Tallinnas ja, ja kui ma mõtlen järgmistele kohalikele valimistele siis andku andeks, Res Publica, aga tänasel hetkel on Res Publica pink täiesti tühi. Kui me mäletame eelmise riigikogu valimisi, siis tulised Külvar Mand tuli väga puhtalt läbi, just tänu sellele Pärnu haigla ehitamisele on täna sotsiaalministeeriumi abiminister. Pink on tühi. Kui ma hakkasin mõtlema seda, et kes on need pärnumaalase stest sotsid, kes võiksid järgmistel kohalikel valimistel ilma teha, siis neid ei ole ka nende pink. Konna tühi on, aga need inimesed ei mängi tänases poliitikas mingit olulist rolli. Ja nüüd ongi see, et Ma vaatan Pärnu linna või mingit muud omavalitsust, siis on tekkinud sellised nii-öelda mõttega vastased. Sageli ei jookse veelahe pärnakate vahel, mitte sealt, et sina oled Keskerakonna, sina olete Reform Res Publica ajal, et küsimus on selles mõttekaaslasest ja tõesti väga paljud inimesed, kes tahaksid ka kohalikus poliitikas kaasa rääkida, eriti väiksemate valdade tasandil ei taha ennast siduda parteiga. Ja nad jäävad seetõttu eemal, nii et see probleem on selles mõttes väga mitmetahuline, aga rõhutas lõpuks seda, et selline poliitiline nägemus samal Tallinna peakorteritel ja kohalikel poliitikutel on absoluutselt erinev. Ja nad heidavad ka taime omadele ette, seda, et nende mõtlemine on üldse nii ka Tallinna liiga eestikeskne ja nad ei näe tegelikult kohaliku kohalikke probleeme, mida peavad siis kohalikud poliitikud lahendama. Rääkimata muidugi sellest, millele ma praegu mõtlesin sinu juttu kuulates, et sa ütlesid Pärnu, näita töid, aga noh, võiksid uue kõrval aga Tallinna näite, kus sügisel ju mängiti täiesti koalitsioon ringi, ehkki noh, siin olid ju puhtad erakondlikud valimised, viimati ei olnud ju Tallinnas mingisuguseid valimisliitusid, eks järelikult erakonnad ei osutunud piisavalt stabiilselt, eks, ja kui lekkisid uued noh, ütleme niisugused pinged ja uued huvid, siis oldi valmis kõik erakonna fraktsioonid ringi mängima ja Vitali faktuulini näide, klassikaline näide, eksju onju selle kohta, et tegelikult kohalikul võimul mark võimu tasandil märksa rohkem teostub, just see, et, et noh, kui on vaja võimul oli all saada endale toetust, siis tal on alati selleks vahendeid ehk siis töökohti ja nii edasi ja nii edasi ja vot ma ei tahaks ka, et ka kohalikul tasandil kõik see taandub lõpuks sellele, eks ju, et meil valitsevad need, kes on eksju, võimule, kellel on jagada nii-öelda parteiliselt määratavaid töökohti, eks ju, et kohalikus võimus olekski ka mingisugune rotatsioon ja vaheldumus võiks toimuda, aga, aga seda ju praegu see erakondlik süsteem enam ei, ei võimalda. See kinnistab seda. Sest juba riigi tasemel on mingi uue erakonna loomine muutunud üsna raskeks, eks me näeme seda sotsiaalliberaalide näitel. Aga kujuta ette, kui see uus jõud tahaks nii-öelda kohalikul tasandil midagi tegema hakata, tal ei ole sellega absoluutselt mitte mingisugust võimalust, kui vallas on ikkagi alla 1000 inimesena. Ma lihtsalt ei kujuta ette, mida need inimesed seal peavad siis nüüd otsustama, kui korraga ilmuvad sinna mingisugused kolm reformierakondlast kolm, respublikaanid, kolm keskerakondlast ja nad peavad siis suutma nende vahel valida. Ma lihtsalt ei saa sellest aru, kuidas see osalusdemokraatia, millest nii palju räägitakse sellisel puhul üldse teostuda. Ma noh, mul on niisugune mõte, et kui nüüd tehakse valimisliidud igale poolega väikestesse valdadesse, mis mõnes mõttes esindusdemokraatia teostüheks, et siis asja, mis on ka loogiline natukene tõesti siin nagu Margus ütles õieti, et inimestel on inimestel nagu mõttekaaslased ja siis nad mõtisklevad mingite rehvidele, mis tuleks lahendada panevast, selle baasilt mingi süsteemiga, kui aga mis võib-olla nagu jälle halvem, on see, et Ta hakkab ära kaduma side nii-öelda suure suure raha ja suure poliitikaga, sest nad ei suuda ennast määratleda, eks ole, Tallinnas või ka riigis võimul olevate parteide parteidega kuidas kellega käia, kellega rääkida, seal on probleemid tihti seal vallast ulatuvad kiiresti Toompeale eelarvesse sisse. Et mis seal hakkab toimuma, sest see side hakkab äkki hoopis ära kaduma, et tekib olukord, kus jah, vallas on nad nagu mõttekaaslased, aga puudub tugi ülevalt, ehk teisisõnu jälle see probleemilahendus, mis seal kasvõi see katus kuskil kolmas või mis iganes see võib jääda lahendamata, kuna lihtsalt tuge ei tule, ei ole kellelegi ka rääkida, et see on võib-olla nagu kommunikatsiooni küsimus, mis siis hakkab toimunud. Võib-olla siin jälle on see selged suhted, on mõnevõrra parem, et, et on sellised asjad, aga, aga minu arust sa ütlesid väga alguses väga õieti, et et sisuline probleem on valdade suurus. Kui nüüd sel nädalal ärileht kirjutas Viimsi vallast, kus on 10000 elanikku ja minu arust miljard on juba eelarve. See on üks vald nüüd ja kui me räägime kuskil Lõuna-Eestis, kus on, ma ei tea, 50 100 on isegi niukesi valdasid, siis seal see on niivõrd ebaproportsionaalne Eestis praegu, et, et kui, kui seda ei suudeta tõesti sisuliselt lahendada siis on seal, kas on, seal on parteid seal võimul, valimisliidud võimul, ütleme ausalt ega väga palju ei muutu tulubaasi tegelikult kohaliku ei ole. Jah, sul on õigus tõepoolest, ega ainult valimisliiduks muidugi seda väikse valla probleemi ei lahenda, eks võib-olla see otsustamine kujuneb mõnevõrra demokraatlikumaks, aga see muidugi iseenesest raha juurde ei too. See on sul täiesti õigus, aga aga muidugi, ma ütlen veel kord, et mina näeksin siin mingeid paindlikumaid lahendusi, kui on seni olnud, kus nagu kirvega raiuti, läbise kohalike valimisliitude võimalus juba 2007.-ks aastaks, noh oleks võinud, kas seda asja veel siiski pikendada mingi valla suuruse piir, ütleme mis, mille puhul on lubatud, eks ju, valimisliit kui mida ta Jõks on pakkunud välja ikkagi kohalikud erakonnad ehk regionaalsed erakonnad väiksemate nii-öelda liikmelisus nõuetega millest võiks ju ka tulevikus kasvada välja üleriiklik erakond. Ma ei peaks seda üldse nii väga alusetuks ideeks, et näiteks kusagil Lõuna-Eestis on oma Lõuna-Eesti erakond, kes kandideerib just nimelt sealses piirkonnas. Tartu ei nõuta samasuguseid. Näitajaid nagu on üleriiklikul erakonnal aga ta ei saa ka üleriikliku erakonna rahalist toetust. No ma arvan, et põhiline probleem tegelikult miks nüüd tahetakse valimisliite keelata? Ta on ikkagi seesama raha jagamine, sest me teame, et pärast 2007. aasta kohalikke valimisi ju suur osa riigieelarvelistest toetustest jagatakse kohalike valimiste tulemuste põhjal ja kõik need erakonnad, kes seni on seda saanud, ei kavatse ühestki kroonist loobuda. Ma mõtlen ka seda, et ega, ega Väikse partei võib muidugi luua, aga selle partei funktsioneerimine reaalses elus on ikkagi keeruline, et kust see raha ikkagi tuleb lõpus, ega siis meil, need inimesed, kes seal Lõuna-Eestis võiksidki teha, palju nad on nõus ise panema sellesse parteikassasse raha, seda kõike seda süsteemi. No vot, sa võtad juba nagu hoiaku Tartu Tallinna. Ei, ei me oleme vaesed. Meil peab ülikool säilee. Ei, sa said täiesti valesti aru ja see võib ka, ma võin ka Raplast rääkida, millest iganes, küsimus on mujal, et et iga sellise süsteemi üleshoidmine on ju nõuab mingit kulu. See kulu tuleb kusagilt ka leida, et ega see nii lihtne ei ole, et me lihtsalt teenemile särada. Nojah, aga seda enam, kui olekski regionaalne erakond, siis ta võiks ju võib-olla ka saada kohalike valimiste tulemuste põhjal riigi toetust, aga see on jällegi see raha, mis läheb suurtelt erakondadelt ära, nii et raha pärast käib siin võitlus lõppkokkuvõttes nii või teisiti. Me lähenesime, rõhutasime raha, aga nagu ma ütlesin seda, et tegelikult on ju poliitiline taust kaalses kohalike valimiste järgnevate riigikogu valimised ja mida segasem on presidendi politseistruktuur valdades, kui mida rohkem on võimul nii-öelda kõikvõimalike võimuliite siis seda keerulisem on saada nii Reformierakonnal Keskerakond, sealt toetust, oma valimisvõiduks, toopialanit. Ja ka presidendivalimised ei maksa unustada, et niikuinii nüüd toimunud taas valimiskogus ja ja nad toimuvad ja seekord enne riigikogu valimisi, nii et kohalike valimiste tulemused on, võiks öelda isegi määrava tähtsusega. Kuigi iseenesest, nagu ma ütlesin, et võimuliidu koalitsiooni ja mingi valimisliidust sisemine struktuur ei pruugi üldse olla erinev vallatasemetel, võib täpselt samamoodi olla selles valimisliidus mõned keskerakondlased, mõned reformierakondlased ja võib-olla siis veel mõned parteitud juures tegelikult seesama valimisliit, mis tegelikult saaks võimule võib-olla mingi koalitsiooni loomise läbi. Nii et samamoodi võib öelda seda, et ka Tallinna linnas on hetkel ju valimisliit võimul, mis Res Publicast reformides jäneste kaasnevate, mis vahe seal tegelikult alluma ettegi, millal, millal nii-öelda see koalitsioon luuakse, kas enne valimisi pärast? Küsimus ainult imesid määrad, oleme rahva teenrid parteinimena või see valimisliit kuskil vallas ja siis on kohe nagu. No ja ega siin sajaprotsendilist head lahendust ei ole, nii nagu Vallo ütles, tõepoolest, kõik hakkab pihta sellest, kui elujõuline on vald, eks ju, milline on tema reaalne seisund, ütlemata, et nüüd Lõuna-Eestis on nõrgem, kui Põhja-Eestis on ka Põhja-Eestis ja Lääne-Eestis küllalt. Kehvasid valdasid, et meile ei süvendaks siin tõesti seda põhja-lõuna vastasseisu. Nüüd on korduvalt ka süüdistatud, aga ma tahtsin Marguse käest küsida, et mis seal Pärnumaaga vanemaga toimub, et see on meil ka niisugune. Sarisin seebi Other, mis jätkub ju kuude ja kuude viisi, on kuuldavasti siiski kaks kandidaati, kas siis üks nendest ikkagi senine maavanema kohusetäitja või endine maavanem. Noh, ma tuletaks seda meelde, et ka eelmisel kevadsuvel toimunud konkursil oli ka tegelikult kaks kandidaati, oli nii-öelda parteitu tänane maavanem Toomas Kivimägi ja siis Pärnu Reformierakonnast linna abilinnapea Riina Müürsepp. Seekord on Kivimägi avalikustanud, et tema on üks nendest kahest, kes teine on, ei ole ennast avalikustanud. Ma tean seda, et ei ole Riina Müürsepp, kellest sai, see lõpuks, sai sellest poliitilisest mängust isu täis. Aga see, et Pärnu maakonnale ei ole siiamaani oma maavanemat ametlikult siis see on minu meelest tänase valitsuse Üks selline kuidagi temale iseloomulik võtta ja kuidas endale probleeme tekitada. Ühelt poolt nad ütlevad seda, et ah, et seda maavanemat tegelikult pole sinna üldse vaja, mitte kuskilt, nende roll tuleks ära kaotada. Ja teistpidi nad raiuvad, raiuvad Pärnus seda, et ei, et ei taha seda Toomas Kivimägi kuidagi maavanemaks ja teisi kandidaate ka ei ole siis ei tõesta nüüd 10 aasta jooksul. Nii ebaoluline koht on siis no ma ei tea, ma oleks, pidime sinna ammu ära ära kinnitanud nende nende nende asemel. Aga need juured hakkavad pihta tegelikult Atoneni aegades, kui Atonen oli majandusminister, siis tema tekitaski endale kaks probleemi, üks oli see, mis oli seotud Saaremaa laevakompaniiga ja teine, mis oli seotud maavanema. Kaks probleemid olid nagu Tallinnast väljas väljas väljaspool ja eksis, need hilisemad teevad nii-öelda tema probleeme lahendab. Ja noh, miks Toomas Kivimägi, kellega ma olen ka hiljaaegu rääkinud oleks? Mõnede Pärnu Postimees on tegelikult toetanud Toomas Kivimägi kogu kogu aeg. Aga me ei ole toetanud seda sellepärast, et ta kuidagi meil ajakirjanikele sümpaatne oleks, vaid Toomas Kivimägi on olnud kogu aeg omavalitsusliidu toetus, samade valdade praktilisest sajaprotsendiline toetus. Kui seda ei oleks, ilmselt ei toetaks teda kandidatuuriga Pärnu Postimees ja ma nüüd ei saa aru, miks sama valitsus, kelle ette need kandidaat alati jõuavad, kõigepealt on mingi asjatundjate komisjon Toomas Kivimägi alati selle, selle, selle korrektselt siis esitletakse seda kandidaati omavalitsusliidule, et ta saab sealt täieliku toetuse, siis on tal regionaalminister õunapuu, kes läheb valitsusele teda kandidaate esitama, temal ka 100 protsendini toetus ja valitsus vaatab, rakendab ei taha teda siiski maavanemaks. Mida sellepärast, et tema toaski mägi õiget põhjust nagu ei olegi. Sa ütlesid välja ju tegelikult põhjustada on erakondadeväline. Erakondade Välinda ei ole ennast sidunud ühegi ühegi ühegi parteiga seotud, mitte ükski partei siin neid siin enam ei taha. Aga see on absurdne lapselapsemäng ja. Ma loodan küll, et viimane konkurss viiakse läbi ja kui Toomas Kivimägi on see, kes läbib kõik need etapid, jõuab taas valitsus ette, siis võiksid niimoodi parts käega lüüa, et ah tühja maavanemad ei tähenda tegelikult nii suures poliitikas midagi lasta olla see. Kuule, Jaagavatse, unustad ära, et Eesti riik on ka arenenud selles suunas, et kõik vähegi arvestatavad kohad laotakse nagu basseals laiali erakondade vahel ja maavanema koht on üks hinnatumaid, selles basse on siis näiteks spordialaliitude juhtide kohad on neoonid muutunud ka eriti magusaks. Trumbiks, mida, mida jagatakse, erakondlikud, mis siis veel maavanemast rääkida, nii et ma arvan, et see põhiline probleem on just selles, et Stablismend, kes on selle mängureeglid kehtestanud, ei taha just enda kehtestatud reegleid rikkuda ja sellepärast Kivimägi sobi sellesse past seanssi võtta see jaka kes sealt tuleb välja arvata. Et ega siis tuleks ju kohe öelda, et kõik see asjatundjate komisjon, kõik see omavalitsuste liitude arvamus, see kõik on tühi, maavanemale. Määrab joogi kõik asjatundjate komisjon tuleb tagasi kutsuda ja ära vahetada ja panna see kes teavad, kes on õige kandidaat. Ei, aga milleks mängisid? Siis võiks öelda seda, et valitsus oma istungil määrab tegelikult maavanemad omaenese arusaamiste põhjal ja lõpeks kogu see jama ära. Ja seda otsustab siis selle, kuidas sellise aktsiaseltsi nõukogu ministri isikus Küsib endaga üldkoosolek, üldkoosolek. Et ühelt poolt nagu mängitakse demokraatiat, aga teistpidi see demokraatlik otsus mitte kuidagi ei meeldinud. Ja nii ta, nii ta küll on jah, et paistab, et eks parteilisuse parteiliselt huvid on ikka ikka väga tugevad meie riigis ja sinna ei ole midagi parata. Me oleme valinud sellise esindusdemokraatia mudelit, kuigi ma veel kord osalusdemokraatia võiks ju ka areneda, aga ilmselt see on jälle niisugune lastehaigus. Aga räägiks paar sõna. Täna on niisugune väga huvitav päev, täna nimelt üks meie erakond, suur erakond, sõlmib kokkuleppe ühe teise erakonnaga. Paraku mitte eestierakonnaga, vaid vene erakonnaga mitte teab mis erakonnaga, vaid võimu erakonnaga. Ehk siis Keskerakond ja. Ühtne Venemaa. Noh, võiks öelda, tänasel päeval. Venemaa ainus arvestatav erakond on siis kokkulepet sõlmimas ja selle ümber on siin Cap puhkenud sisepoliitilised kired. Et on Res Publica ja võimuliit süüdistanud keskerakonda selles, et nad niisuguse leppe teevad, mis noh, kuidagi Eesti niimoodi löögi alla kasvõi läbirääkimistel piirileppe allakirjutamise üle ja nii edasi. Teisest küljest Keskerakond on vastanud Mailis Repsi näole, Res Publica on lihtsalt armukade. Kuidas nüüd öelda? Nad olevat ise tahtnud sellise leppe sõlmida. Aga kas te nüüd saate aru, milleks sellist lepet vaja on? Oskate seletada mulle? Ma mõtlesin sama küsimuse peale, et mis see lepe on sisuliselt, et et üldiselt sellised noh, mulle tundub, et ma ei ole kunagi olnud juures, kuidas need kokku pannakse, vist eksinud see sisse pannakse, et huvitav oleks Leppega avalikustatakse, ma ei oska öelda, mis lapses. Lugeda, et mis seal, mis punkti, mis osas koostööd tehakse, üldjuhul selliseid nii-öelda kas ka välispoliitika vallas, no ma ei tea, milles, vaat ei saa, üldjuhul on kindlasti informatsiooni vahetus seal sees. Ma usun, et see on seal sees, no mingi selline nii-öelda parteipoliitiline, ma loodan informatsiooni sealt edasi, on järgmine. Mis asi on informatsioon, kuidas seda vahetatakse, kes seda vaadata, millise informatsiooni vahetada? No ütleme, et seal on väga palju võimalusi minu arust, et aga hästi huvitav oleks lugeda, ma ei tea, miks seda tehakse ja mis annab mõlemale poolele. Aga ilmselt mingi instrument. Mina võin ühte asja, mulle tundub seda, et kui see flip siskis Keskerakond selle leppe sõlmib siis ta kinnistab enda ümber endiselt venekeelset elanikkonda ja palju paremini, kui ta seda seni seni teinud on. Sest et kui ka kohalikule venelasele mõelda nüüd eriti need, kes on rohkem nii-öelda venemeelsed kui eesti eestimeelsed siis ta hakkab tunduma seda, et Keskerakond on just see õige partei, kes väljendab siin Eestis tema huve. Sul võib õigus olla, et see on siis nagu Keskerakonna strateegiline valik, lõppkokkuvõttes kui ütleme, ühest küljest on viimase aasta pooleteist jooksul toimuval, nagu sisemine erosioon on, on paljud juhtivad keskerakondlased lahkunud ja Keskerakonna nagu toetusbaas on hakanud veidi kõikuma, et siis oleks vaja tugevdada seda ainsat tugevat jalga, mis tal on alati olnud, ehk siis kohalik vene elanikkond Sest võtame kogu selle parteisüsteem, mis on, et ega vene inimesel ei ole tegelikult valikut siin. Kõik need vene erakonnad on omavahel kitkunud, ei ole väga tugevad olnud, nende tugevaid liidreid olnud, nendel ei ole ka tegelikult vene parteide ja Venemaa Venemaa õiget toetust. Ja kui Keskerakond suudab sellise lepp tuua, siis ta on väga täpselt ennast määratlenud tegelikult Eesti poliitilisel kaardil. Täpsemini kui eelmistel valimistel. See jutt ei meeldi ilmselt keskerakondlastele, mida ma praegu räägin. Aga osadele ei meeldi nii või teisiti Lepise kannid. Läänemaainimesed on juba öelnud, et nad ei toeta seda, nii et eks seal lõhe sinna sisse löönud ka. Jah, kuigi siin on Arnold Kimberly nime ümbergi ainult spekulatsioonid, ta on ka nagu korra öelnud, nii ja naa. Ma usun, et ka tundes, nagu mõningaid keskerakondlasi eriti vaimustatud sellest ei olda. Just praegusel hetkel, kui me teame, kui Eesti ja Venemaa suhted riikide tasemel on küllaltki kriitilises seisus läheneva tähtpäeva puhul, millel on Venemaa nüüd ÜRO tasemel tähtsaks teinud ehk siis 60 aastat taas kord siis teise maailmasõja Ühe gaasi lõppemisest tuletame taas kord meelde, et teine maailmasõda ei lõppenud sugugi mitte kaheksandal ja üheksandal mail lõppes ainult Euroopas pass. Ja, ja noh, seda üle tähtsustada ja taas näidata, kuidas Nõukogude sõdur heiskab klippu riigipäevahoonele on minu meelest juba natukene anakronismiks. Ja selles selles mõttes ma ei näe küll, miks Eesti peaks nagu pidutsema koos koos idanaabriga. Aga noh, siin on muidugi muud huvid, mängus on meie piirileping ja seda lahti rääkida siin ka vast ei jõua praegu. Ja ei oska ka öelda kanda retsepti me presidendile selles osas kas minna või mitte minna üheksandal mail ja mis tähendus Eestil on, kuid selle nii-öelda märki mitte ühesse protsessi taustal toimub üks niisugune väga ühene lepingu sõlmimine, siis muidugi tekib küsimus, et. Kelle huvides see lõppkokkuvõttes on? No mina, mina vähemasti jääksin küll sellisele seisukohale, et mina sellist lepingut ei oleks sõlminud. Ei, aga huvitav ikkagi teadmised Lebisem, räägime väga üldiste infovahetusest on tõesti juttu olnud, kusagil oli, ajakirjandus, räägib ka sellele lepinguid, aga mis sisuliselt seal lepingus kirjas on, keegi ei teagi. Seal oleks huvitav lugemine. Lepingut ei ole ilmselt olemas ikkagi. Me teame, et meie kõigil erakondadel on rahvusvahelised sidemed olemas sotsialistlik internatsionaal, liberaalne internatsionaal ja muud ühendused ja nende raames toimub koostöö mis tahes riikidega, ei ole ju kuidagi Kui pinge oleks sõlmimisel, noh, ütleme Soome juhtiv partei, Rootsi või Saksa, ma arvan, see ületaks üldse uudis Levegi väga oluliselt Eesti aja, ma arvan, need lepingud on neil olema ja on olemas kindlasti jah, aga ta Venemaaga. Oli, et Rootsi keskparteiga tihendanud Eesti Keskpartei sidemed, see on, selles ei saa nüüd näha midagi problemaatiliste ja ei saaks ka näha siis problemaatiliste, kui oleks tegemist mõne noh, Venemaa riigiduuma Vaikese erakonnal, aga praegusel juhul ei olegi küsimus mingis väikeses erakonnas, vaid on praktiliselt ainsas erakonnas, mis riigis otsustab presidendi erakonna riigi seisu, kus võim pidevalt koondub üha rohkem ühe isiku kätte ja ja riigi ja parteistruktuurina läbipõimunud ja nad on läbi põimunud ka julgeolekustruktuuridega. Sellises olukorras tekitab minu meelest ka julgeoleku riske kõigele lisaks arvestades ka meie nendesamade Keskerakonna võimalustega näiteks võimu juurde saada kas kohalikul või riiklikul tasemel. See on võib-olla natukene julgelt öeldud, aga, aga ausalt öeldes mina igatahes tänase päevani kõike seda, mis on seotud sõnaga vene kardaksin või oleksin vähemasti ettevaatlik selle suhtes. Võib-olla, et ma olen juba natukene noh, kuidas öelda kinnisideede vallas üheksandast kompleksidest üle. Jah, kogu aeg seda kinnitanud näiteks, et peaks nagu üle saama, aga millegi poolest nagu Venemaa tegevust nagu ei võimalda meil nendest kompleksidest üle saada. Täna väga ilusa kommentaari on kirjutanud Enn Soosaar. Oli ka Päevalehes, et ma nüüd ei eksi jälle Turmetkoklemale emaili saatma, et ma olen öelnud, midagi ilmus, et ma vabandan siin sellelegi ühes teises raadiosaates, kus mõtlesin Marju Lauristini kirjutis ilmus Postimehes tegelikult ilmuste Päevalehes. Et minu meelest seal on väga ilusti kirjutanud sellest, kuidas me Eestis peaksime mõtlema globaalselt asjadest. Ja ka seesama Venemaa küsimus on minu meelest väga ilusti lahti räägitud, meil ei ole vaja. Väänata omale naabreid, aga me ei saa kunagi unustada seda, seda, kuidas nad on seni käitunud meie suhtes ja me peame oma järeldused sellest alati tegema. See tooksin ühe mõtte Toomas Hendrik ilvesele, kes oli eile peaesineja sama lehtede Liidu suurkogul, siis tema ütles, et ta on hakanud mõtlema just sealt Euroopa poolt Eesti poole vaadates seda, et miks need eestlased omavahel noh, sedavõrd palju kemplevad ja 11 mudasse võimutada viivad. Ta ütles seda, et meie valimiskampaania ajal käitume nagu ameeriklased kus opositsioon toob ja maa sisse saame võimule ja me oleme kogu võimu, võimu, võimu või sajaprotsendiliselt. Meie käisime kellegi teisega sel hetkel arvestama. Ja, aga unustame Eestis ära seda, et meie demokraatia on teistmoodi üles ehitatud. Ja me teame täpselt nende samade poliitikutega, keda me oleme valimiste ajal maadised trumpinud tegelikult koos parlamentaarsete töötama. Et selle tuleks mõelda ka järgmiste valimiste puhul. See on äärmiselt äärmiselt keeruline, kui needsamad langi ütlust tänasest lehest lugesin, kus isegi nii-öelda võimuparteid omavahel kasutavalt väljendeid, mida tegelikult need demokraatlikus maailmas kasutada ei tohiks. No rääkimata sellest, milliseid väljendatud need veel kasutavad suletud uste tagavalud Tallinna sadamas Tallinna Sadama nõukogu istungit, mis eile võis olla üsna milline ja neid ütlesi, mis seal lendas, vaevalt protokollitudki, pole igavesi hästi tuuline olnud, seal on jah, kusjuures seal on just nimelt vastamisi kaks suurt võimuerakonda, siis Reformierakond ja Res Publica. Aga. Sa ütlesid, et euroopaliksuses on, millal see mõte oli see, et euroopalik demokraatia traditsioon on paraku teistsugune, et kui me tahame Eestiga Euroopasse minnes me peaksime oma parlamentaarse kultuuri tegelikult ümber hindama. Juba valimiste eelset ka kohalike valimiste eelsed. Nonii nende kuldsete sõnadega Marguse suust tänaseks lõpetaksingija, tahaksin lihtsalt meelde tuletada meie kuulajatele järgmisel laupäeval, mis on juba jõulueelne. Laupäev, me tahaksime vaadata üle selleks aastaks tehtud ennustuse ja võtta nagu aasta kokku. Mis siis juhtus Eestis ja maailmas selle aasta jooksul ja siis on meil osavõtjate ring natukene laiem kui tavaliselt oleme siis mõlemad saatejuhid ja, ja kõik teisedki meie rahvateenrite seltskonna liikmed on teretulnud siia, kellel aega ja võimalust on. Et selline erisaade pärast seda on siis rahva tõendatel kahenädalane vaheaeg jõulude ja uue aasta tõttu, nii et uuel aastal siis taas kaheksandal jaanuaril jätkame, aga täna olid saates Margus Mets, Postimees, Vallo Toomet, Eesti Päevaleht ja Ardo Lass siitpoolt juttu juhtimas ja kohtumiseni siis nädala pärast meie aastalõpusaates.