Nägus puitmaja roheluse sees või lähedal mõjub kuidagi tuttavlikult soojalt sobib inimesele. Ja siin on esimene sõna sageli öelda arhitektidel. Ja nüüd, kus eile päris hilisõhtul sai teatavaks arhitektuurivõistluse parim puitehitis tulemused, on meil põhjust pöörata mikrofon arhitekt Aivo Sultsi poole. Kas esitlusele tulles kuskil sees nagu midagi ütles, et et võib-olla ka teie ja teie kolleegide suunas langeb aupaistet? No väike vihje oli öeldud, et oleks soovitav kindlasti kohale tulla, aga sellega asi piirdus. Rohkem ei osanud midagi arvata. Kuna osalesin ka eelmisel aastal puhtkülalisena, siis mõtlesin, et on samamoodi. Ma räägin teiega veel edasi, aga vahepeal sõna žürii esimehele meie kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna professor Veljo Kaasik. Mis oli siis see, mis kaalus üles esikoha just Aivo Sultsi ja tema kolleegidel? No esiteks, Eesti tingimustes küllaltki suur puidust maja sai valmis ehitatud, see on 12 korteriga maja ja see asub keset Tallinna linna. Ja see on keskkond nõnda sobi sellega, et ta ise ei tekita mingeid probleeme sellele keskkonnale. Ta on äärmiselt tagasihoidlik ja nagu ta peabki olema suhteliselt kirjus keskkonnas. Ja võib-olla see ei ole nüüd kuulajatele nii tähtis, aga päris huvitava plaani kaasa, nii et kolmekorruseline maja. Vahepeal on ka niukseid linki, kus kasvavad puud, läheb maja ja nii edasi, nii et see on räägu tänaval, tallinlastel on see lihtne seda minna otsima, aga ega ta nii kohe ennast kätte ei annagi. Ja elanike hinnang, et see maja mitte ainult ei pea hästi sooja ei ole neile kohe koduseks saanud, vaid ka peab hästi heli. Noh, olenebki ehitajast, aga mitte ainult Temastist. Tänases situatsioonis tuleb arvestada kõiki kehtivate normdokumentidega, kus on ka korterite vahelised heliisolatsiooninõuded ette antud ja neid saab puiduga mingitel tingimustel arvestada. Kui teie, härra Kaasik tudengite ette lähete ja peate vajalikuks lühidalt sellest konkursist rääkida, siis mida te meile eeskujuks tooksid? Ma olen sunnitud rääkima sotsiaalsest situatsioonist linnaehitusest ja vaat siis jõudma ühe majani ühe korteri nii ja, ja antud juhul noh, on, nagu ma juba enne ütlesin, on väga kerge ja seda nagu konkreetselt üles kiita. Samad ajal tuleb peale väga niukene reibas noorte arhitektide seltskond, kes kasutab puitu omal viisil mida me peame ka tunnustama, aga, aga vaadakem nii laialdaselt kui võimalik seda asja. On andmeid, et te olete puidule silma kogu aeg heitnud ja, ja püüdnud seda nii palju lülitada oma mõttetöös ehitiste valmimisse. Kas siin on mingi eriline side või on see kuidagi loomulik, et puitu nii palju kasutate, sest Triigi metskonnas metskonna uus hoone oli ka ju teiega seotud? Oli. Puit, on nii inimsõbralik, nii looduslik materjal, et sellest on osalust risti ehitada kui antud ridamaja tellija tuli proovidega välja, et tal on võimalus oma oma metsast osalt puitu võtta. Algul tekitas probleeme, et suhteliselt kolme korrust tahtis saada. Et kas see on võimalik, aga, aga leidsime lahendused ja, ja sellisena ta välja tuli. Tänu tänu kaasautoril aga Martin rahule ja insener konstruktorile Ado saansile sai, ta sai ta selline, nagu ta on. Märg riistop. Mees, kes kuulus ka žüriis, aga muretses kogu aeg terve selle kahe aasta jooksul, et ikkagi paremad ehitised saaksid üles leitud. Pildistatud salvestatud, mida võiks lisada. Kui rääkida neist töödest, mis meeldisid, aga auhinnale ei jõudnud, minule isiklikult meeldisid väga Maarja Nummert, koolid kärul ja Hageril ja need olid tõelised sümpaatsed hooned, seal sees oli meeldiv tunne ja nagu meie ajakirjas Pille Nagel ütleb, et arhitektist seal palju ei räägitud, järelikult on kõik korras ja toimiv. Ja noh, kui rääkida värvikatest, meeldejäävatest lahendustest, siis olles päris palju mujal maailmas ringi liikunud, need puitmaju vaadates ega isegi teil ei jää puudu julgusest. Tihtipeale võib-olla jääb puudu siiski oskustest ja kogemustest ja selle jaoks meie puuinfo programm fondi käivitatud, et tutvustada seda, kuidas tuleks õieti üht või teist asja teha ja et ka tellijad peaksid, et see on võimalik, jäävad oma õigust nõudma ja see seinad läbi tõmbavad. See ei ole mitte puidusüü, vaid ehitaja või arhitekti süü. Kuigi, mis pattu salata, sageli võib süüdi olla ka tellija, kes ütles nii palju raha on ja punkt. Võitjad. Said ette nähtud ümbrikud ja ka foto, mis olla jälle seotud puiduga spoonile kantud pilt iga võitja tööst ka omamoodi raamis. Nii et see on ka niisugune otsene seos kogu üritusega, kas lähete kolmandale ringile? Kindlasti ei ole 100 protsenti kindel, et me teeme seda aastal 2005 2006 kindlasti isiklikult. Ma arvan, et lootusi juba järgmisel aastal samal põhjusel kokku saada on tublisti üle 50 protsendi.