Tere kõigile rahvateenrite sõpradele aasta 2005. esimene rahvateenrite saade on sellega alanud ja meie kolme nädalane vaikimisperiood on lõppenud, aga seal lõppenud rõõmustavam sõnumiga Eesti suusatajatel on täna Otepääl nii hästi läinud ja sellepärast ehk rahvateenrite kuulajadki annavad andeks, et me läheme täna erandlikult eetrisse kaks tundi hiljem. Seest on aga saatel kaks kordust. Kell 21 ja kell kaks öösel ja edaspidi läheme ikka eetrisse tavapärasel ajal, sellepärast et laupäeviti päeval kell 13, null viis on muidu eetris Eesti lugu ja järgmisel laupäeval Ando taas samal ajal eetris 300-le 47. rahvateenrite saade on ja kui natuke saba kergitada, siis sel nädalal kirjutas ka Postimehes meie kuulaja arvudest, mis on jõudnud koos kordustega 121000-ni, nii et ei ole põhjust püssi põõsasse visata ega suuremaid muudatusi saab, kuidas teha. Ega ka seltskonnas ei ole näha olulisemaid muudatusi, kui just kellestki ministrit ei saa. Vahepeal. See oli nali. Siin on halb. Peeter Kaldre ja see võiks ka natuke mikrofonile lähemale tulla. Sulev Valner siis töötter esindab Eesti televisiooni Sulev Eesti raadiot ja saatejuht Mart Ummelas ja esindus ja iseennast põhiliselt iseennast, põhiliselt. No millest me täna räägime, võiks muidugi pikalt ja laialt rääkida suusatamise muljetest, sest nii nagu Tiit Karuks mulle enne saadet ütles, et see medalikolmik kordab täpselt Salt Lake City tulemust väga huvitavad meenutused minevikust. Kuigi noh, loomulikult oleks meie Jaagule soovinud sedakorda hõbemedalit. Aga noh, tegelikult hooaja tähtsamad stardid on ju alles ees, nii et hoiame pöialt. Me oleme siiski sunnitud aasta esimest saadet alustama pisut kurvemal loodil. Me teame ju, mis sellele aastavahetusele tegelikult värvi ja sisu andis, oli Kagu-Aasia katastroof, mis ei läinud ka Eestist päriselt mööda, aga võib öelda, et see on nüüdisajaloo kõige hullem katastroof. Millised on teie mõtted seoses sellega? Nojah, mis kuupäev meil täna on, kaheksas jaanuar ja kogu see Kagu-Aasia katastroofitemaatika on ju olnud ajakirjanduses ja mitte ainult ajakirjanduses ka poliitikas teema number üks juba jõuludest saadik. Seega siis juba praktiliselt kolm nädalat varsti. Jah tänase päeva seisuga, kui ma viimased andmed mäletan, on hukkunute arv tõusnud juba üle, kas oli üle 154000. Me mäletame kõik, et kui, kui katastroof algas, siis algas ta tuhandete numbritega, ma olin ise tööl, ma mäletan, kui räägiti kolmest-neljast 1000-st hukkunust. Nii et see progress halvas mõttes progress lahvatanud hukkunute arvu mõttes on olnud ikka üüratu, sellist sellist pretsedenti. Maailm ei tea, kuigi selliseid katastroofe, aalseid loodusõnnetusi on ennemgi olnud, on olnud Hiinas seal seitsmekümnendatel, kus on hukkunute arv veelgi suurem olnud, kui ma ei eksi seal 200000 ja nõnda edasi. Aga see on olnud selline kõrvaline koht, mägine piirkond ja ja õigus on ilmselt nendele, kes ütlevad, et kui ei oleks tegu olnud turismipiirkonnaga siis võib-olla ei oleks ka maailma avalikkus sellele niivõrd palju tähelepanu pööranud, sest tuhandete kaupa on ikkagi hukkunud ju Lääne-Euroopa turiste ja meie kallid rootslased on ju väga tugevasti inimesi kaotanud. Samal ajal kui ma ei eksi, siis kas päästeameti peadirektor Mati Raidma vist ütleb tänases intervjuus, et tegelikult ei teata üldse, mis on juhtunud Indoneesia põhjaosaga? Seal võib-olla on hukkunute arv täiesti määratlemata, sest sellega praegu lihtsalt ei jõuta tegeleda, sest see ei ole ka turismipiirkond. No üldse oli ju kummaline see, et esimestel päevadel pärast õnnetust ja pakuti välja julgelt prognoose, et on 10000 20000. Se hukkunute arv ikkagi kasvas nii-öelda eksponentsiaalselt, millest võis olla tingitud, et nii tagasihoidlikud olid need esialgsed prognoosid. Noh, eks hukkunute arv antakse ju alati nagu öeldakse faktide põhjal, et nii palju, kui on tuvastatud hukkunuid, nii palju ka teatatakse, aga see laine niivõrd ulatuslik oli, jäta, jõudis sellistesse kohtadesse, kus, nagu öeldakse, statistika enam üldse ei mängi, see oli, oli ilmselt teadlane. No ilmselt ikkagi Eesti inimese jaoks kogu see piirkond on ka nii kaugele, et vaadates kaarti tegelikult ei anta endale aru, millistest mastaapidest käib jutt, et tegelikult käib jutt umbes sellises mastaabis, nagu oleks tõepoolest kogu Euroopa üle ujutatud. Kujutate ette nii-öelda Hispaaniast kuni Eestini noh, tegelikult käib jutt sellistest mastaapidest, mitte nii et, et noh, et, et seal nii-öelda umbes nii, et et sadu kilomeetreid, mingit rannikut. See ei ole mingi sadu kilomeetreid, eks ole. Nojah, ja nüüd on ju ka ka televisiooni on jõudnud kõik need pildid, mis on võetud õhust ja see õhust avanev pilt on ikka ikka päris võigas. Asjata ei olnud ju USA välisminister Colin Powell, kes üle selle regiooni sõitis, et vana sõjamees, nagu ta on, et ta on igasuguseid asju näinud oma elus. Aga et sellist sellist laastavat katastroofi tema silmad läinud ei ole ja õigus on endiselt neil, kes võrdlevad seda tuumapommilöögiga, mine territooriumi pihta. Minu arvamus on see, et see õnnetus üldse niigi kiiresti aastavahetuse jõulude järgselt melus maailma teadvusse jõudis, on suurel määral tänu austraallaste, sest austraallased olid esimesed, kes ärkasid ja on ka kohapeal oma korrespondent on oma allikaid. Sealtkaudu hakkas tulema esimene enam-vähem tõepärane informatsioon. Aga nagu me teame, sealtsamast Sumatra põhjaosast, ei ole tänase päevani kuigi usaldusväärseid andmeid. See näitab veel kord, kui erinev on ikka maailma arengutase, eks ju, ei ole seal ei GSM mesidega ei ole seal. Ma ei tea mingisugust korraliku side, muid sidevahendeid ega transpordivõimalusi, see on ikkagi jumala seljatagune kant, kuigi ta on noh, suur riik peaks suutma kõik oma piirkonnad hoida ühenduses. Nojah, eks see ole ka üks nüanss, see, nagu öeldakse, meretagune asi mikspärast seal, nii palju turiste üldse käib, sellepärast et väga palju turiste ei taha puhata sellist hästi organiseeritud kohta kohtades, kus on sul kõik ette ja taha tehtud ja hotellid, luksuslikud ja teenindus ja Service ja internet ja mida iganes. Tuhanded inimesed tahavad just sellist looduslähedast elu ja kui nüüd lugeda neid meenutusi nende inimeste suust ja sulest, kes sealt on pääsenud, siis kõik ju räägivad, kuidas nad elasid seal pangalaudades, mis asusid 50 meetrit merekaldast ja kuidas oli niisugune tore ja mõnus looduslik õhkkond. Eurooplaste sinisilmsus või lihtsameelsus ka ikkagi avaldusega teravalt, kui me vaatame neid amatöör videosid, siis inimesed näevad veeseina lähenemas, nad ei oska sellele reageerida, neil ei ole nagu kontakti enam loodusega, nad ei mõista. No tegelikult ju ei mõistnud ka kohalikud elanikud seda sellepärast, et põlvkondade kaupa on selles kandis elatud niimoodi, et mitte keegi ei ole mingisugust lainet näinudki, sest seda kanti lihtsalt ei olekski tsunami tabanud varem. Nii et see oli ka nende jaoks täielik šokk ja üllatus mitte ainult eurooplaste jaoks. Ma arvan, et kogus olla hirmsa traagika kõrval on asjal üks positiivne külg, et me oleme ka õppinud tundma, et selline see kant on maailmas olemas, et sellised riigid on olemas, me oleme neid võib olla kaardi pealt järele vaadanud, me oleme teinud endale selgeks, et pukk het pukki, et ja Pattaya on teineteisest väga kaugel. Et Tai riik on nii suur, et me oleme ikkagi väga palju teada saanud sellest maailmast, millest me seni ei ole võib-olla midagi kuulnud ega teadnud muidugi nii traagiliste sündmuste läbi, see oleks pidanud toimuma. Jah, et mingis mõttes läbi selle traagika ka on maailmas mingisugune õiglus jalule seatud, et võib-olla, kui seal piirkonnas on ka tegelikult seni juhtunud küll üleujutusi, küll maavärinaid, siis me ei ole neid tegelikult eriti märganud, pole olnud väga meie asi, et mingisugused mõned tuhanded inimesed Bangladesh siis üleujutuse No mitte ainult mõned tuhanded, vaid kümned. Kümned tuhanded, eks ole, et sealsamas materjal, maavärinaid olnud, tuhandeid inimesi vähemalt surma saanud, kui nüüd tagantjärgi meenutatakse, eks ole, et on sellised uudised olnud, on olnud niisugune väike veer uudis kusagil ajalehes ja eriti rohkem nagu künnist ületanud. Ja eestlasteni sugune materiaalne toetus, mis on nüüd kasvanud ka see oli senisega võrreldes mitme mitmekordseks, näitab, et ikkagi mõistetakse millises maailmas elatakse, et me oleme ka üks osa sellest suurest maailmast ei ole eraldatud. Et võib-olla võib-olla see traagiline sündmus, kui nüüd nii-öelda globaalselt mõelda aitab natukese kaasa sellele et kas öelda, et maailmarikkust natuke õiglasemalt edaspidi jagada, et natukese suured jõukad ühiskonnad ei ole kolmanda maailma suhtes suudaksid olla natuke õiglasemad võiks vähemalt nii-öelda et see annab, see annab mingi täiendava argumendi, ütleme, maailma kaubandusläbirääkimistel olla kolmanda maailma suhtes leebem ja mitte mitte nii nii-öelda enesekeskne nendel niigi jõukatel riikidel. Nojah, no oleks tahtnud ka öelda sellise positiivse mõtte, et noh, et ilmselt see traagiline sündmus on suurendanud kogu maailmas solidaarsust, mida ta ongi teinud, tegelikult aga paljud riigid, organisatsioonid sellest rikkamast poolest maailmast on pannud õlad, rahakotid kokku ja see abi, mis sinna läheb, on ikka päris meeletu, aga millegipärast mul on selline tunne, lähevad kuud või paar aastat ja see asi unustatakse ära ja ja ma millegipärast ei arva, et see sündmus, need paneb seda maailma kuidagi seda rikkust ümber jagama, sest on öeldud ka seda, et iga iga järgmine suur katastroof varjutab eelmise Ma tahaksin sinult küsida, kui välispolükõik asjad on talt, et kuivõrd nud see katastroof mõjutas neid lokk, reaalseid sündmusi, mis on su materjal toimude katsehhi iseseisvusliikumist, see Lanka tamili te iseseisvusliikumist ja kolmandana näiteks islamiterrorismi, kus nüüd kogu maailm on tulnud ikkagi appi islamimaadel, et kas, kas see võiks nagu lahendada islamiterroristide soovi näidata oma oma hambaid? Sõda? Hästi ei usu, nende puhul kehtib täpselt sama, mis ma eelnevalt rääkisin, et jah, mõneks ajaks ilmselt tõesti see Hillitseb neid ja, ja ei ei, ei võeta ette, kasvõi Indoneesia ei võta midagi ette aatsekis ja, ja nii edasi, aga see katastroofi kõrvaldanud juuri ehk siis põhjused ja need põhjused, senikaua kui need põhjused on, senikaua see asi kestab edasi ja läheb paar kuud ja kõik algab otsast peale. Aga võib-olla mõneks ajaks mõneks ajaks? Ütleme, islamimaailma ja läänemaailmasuhted on natuke rahulikumad, sellepärast et islamimaailm näeb läänemaailma head tahet vähemalt selle katastroofi valguses ja ja neile ei sobi võib-olla hambaid vastu kohe näidata, arvestama, et Indoneesia muide maailma suurim islamiriik, eks ole, jah, 200 miljonit, enam-vähem islami islamielanikud, mille kõrvale, et Iraak on täiesti köömes, võiks öelda 10 korda vähem moslemeid kui Indoneesias. Ei ole küll minu asi USA välisministrile õpetussõnu jagada, aga mina USA välisministrina jätnud ütlemata selle mõtte, et kui ta uhkustas sellega, kui palju ameeriklased Indoneesia-le ehk siis moslemiriigile abi annavad, et siis vot see nüüd näitab tegelikult, et noh, et mismoodi Ameerika suhtub islamimaailma ja tehke sellest oma järeldused. See lause võinuks olemata. Internetis juba liikuvad ka vandenõuteooriad selle kohta, et võib-olla polnud ikkagi maavärin, vaid oligi mingi terroriakt mis muidugi fantastika valda kuuluv, aga, aga tõepoolest, kuuldavasti maailmas võivad olla olemas sellised vahendid, mis suudavad ka esile kutsuda näiteks veealuseid maavärinaid põhjustada midagi sarnast küll mitte nii laias suures ulatuses, sest nagu me teame, see võimsus tuhandetes aatompommidest oli kogusele tsunami koguvõimsus. Tuhandete aatompommide lõhkejõus. No ei ole vist ühtegi sündmust maailmas, kus ilmuks kohe arvukalt vandenõuteooriaid, aga. Et umbes sama vandenõuteooria oli siis, kui oli Armeenia maavärina mäletate, 88 oli selleks Leninakanis ja et siis oli selline, et nii-öelda Armeenia iseseisvusliikumise nii-öelda peatamiseks. Venemaa korraldas selle kindlasti selline teooria väga tugevalt levisse. No aga siis tahaks teada, kes sellise vägeva tükiga küll hakkama saada, see nõuab, nagu öeldakse kujundlikult, maakera koore sisse pugemist ja seal millegi korraldamist täiesti. Müüa ka seda ei usu ja ma tahaksin väga loota, et keegi ei ähvarda eelseisval ööl tõusva hiidlainetes aga Eesti iseseisvust. Eks igasuguseid hulle ideesid võib liikuda, aga tulemusteta. Aga Mart, kui sa jõudsid juba Eesti juurde, siis jah, võib-olla tõesti iseseisvus ei ähvarda, aga Taani sünoptikud tõepoolest prognoosivad ju siia, meie kanti tuleval öösel väga suurt ja kohutavat tormi ja lainetust, mis. On olemas internetis vastavalt leheküljel selline saatesse tulekut töö juures ühe kolleegiga neid uurisime ja ja selle selle kaardi järgi, mis on selline interaktiivne, liikuv kaart. Selgub, et ma ei tahaks nüüd küll Sõrve rahvast hirmutada, aga homme hommikul kella kaheksa paiku peaks. Esimene mattakastab oma Saaremaa Sõrve tippu. Nojah, vot niisugused ennustustega tuleb vist olla üsna ettevaatlik, sellepärast et kui inimesed on juba ette valmistatud mingiks tsunamiksis igavikuks väiksemgi kuulujutt samalaadsest asjast võib tekitada paanikat. Aga valmis peaks olema, sellepärast et Aasias saigi saatuslikuks see, et inimesed ei olnud selleks valmis. Tuleb alati vaikselt tähelepanelik olla. Paraku ongi nii, et meie oma meteoteenistus ei ole ju veel hoiatanud millegi eest. Kusjuures kusjuures ma ennustan, et kui tagant, et kui nüüd täna öösel eriti midagi ei toimu, oi, siis hakkavad nad ennustajad saama, siis nad saavad umbes nagu ma ei tea. Lihula metsa peidetud politseiüksuse pärast. No kõik on nii-öelda ülepingutamine täielik. Kümneprotsendise tõenäosusega see suur asi No tagantjärele on kõik targad ja vahel isegi riigijuhid avaldades oma mälestusi, mida me ei ole lugenud. Aga kui nüüd vihtasid Ajalehe informatsioonile Postimehe. Edgar Savisaare mälestusteraamatut, mis vist ei ole veel raamatupoodides müügil, aga on kohe-kohe tulekul. Nojah, me ei saa siin seda reklaami teha, see on nagu keelatud. Ja ma ei saa isegi analüüsida, sest me pole keegi lugenud. Seal ei ole seda keegi lugenud. Aga kindlasti see on üks jutuaineid lähematel nädalatel, võib-olla ka meie saates, aga tahtsin küsida, et, et kas Eestis midagi tähelepanu väärset on juhtunud vahepeal see kolme nädala jooksul mis võiks olla niisugused sündmused, ma ei räägi siin väga traagilistest, perekonna sündmustest, enese süütamistest ja nii edasi, mis kahtlemata on palju tähelepanu pälvinud, kuid noh, mis ilmselt ei ületa meie saate arutelukünnist. No kui nüüd hakata meenutama, siis Eesti sisepoliitikas kuna kõik on puhkusel olnud kogu aeg siis ei ole ju tõepoolest vist kaalukamad sündmust olnud kui legendaarse Jüri Pihli liikumine justiitsministeeriumi kantsleri kohale, mis on tekitanud ju väga palju spekulatsiooni Kusjuures ta ei ole veel liikunud, nagu ma aru saan. Valitsuses. Ta ei ole veel selle kohta. Millega te seda seletate? Mina ei oska. Mina ka ei oska aga mina võib ainult spekuleerida. Aga miks sellel peab üldse mingi kohutavalt ulmeline seletus olema? Lihtsalt? Naha korallidest minister tahtis teda ilmselt noh, arusaadavalt takse olla, tegemist on ilmselgelt võimeka inimesega, minister tahtis võimekat kantslerit mingil põhjusel ka Jüri Pihlile tundus huvitav väljakutse ja ta sinna läks, et et kas sellel peab üldse taga olema, mingi kohutav vandenõuteooria on ka täna nii-öelda lehtedest lugenud, mida kõike oodatakse. No kas see ilmselt ei ole vandenõu teooria, aga see on ilmselt lihtsalt teooria, mis võib olla õige teooria ja põhjuslik teooria, miks pilt sinna läks, on see, et justiitsministeeriumi haldusalasse tahetakse lihtsalt koondada väga suured, jõustruktuuride üksused tuleks ühest kohast juhitavad ja järgmised järeldused võib siis ju ka ise teha. Mingis lehes oli joonistatud täielikke ämblikuvõrk nendest seostest Pihli ja tootsid ja nii edasi ja nii edasi kohta võiks umbes järelduse teha, et Pihl on vaja viia sinna selleks, et prokuratuur saaks teha tollega ja, ja nii edasi ja nii edasi, et noh, see võtab juba kuidagi mingi vintsijuhtumit. Mõõtmehitasid, me võiks varsti siin avaldada samasuguse menuromaani. No ma siiski meenutaks, et ta ei läinud Kasena prokuratuuri Mu ja ka sinna läks ta Ken-Marti Vaheri ettepanekul, mistõttu noh, ilmselt neil omavahel on noh, paistab, et hea kontakt mingil põhjusel nad saavad omavahel siis küllalt hästi läbi, sest noh, nii-öelda Jüri Pihl on need kaks korda järjest lühikese aja jooksul võtnud vastu Ken-Marti Vaheri kui ministri ettepanekud võib-olla on siis olnud millegipärast sellised ettepanekud, millest ei saa keelduda, oletan küll, mitte niiviisi nagu noh, ütleme Mafia raamatutes räägitakse ettepanekutest, millest ei saa keelduda. Aga noh, ma arvan, nii positiivses mõttes on olnud ahvatlevad ütleme head väljakutsed ja. Mul on, me mäletame seda öist liikumist, mille taustal oli ju Ega kokkuvõttes ei ole ka seal okaspalk, millest räägitakse, ju üldse mitte väike, eks ole, et noh, et kui ütleme nii-öelda ole maksuameti juhi palgaga muidugi seda võrrelda ei saa. Et see nagu ei ole ju eetriga ei tekitanud imestust, tähendab, kui Jüri Pihl Ütleme sellele kohale palgaga, mis teadaolevalt on nagu hästi-hästi pisike, siis oleks, tekib küsimus, miks ta sinna ikka tegelikult läks. Aga läks hästi tasutud huvitavale tööle, siis noh Ma tahtsin meenutada, lahkus kaitsepolitseiameti juhi kohalt ju omal ajal ka küllatki segastes tuultes, kui nii võiks öelda, ta lõppes aeg oli vahepeal jutuks võimalus mingi erimääruse vastu võta, mis oleks pikendanud tal seal selle kohalolekut ja noh, siis leiti seoses prokuratuuri reformiga, nüüd siis koht temale. Kuna prokuratuur nüüd muutus, tema funktsioonid muutusid ja see muutus rikkamaks kohaks tema jaoks. Et, et selles mõttes muidugi huvitav, et kas siis tõepoolest nüüd justiitsministeeriumi kantsleri kohta on väärikam, mis nagu viitab tõesti sellele, mida Peeter ütles, et sinna tahetakse nagu koondada märgatavalt võimu. Mille puhul ütleme see Roku riigiprokuröri kohta on juba muutumisega üksteisejärguliseks. Nojah, ma kujutan ette, et need asjad Osaliselt, kellest me nüüd siin oleme rääkinud, juba päris sisaldus itsitavad pihku, et Naboysi tegelikke põhjuseid ja niikuinii ei tea ja, ja ma arvan, et kui Aga seda, et Eesti rahvas ei peakski teadma Ei, nojaa, aga meie ei suuda neid eesti rahva ette praegu tuua. No ta peaks suutma või ajakirjandus ei suuda, kes siis veel suudab? No see on küllaltki värske uudis, loodetavasti ajakirjandus ka nüüd uuriv ajakirjandus sellega hakkab ka tegelema, aga ma siiski ei alahindaks seda sündmust, sest tegemist on ikkagi väga-väga mõjuka liikumisega väga mõjuka inimesega, kelle, kes on ikka olnud selliste ametikohtade peal, kelle kätte on väga palju infot koondunud ja nõnda edasi ja ole niisama lihtne asi, et üks kantsler vahetub teisega või läheb mingi minister kuskile kantsleriks vastu? Aga see on muide ka märk sellest, et kantsleri amet, mis vahepeal on tegelikult nagu kõvasti devalveerunud noh, olid nagu hästi nii-öelda suured võimekad kantslerid, eks ole, Eesti vabariigis noh, ütleme eelmisel kümnendil siis vahepeal asendati nad noh, ütleme reeglina suhteliselt ühiskonna silmis vähe, vähe, nii-öelda vähe ütlevate persoonidega võib olla väga võimekatega, aga ütleme, mitte eriti avaliku elu tegelastega ja kes ei pürginud ja kes nii-öelda hulk kantslereid on meil aastaid olnud sellised, et neist nende nime eriti kuskile kohta. Ja nüüd nagu hakkab võib-olla kantsleri amet uuesti tõusma omandama seda tähendust, et noh, niisugused Pihli kaliibriga mehed leiavad selles jälle väljakutset. Muide, kas sa tead, Sulev, mul ei tule praegu meelde, see on kantsleri palk nii-öelda selle avaliku teenistuse seaduse järgi minu meelest see oli kuskil 14000 ringis. Et sugugi mitte niisugune, mis sunniks nii kangesti sellele kohale pürgima, aga nagu me teame, keegi nendest nii vähe ei saa. Et see avaliku teenistuse palgasüsteem on küll omadega üsna rappa jooksnud. 14000 vist tänase ajalehe andmete põhjal küll ükski kantsleri teenida. Seal teenib enam-vähem sama palju hiljuti politseiametist lahkunud lepinguline töötaja, kes kohvi keetis ja küpsiseid pakkus. Et selles mõttes see asi on ikkagi nagu ära nihkunud paigast. See riigiametnike palgasüsteem, see on, see on selline asi, mille, millega võib igaüks oma hambad murda, kui ta hakkab sellele loogikaga lähenema, sest et no mina küll ei saa aru, mis loogikat on selles, et maksuameti juht saab 80000 krooni, teenib. Ainuke loogika on selles, et rohkem kui president libistaks oma kätt, sinu taskud mõõdame Kesk-Aafrika sõjalaeva norm. Nii, noh, see oli nüüd väga jõuline. Sedastas ma loodan, et sul on kõik maksudeklaratsiooniga korras. Nii läheme nüüd. Aga edasi, see me ei hakka pikemalt peatuma aastavahetuse kõnedel, sest ükski neist meid erilise tuumakusega vist ei üllatanud, nad olid kõik väljapeetud, aga üsna nisukesed nukravõitu, sest viimasel hetkel ju Kagu-Aasia sündmus muutis nende meeleolu. Ma ei tea, ma ei usu, et see meeleolu eriti muutis. Ma tean, et paljud riigi tipud tegid oma kõne lihtsalt ümber ja panid sinna paar lauset sisse, kus oli mainitud. Üldine meeleolu. Teine tekst jäi minu meelest samaks ja ma arvan, et see esitusviis oleks ka olnud sama, kui ka Aasiat poleks olnud. Selles mõttes ma tõesti ei mäleta, et oleks need uusaasta läkitused varasematel aastatel nii palju kriitikat saanud, kui nad said sel aastal ja ja eks nad ühed kurvad läkitused olid, aga mitte sellepärast, et see aasia sündmus oli selle, selle kõne. See kõne tuum oli koostatud varem tegelikult ja ma küll ei saa aru mikspärast teab. Inimestele enne vana-aasta lõpu saabumist öeldakse tuju lõplikult ära rikkuma. Midagi positiivset on. Mõni rikkus ka uue aasta algul Jah, seal oli lihtsalt minu meelest oli nende kõnedele sai saatuslikuks selline kramplikke püüd iga hinna eest mitte eksida, tähendab mulle tundub, et riigijuhid nende, just nende kõnede puhul on nagu hakanud võtma üha rohkem seda hoiakut, et jumala pärast ma midagi valesti ei ütleks. Ja siis ühesõnaga see jõuab lõpuks teiseneb selleni, et ma parem ei ütlegi mitte midagi nii-öelda sisulist sõnumit. Aga peaasi, et ma valesti. Aga noh, nii-öelda arvestades seda praegust kriitikat võib-olla jõudis pärale, et tegelikult ka see on viga, kui sa ikka midagi ei ütle, et võib-olla pigemini ütle midagi natuke riskantsemalt, aga, aga et inimestel ei jääks nagu meelde ka, et, et sa, et sul mingi sõnum oli. No minul nad süvendasid seda tunnet, et nüüd on nagu kõik läbi oleme küll Euroopa Liidus ja NATOs, aga nüüd meil nagu mingit reaalset eesmärki enam pole. Et noh elu läheb edasi, aga ärge nüüd sellelegi eriti lootke. Veri, higi ja pisaraid ka ei maksa, midagi erilist ei toimunud. Tegelikult elu voolab vaikselt nagu hernetera. Kindlasti noh, tegelikult lihtsalt andis kahjuks mina julgeks välja öelda küll võib-olla sellise, sellise kergelt sellise diagnoosi võib-olla see on ka väga riskantne küll ütelda minu poolt. Aga lihtsalt, et meil on nagu liitri liidrikriis tegelikult Eesti riigis. Et need, need inimesed, kes neid aastavahetuse kõnesid pidasid, keegi tegelikult ka ise ei omanud seda kõnet pidades ambitsiooni nii-öelda minna inimeste ette teatud sõnumiga ja öelda, et tulge minu järel, lähme teeme nüüd Eesti riigis aastal 2500 keegi neist nad kõik tegelikult võtsid umbes hoiakut, ma olen sunnitud selle kõne ära pidama, see on üks, üks vastik kohustus mulle, mitte vastik, aga noh ja võib-olla selles mõttes edevuse seisukoht ikkagi hea kohustus, aga aga iseenesest, et noh, ma, ma pean sellest selle kõne ära pidama, nii et ma seal ei komistaks, et nad pärast noh, nii-öelda ei naeraks mu üle. Aga et tegelikult noh, saab mööda ja siis lähme edasi. Ka ei olnud nõus hakkama lipukandjaks. Nagu noh, vaata, et Eesti poliitikutel on väga sageli üldse seda tunnet ma ammu nendes olles kasvõi televisioonis neid poliitilisi debatisaateid juhtinud, mäletan seda, kuidas inimesed tulevad saatesse tegelikult saades ideaalse võimaluse öelda midagi, neil on see võimalus ja siis sa saad aru, et ta on tulnud sinna saatesse nii-öelda sooviga mitte midagi öelda nii-öelda sooviga, et, et nii-öelda noh, nii-öelda juhtida see saade sinna suunda, et et kui saate lõppedes nii-öelda talle ei saaks midagi ette heita. Aga et ei oleks ka No näed, sa kasutad ka sõna nii-öelda sa ei taha ka otse öelda? Jah, nii ta on, ega me keegi ei taha otse midagi öelda ja kui keegi otse ütleb, siis me kipume seda loopima kividega. Kas nii pole mitte? Võib-olla see on ka ajakirjandusse viga, et ajakirjandus ei kannusta juhte. Kartma siis ma arvan, et see võiks olla, see võiks olla tegelikult olukord, millest riigijuhtidele lihtsalt on viimane aeg teha järeldusi ja nendel inimestel, kes pürgivad, olema, olema liidrid, et et tegelikult kui mõelda ka lähenema Talle igasugustele valimistele ja mõelda sellele perioodile, mis Eesti ees nüüd seisab lähema paari aasta jooksul. Et kes siis hakkab Eesti ühiskonnas selleks liidriks, kes võtab selle ambitsiooni, et mitte mitte küsida, kes on nõrgim lüli vaid kes on tugevaim lüli Eesti riigis kelle, kelle tegelikult energiaga nagu me kõik tahaks kaasa minna. Liidrikriis tahad sa öelda ja see on muidugi eriti terav, kui me mõtleme paari aasta pärast või vähem toimuvatele presidendivalimistele. Nojah, liidrikriis on, ühest küljest on kehv kehv lugu meie sisepoliitikas, aga aga kehv lugu on ka see ju sellepärast, et kui sisepoliitikas puudub liider, mis minu meelest on paljuski seotud ikkagi ametikohaga, mis minu meelest on seotud peaministri ametikohaga. Ehk siis tegelikult peaks olema Eesti ühiskonna liider, peaminister kui kõige suuremat vastutust ja kõige suuremaid õigusi omav isik. Et see on üks asi, et kahjuks ei. Meie peaminister selline, kes võiks olla ühiskonna liider siin sisepoliitikas, aga veelgi hullem on see, et kui neid ülesanded ei suudeta täita välispoliitikas ehk siis nendes organisatsioonis võrreldes, kuhu me siis jumala abiga oleme. Jumala iseenda abiga oleme eelmisel aastal sisse saanud Euroopa liidus, eriti just Euroopa liidus ja muidugi ka NATO-s, et kui me seal ei suuda oma oma sõna maksma panna või Neid atraktiivselt esitleda, siis see on, see on veelgi hullem lugu, sellepärast et siis me jääme lihtsalt sinna teise või kolmandasse ešeloni ehk siis nende riikide hulka, kellest ei sõltu mitte midagi. Ma arvan, et meil oleks hästi palju näiteks pida nüüd Luksemburgil, mis on alates aasta algusest Euroopa Liidu eesistujamaa, kuidas üks väikeriik suudab ka väga suures ühenduses väga palju ära teha. Jah, ja mina meenutan küll Hollandi eesistumisperioodi Hollandi jõuga ka ei ole ju eriti suur riik noh muidugi suurem kui Eesti, aga ka ikkagi Euroopa mastaabis väike riik, siis Holland suutis ju väga oma sõna maksma panna ja päris atraktiivsete ideedega suudeti poole aasta jooksul esile tulla ja Soome varasemast ajast näiteks tuua kasvõi nii, et toel, et meie riik on väike, tuleb lihtsalt väike visioon omale. Ma julgen arvata näiteks, et Hollandi eesistumise ajal ikkagi otsustati alustada läbirääkimisi Türgiga ja Hollandil oli ka suur mõju selles mis toimub. Reinas. Istuge, sest Euroopa Liidu küllaltki selge seisukohavõtt ju viis lõpuks selleni, et Ukrainas toimusid uued valimised või korrati teist vooru. Ja Eesti puhul on küll selline tunne, et mida hiljem ta sinna Euroopa Liidu eesistujariigiks saab, seda parem, sest praegu ma küll kardan seda hirmsasti kohe, kui Eestil näiteks sel või järgmisel aastal langeks. Ülesanne õnneks ei lange. Sinule ma tahaksime ette heita, et skepsist tuleb ka vabaneda. Skepsis ka ei vii kuskile. Et ma olen nüüd mõlemale midagi ette heitnud. Või ära ära aja segamini skepsist realismi. Teiega. Mina jälle ei ole üldse selles mõttes kuidagi skeptiline ega pessimistlik selles suhtes, et mina arvan, et ainest on täiesti olemas, et Eestis võiks liider ikkagi juba aastal 2005 või noh, sellised liidriomadused võiks esile kerkida. Ma siiski väidan, et ka näiteks tänane peaminister võiks tegelikult olla suuteline need neid omadusi palju tugevamalt esitama. Võib-olla ta on olnud ka kus öelda aastal 2004 liiga palju sellistes nii-öelda kodustes kaitselahingutes nii-öelda saanud kogu aeg mööda päid-jalgu ja, ja tegelenud On see oma kaitseasjaga või ei ei, seda. Aga aga ma ütlen, et noh, et seda noh, tõenäoliselt puht psühholoogiliselt ta ise on tundma, tunnetanud, et ta peab olema kogu aeg nii-öelda enese õigustamise positsioonil mitte niivõrd edasi Nojah, aga siin on ikka ka vahe, mismoodi siis sellisest positsioonist välja tullakse või mismoodi sellises positsioonis käitutakse. Ma toon kas või näiteks Suurbritannia peaministri Tony Blairi kes täpselt samamoodi on saanud mööda päid ja jalgu oma Iraagi-poliitika pärast, kuidas teda on püütud naeruvääristada ja rünnata parlamendis ja me oleme näinud tema elegantseid äärmiselt super elegantseid esinenud, isegi kui ta annab kõikidele mööda nina selle vastu ja lõpuks kannatab ka terve parlamendirühma endale isegi aplodeerima, isegi teiste parteide esindajaid. Ei jää midagi muud üle, kui tuleb player kutsuda meile järgmiseks peaministriks. Nõustajaks, nõustajaks aga aeg ruttab ja sõbradele portsiga, seda seda kindlasti. Jah, nii nagu oliga Mart Laar, hea sõber, Margaret Thatcher iga. Kui me vaatame innustust, sest oleme lubanud ka sellest rääkida, see ei ole nagu ennustusime, nimetataks seda prognoosiks. Sest ennustusi ja kõik lehed avaldanud massiliselt sel aastal. Ja noh, need on need niisugused niinimetatud loogilised ennustused. Meie üritame ikkagi lähtuda tegelikkusest ja prognoosida seniste arengute põhjal seda, mis sel aastal juhtuma hakkab. Oleme mingeid majandusnäitajaid prognoosinud igal aastal sel aastal natukene vähendasime nende hulka. Kõigepealt rahvusliku koguprodukti kasvu, nagu nüüd selgub, ju ületab see juba igal aastal kuus protsenti ja selles mõttes meie üldine arvamus, et järgmisel aasta tähendab, see ületas eelmisel aastal, näete, kuidas läheb juba sassi eelmisel aastal kuus protsenti ja sel aastal suuremaks kujuneb, keegi ei taha eriti neid arve välja tuua, aga võib arvata, et see kusagile kuue protsendi kanti jääb ka aastal 2005. Niisugune on meie üldine arvamus, kuus nelja vastu. Arvatakse, et on suurem. Kuigi on ka erinevaid arvamusi, näiteks majandustoimetaja Vallo Toomet leiab, et kas on väiksem see tuleb ka kõrva taha panna. Edasi, kas Eesti riigieelarve ületab 60 miljardi krooni piiri? Ei kirjutanud, on see nüüd tulude või kulude pool, sest nagu me teame, ilmselt aastal 2004 eelarvega saab olema suurem segadus, sellepärast et üle kahe miljardi Euroopa abiraha jäi kasutamata kuskohalt, seda nüüd siis lugeda, kas tulude või kulude poole pealt. Sel aastal. Neljandal aastal oli meil 53 või tähendab, 25. aastal oli eelarve on 53, ühesõnaga järgmiseks 2006.-ks aastaks oleme me ennustanud, et see ei ületa kuutekümmet miljardit häältega seitse, kolm. Mis on ka tõenäoline, sest kasv on olnud küllalt kiire viimasel ajal ja kas nüüd nende Euroopa Liidu vahendite absorbeerimine nagu nüüd peab ütlema, kujuneb sama edukaks? Või edukamaks kui aastal 2004, on raske öelda? Sest tegelikult eelarve kasv viimasel ajal on olnud ju selgelt kiirem kui majanduskasv üldiselt, mis tähendab seda, et tegelikult eelarve kasvust mingi osa on pidanud tulema ka seni peidus olnud rahade ütleme legaliseerimisest, aga see tõenäoliselt ei saa nii-öelda edaspidi nii-öelda, ma ei saa iga aasta leida jälle mingeid reserve, mis olid veel peidus ja nüüd tulevad välja. Kuigi, nagu ma aru saan, maksuamet just praegu kavandab väga suurt operatsiooni ümbrikupalkade avastamiseks, mis võib muidugi mõnekümne miljoni võrra tõesti tulude poolt kasvatada, aga, aga küsimus on, miljardites need kahtlemata sealt juurde ei tule. Nii et me pigem arvame, et jääb alla 60 vee äärde, siis 2006. aasta eelarve. Noh, samas on see, et tegelikult me ikkagi arvame, et ta kasvab päris oluliselt, mis, mis, mis iseenesest on ju ikkagi väga niisugune meeldiv perspektiiv valitsusele sellepärast et ei peakulusid mitte kokku tõmbama, vaid saab tegeleda sellega, et kellele rohkem kellele vähem juurde anda, mis iseenesest on ju ikkagi üks tore tegevus suhteliselt kuigi selle ümber on ka alati hirmsat madinat, et kõik ütlevad, et vähe, saavad, aga, aga ikkagi nad saavad juurde. Kui riigieelarve väheneb ja kui selgub, et tegelikult tuleb hakata küsida, kellelt ära võtta Ma arvan, et 2006. aasta eelarve kasvab, kuid minimaalselt aga 2007. oma hüppeliselt, sest siis on tulemas järjekordset riigikogu valimised. Järgmine küsimus, kas keskmine palk 2005. aasta kolmanda kvartali lõpuks, sest kahjuks me ei tea ka tänase päevani 2004. aasta lõpptulemust tähendab 7500 krooni, 2004. aasta kolmanda kvartali lõpuks oli ta kusagil 7000 107200 piiri peal. Ma arvan, et see küsimus pakub e ja huvi riigikogu liikmetele. Sellepärast et nagu me oleme korduvalt ajakirjanduses tähele pannud, Eestis vist ei leidu inimest, kes saaks keskmist palka. Et meil saab kasvatada märgatavalt rohkem kui märgatavalt vähem ajakirjanduse otsingud keskmise palga saaja leidmiseks on seni olnud üsna ebaedukad. Nii et meie arvame, et ületab 7500 EEK üheksa häälega ühe vastu. Ma vaatan, kes siis meile ei usu sellesse? No näed, siis polegi niisugust? Näed, Eiki, ei usu, TNS ei usu sellesse. Aga igal juhul soovime õnne riigikogu liikmetele. Nende palk tõuseb. Nende palga võib juba praegu välja arvestada, mis hakkab olema. Nii edasi, kui palju maksab 2005. aasta lõpuks neljaliikmelise Tallinna pere nädala toidukorv, me vabandame, et me siin toome Tallinna näiteks sellepärast, et statistikat ei olnud mujalt mull võtta. 2004. aasta ehk siis kuu aega tagasi, detsembri algul oli see 668,32 krooni. Siin on pakutud ajavahemikus 730-st ülemine alumine, kui, mis jääb 682 peale. Kõigil ta on pakutud, et ta kasvab, tähendab, ikkagi nähakse hinnatõusu üsna märgatavalt keskmiseks tuli 696,7 ehk noh, ütleme ümmarguselt 700 krooni pakutakse siis mis on siis mis teeb siis 30 krooni hinnatõus umbes viis protsenti? No eks selle toidukorvi arvestamisega sama segased lood nagu keskmise palga arvestamisega, sellepärast et et tahaks küsida, et mille põhjal sa ikkagi nagu siis täpselt paika pannakse, sest me oleme ju küll ja küll lugenud lehtedest neid tabeleid, kui palju maksab toidukorv erinevatest supermarketitest ja selle vahe selle toidukorvi vahe on krooni puhuti või isegi rohkem, nii et ma ei tea, kas on võetud siin aluseks säästumarketi toidukorv või Selveri toidukorv. Mäletatavasti need andmed olid vist konjunktuuriinstituudi esitatud, kui ma nüüd ei eksi? Jah, siin on vahet kindlasti väga suured ja ka eri linnadesse, aga vaevalt me nüüd püüame krooni täpsusega. Me räägime tendentsidest, muide selle aasta inflatsiooni näitlejaks vist kujuneb umbes kolm protsenti, nii et et noh, küsimus on selles, kas siin tõuseb rohkem või vähem. Kokkuvõttes seda öelda niimoodi, et mida kallimaks toidukorv läheb, seda paremaks elu on läinud, eks ole. No mingil määral ka mal eriti kaupmeeste elu Mina olen siin, nüüd ma vaatan ka ennustuses, ilmselt üks tagasihoidlikumalt, mina ei usu, et seal väga palju tõuseb, juuda natuke tõuseb, aga aga, aga mulle tundub, et nagu hinnad, toidukaupade hinnad meie poodides on viimasel ajal juba olnud suhteliselt stabiilsed ja ei ole väga ette näha sellega poodide vahelise sellise konkurentsi osas, et näiteks nendes suurtes supermarketites mingit hüppelist hinnatõusu saaks keegi harrastada. Võib-olla ainult saab. Selles osas saavad need hinnad küll diferentseerida veelgi, et tõenäoliselt ühiskonnas kujunevad välja nii-öelda kõrgema, ütleme, ütleme, pood rändeks ole nii-öelda õigustab mõnede inimeste silmis, et ma käin seal poes. On teatud selline kuuluvuse näitaja ja ma olen valmis selle eest nagu rohkem maksma, teised käivad seal säästumarketites, eks ole. Et kujuneb ühiskonnas väljas edukam kiht, kellele ei sobi nagu säästumarketis käia võib-olla, ja selle tõttu noh, ütleme on mingid teised poed, kus hinnad on nii palju kallimad, aga noh, meil on oma kliendid olemas. Ma ei taha öelda, aga kui ma loen need ajakirjanduses ilmunud arvamusavaldusi, siis paljud eestlased peavad heaks tooniks öelda, et nad ostavad Selverist, sest see on eestikett, aga ma kardan, et just siin võib see hinnaerinevus välja tulla, ma ei julge seda nii-öelda, sest selle peale järgneksid kohe raevukad, protestid vastava kaubandusketi poolt, aga tõesti peab vist ütlema, et pigem on Eesti kaubanduskettide hinnatase kõrgem kui näiteks Soome või või ka Leedu. Ma natuke pelgan küll, et vot siin peab nüüd vaatama, ühest küljest leedukad tulid sel aastal väga jõuliselt turule ja ilmselt lõid natukese keskmist hinda alla, teisalt saime me nüüd just aastavahetusel uudis, et kaks väga suurt kaubandusketti ühinevad. Üks neelab ikkagi teise alla, mis tähendab Seda tõenäoliselt see kett saab oma poodides suhteliselt monopoolset hinda määrata, mistõttu võib karta, et seal poolele need natuke tõusevad. Konkurents väheneb. No eks toiduainete hinnatõusule muidugi on, on veel kaks, kaks tegurit, mida ma ei oska päris täpselt ennustada, see on võimalik nafta hinna tõus maailmaturul ja ka Eestis ja elektrihinna tõus. Läheme nüüd edasipoliitikaga, et jõuda ka need eelistused välja tuua, missugune erakond on kogu Eesti ulatuses 2005. aasta kohalike valimiste suurim võitja antud häälte koguarvult ja siin meie 10 inimest pakkus välja ainult kahte erakonda, kas keskerakonda või Reformierakonda? Kuus nelja vastu häältega võitis Keskerakond, mis oli natukene üllatav minu jaoks. Mina ütleks, et tõenäoliselt see tulemus ei ole väga see, millele pärast neid kohalikke valimisi keegi tähelepanu pöörab. Pööratakse tähelepanu sellele, kes võitis Tallinnas, kes võitis veel kolmes, neljas suuremas kohas ja, ja see annab ka tooni. Et see, et millistes, et kui palju nii-öelda üksikuid hääli kokku nendes Eestimaa ütleme umbes 200. väiksemas omavalitsuses keegi kogus, kus tõenäoliselt näiteks eraldi võetuna hoopis saab võib-olla rahvaliit kõige rohkem hääli ei paku tegelikult avalikkusele väga suurt huvi. Aga ma tuletan sulle meelde, et on tegemist esimeste kohalike valimistega mis toimuvad tõenäoliselt ainult erakondlike nimekirjade põhjal. Nüüd tekib esimest korda võimalus võrdluse tegemiseks üldse siiamaani seda võimalust ei olnud. Ja sellel on ka siiski mingisugune kaal eelseisvate presidendi valimiste osas, kui me mõtleme, et need toimuvad valijate Aga samas on see, et vaata presidendivalimistel, valijatekogus, kui me nüüd natuke täpsustame, siis seal on nii-öelda niivõrd ei loe mitte see häälte arv, mida praegu mõjutab väga suuresti see, et kus elab rohkem inimesi vaid igal omavalitsusel on noh, ütleme mingi hulk valijamehi. Mistõttu üle Eesti võib näiteks häälte arvule, et võita, ütleme Keskerakond, aga see ei tähenda, et neil on kõige rohkem valijamehi. Eelkõige puudutas see muidugi Tallinna, kus on ainult 10 valijameest. Ma saan nagu USA presidendivalimistel, et teoreetiliselt võib presidendiks saada see mees, kes ei kogu üle USA kõige rohkem hääli, kui tal on rohkem valijamehi, kuigi viimane kord langes kokku. No järgmine küsimus puudutaski seda, missugused erakonnad moodustavad kohalike valimiste järel võimuliidu Tallinnas ja siin ei saa mingisugust nii-öelda välja tuua, sest kõikide pakkumised on erinevad, ükski pakkumine ei pöördunud, pean ma ütlema, siin on variante. Res Publica, Reform, Kesk, Reform, Res Publica reform, sotsiaaldemokraadid, Res Publica, Reform, Rahvaliit, Res Publica, sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, lihtsalt Keskerakond, Reform, Isamaaliit, Keskerakond, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid, sama liit, Keskerakond, Reformierakond ja niisugune korduv üldse varianti ja siis Res Publica, Isamaaliit, sotsiaaldemokraat, endiselt Keskerakond annab tooni siin. Noh, kui arvestada Tallinna elanikkonna rahvuslikku jaotust, siis ma arvan, et on see ju ka põhjendatud. Ja minu meelest siin muidugi nõndaks võimalikes kombinatsioonides, eks noh, on, annab tegelikult kombinatsioonide võimalus on vist peaaegu lõputu, arvestades meie erakonna erakondade sihukest lõpmatut paindlikkust. Nüüd vist enam jah, mingeid erilisi, enam-vähem. Kõik võivad peaaegu kõigiga teha karjääri, kuigi, kuigi muidugi Savisaare isik endiselt takistab osasid ja ma ütleks, et võib-olla kõige niisugusema Jesoitlikum käiku mõnes mõttes võib-olla kõige huvitavam käik võiks olla selles, mida natukese nende jutud Savisaare kinnisvaraärisse minekust ja sellest viitavad jutud, et ta tegelikult nagu uuesti linnapeaks saada, võib-olla väga ei pürgi. Kui Savisaar näiteks täiesti distantseerus kogu sellest kohalike valimiste temaatikast Tallinnas, ütleks, et tema ei puutu asjasse, et Keskerakond nii-öelda keskerakonda Tallinnas esindavad teised inimesed. Ja see oleks, see annaks selle võimaluse, et sel juhul oleks tegelikult ka kõigil teistel palju vabamad käed koos Keskerakonnaga nii-öelda kombineerida seda uut valitsust. Savisaare varjus. No vaata, seal on nagu see aspekt Kui Edgar Savisaar distantseeruda ennast sellest keskerakonnas, kas tal jäänud on siis võib see häältesaak väga napiks osutuda, sellepärast et kui läheb Edgar Savisaar, siis minu nägemuses jääb sinna liidrikoha peale praegu küll nagu tühi koht. Ja, ja väga paljud inimesed ja toetavad keskerakonda just Savisaare isikupärast. Kui me nüüd vaatame seda, kes võiks olla pärast valimisi Tallinna linnapea siis loomulikult nii mõnigi meie hulgast ei taha seda ennustust teha. Ja ka savisaart. Ma rõhutan, mitmuses nimi käib siit läbi on pakutud nii Edgarit kui vilja savisaart tulevase Tallinna linnapeale, kuid siiski kui me nüüd hääled kokku lugesime, siis kolme inimese puhul käis läbi. Miks on nimi? Mis näitab, et siin on alternatiivid olemas, aga noh, see sõltub muidugi valimistulemusest. Ja selge on see, et see Tallinna linnapea tuleb tõenäoliselt kas Keskerakonnast Reformierakonnast, sest sest ilmselt on need Tallinnasse endiselt kõige suurema toetusega erakonnad, ka sügisel. Ei ole teil vastuväiteid. Ma tean, et sina, Peeter ei tahtnud. Sina ei tahtnud loobuda oma. Seast minu soosik on endiselt Keit Pentus ja kuna ma elasin ühes eelmises saates teda kiitsin selle eest, et minu meelest oli tema keskne tegelane vähemalt nähtav tegelane võimupöördest Tallinnas, siis ma selle teene tasuks pakuks talle poliitikas ka linnapea kohta. No mina, mina ütleks nii, et väga suure tõenäosusega võib Tallinna tulevaseks linnapeaks saada see inimene, kelle reformierakond esitab oma linnapea kandidaadiks. See võib olla Peep Aaviksoo, see võib olla Keit Pentus. Kus keegi kolmas, kolmas aga tõenäosus? Lihtsalt on Reformierakond nendel valimistel nii-öelda võtmekohaks, kusjuures isegi nad ei pea kõige rohkem hääli saama. Aga tõenäoliselt selles selle keerulise koalitsiooni kokkupanekul võib neil olla väga suurt, väga suur võim nii-öelda küsida endale linnapea kohta ja teistel võib olla suur huvised neile anda selle liidu sõlmimise nimel. Olgu siinkohal ära nimetatud, et Aarne Rannamäe, kes on praegu kaugel Palestiinas, on pakkunud, et linnavalitsuses jätkab senine võimuliit ja ka Tõnis Palts. Nii et ka tema nimi on läbi käinud kas keskele moodustada mõnes suuremas linnas või vallas võimuliidu Res Publica, aga noh, kuna nad on antipoodid olnud seni siis seda sai küsitud, paraku viis-viie vastu leitakse, et jah, moodustab või ei moodusta, tähendab siin lähevad arvamused lahku. Ma ei oskagi seda kommenteeri, see, mida mina ise arvan, et ei moodusta siiski sellepärast, et noh, nii maailmavaateliselt kui ka poliitilisel väljal neil ei ole niisugust põhjust liituda. Aga me teame, et Edgar Savisaar on korduvalt vihjanud sellele, et nad võiksid isegi üleriiklikul tasemel koostööd teha. Millegipärast jään selle arvamuse juurde, sina, Peeter elavad, et nad võivad absurdi. Lihtsalt kui aga leitakse mingisugune turus, ühine nimetaja, siis kas või vanatühja endaga. Mina arvan, natuke vara, ma arvan, et see aeg võib tulla, aga, aga see see aasta on veel natuke vara, tähendab, Res Publica poolt vaadates just nad ei saa veel siiski nagu oma senisest retoorikast nii kiiresti taganeda see ütleme, see nõuaks nagu pikemat pikemat ettevalmistust, et mõelda välja. Hea põhjus, miks Keskerakonnaga sobiv kooslus Ei noh, see eeldaks nagu seda, et Res Publica nagu üks rusikas, mida ühes kohas kontrollitakse, kus Tallinnast öeldakse, et vot teie seal võlus, ei tee. Aga millegipärast arvavad Aga selles mõttes küll ma just mina pidasingi silmas, et sellistes kohtades, kus võimuliidu tegemine saab olema nagu sümboli väärtusega, nad seda tõenäoliselt ei tee. Seda, et kuskil Võrus võivad seda teha, see on nagu see on suhteliselt realistlik või, või ma ei tea, ütleme nii-öelda Pärnu linnas võivad ütleme ma tean, Mark Soosaar ja Külvar Mand näiteks kokku leppida see ausalt öeldes see meid, kõik see meid väga ka üleriigilises poliitikas ei ehmataks ega üllataks, eks ole, aga ütleme, et kas Tallinna linnas teevad või mitte, noh, see on nagu niisugune otsene üleriigilise poliitika osa. No, ega see küsimus, kas võimukoalitsioon Toompeal laguneb või ei lagune, siis kas enne või pärast kohalikke valimisi? 2005. aasta jooksul. Hääled jagunesid nii, et kuus tükki arvas, et laguneb, neli tükki arvas ette lagune omakorda oli siis neid, kes pakkusid, et pärast valimisi oli kolm inimest üks ütles võib-olla ja üks pakkused toimuv valitsus remontija ja üks inimene, pakkused toimub enne valimisi juba enne kohalikke valimisi juba siis võimukoalitsiooni ümbermängimine. Valdav enamus on siiski sellel seisukohal, et koalitsioon muutub. Et kui me nüüd vaatame konkreetselt ministreid, siis muidugi kui kogu valitsus muutub, siis see, et asi hakkab peaministrist pihta ja kõik teised ministrid ka. Aga üksikute ministritena, kes võiksid aasta jooksul vahetuda, on pakutud välja nii Leivot, Veskimägi kui Maimetsa ja noh, maimetsa siin isegi paaril korral. Selline on see seis ja, ja kui me nüüd vaatame, kas ministrid vahetuvad, siis jah, seitse. Kolme vastu arvab, et ikkagi ministrid vahetuvad aasta jooksul. Väga tähtis küsimus, kas balti riikide presidendid osalevad üheksandal mail Moskvas Teise maailmasõja fašismi üle saavutatud võidu pidulikul tähistamisel. Siin on meie arvamused olnud sellised, et seitse tükki arvavad, et osalevad ja kolm tükki, et ei osale. Mina arvan küll, et osalevad ja tegelikult mina jälle arvan, et see ei ole üldse nii tähtis küsimus. Just lugesin värskelt sirbi vahelehes diplomaatia minu meelest väga head analüüsi, Lauri lepikutes ütles väga õigesti. Tegelikult on see üheksas mai selline sündmused viisakalt tullakse Moskvasse kokku, patsutatakse Putinile õlale, öeldakse, et noh, huvitav, huvitav, minnakse laiali, järgmine päev läheb elu edasi ja tegelikult ei peaks meiega seda üheksandat maid palju olulisemana võtma. Ja kas on sinna, ütleme tähendab arvestades vene rahva nii-öelda seda, et muide üks uusaastakõne, mida ma veel kuulasin, oli Putini oma. Muidugi üheksandast maist rääkis ja 60-st aastast sõjast, mis noh, on ka teatud märk sellest, et et vene maa seisukohalt oleks väga ebaviisakas sinna mitte minna ja viisakas minna, aga tegelikult sa ei pea midagi rohkemat tähendama. See, et seal ära käia. Minu meelest meie huvides võiks olla olla sellest seda, mitte nii tähtsaks küsimuseks teha. Mina hiilisin mööda küsimustest, ütlesin ei, osale ühiselt. Nii, kas piirileping kirjutatakse alla 2005. aasta jooksul, samad tulemused seitse tükki arvab, et kirjutatakse kolm tükki, et ei kirjutata. Ja lühidalt nad punktid, kas Ameerika Ühendriikide juhtimisel alustatakse mõnd uut sõjalist operatsiooni, ei alustata? Üheksa ühe vastu, kas jaanuaris Iraagi parlamendivalimised toimuvad, kas seal jätkub stabiilne areng? Noh, siin arvatakse, et valimised tolmavad, aga üldine arvamus on, et stabiilset arengut ei ole lähiaegadel võtta. Ja lõpuks nii-öelda meelelahutusküsimus, et kas Eurovisiooni lauluvõistlus toimub Kiievis? Jah, me kõik oleme üksmeeles juba nüüd, et toimub, me arvame siiski pigem, et Eesti ei jõua lõppvõistlusele, aga kui jõuab, siis võib saavutada kaheksandaks. Keskmiselt. Kas Eesti saab kuldmedalit suusatamise MM-võistlustelt? Jah, üheksa tükki meist arvab ühe vastu. Nimedest oli pakutud Kristiina šmiguni, aga tänase põhjal võiks pigem loota meestelt seda, kas Markko Märtin jõuab Roomeeskonnas kullani? Ei, arvame meie üheksa, ühe vastu, kas keegi eestlastest jõuab kergejõustiku MM-võistlustel Helsingis kulla, nii jah, kaheksa kahe vastu ja kas Michael Schumacher võidab vormel ühe siin meie arvamused lähevad lahku, aga sellega on ka tänane meie saateaeg läbima. Tänan, Peeter Kaldre, Sulev Valner. Mina olen Mart Tummelas ja järgmisel laupäeval loodetavasti Aarne Palestiinast tagasi juba uue Palestiina presidendi nime presidendiga presidendi nimega. Igatahes kuulmiseni ja kena jätkuvat 2000 viiendat aastat kõigile.