Tere õhtust, kallis kuulaja, kodus, tööl või teel siit natuke äreva häälega algab nüüd uus, olen vikerraadio eetris, millele tuli nimi pärimuster ja ühtlasi võtan mütsi maha. Maie Viilupi ees, kes pikki aastaid reede õhtul või viimastel aegadel, igatahes reede õhtul tegi saadet oma ja ehtne ma loodan tema temale mitte alla jääda ja minu nimi on Ants Johanson. Ja ütlen kohe, et kuna, et on veel nii-öelda täielikult välja kujunemata ja kindlasti ei saa ja ma olen ma ainuke selle saatejuht siis tutvustamiseks kogu saada, et aasta tutvustab tutvustuseks ei lubakski rohkem kui et et see saab olema tund, kus peamiselt tuleb mängimisele pärimusmuusika. Ka tuleb ka juttu ja juttu lisaks pärimusega mitmetest teistest väärikatest ja hoidmis vajavatest kultuurinähtustest. Et nendest kunagi võiks pärimus saada ja muusika vahele, siis tänases saates uurime mõne kodakondsuse käest, mis märksõnad või seosed möödunud aastast rahvamuusika osas neile meenuvad. Alustuseks laulis teile ansambel vägilased, nemad andsid 2004. aastal lõpuks oma plaadi välja. Ja plaadi nimi on väga ilusad. Paljudel see kindlasti juba on ja sealt oli hobusemäng ja nüüd mängime ühe lühikese hobusemänguarhiivist. Tänu tänu Eesti rahvaluule arhiivile on ja kirjandusmuuseumil on ilmunud ka möödunud aastal üks suurepärane kolmeosaline, vaat seedeantoloogia Eesti rahvamuusika antoloogia mis esimest korda ilmus 70. aastal viie vinüülplaadina. Lased kokkupanijad olid Herbert ja Erna, Tampere ja Otiilija Kõiva. Ja, ja see on selline teos, mis peaks olema entsüklopeedia kõrval igas Eesti kodus tingimata. Ja nüüd siis hobusemäng, mida laulab Helmi vill Urvastest 1965. Jalajaani niidugel evolyali lell oli kuri mees, tull kuus istus tooliali, lell oli parasmis variik. Koostoljaliilil oli varast mulle seol liilil lee. Niisiis, Helmi vill. Ja nüüd esimeste juttude juurde. Viljandi muusika oli see kultuuriakadeemias ja kultuurimajas oli eile täna selline sündmus nagu koolijätk või koolidžäss. Ja tõesti sellel laval kultuurimajas, eile kohtades suurepäraseid noori muusikuid Saaremaalt ja, ja selle linna enda muusikakoolist. Ja ukse taga sain mitu olulist inimest mikrofoni juurde. Ja esimesena Ma küsisin möödunud aasta või üldse Eesti muusika- ja mõistagi Eesti pärimusmuusika. Selliseid värskeid muljeid ukrainlased, kes äsja Eestimaale elama tuli. Vägev tromboonimängija Ruslan Trochynskyi. Jumal meie meie muusika kohta öelda on. Ruslan siis ütleb, et, et et temale tundub, tulles Viljandisse, et kõik inimesed väga teadlikud on väga teadlikud rahvakultuurist, Viljandis võib see mulje loomulikult juhtumisi tekkida. Et nad teavad, missugused on õiged tantsud, kuidas kanda õigesti pluusi või kust see pluus pärit on. Tulles muusika juurde, et on. Kuna Haida makiga on ta käinud juba mitmel aastal Eestis ja Viljandi festivalil siis on ta kuulanud koduleheküljel mitmeid salvestusi. Ja ütleb, et et teda vaimustab eesti regilaul. Need, mida ta kuulnud on. Et, et on, on hetki nendes lauludes, kus üks sõna läheb tema jaoks perimeetrist välja või rütmist, nii et tahaks kohe karjatada ja appi minna lauljale lavale. Siis ta toob eraldi välja ansamblid, vägilased, millega südamedile alguses mängisime, millega Ruslan on nagu seda lähemalt kuulanud ja pidevalt nagu kõrva peal hoidnud ja jaa. Jaa. Ma arvan, et päris õiges suunas. Tema ei liigu, see ansambel. Samas talle meeldib eesti džäss nii palju, kui ta seda kuulnud on. Et ta ei ole kuulnud veel tehnilist, tehniliselt kuiva või tehnilist ja kuiva džässi eestimaal ja loodab, et kui see on need, siis muusikud selle etapi ruttu läbi põevad ja, ja liiguks pigem sisu suunas, ehk siis peaaegu nagu ta ütleb klassikaks saamise suunas. Ja veel toota välja eraldi eesti keeled, et eesti keeles talle väga meeldivad. Sellepärast et et seal on palju keeli, et tema, eesti muusika, eesti kultuur, seostubki tal muusikaga kultuur seostub talle eelkõige millegipärast keeltega. Ja, ja hiljem on veel juttu depressiivsest muusikast või kas kas, et Eestimaal on depressiivset muusikat eesti keelte kohta ütleb, et, et see on küll aeglane, aga helemuusika ja see ei ole, see ei ole mitte tema jaoks depressiivne, aga nüüd mängivad ja laulavad, teil eesti keel oled, aga sellele saatele kohaselt valin sealt laulma fantastilise tuule kanni ja vaeslapse laul. Nii kaks. Maar kui paranema õega Me ja need eri. Ei või ta. Ei. Või tõusta. Maruheina. Sinilill. Regu. Sõjana töötarmaani. Murumulliga. Siini mehele. Maruheinanääre ja. Eesti keeltelt ilmus siis aasta lõpus plaat kella tiksumist ja sealt see suurepärane lugu oli, aga kuulame, mida ütleb Ruslan veel. Niisiis on ta kuulnud Eestimaal väga palju Tipressiivset muusikat aga ta ütleb, et, et ta on lõunast ja, ja talle tundub, et see on selle tõttu, et et põhjamaine muusika äkki ongi, aga kui ta on siin juba nüüd mõnda aega elanud, et et talv on ja sügis ongi selline, et et mis teeb võib-olla osa muusikast depressiivseks. Samas ta ütleb, et tunnistab ta, et ta peab rohkem oma ja rohkem kuulama rohkem inimestega koos olema, siis on ka võimalik võimalused, et ta kohtab elemente, vigu kohtab muusikat või inimesi ja talle mingil hetkel enam ei tundu see kõik depressiivne. Järgmine inimene, kellele kooli džässi tagant kätte sain, oli Tonio Tamra Viljandi muusikakooli direktor ka suhteliselt vastne ja kultuuriakadeemia prorektor ja küsisin ka temalt märksõnu, mida, mida temale möödunud aasta 2004. aasta ja rahvamuusika kokku pakuvad. Kui ma vaatan oma ametikohalt kooli direktori koha pealt siis esimene märksõna kõigepealt tuleb see, et et ükskord ometi on seee roose juhitud seltskond jõudnud nii kaugele, et muusikakoolidele mõeldud rahvamuusika õppekavad on valmis saanud. Ja rahvamuusikat saab igal pool õpetada üle Eesti samaväärselt muude suundadega. See on esimene asi kohe. Teine asi, noh, kindlasti Viljandi pärimusmuusika festival, eks ju. Aga rahvamuusika tuleb kindlasti kohe kõrvu ja silme ette tuleb Eesti ballaadid. Et see elamus oli üsna üsna lihtne. Ja kolmas asi tuleb seoses pärimusmuusika festivaliga olid need noortelaagrite kontserdid, moodulid ennem laagrites ja siis esimesel kirsimäel andsid või teisel ma ei teadnud, kumb seal tuli kummalt poolt vaadatuna? Andsid kontserte väga vahva asi. Ja kui vaadata Viljandit veel, siis kindlasti see, et on käima läinud. Projekt. Kirsimäe aida aga ehk siis üks väga ilus Soone, keda kõik teavad Viljandi lossimägedele sisenedes. Ehk siis Eesti pärimusmuusika keskuse projekti käimalükkamine. Et see maja saaks uued funktsioonid, et tuleks sinna koolituskeskus, tuleks kontserdisaal, mida Viljandil väga vaja. Ja sellega seoses ka muidugi, et Ando Kiviberg on väga usinalt tulud ja asju tegema Viljandisse. Koolidele mõeldud rahvamuusika õppekavad on valmis saanud. Ja nüüd võttes noorte muusikute sõnasabast kinni tooni Alt, siis Mäksa valla ansambel murre tegi ka möödunud aastal oma. Vaimulik rahvalaul Räpinast. Vaata jumal, siin ma rumal. Järgmine vestlus, kaaslane, kelle ma täna Tartu pealt üles otsisin, oli luuletaja, vabamõtleja, isemõtleja, helilooja ja ajakirjanik Lauri Sommer. Ja küsisin oma eelmise aasta kohta mõelda ja mõelda vaid, või kõik mõelda vaid märksõnu. Mind on alati huvitanud see noh, mis on minu jaoks rahvamuusika paralleelversioon praegu, et inimesed saavad kodus teha oma muusikat, sellist noh ütleme autorilaul, aga see minu jaoks on sinna terminid on tulnud väga palju sellist tehniliste juurde, et et kui inimesed teevad täiesti oma saundi kodus, siis on see ka mingis mõttes selline totaalne isetegemine, et ta ei puutu popkultuuri kukku. Aga noh, loomulikult ju Anu Taul on tähis nii või naa sellel aastal. Et üldse on ilmunud mulgi kultuurilaulus mõtestama ja see on väga vahva kaega oodatud tegelikult olnud juba noh, üldse see, et kui on laulus väga pikk eepiline lugu, siis siis on see ükskõik, kummas versioonis on ta väga võimas asi, sest praegu on totaalne murenemise aeg. Pikad lood mõjuvad. Noh, sa saad sees nagu elada, teeb sellise elukeskkonna inimesele, minu meelest on see tohutu oluline. Kärdil oli ka ju kontserti asja seal peale, tema puhul minu meelest töötas väga võimsalt ikkagi ja setu koor Leiko tegema, juubeliplaadis on nii pikalt püsimine, on, on ka suur asi. Meie üldse Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti asjadel läheb nagu hästi, et lõkkari on jõudnud võib-olla ka muusikaliselt mingisuguse arvestatava tasemeni, et varem oli neil natuke Kontsert anda, aga see on võib-olla Diatraalsem kontsert, kui, kui ta muidu rahvamuusika puhul on. Aga nüüd on tulnud ka selline irooniline kude sinna ühe tihedam taha. Mul on tunne, et see rahvamuusika liikuma olen ise tasapisi paremini organiseerunud või kuidagi, et see, see, et on aasta läbi festivalid tekkimas ja see ma ikkagi arvan, et kogu see asi seisab kogukondlikkuse peal on alati seisnud ja nagu mida rohkem seda ühiskoostööd on, seda paremini võib-olla joovadki üksikartistid mängite sügavust. Niisiis Lauri mainis, Anu Tauli, Anu Taul oma sõpradega oma õega Jaama sõpradega, andis välja eelmisel aastal plaadi tähe tüder. Ja seal on kena laul mulgi keeles kibuvitsa. Tosinaid geni laule on seal rohkemgi, aga see on üks. Eirava luu, sääre metoorgaks, verijuus õiele vaadas ja tasaohaks oled sa onu. Seene. Lauliseva laanelinn oled saanud veerele võtada, sa jätkauuni, oled saanud misele? Paanega elujõus. Koores korrekt kibuvits, valgi idea punetsi, riis Mäelik mõttes sil ööni valgi. Ärimuster. Saate teine pool on juba on juba kätte jõudnud ja ma mõtlesin terve selle loo ajal, kas see, kas, kas see on masendav või depressiivne lugu. Aga, ja peab tunnistama, et tegelikult, eks mul endal ole Mulgimaaga isa kaudu mingi mingi side olemas. Et võib-olla sellepärast see on helge, see mulgi keel on helge ja, ja ta on helgelt lauldud. Nii et, et hoolimata sellest, et oli aeglane oli, oli see see helge lugu. Või hele nüüd Lauri Sammeriga edasi rääkides, see mees ju teatavasti laulab sellises meeste väes, nagu on Liinatšurata või linnapoisid ja küsisin, siis on selge, et see ei ole mingi tavalise ansambliga tegemist. Aga millega, millega siis on tegu, mis on liina tsura? Üritasin ma väga lühidalt tema käest Lauri käest teada saada. Aga selle tegevuse tipp on ikkagi alati siuksed, pikemad tuurid. Inimesed on bussis, laulavad nagu mitu päeva näiteks koos see. Ise seda koori ennast hoiab koos ikkagi see armastus pärandi vastu ja seal on siis noh, on inimesed, kel on see helleri taust veel külas laulmise taust vanemad, kes on jälle aktiivsemalt, kes leiavad uusi viise, toovad neid ja see noh, selline hea, hea koostöö või hea, ühtset õppimise moment on seal alati tugev. Ja kuulame Zetode laulu siia juurde ja kuna Lauri enne mainis lõiko koori siis tingimata peab kuulama, mida nemad laule lavad ja veeriv käive on, on selle, selle vägeva setu naiste laulu nimi. Kui suudaks, kui suudaks nii ise laulda. Ja üks lühike küsimus oli siis Lauri enda osalusel toimuva meeskoori Liinatsurade kohta veel nad andsid, nemadki andsid eelmisel aastal oma plaadi välja. Ja, ja me oleme lihtsalt tundsin huvi, kuidas Eestimaal see, see plaat peaks minema. Ei, need on isegi päris hästi müüdud, ma neid numbreid ei mäleta, aga muidugi küllap igal juhul, kui ma kuulsin, siis ma nagu üllatusin, et inimesed ikkagi ostavad seda ka reaalselt. Ta on omamoodi ikkagi üsna isoteerne muusika, sest eesti keeles seto keeles on ainult viiendik umbes sedasama sõnavara. Et noh, võib-olla ongi juba ka põhjaeestlase jaoks paras eksootika. Aga noh, nagu setu naised ise ütlevad, et ei ole Vikopjakas, et see tee nii-öelda Sinna traditsiooni südamesse on niivõrd pikk, et seda võib nagu aastaid ja peabki aastaid käima veel. See asi hakkas nii kõlama nagu. Ja kui meie pea saama tsetaval päriselt kõlab. Plaadi peal see on loomulik, et on ainult mingi kahvatu jälg, natuke mõne koha peal eredam mõne kohaga kahvatum. Ja oligi Liinat, sõbrad, need, kes praegu laulsid ja põdrale Laul, Andreas Kalkun laulis eest ja kellelt laulsid Urmas Kalla ja ja, ja Lauri Sommer. Aga nüüd järgmine küsimus oli mul sama küsimus, aga järgmine vastus tuleb. Anzori Barkalajal. Viljandi kultuuriakadeemia rektoril. Kindlasti pereheitmine preemiast selja, Roose läks Võru muusikakooli rektoriks. Raivo Raivo ja Krista Sildojad hakkasid väga tõsiselt ja tugevasti tegutsema rahvamuusikaalase huvihariduse edendamisel. Just selles valasemi, mis rahvast kõige rohujuure tasandil otseselt puudutab. Eredamad näited loomulikult, et rahvamuusika õppetooli lõpetanud, väga tugev, aga keskuse Hiiumaale? Raplamaal on kandlekoda. Et tihe side on, on pereheitmine, nagu selles suunas on läinud laiali. Samas on väga oluline olnud märksõnad tagasitulek. Mingite ringidega on tulnud tagasi mitmed inimesed, Aleksander Sünter on tulnud rahvamuusika õppetooli juhatajaks. Väga oluline on, et Ando Kiviberg tuli tagasi tegelema asjaga, mis on talle südamelähedane ja kus ta on kõige võimekam ja efektiivsem ja kus tulemused on juba poole aastaga andnud ennast juba juba juba näidata. Näha. Ja kogu see rohujuure tasandil toimunud aktiivne tegevus on kvalitatiivselt mõjutanud ka tippinterpretatsiooni. Siin oli juttu nüüd eesti ballaadides. Märksõnu veel eesti keeled. Kärt Johansoni plaat, vägilased said oma plaadi nüüd tehtud jälle. Et see näitab, et see kultuurisidusus, mis esimese kümnendiga Wabadus aastatel killustus Eestis on praegu ennast tagasi nõeluma või, või taastuma. Et see on minu jaoks, oli väga oluline. Murdeaasta. Ma ma nägin Saaremaa loodeti tuulema tuulajalooge Peedul pikki välja põiki välja pikki välja projekti välja tuulefarmis. Tõuse, Maie tuuletornid, tõude Maie. Ema nutta Saaremaal elanud Saaremaad aega Saare, Saksamaa ega Saare Saksamaa nutta narmas Tarjuma, vaadanud ta narmaskarju oma armsaid harju, neidusid armsaid harju näidu, sõida. Kellega ta magasini, kellega saama mitu õõda, mitu päeva, mitu, mitu, mitu soojatasu võtta, mitu tooja taasooveta, mitu hõlmadalvekestomeitu külma talvekes? Nii otse ei jaksa heinaaega heina rukkilõikuse Eva hella rukkilõikuse heinasaadud sõjasse, heinasaadu vedaja rukkivihk puude keskel, rukkipoode. Ja kui Anzori Barkalajal rääkis uuest rahvamuusika õppetooli juhatajast, siis siin ta lauliski, Aleksander Sünter ja ja nende möödunudaastane plaat oli, oli samuti Nende tegu. See tähendab festivali Viljandi festivali ajal presenteerisid nemad oma oma uut plaati möödunud suvel. Ja kus on, kui me räägime pärimusmuusikast või pärimuse õppimisest, siis me pigem peame rääkima arhiividest ja haridusasutustest kui, kui kodust kodus. Õnneks me saame veel muid traditsioone kaasa. Aga nüüd me peame rääkima. Ja kui me räägime muusika õppimisest, siis, siis paratamatult tuleb juttu haridusasutustest ja seal on ka väikest hariduspoliitika juttu, nii et kuulan, mida Anzori edasi räägib. Möödunud aasta oli ka murdeline selle koha pealt, et tipp ja alus on hakanud jälle näitama esimesi tundemärke nii-öelda lähenemise suunas. See, et kultuuriakadeemia Muusikaakadeemia rektorid kohtusid, arutasid teemat. Kumbki leidis, et nii Muusikaakadeemia kui kultuuriakadeemia roll on väga oluline ja need täiendavad 11. Ja ma ise loodan väga, et käesoleva aasta oma loomuliku ja loogilise jätkuna viibki mõlema akadeemia vahelise koos kokkuleppeni. Meil on omad suunad välja kujunenud omad Nissid. Et me avame omad süsteemid üksteisele, et tudengite. Väljakuulutatud akadeemiline vabadus saaks ka reaalselt teostuda. Et lõppkokkuvõttes võidavad Eesti tudengid ja eesti kultuuriruum ja koos tugevas energilise jõuna me saame juba palju paremini toimetada ka Eestist väljaspool, et näidata, et Eesti muusika on midagi väärt. Tal on oma nägu, tal on oma sisu. Ja loomulikult on meie mõlemi akadeemia ülesanne. Et muusikaharidus Eestis ei hääbuks. Et resursse jagavad jõud seda mõistaksid. Ja et on asju, mida ei saa mõõta rahaga vaid tuleb mõõta sedasama kultuurilise elujõuga ja et selle jaoks tuleb nii-öelda majanduses tuuer suhteliselt tagasi. Rahal pole rahvust, rahal pole kultuuri ja mõlemad koolid on tegelikult ju need kohad, mille kaudu saabki taastada rahvast, kultuuri ja neid püsiväärtusi, millel on oma maik mis annab elukvaliteedi kas või tänane sündmus on ju sisuliselt toimunud Muusikaakadeemia ja kultuuriakadeemia Viljandi muusikakooli ühisjõudude tulemusena. See on näide, et rohujuure tasandil see trikk toimib juba ja ma arvan, et mingid lepingud, asjad, see on juba juba tuleb peale, loomulikult. Jaanikallasseeren saan. Muidu näoga näidis Olot häiri. Huma suuganne autot asud. Mullad Tillu õrnalt roosa peadki silla Systkiaati. Rünglast ümbre Jabartuusa päev on, selle sees on. Ka. Aga kõrva kõvasklima haarav pääl värske, tuleb suuska talle suhta. Olles köögist ordiasketas patrummakkias Allahhaar siia. Kergkahegi lustipaja kärgi, saatkubaja vaba kuuma hinda je papa õnnist lättest. Eve rääke läbi Minor rõõmuri. Ta on Abi olles kord vastanud nõnna, sa. Liigud Räpeldumuste juhuslik tal hüppel. Belgia sõstart saab mätta otsas aiva Saisakesedki ei lei. Nii laulis lõkkarike, nii laulis Ilvese nii nagu öeldakse. See oli esimene pärimuster. Ja aitüma, et jaksasid kuulata, kes jaksasid ja ja näiteks rooli taga silmad lahti hoida. Ja kui me alustasime Helmi villi lauldud hobusemänguga Urvastest, siis sama laul võiks ka lõpetada, aga sedapuhku laulab seda Kärt Johanson ja laulab oma möödunud aastal ilmunud plaadilt seitse unenägu. Ja aitüma veel kord ja kallist õhtu jätku teile. Läksima mõisamaksavi äärde olla lillellali, läksime mõisa mozzavi äärde olla oli piin, hakkas hammas vallutama, olla Liivel, liin, hakkas hammas vallutama, oli Lellali panima, pää Paiudajale olla. Liinellali panime paIju pääle Hollali jala jaaniniidu pääle olla liinidel Ali jala jaaniniidu pääle oli veel Ali. Kurimistul kuusistust olla Liinella liikuri meestun, koosistus, dollali, bee, varas, mees, Varikust olla liinidel Ali varas Ühes varingus dolla liinidel oli varaskemul ära Su Hollali varast mul olla liidel Oliviat mulle musta aruna olla lillellaliiat mulle musta aruna olla. Nendel oli lätsimaabest otsima, olla Reali lätsimaabest otsima, olla sel ajal imenessolly soov olla liidellalinime hääles oli soov olla veel liinil Alec lauki Otsollalini, millel lini linalehk, lauki ots olla veel liini rassiline kaputt, jalg olla liini. Lell oli võõras silm cappunud, jalg olla, oli nali. Nakas sammas vallutama Aliilil liin. Mulle jättis mulle mustaruna olla liinil nali. Jalajaaniniidul võllalillel oli Nägi seda olla lillelinnani. Lina linalakk lakki on nali.