Tere hommikust, tere taas kuulamast rahvateenrite saadet, nagu igal laupäeva hommikul ei katke meie traditsioon kunagi ja siin vikerraadio saates siis ümmarguse laua taga Margus Mets Pärnu Postimees, Rein Veidemann samuti Postimehele kontsernile lähedal seisev isik, professor, kirjandusteadlane, nagu saatuse sõrm, margused sina, täna meil siin saates oled, sest et ega me siis sellest suurest Laevauputusest ei saa nüüd üle ega ümber. Ja, ja eks pärast Eesti tsunamist, nagu teda on juba ristitud ja antud talle igasuguseid hellitavaid nimesid. Ervin oli tal vist nimeks sakslased, monitor Ermine taanlastel oli tal ühe teise nime all, nii et Eesti oludes igal juhul tegu tähelepanuväärse sündmusega. Nii looduslikus loodusteaduslikus, poliitilises kui majandus mõttes kõik, kõik tahud, nagu haaratud. Ma tean, et teil mõlemal on olemas teatud sidemed Pärnuga, noh, sinul on seal üks ajaleht, aga, aga sinul, Rein, on ema, ema, õde, oma perekonna, nii, minul ei ole sidemeid. Eriti. Üks tädidest, nii et suguvõsa pärmist isane pärnakas Selge, millised on teie materiaalset kaotuse osa, missuguse summa peale teie, Hoghi, esitate kindlustusfirmale? Margus, sina epitsentrist, tulijana? Kohe konverteerida. Pärnu Postimehe toimetus on õnneks täiesti kesklinnas Rüütli tänaval veidi kõrgema koha peal. Ja kolmandal korrusel, nii et meiega ei juhtu mitte midagi. Ime oli see, et, et ka pool näiteks ära ei läinud, sest et me otsustasime suhteliselt erakorraliselt lehe esmaspäeval välja andetamine pühapäeval tööle tavaliselt Pärnu Postimees, esmaspäeviti ilmuv ja põhiline mure oligi sellega seotud, mitte et jalad oleksid märjad või äkki ei ole näiteks elektrit või läheb elekter. Enamik Pärnu linnast oli vooluta sellel päeval. Minu ema elab Vana-Posti tänaval turu taga ja seal oli kaks ja pool päeva elekter ära sel põhjusel, et see üks nendest trahvidest alajaamadest aisa tänava ja posti ristmikul vist oli vee all, kannatas ja venis elektri taastamine isegi linnas, mis tähendas seda, et kaks päeva elati külmas, sest et pumpe, mis sooja vett pidi radiaatoritesse pumpa majas ei töötanud ja tuli tagasi minna küünlavalguse juurde. Just tema ütles, et nüüd ta sai tunda jällegi neid aegu, kui ta ise lapsepõlves samas koos oma emaga, mis tähendas elada küünlavalgusel. Aga õnneks oli veel enne renoveerimisaegsest ajast jäänud meie minu ema korteris ahi, nii et seda sai kütta. Kuigi jälle oli oht, et vesi tuleb keldrisse ja uputab küte üle, nagu see paljudes Pärnu kodudes juhtuski. Ja me räägime selle asja erakordsest. Tegelikult ajakirjandus on rääkinud, et pärast 67. aasta tormi on tegu ikka niisuguse tõeliselt erakorralise asjaga, et, et nii nii valdavalt pole, pole meie läänerannikut ja saari see loodus uputanud eriti arvesse võttes seda aasta aega. Me elame ju tegelikult sügavas talves, praegu alles jaanuari keskpaik ja ja niisugused asjad toimuvad siis. Margus, teie leht andis välja niisuguse eri eriväljaanne ja kui on küll tänane leht. Me võtame paarisküla kokku kummutama nii-öelda müüdi, et tegu oli sel korral millegi väga erakorralise sajandi tormi ja, ja selline asi võib-olla ei tule mitu sajandit ette, sest tegelikult päris niimoodi ei ole, et ajalooarhiivide ja fotodena taastasime sellise olukorra, et testisin väite tõsisemad üleujutused on Pärnus aastatel 1000 923000 924000 930967 2001, muuseas oli ka veel Pärnu kesklinna üle ujutatud ja nüüd siis aastal 2005 täitsa alguses. Ja tänases lehes. Me oleme toonud välja Olav Esna abiga tolleaegsed postkaardi puhul sellest üleujutus, stati välja postkaardid nii erakorralised ja aastast 23. Me oleme võtnud siis täpselt samad kesklinna tänavad Supeluse tänavat ja ka sadama ja meretänavad ja kõrvutanud nii-öelda selle foto nüüdsest üleujutusest siis vana vana postkaardiga, et linn on küll muutunud, aga vesi on, vesi on peaaegu sama sama kõrge kui mõnes kohas olnud veel kõrgendik. No siis on ainult vahele öelda, et see postkaardid on välja antud, see on, see on väga vahva, et kohe niimoodi ära kiraseeritakse, see, see õnnetus, muuseas Kagu-Aasias, eriti Tais antakse praegu välja tsunami videosid, et kõik, kes tahavad osta, siis näevad uued puhkajad, kes tulevad ja keda sinna väga oodatakse, siis saavad osta endale odava raha eest video, näevad mis, mis oli seal mõne ütleme vähem kuue. Et me tuvastasime selle nendest 23. aastal, oli suur torm, oli seitsmeteistkümnendal novembril ja siis oli täpselt samamoodi. Cybere poolne linnaosa oli v alga rannapark ja vesi ulatus täpselt samade promenaadi tänavani, praegune tammsarjaga Amende amente villani ja 24. aasta sügisel oli isegi torm kahenädalase vahega ujutas Pärnu linna üle. 30. aasta oli samuti väga tugev üle üleujutus ja nüüd oleme hakanud mõtlema selle üle, et miks just vanad, sellised väärikad villad ei end ega seal, kus Cardo Remmel elab veel mitmed hoone, isegi ranna rannahoone kuur saamida ravida. Et kuidas nemad nagu väga palju kannatada ei saanud ja kui ma olen enne Pärnu linnas ringi jalutanud varasematel aastatel ja vaadanud just arhitektuuri ka 30.-te aastate oma, et miks need majad nii kõrgete vundamentide peale on ehitatud, suured villad, isegi ebamugav nagu esimesele korrusele minna, päris kõrgest kitsast trepist üles minna siis nüüd Ma mõtlen seda jada aasta 1923 24 30 tegelikult need suured üleujutused olid just möödas ja tark inimene tegi oma maja siis ikkagi sellest võimalikust piirist ülesse siis viimase 10 aasta jooksul. Kõik need uhked funk villadest on ehitatud Pärnusse nagu pangalood on tehtud täielik niimoodi, et elu taastaks kohe sama tasandit muru peale. Ja mis ime siis seedri tänava kõige uhkemat funk villat. Nendes oli vett, nii et pooleteist meetri jagu ja plasmatelerid olid ujunud nagu lainelauad ringi. Öeldakse, et loll õpib oma vigadest, tark teiste vigadest, aga kui sa selle realid ette lugesid, kui palju tegelikult Pärnut uputanud siis siis tundub, et ei ole pärnakas või eestlane või see on väga palju, eks ole, üle eestirikkaid ilusaid ei ole, ei ole suurt nagu õppinud, et ei, me oleme olnud päris tark rahvas, tegelikult. Tundub, et tegu on siiski stiiliga laiemalt, mitte ainult nii-öelda ohupiirkondades, kus, kus midagi võib kaela sadada või vesi ära uhtuda, et tegelikult ehitati kõrgete vundamentide peale üle Eesti, et see ei ole nagu ainult Pärnu. Jah, aga see näitab, et varemalt nagu kohaniti loodusega arvestati loodus palju rohkem kui, kui praegu praegu on see nendest keskkonnast eemaldamine on palju suurem ja seetõttu lootused igasugustele nippidele, tehnilistele uuendustele on on laienenud, mistõttu seda, et mis näitab seda teist poolt, et me oleme odavamad, et kui needsamad süsteemid jällegi välja lülitavad. Ühesõnaga meil ei ole enam dubleeritud, näiteks küttesüsteeme pole isid generaatoreid. Me pole võib-olla isegi valmis niisugusteks looduslikuks ootamatusteks, mis ikkagi niisuguste aastate tagant mõjuvad ootamatustele. Sinagi loed, ütleme, 10 aasta taguseid. Aga ma juhiks tähelepanu ühele faktile, et kõik see 23. 24. ja 30. aasta üleujutused on toimunud tegevust sügisel ja ka 2001. aasta oma, mitte talvel siis on elu veel normaalne, siis oli ajad, kuis talveks tormide ajal olid tegelikult Liivi laht ja ka suures osas Läänemeri jääs. Viimased aastad seda olnud ei ole ja me ei tea veel, et seda, mismoodi tegelikult mitte jäätunud meri talvetormidega hakkama saab. Merefüüsikud on öelnud seda, et tegemist on täiesti uue situatsiooniga ja see, et aastatel tõesti 67 kuni 2001 vahel mitte midagi ei toimunud, see oli lihtsalt juhus, mida ka ajaloos ajaloos juhti asi on paigast ära, jah, selles mõttes, et mul oli võimalus, ma just enne saadet siin mainisin, et oli võimalik teisipäeval lennata Vahemere äärest tagasi koju ja ja teha vahemaandumine Kesk-Euroopas sõna otseses mõttes Euroopa südames Prahas ja, ja nii kummaline, kui see ka ei ole, siis Vahemere ääres Prahas ja Tallinna sai täpselt ühesugune ilm. Pluss kuus pluss seitse ja päike säras üle terve Euroopa, nii et, et asi on, on nagu mäda, et et arvata võib, et, et, et see, mis nüüd toimus Pärnus ja, ja üldse kogu meie kogu Eestis tegelikult siis need asjad hakkavad korduma, hakkavad korduma märksa tihedamini, kui nad seda varem teinud ma mõtlengi, kui me vaatame seda jada 23 24 üks aasta vahet, siis kuus aastat vahet me võime ju ettepoole ka vaadata aasta 2005 selle haridus 2006 2010, siis võib-olla veidi suurem vahe võib hoopis sagedamini, nii et see jutt, mida praegu räägitakse, et oli väga erakorraline torn, sellist enam ajaloos ei kordu. Meil ei ole võib-olla oma meteoroloogiateenistust mereteenistust vaja ikkagi luua. Et kui ei juhtugi äkki midagi asjata kulutatud raha, siis niimoodi tulevikku vaadata ei saa. Ja mitmed merefüüsikud on tegelikult minu meelest väga karmi hinnangut tänasele olukorrale andnud. Nojah, üldse mereteenistuse puudumine, õigupoolest selle ärakaotamine ongi üks nendest siis ohvritest, mida on toodud loosungile, mida vähem riiki, seda parem. Mida Eestis. Keegi ei aru saanud, siis mingi keegi ei ole ilmateate spetsialistid, aga, aga omal ajal võis Eesti NSV aegadel olla siis eesti uhke selle üle, missugune mere ilmateenistus tegelikult oli kogu Läänemere nendel ümbritsevatel riikidel kaasa arvatud siis ka venelastel ja, ja meil ja lätlastel ja et nüüd on nüüd on see kõik kuhugi ära vajunud. Ma ei ole meteoroloog, küll aga tänu oma meresõiduhuvile oleme aastaid pidanud sellest mereilmateadetega kokku puutuma ja. Ma võin öelda seda, et Eestis ei ole tegelikult mereilmateadet, meremeteoroloogia ja mitte ühtegi. Toon ühe näite eelmisest suvest, kus olime niidetud tormivangis soomlastega ühes mereäärses sadamas. Ja ilm vaibus maha ja äkki pandi sadamasse välja hästi hirmuäratava mere ilmateadet. Laine neli kuni kuus meetrit, tuul 18 meetrit sekundis, ma ei uskunud seda. Ja soomlased Kalarsides kratsisid kukalt ja, aga ma teadsin, et ilmavaatluspunkt on kuskil pooleteistkilomeetri kaugusele, ma oleksin ise sinna kohale ja leidsin sealt väga meeldiva naisterahvaga, siis seletas, mis ta seda teinud on ja teate, ta ütles seda, et noh, ega mina see põhiilmaennustaja ei olegi, seda naist täna ei ole siin ja ma püüan neid asju siin korraldada. Ja see maja oli merest ehk kilomeetri kaugusel, see naine ei olnud merd näinudki. Küsin, kust te võtsite selle lainekõrguse, mida ta ennustasite mis pandi kohalikku sadamasse ülesse, mis saadet ilmselt Tallinna, et selline olukord meil siin on siis ütles seda ka analoogia põhjal. Mis liin analoogia? Tuul on 18 meetrit sekundis, on suure tõenäosusega, laine tõuseb nii kõrgeks, varasemate kogemuste põlema, seal, kus te võtate tuul 18 meetrit sekundis, on jahid, me ise oleme mõõtnud, tuul kõigub kaheksa ja 10 meetri vahel, tuule suunast rääkimata, ütles viimase 24 tunni. Kõige tugevam tuulepuhang on olnud 18 meetrit sele, ta võttis aluseks. Ühesõnaga tegemist täieliku diletandiga ja umbes niimoodi meie mereilmateateid ka tehakse. Ja nüüd see on minu meelest väga hästi, kirjutas viimases linnalehes mereuurija Tarmo Soomere, kes küll ütleb, et meie sünoptikud, see on suhteliselt asjatundjad kui tavasituatsioonidega tegemist. Aga et merespetsialist ei ole tegelikult mitte ühtegi ja see tuleks tegelikult luua. Ja kui ta ütleb seda, et kui palju see maksma läheb, meil on räägitud seda elektroonika on tänapäeval väga kallis ja nii edasi kõik on õige. Aga see maksumus on kuskil tsirka võib-olla ehk 10 miljonit krooni, mitte rohkem, et luua Eestis üldse oma mereteenistus, kes suudaks mere ilmadelt tegeliku mereilmateadet välja anda. Ma ei räägi sellest, et raske on ennustada muidugi ennustada raske, aga me ei suuda öelda välja ka tegelikku situatsiooni. Kui soomlastel ja rootslastel on välja pandud näiteks lainepoid, mis annavad situatsioon, et tänasel hetkel selle saare juures on laine kõrgus, nii palju meresõitjad teadis, et tegelikult ka niimoodi on, meil ei ole mitte ühtegi ei tea, kui palju on ta praegu Ruhnu saare juures laine, kui palju Osmussaare juures me ei tea seda, seal on mingisuguse analoogia põhjal öelda. 10 miljonit. Romney on, mõnele võib tunduda väga suur raha hetkel ja alati on kuhugi vaja teda mujale pista. Aga kui me mõtleme nüüd nende kahjude peale, mis vist praegu arvestuslikud ulatuvad umbes 500 miljoni kroonini ja väidetavalt kindlustusfirmad peavad välja maksma arvestuslik praegust kõik kahjud pole veel kokku löödud kuskil 150 miljoni krooni kanti, siis, siis see summa on kaduvväike ju tegelikult. No see jutt teenistuse puudumisest on, see näitab seda tegelikult, et ikkagi infrastruktuuriliselt on Eesti võrdlemisi Alles nõrgaks jäänud ja ja omal ajal, kui need infrastruktuuriosi kaotati, siis taheti anda erasfääri teenindada. Et vabastada ennast lihtsatest kohustustest, see annab nüüd tunda ja seda me näeme ka näiteks kogu elektrisüsteemi-ga seoses. Et tegelikult noh, nagu me näeme suuruse kahjudest, tuleneb sellest, et veel siiamaani väga paljud alajaamad ei tööta. Liinid on maas nii kõrge see, mis Saaremaa Hiiumaa vahel oli kui ka kesk- ja madalpinge liinides trafoalajaamad. Kõik see on noh, väga praegu nõrgas seisus, mis on andnud isegi näiteks ühel minu kolleegile Postimeest põhjuse kommentaaris öelda, et Eesti energia on käpuli ja see siin tuleb nüüd välja see, et et see nii-öelda investeerimine infrastruktuuridesse kui oluline ühe riigi enda kestmise ja seisukohalt. Meil on see, see katastroof iseenesest tõi välja selle, et inimeste solidaarsus ei ole kuhugi kadunud. Esiteks ja teiseks tegelikult suhteliselt hästi saame siiski hakkama kriisireguleerimisega. Aga teiselt poolt valmistumine kõikvõimalikeks niisugusteks ootamatusteks minu meelest vajaks väga tõsist läbimõtlemist Ma leidsin üles selle, et merefüüsik Tarmo Soomre täpselt tsitaadile ütleb selliselt, et mõõteaparatuur maksab alla 10 miljoni, paar miljonit aastas läheks selle töös hoidmise peale. Pole kahtlustki, et oma jälgimisi hoiatussüsteemi loomine on Eestile vajalik. Ja ma tahan analoogi näiteks Soomest, et ka Eesti hobimeresõitjad, harrastusmere, meresõitjad, me jälgime hoopis Soome internetiportaale ja seal on selline asutus nagu Meren tutkimus Laidos. See on siis Soome mereuurimise uurimisinstituut või amet. Ja see allub tegelikult Soome transpordi- ja sideministeeriumile ja on seal olnud alates aastast 1918. Ja see portaal oli just et kogu see informatsioon on kõigile avalik ja nemad ennustasid ka sedasama lainekõrguse kasvu, sellega onlainis praktiliselt näha, milline on ilm hetkel, milline on ta kuue tunni pärast kolme tunni pärast, kuidas see mõjutab meie saari ja kõiki meil absoluutselt internetis üks korralik selline ilmaennustus puudu? No selle jutuga Me oleme teinud selgeks ja tegelikult on see ammu enne meie juttugi selge, et see vastav teenistus tuleb kiiresti luua ja need summad on summa tuleb leida. Nemad ei ole nii, mis ei ole nii müstilised, need ei ole nii. Nii nii üle jõu käivad meile, et, et me ei, meie riik ei suudaks, kui me oleme siin ikkagi saates rääkinud sellest, kui meie meie riigi suutlikkusest ja ja selles mõttes on, on hea, et sellised asjad juhtuvad noh ütleme loodan kuulaja saab aru, et, et selles mõttes hea, et iga õppetund on hea. Ja nüüd selgus küll, et sellel suurel õnne, et seal oli ka üks, üks inimohver, aga aga oleks tegelikult võinud palju hullemini minna ja ja, ja kunagi ei saa välistada, et tulevikus lähebki palju hullemini, kui me midagi kohe ette ei võta. Üks asi on see, et inimesed peavad õppima oma maju kindlustama ja millega maju ehitama, kõigepealt olemasolevaid kindlustama. Teine asi on muidugi see, et, et kogu see seadusandlik baas asjal on, on niisugune, nagu ta on, noh, kui me alguses kuulsime vist esmaspäeval kohe kindlustusfirmad ei peagi seda üleujutust nagu loodusõnnetuseks või, või off või tormi tormi tagajärjeks, siis vähemalt veidika ütleb niimoodi, siis siis see oli nüüd selle asja puhul nagu, nagu meeldiv moment, et, et riik ma arvan, et riigil oli siin suhteliselt suur osa praegu. Suutis öelda, et selgeks teha endale erafirmadele, et, et sorry, aga, aga poisid, te peate selle asja nüüd nagu vähe ümber hindama. Käisin oma kindlustuslepingu kohe läbi, et, et vaadata, mis oleks minuga juhtunud, kui näiteks tallinnaks uputama hakanud. Siis tuleb välja, et minu korteri veegahjud läheks kindlustuse alla ainult sel juhul, kui näiteks minu naaber mind üle ujutab. Aga kui vesi tuleb altpoolt? Tuule mõjul või ütleme kuskilt sealt aga ma kandist või, või, või, või, või näiteks Ülemistest siis selgub, et mul ei ole kindlustusega mitte mingit suhet, nii et tegelikult see Forsmosoor osa kogu kindlustuslepingutes looduskahjud, mis võivad sellisel viisil kujuneda see, seda tõesti noh, kas sellest on teadlikud, mööda hiilitud või on see peenes kirjas pandud või ei ole seda üldse arvestatud, kuna kuna on aru saadud, et me elame suhteliselt rahulikus piirkonnas, aga tõepoolest see Aegist näib nüüd olevat küll minevik. Et kõik, mis meid tabab, tabab palju ägedamalt. Ja võib-olla tõesti sul on õigus, Margus, et need hakkavad üha tihedamini tulema. Ja teine asi on see, et üks asi on nüüd riik nagu oma esindaja ehk siis finantsinspektsiooni kaudu seljatas mõtis kiire seljavõidukindlustusfirmadelt ja teine asi on see, et, et Pärnus ikkagi Pärnu on ikkagi kuurortlinn, kus kõik Eesti ja mitte ainult Eesti rikkad ilusad armastavad peesitada ja sinna oma villasid ehitada ja nagu sa ütlesid, akna alumine äär ulatub muruni. Merepinnast Colomeeter merepinnast ma kardan väga, et, et kui, kui see üleujutus oleks tabanud vaesemat rahvast, kellel ei ole väga palju vahendeid ja raha kohtukulli ette minna, siis, siis oleks kindlustusfirmad võtnud, ma arvan, hoopis teistsugune, aga ta tabas, Vana-Pärnus elab väga palju. Vala pööranud, kus paraku on kindlustuslepinguid väga vähe. Aga kuna kuna karikate ja kaunid, eks ole, on, on võimelised kohtusse minema ja, ja ma arvan, et osaliselt sellepärast kindlustusfirmad muutsid kiiresti meelt, et nad oleksid kindla peale need, need kohtuprotsesside lahendid kõik kaotanud, sest et torm, tuul, üleujutus, vesi, kõik see noh väga raske on teha selgeks, et et vabandust, aga, aga see ei olnud sellest põhjustatud väga palju tegelikult ka äripragmaatikat, sest et see, kes keeldus, oli tegelikult Soome firmale Soome Soomele kuuluv Soome kapitalile kuuluv if. Ja kujutage nüüd olukorda, kui kõik muud kindlustusfirmad oleksid kahjud välja maksnud, vaidlustas tegelikult ikkagi if mis oleks sellest firmast tulevikus saanud temani seda äri äriedust tema organism praegu juhtiv tegija, eks ole, ja ma kardan, et pärast seda aasta jooksul ta enam ei oleks nii juhtidest, sest omanikud oleksid võib-olla. Et juhid välja vahetanud kindlasti selleks, aga aga ma tahtsin Marguse käest, kui lubada Aare küsida see need miljonid, mis riik eraldas nüüd nii-öelda esmases kahjude korvamiseks või kas sul ei tundunud, et see on kuidagiviisi nagu alandav niisuguste väikeste summadega, mis veel pandi tagataskusse veel mõned miljonid igaks juhuks ja ja samal ajal, tähendab nüüd ma küll tõepoolest olen rahvaliitlastega ühel meelel, et riigireservi endiselt jäeti puutumata, kuigi noh selline olukord ikkagi tekkis. Kuidas sina suhted. Neid lõplikke kahju summas on tegelikult veel väga vara vara öelda, aga arvatakse, et Pärnumaa kahjud on ikkagi kuskil seal 400 kuni 500 miljoni vahepeal ja võib-olla kindlustuste tuleb sellest Ta omast taskust ehk 150 miljonit krooni. Sealt jääb üledega cirka kuskil 300 350 miljonit, kes need katab? No peaminister väidab, et kohalikud eelarved nagu arvestatud niisuguste võimalike ekstreemsete olukordadega Kes eelarvetes sellist raha ei ole, Pärnu linna eelarves on vist üldse investeeringuteks järgmise või selleks selleks aastaks circa 40 50 miljonit, et krooni. Et selliseid reserve ei ole ja see nüüd muuseas, Taavi Veski oli rahandusministrina, on täna Pärnusse tahab oma silmaga näha, kuidas seda suurt eraldatud rahasummat Pärnus kasutatakse. Jah, aga summa oli, kui ma õieti mäletan midagi miljonit? Ei, see oli natukene suurem, ta oli kuskil vist kokku 7,7 ja osa osaleks sellest Haapsalule. Et isegi tänasest valitsuse liikmed nagu hästi usu arvavad seda, et Pärnu nagu üle paisutanud seda kahju, mis, mis on tekkinud, see tegelikult ei ole, ei ole nii. Ja need infrastruktuuri kahjud, mida peaks justkui linn või katma, need on ikka ka väga suured. Aga ma kardan seda, et kõige rohkem lihtsamad asjad korda saab natuke oma eelarvest, võtab laenu, saab midagi riigi käest. Aga needsamad inimesed, kes ei ole kindlustuslepinguid kellel ei ole oma pensioni või miinimumpalga kõrvalt võimalus ka mitte midagi kõrvale panna. Et kuidas need oma majad korda saavad. Kes, kes on see jõud? Vaevalt, et meile eesti tsunamiohvritele hakatakse annetama Euroopast, nii nagu Schumacher annetas siis 10 miljonit eurot ega siin mingisugust numbrit. Kui ma õigesti mäletan, mälu ei peta, siis 80-st 1000-st kroonist oli, oli, ei oska. Inimesed olid ka mina tegin. Väikese ülekande, siis helistada, kui vaja, ei seal oli, tähendab televisioonis jooksjate arved tähendab siis punasele ristile ja punasel ristil, aga ma tegin, seal oli, tähendab otseselt Pärnu. Kuna ma ise Pärnus pärit ja ma ütlen, et seda tüüpi solidaar otsustasime, jagub ja kui seda rohkem oleks võib-olla reklaamitud neid telefoninumbrid, kus annetuse oksa teha, siis ma usun, et seda raha oleks kogunud. Aga ma ei ole tähele pandud, meedia oleks küsinud, kui palju Eesti suurettevõtjad on toetanud või lülitanud praegu niisugusse. Kampaaniasse, et neid tagajärgi likvideerida Ei, no ma toon näite uue ettevõtte teeb sellise väikese üle kanda, siis oleks seda sellest ka kuulda. Ma arvan, et need ülekanded ei ole. Ja mina olen suurest kuulnud. Ei ole, ma tänases lehes on meil näiteks, et Pärnu maakonna sõprusmaakond Norras uske ruut peaks vist ta enam-vähem õieti olema, et tema on andnud esmaseks abiks siis 90000 norra krooni ostab seal tekke ja patju nii-öelda nende lõhutus piirkondade inimestele, kes on kõigest kõigest kõigest ilma jäänud on aga tegelikult noh, see ongi pigem solidaarne Kaarsus, pigem mõistmine. Aga need summad, mida Pärnu maakond rõhutas, maakond ainult linn tegelikult vajab, nüüd on tunduvalt tunduvalt suuremad ühelt poolt nendest otsestest kahjudest üle saamiseks. Aga teiseks ka nii-öelda sellises noh, ette vaatavaks tööks. Jah, aga siinkohal me peame olema ikka lähtuma sellest, et ei ole üksi ükski maa mõtleme nende piirkondade peale, mis siiski Pärnust vähem ei kannatanud. Läänemaal siis haapsalu. Nüüd tuleb välja, et, et ka Viljandimaa Lõuna-Viljandimaa on saanud niisuguse matsu. Valgamaa, nii et tegelikult see orkaan on ikkagi noh, kogu riigi ulatuses. Ja neid ei saa ka rahva rinda aegadest lahti. Ei ole ükski ükski maaiga tants ongi tavaliselt inimese enda asi enda mure, tähendab, see on seni nii olnud, see on inimestel juba harjumuspäraseks saanud seal peres neile, et lõppude lõpuks tuleb ikkagi omadega. Ei, ma hindan kõrgelt Eesti inimest, nad tõesti lähtuvad kõigepealt sellest, et katsu ise kuidagiviisi välja sellest tulla ja ma olen näinud ka pildis ja kirjas, lugenud, et inimesed tõesti noh, nad ei, ei, ei ja eks ole niimoodi seisavad, seal on õnnetud, aga lähevad oma suguvõsa sugulaste juurde, kuidagi viisid taastavad oma need olme vahendamisel on külmkapid, pliidid, mis seal on, midagi leitakse, aga, aga ma ma siis oleks oodanud, tähendab, selle nüüd lõppenud nädalal, mis oli tõesti selles mõttes erakordne. Et mingit niisugust üleri üldriikliku suuremeelsust oleks võinud rohkem olla ja ja meedia, kus me ise sinuga töötame, me ju müüsime, müüsime otseses mõttes müüsime seda dramaatikat, tähendab, terve nädal otsa ja teemasid oli oi kui palju ja seda inimlikke kannatusi ja, ja seda kõike vahendati, aga, aga teiselt poolt me oleks pidanud rohkem ka küsima, ikkagi tähendab ja võib-olla survestama siin meie valitsejad. Arvasin, et kas aeg on tegelikult ees veel, et need numbrid, mida siin Taavi Veskimägi, mägi nimetab 1000 nüüd on eraldatud, kui sa räägid sellest seitsmest miljonist, siis on valitsus maakonnale juttudest Pärnust esialgu 5,5 miljonit, millest Pärnu linn saab 1,5 miljonit. Mis asi seal? Aga see on, ma ütleksin, kui lubatakse, ma ütlen täiesti mõnitamine. Ma loodan seda, et kui ta täna sealt läbi läbi käib, saab aru sellest kahju tegelikest ulatustest, et siis hakatakse siiski kaaluma Valitsusliikmed oleksid peale minust Sumama sealsamas vees juba päev hiljem või samal ööl sinna sõitma ja nägema, mis tegelikult siis ikkagi toimus. Aga nüüd, nädal hiljem, loomulikult nüüd on juba risugi koristatud, suurelt jaolt. Noh, tegelikult sees see, et need parts käis helikopteriga Kihnus ja Manilaius tiirutas, ega see otseselt tegelikult juurde ei anna, ma arvan, et selle raha oleks võinud ka helikopteriraha oleks võinud tegelikult kokku hoida, sest ega meedia ja ütleme, trükiajakirjandus ja televisioon andis ikka väga korraliku pildi, sest kahju kahju ulatub. Jah, aga see on ka suurelt jaolt minu meelest usalduse küsimus kohaliku võimu suhtes, tähendab noh, sa mainisid Margus seda, et et rahandusminister tahab isegi veenduda, kas see need naeruväärsed paar-kolm miljonit ikka õigesse kohta lähevad, noh võib-olla, et kui Toomas Kivimägi oleks Res Publica liige või oleks kindlam mingi erakonna valinud, võib-olla siis oleks raha rohkem. Veskimägi on öelnud seda, et visiidi eesmärk on saada pilt sellest, kuidas kasutatakse eraldatud raha ja kas sellest piisab hätta sattunud inimeste esmavajadusteks. Ta naerda ministrile? No tähendab, üks asi torkas mulle veel silma, kogu selle katastroofi juures on see, see lõpmatu, ma ei tea, kas sa nüüd ainult Eestile ja eestlastele omane? Vaevalt küll tegelikult see lõputu süüdistamine, mis, mis kohe algas selle asemel, et võtta asjad nagu rahulikult kokku ja, ja öelda, et meie võimekus on praegu niisugune õppe varasemate õppetunde me arvesse võtnud ei ole. Lootsime, et niisuguseid asju ei tule, me loodame, et üldse, et aeg-ajalt päike ei paista ja lund ei tule. Ja, ja oleme sellises seisus nagu oleme ja siit ta nüüd minu meelest väga hea. Mitte ainult valitsusel ja riigil, nendes nendel eeskätt, aga, aga ka inimestel kes sind rääkisite, paljud on ilma kindlustuseta, no siis nad äkki kindlustavad ennast ära. See ei ole, need ei ole nii suured summad, need kindlustussummad tegelikult, eks ole. Ja võib alati võtta vähe, vähe nõrgema kindlustuse, et mitte minna nii öelda täispanga peale ja, ja kõik, kõik see, need õppetunnid on, on väga mitmepalgelised ja nad tuleks kõik nüüd läbi arutada väga kiiresti, sest et järgmine laine võib tulla väga varsti. Nii see on ja ja kindlasti tähendab tahaksin näha, et ollakse valmis liivakotte täitma, mul tuli meelde, et Vergi sadam oli äkitselt liiva täis, et sama liiv oleks võinud juba kottidesse valmis panna, mis ütleme niisugustel eriti tundlikel kohtadel võiks siis juba ette laduda, kui on, on teada, et on tulemas üleujutused teiseks kindlasti põhiküsimuseks kujuneb lähiajal ikkagi kogu meie energia siis elektrivõrkude süsteem ja siin on nüüd väga palju räägitud sellest, et et kõrgepingeliinid tuleb viia kaablitesse maa-alustesse kaablitesse on räägitud tohutu jumalasse, maksab meeles ja see maksab küll meeletult, aga seda tööd ei tehta enam siiski nende vahenditega, mille alusel on arvutused tehtud. Noh, et umbes nüüd on palju moodsamad võimalused nende kraavide kaevamiseks ja ja tegelikult, kui hakata võrrelt võrdlema seda, kui palju läheb maksma selle näiteks kõrgepingeliinide ümbert teatud kaheksakümnemeetrise turvatsooni rajamine, metsa mahavõtmine. Ja samal ajal ütleme kaablil ütleme seal kaks, see tähendab neli meetrit ühele paneeli meetrit teisele poole siis tähendab nyyd võrdlevaid arvutusi kuskil ei ole näha, ilmselt tuleb teha tuleb ka need teha ja tõenäoliselt siiski vähemalt strateegilistes kohtades nagu Hiiumaa ja Saaremaa vahel. No midagi pole teha, sinna peabki selle kaablis panema. Ma eile juhtusin Eesti televisioonist kuulama Saaremaa maavanema arutelu selle üle, et nemad olid hinnanud olukorda selliselt, et et mitme tunni pärast pärast voolu kadumist on tegelikult üldse veel Kuressaares Saaremaal elu elu elu võimalik ja mida see tegelikult kaasa toob, nad olid ju väga pikalt, oli tegelikult Saaremaa, Kuressaare ilma ilma vooluta ja Hiiumaa nad said täpselt ära mõõta selle, et mitme tunni pärast, et ei tule enam joogivett, sest ka selleks on vaja elektrit, mitme tunni pärast lakkab töötamast kanalisatsioon ja mis hakkab juhtuma siis nii-öelda nendes linnaosades, kus ei ole kanalisatsiooni, kus ei ole vett kus ei ole ka kaalset kütet, mida tuleb haigla evakueerida, need on väga tõsised küsimused. Aga sul on õigus. Nüüd on niisugune asi tõesti eeldan, et tegelikult ka võib-olla parlament peaks tegelikult mingisuguse ühe istungi lausa pühendama sellele, missugused on need õppetunnid ja missugused tegemist on ka mõnes mõttes. Ta on seadusandliku, vaid ikka kõrgema esinduse organiga, kus, kus komisjonidest tuleb mingisugused raportid teha muudes riikides ja ometi nii tehakse. Need raportid peavad jõudma valitsuse valitsus peaks tegema siis mingisuguse kokkuvõte sellest, vat nüüd niisugused asjad, niisugune strateegilised muudatused on tulemas, sellepärast et ei tohiks ju ometi inimesed üksi jätta, selles mõttes. Et mina kindlustan küll ära, aga ei tea, kas, mis saab edasi, eks ole. Nonii selle teema lõpetuseks maa, ma teeksin iseendale ehk siis Meie kaudu siin ajakirjandusele ettepaneku, et et kui riik ja inimesed ise teevad sellest järeldusi, siis ajakirjandus võiks ka teha järeldusi ja maa. Ma teeksin sellise ettepaneku, et ajakirjanikud omavahel ajakirjandusväljaanded, nende juhid ja omanikud Seal võiksid niisuguse, kas või mõttelise ühiskondliku leppe et jätaks nagu üksteise süüdistamise järele, et lõpetaks selle selle inetu vilkumise üksteise kallal ja pühendaks nagu ennast riigi rahva ja ühiskonna teenimisele rohkem. Mis, mis pärast läks lahti selle üle, kes, kui palju nagu rohkem paavst oli ja, ja kes rohkem tegija kui, kui tubli üks ja teine oli siis esimesena hõiskas ja kes kohale endale vastu rinda tagumine, see, see muutus kohati lihtsalt vastikuks ja ja, ja väga palju oli ebaõiglaselt tehtud kriitikat ja väga palju oli tehtud sellist kriitikat, mis oli lihtsalt loll demontsa eesti keeles välja. Ja, ja et lõpetaks nagu selle ära küll vaataja, kuulaja, lugeja saab aru, missugune on hea ajakirjanik, missugune on hea ajakirjandusväljaanne, missugune toimetus teeb nagu tõsiselt tööd ja südamega tööd jätaks niikuinii üksteise kottimisegult järele. Olete nõus? Täiest? Võtame järgmise teema. Ei saa me läbi, Lätita. Lätiga oleme me nabanööri mööda seotud läbi ajaloo ja ka tulevikus. Ja nüüd siis Läti president andis meile niisuguse valusa kabjahoobi, et ta teadis, et ilma meiega konsulteerimata, et tema siiski läheb Moskvasse. Üllatus oli see igal juhul, kuigi väidetavalt meie riigijuhid ja välispoliitika kujundajad teadsid seda ette mõni päev. Nii vähemalt väidavad. Ja, ja nüüd oleme siis meie ehk siis meie president, aga ka meie, meie riik selle selle kaudu pandud nii-öelda sundviskes, et me tõenäoliselt oleme sunnitud sinna minema, küsimus on, kuidas me sinna läheme ja milliste sõnade, milliste avalduste saatel. No mis te arvate, miks, miks Läti nagu võttis selle sammu? Mina arvan, see ühel hetkel tundis, et on vaja siiski otsustada ja nüüd et otsuse edasilükkamine ei tähenda enam midagi või ongi selle aja jooksul mingisugust lisainformatsiooni, mis kergendaks otsuse vastuvõtmist? Ma ei tea, mul on see selline selline tunne. No mul on Läti lätlastest ja Lätis elavatest eestlastest infokanalite kaudu teada seda, et et Lätis endas juba oli piisavalt survet tegelikult Läti presidendile. Et see surve oli kahesuunaline kõigepealt ütleme sisepoliitiliselt, Lätis on võib-olla isegi palju rohkem mängus kui Eestis suhetes Venemaaga. Me teame alles aasta tagasi, olid ju tegelikult noh, Läti on ta palju plahvatusohtlikum, peame silmas kasvõi seda suurt vene kogukonda, kes võitleb oma õiguse eest selle hariduse kestmise pärast ja nii edasi siis sadamat, naftatransiit ja nii edasi. Ventspils. Aga teiselt poolt on olnud ka võib-olla vähemasti nii on mulle öeldud, et Läti on olnud kuidagiviisi tõsisem nende käitumisreeglite suhete suhtes, mis puudutab Lätit kui Euroopa Liidu liige. Ja, ja need kaks tegurit ikkagi mõjutasid. Vike-Freiberga Läti presidenti seda avaldust tegema ja seda otsust langetama selleks, et välistada edasi spekulatsioone ja, ja mitte lasta kerida seda pinget endas sisepoliitikas, nii ühele kui teisele poole. Nii et see oli vähemasti üks põhjendus, mis mulle minuni jõudis. Nüüd siinkohal ma tahan küll avaldada kahetsust oma vana võitluskaaslasele Lansbergise puhul Leedus väga väljapaistev poliitik, siiamaani vida ta Slansbergis, tema ütles, et Läti on balti ühtsuse kõige nõrgim lüli. Ma ei ütleks seda, mäletan rahvarindepäevist, et kogu selle rahvarinde liikumiskooskõlastamisel oli väga suuri probleeme just nii lätlastel kui leedulase, lätlastel, eestlaste leedulastega, niiet niisuguse vastastikuse tähendab säilitamise ei tule just nimelt kasuks tulevasele Balti koostööle. Mida maaga küll tundub, kui ma tohin seda väljenduda? Mulle tundub, et balti riikide presidentide omavaheline side ei ole just päris efektiivne ja tõenäoliselt selle keelelise keelelise takistuse tõttu sest ei Adamkus ega Freiberga ei räägi vene keelt, mida sujuvalt võimer, räägime meie vabariigi president siis meie vabariigi presidendiga rääkima nende tema raskusi inglise keelega suhtlemisel peab, ajab tilti, sest et mäletate kolleegide ju varasematel aegadel kui president närigis vits otseühendusi pidevalt teiste riigipeadega, lähi, lähiriikide riigipeadega. Ma kardan, et niisugust otsesuhtlust enam ei ole. Ja see oluliselt mõjutab muidugi ka seesuguste seisuste üllatus tekkimist. Keelteoskus on alati väga tore asi ja tuleb alati kasuks, on täitsa selge ma siiski selles situatsioonis praegu nagu seda keele värki ei ületähtsustaks, sest me oleme kohustatud hästi oma asju ajama mistahes keeles ja kas või suahiili või, või mõne panto hõimu keeles. See ei ole nagu noh, primaarne, ma arvan, aga Läti tegi sammu tõepoolest ootamatu ja, ja ma nägin nende inimeste nägusid, meie välispoliitika otsustajad, kes olid väga-väga pettunud. Nad ei saanud sellest pettumusest üle, kuigi nad väitsid, et nad on mitu päeva juba teadnud seda ja, ja lihtsalt, et nad lasid nagu lätlastel endil selle uudise teatavaks teha, aga ka mitu päeva hiljem olid nad veel väga erutunud selle asja peale. Sellel asjal on kindlasti üks positiivne moment. Mida, mida ei maksa sugugi mitte alahinnata, seda asja on keerutatud nüüd vasakule ja paremale ette-taha. Meie meedia on tegelenud sellega, kuid ja mis te arvate, kes sellest kõige rohkem võidab? Loomulikult Moskva loomulikult kreml, kes itsitab või, või midagi hullemat teeb, et las nad, vaesekesed, nüüd praegu meie esitasime kutse ja vaadake, mis nüüd sealt välja tuli. See oli tegelikult täiesti prognoositav, et niisugune asi välja tuli. Ja äkki ta veel nüüd olukorras, kus Läti on oma otsuse langetanud, et meie langetame otsuse märtsis, nii on nagu, nagu on seda teinud Adamkus, Rüütel, no ma arvan, et ei ole siin enam midagi oodata. Tähendab see otsus tuleb ära langetada ja see asi ära unustada, et Etti säiliks veel mingisugunegi ajaline distants enne üheksandat maid. See otsus oleks tulnud minu meelest varem ära langenud, seal tuleb teha vala vahe sees, et see lükata märtsi, mille poolest märtsis selles küsimuses targemad, kuid kui detsembris ja tegelikult minister Toomas Hendrik Ilves oli tegelikult esimene nõks natukene vist taunib praegu küll Läti presidendi otsust. Ta oli see, kes ütles, et tegelikult on ju valida kahe halva valiku vahel. Ja ja tema temale järgnes aasta lõpul siis president Lennart Meri, kes samuti ju tegi lausa avalduse oma teenistuse kaudu, et et loomulikult Eesti vabariigi president peaks minema Moskvasse. Kusjuures tal peaks olema valmis siis see avaldus, mida ta vähemasti levitab seal nendes kanalites sel ajal, kui see suur pidustus seal aset leiab, mälestuspidustus, nii et ka mina olen selle seisukohale, et selle otsuse lükkamine märtsis see tegelikult on, ühtlasi võimaldab ikka neid veel sisepingeid edasi kerida ja, ja ma arvan, et me oleme veel naeruväärsemaks olukorras just märtsikuus, kui, kui see, kui, kui meil oleks praegu seda niisugust mölemad suhtlemist ja me oleksime tegelikult tunnustanud Läti initsiatiivi ja me usaldame oma tegelikult lõunanaabrid ja seetõttu me oleme solidaarsed oma lõunanaabritega ja ka meie siis liitume selle selle, selle otsusega. Balti kolm balti riiki kui siiami kolmikud, nagu ütles Läti president, siiani kassid, nagu ütles meie peaminister me tõepoolest ei pea olema seotud selliste otsuste puhul võib-olla noh, absoluutselt kõigis nüanssides, et kas minna või mitte minna tegelikult ju variante on praegu väga palju. Kui minna, siis kuidas, kas minna koos mingisuguse eelneva avaldusega kas minna koos kavatsusega sõlmida seal 10. mail piirileppe? Räägitakse mingisugusest tohutust Kremlis toimuvast kõnepeost, mida tegelikult ju ei toimu ja kui kohal on on mitukümmend riiki, riigipead, valitsusjuhti, siis kolme väikese balti riigi hääl seal ei jõua küll mitte kuhugi, selles võid täiesti kindel olla. Kui teha avaldus enne, siis kas kirjutavad kõik Allargi või kõik teatavad eraldi, nii et noh, kõik küsimus on nüüd selles, et, et kui Läti ja nagu mingisuguse algatuse teinud ja öelnud, et nemad lähevad, siis me peaksime nüüd saavutama küll mingisuguse solidaarsusest. Me kolm eraldi nüüd küll minna ei saa, igaüks eritingimustel. Aga praegu tundub küll, et, et Eesti Eestis ei ole, ei ole mitte mingisugust selgust selle asja suhtes. Kui Vaira Vike-Freiberga ütles, et ta läheb, kuid piirilepingut alla ei kirjuta. Ja praegu koostatakse mingisugust avaldustele sellel teemal. Eile me saime teada, et kolm välisministrit valmistavad seda avaldust ette siis meie välisminister ütles eile, et aga mis vahet seal on, millal see veel, et alla kirjutada näidata täielik niisugune koordineerimatus, täielik, ma ütleksin, peataolek on selles asjas praegu käimas. Aga kas on ikka lõplikult välistatud see variant, et näiteks Eesti president ei lähe, kuid Leedu oma ei lähe, et Rüütel otsustab, läheb Leedu president ei lähe, et me käitu nii-öelda siiami kassidena. Välistada selle D-variandi üldse. Välistatud ei ole midagi, välistada ei saa kunagi midagi, nagu öeldakse, diplomaatiliselt, aga aga pärast seda Läti presidendi avaldust ma ei näe küll võimalust, et nüüd Rüütel või Adamkus ei lähe. Selles mõttes ma olen ühel arvamusel Toomas Hendrik Ilvese ja paljude teistega, kes ütlevad, et, et tuleks minna, ainult, et nüüd tuleks minna tõesti. Et mitte jääda üksikuks väikeseks balti hiireks seal vaid, vaid vaid kolm viiet koos on, on juba mingisugune jõud. Ja on veel muidugi kaks moraalset niisugust surveallikat tegelikult meiega ütleme selle me, ma olen seda tähele pannud nüüd viimastel aegadel ja isegi lepinguid selle olukorraga üha rohkem ja rohkem tuleb arvestada seda, et Eesti vabariik on tegelikult Euroopa Liidu üks osariike ja nii või teisiti teatud määral siis diplomaatiliste kanalite, aga ka liidu enda sisestruktuuride kaudu meieni leviv surve ilmselt, et noh, annab meile märku viisakalt, ehk me võiksime kõigi teiste Euroopa riigipeadega osaleda Venemaa poolt tähistatava tema jaoks sõja lõpupidu. Ma arvan, ma arvan küll, tähendab kui samavõitu Kaalikas on tegelikult Põhjamaad ja minu meelest on juba siia maa siin noh, ma jälgin Soome ajakirjandust ja, ja sealseid kommentaatoreid ja ja ettevaatlikult on siiski antud märkused. Loomulikult kui ikkagi Eesti arvestab, et ta on üks osa Põhjala regioonist ja osalt osa vähemasti Eesti poliitilisest eliidist tahaks seda näha, siis loomulikult me peaksime arvestama. Jah, aga me jääme ikkagi nii-öelda eri erijuhtumiks või eritingimuseks jah, seda kõik kolm, sest meie kahtlemata ei, ajalugu on. Samamoodi ka näiteks vene suursaadiku situatsioon vabariigi meie vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtul on ka natuke teine, kui kui Soome suursaadik oma on, on, on, ma tahtsin lihtsalt seda öelda, et kui nüüd minna, mis tundub nagu olevat ratsionaalne samm, siis meie huvide seisukohalt õige samm siis tuleks minna nii, et kutsujal ehk siis Venemaal ja tema presidendil ei oleks väga meeldiv meid vastu võtta. Ehk siis teha eelnevalt ja kohapeal nii palju kära kui võimalik seada nii-öelda ennast ülejäänud seltskonnast selles mõttes kõrval seisaks. Et kogu aeg rõhutada, et ka teised meie meie partnerid ja liitlased nii Euroopa Liidus kui, kui, kui teistes organisatsioonides saaksid aru, et et me ei ole nagu üks üks mass, kes tuli Moskvasse kätt suruma suure võidu aastapäeva puhul. Ehk oleme me targemad ka pärast seda, kui nüüd vabariigi president läheb patriarh Aleksiuse kutsel Moskvasse, äkki õnnestub siiski Eesti diplomaatiale näiteks mingi ime teha ja ja sellega seoses midagi enamat saavutada, kui ainult see kohtumine patriarhaadiga. Jah, sealt võib oodata väga huvitavaid lahendeid, aga, aga need on kõik nii-öelda diplomaatilised sahinad, mis, mis seal võivad selle visiidi ajal kahepäevase visiidi ajal võib toimuda nii, et ootame selle 21. ja 22. kuupäev ära ja siis vaatame, kas, kas mis filmib, kuidas rüütlite ja millistel tingimustel teda seal seal vastu võeti, kes teda tegelikult vastu võttis. Ootame selle ära. Eestis ilmub raamatuid me endiselt mõtestame tõesti lahti oma oma ajalugu ja mõtestame kaugemate lähemat ajalugu. Ja harva pälvib üks raamat niisugust tähelepanu, mida? Ei mina, ega ma saan aru, Margus ei ole veel lugenud, aga, aga sina Reindub, oledki. Küllap meie kuulajad saavad aru, mis, mis raamatust on, on juttu ja jäägu see meie saate siis ka nii-öelda lõpumaiuspalaks. Noh, väga kaaluka ikkagi jah, sellest ajakirjandus tüüpilisest vallasusele nagu mitte, kipume teatud kolletama meid huvitav võib-olla raamatukaal mõnikord rohkem ja selle taga olev isik, et rohkem kui selle raamatu enda sisu ja, ja tema teostus ja, ja, ja, ja nii see paraku on. Tegemist on loomulikult eelmisel nädalal või lõppenud nädalal ühe siis meediasündmuseks tõusnud Edgar Savisaare raamatuga peaminister 1000 7007, lehekülg ja väga unikaalsed fotod. Mitmed haruldased intervjuud. Samuti Edgar Savisaare valitsus omaaegsete ministritega tehtud intervjuud Edgar Savisaare päeviku märg Need märkmed siis kohtumistest erinevate toonast Eesti poliitikutega. Ühesõnaga see ja dokumendid muidugi suur hulk kui dokumendid. Ma püüdsin kokku lugeda neid viiteid, millele need need ei ole, tähendab, läbivalt raamatus ei ole viited esitatud, vaid iga peatüki vahel algab jälle numeratsioon ühest kuni 60 70, neid tuleb umbes. No ikka mitusada viidet, mis näitab seda, et tegemist on täiesti arvestatav, aga ajaloodokumendiga nii allika mõttes kui ka siis fundeerituse või argumenteeritud mõttes. Aga juba ammu teame seda, et tegelikult üks või mistahes dokument, millele viidatakse üks või mistahes allikas, millele viidatakse, see allika omakorda tõlgendus võidakse panna küsimärgi alla. Iga iga viidatav autor viidatav, viidatava teksti autor, mida mõni teine autor kasutab, võib ütelda, te kasutasite kontekstivabalt ei tea tegelikult taustamis käivitabki lakkamatu dialoogi ajaloo üle ja eks Edgar Savisaare raamat nüüd arukas sõna ütlema niimoodi selles suures dialoogis, mis võib paisuda ja ongi paisunud vaidluseks. Eesti lähimineviku üle. Noh, see oli siis niisugune dokumentaalne sümfoonia või Exegi monumentum või. Muide, mõlemad muide mõlemad dokumentaalne sümfoonia sellisena nimetas teda Linnar Priimägi. Siin on tõepoolest väga palju erinevaid hääli, kuid muidugi keskne kuju on, on Edgar Savisaar ise ja, ja see on ikkagi tema nii-öelda prisma, tema vaate vaate Kas sinule, Rein, jääd sellest raamatust mulje, et, et tol ajal oli Eestis ainult üks poliitik, kes oli kõige targem, kõige ilusam, kes teadis kõike ainult et tal ei lastud kõike teha. Kõik ülejäänud, kes olid noh, olid vähe madalamad kui tema. Ei, seda muljet mulle jäänud, sest et minu meelest Edgar Savisaar ikkagi respekteerib ka teiste teiste seisukoht teiste seisukohti esindavate inimeste õigust nende seisukohale. Aga loomulikult Savisaar ei oleks Savisaar, kui ta ägedalt ei vaidleks selle seisukoha mingi rakendatavusega, kes noh, jutt on siis Eesti komitee Eesti kongressi juhtkonnast jutt on isegi tema mitmetest paljudest kaasvõitlejatest, kes ühe või teise otsustuse juures seisid ja ja, ja võib-olla ei tema arvates ei tähendab ei väljendanud. Noh, piisavalt ettenägelikkust ühe või teise mõtte-le järgneva tegelikkuse muutumise suhtes Kas sul ei jäänud täitsa praegu esitada ainult niisuguseid küsimusi, ajakirjaniku küsimusi, sellepärast et ma ei taha sõna võtta teemal, mida, kui ma raamatut lugenud ei ole, panen teda, tõsi küll, käes hoidnud mõne minuti ja see oli ka kõik. Sul ei jäänud muljet, et Savisaar tahab ennast näidata peaministrina, kui ta enam ei ole ammu pea meister tähendab, et noh, peaminister, ehk siis vabariigi valitsuse juht või ka see on vaidlustatud, et tal ei olnud nagu õigus seda ennast nimetada, jäägu see sinnapaika. Et ta tunneb ennast kogu aeg peaministrina, kuigi kuigi ta ei ole peaminister ja ta alati loodab saada uuesti peaministriks on ainult suur juht kõige otsesemas mõttes. Aga toonist? Ei, me ei räägi, sa saad aru küll, me ei räägi praegu perioodist 1990 kuni 92, vaid need on kogu aeg suur juht. Tähendab. Ma arvan, et tal see sisetunne sellest raamatu tähendab, kui poliitikat lähtudes või kirjutamisstiili lähtudes siis on ta tõesti kannab endas seda arvamusliidri. Noh, tunnet, et temaga on arvestatud ja, ja, ja, ja tema seisukohtades isiku, need on vaieldavad, on väga raske ümber käia, nii et see toon nii-öelda alltekstina läbib seda testi. No ma ei saaks öelda seda, et Savisaar ikkagi ei ole olnud nii-öelda suur juht, kuni kuni aastani 2005 viis välja ükskõik millises jamas suurim erakond, kuna juht ka linnapea, on juhtivpoliitikud kogu aeg, nii et Savisaar on nähtus ja ilmselt sellepärast ka see raamat on pälvinud nii palju tähelepanu, kui mina mõtlen tagasi aega, kui Savisaar võis ennast nimetada tinglikult peaministriks nimetame siis seda niimoodi siis minu elus ei ole olnud raskemat aega, sest kas see seostub mulle ainult sellega, kuidas ma kodus neid rohelisi talonge kleepisin ja, ja, ja kuidas mu naine koos väikese lapsega hommikul kell kuus läks poejärjekorda see, see silt jääb Savisaarele külge eluks ajaks. Et nii rasket aega ei ole olnud mul ühegi teise Eesti vabariigipea. Ja aga sellest samast raamatust tegelikult Savisaar avab ikkagi väga palju ka just nimelt, et kogu seda tausta, et vot ongi niimoodi, et me kanaliseerima tegelikult väga palju ühte ühte isikusse tema võimalused ja võimalikud ja võib-olla needsamad talongid ju ei olnud mitte Savisaaretuletuse, et tema oli, tähendab seljas. Seetõttu me pidime talongide peal tookord olema vaid selle anarhia tõttu, mis ähvardas tookordset 90. aastate vahetuse Eestit. Tiimivahetus oli niivõrd kohutavalt kiired, et, et see kogu kogu süsteem hajus laiali ja, ja, ja, ja inimesed olid mõnes mõttes paanikas nende väheste ressursside ümbergi, mis, mis tookord kasutada. Hea küll, meie aeg on tõesti öelda, et. Ümbritseb niivõrd palju erinevaid müüte, et tegelikult selle päris savisaareni jõudmiseks see, see. Kuidas Eesti rahvas peaks seda raamatut lugema? Ma olen täiesti kindel, et peaks lugema. Ja rahvas peaks üldse raamatuid rohkem lugema, selles ei ole nagu üldse kahtlust. Ma lihtsalt ootan siia raamatule, kasvõi, kui soovite, siis mingit vasturaamatut või, või teise poole kõrvaldanud, kõrvaldanud loomulikult. Nagu ma ütlesin, et ma tahan öelda seda, et näiteks Uno Mereste ilmus ka mälestusteraamat, millises osa sellest raamatust puudutab täpselt sama perioodi, kus Edgar Savisaar oli pea Mis ta oli, pea kindlasti kindlasti ootama selliseid raamatuid, kus Savisaare roll nagu teadlikult maha vaikitud, et ma ootan, ootan, need on olemas juba lähiajaloo õpik niimoodi, just sellele ma viitasingi konkreetsete raha hoolde, nii suuri poliitikuid ühelt võib lugeda vist ainult ühe käe sõrmedel üles, kus Savisaar, Savisaar on, nii et isegi viite nime all kokku raske nimetada. Nonii, aitäh, kolleegid. Me oleme sunnitud siin kohal lõpetama. Meile antud aeg on pöördumatult otsas. Margus Mets, Rein Veidemann ja Aarne Rannamäe täna stuudios. Kuulake meie saate kordust ja rahvateenrite taas järgmisel laupäeval.