Tartu Ülikooli aulas tähistatakse täna aktusega konverentsiga riigikohtu 80 viiendat aastapäeva. Riigikohtu esimehe Märt Raskiga ajasin enne pidukõnesid jutu toomel tema töökabinetis, mida võiks korraldada riigikohus teisiti või on tänane kohtu esimees rahul selle joonega, millised on ajanud tema eelkäijad? Meil on oma kohtukorralduses suhteliselt hästi läinud, kõik kohtud töötavad ja jutt sellest, et vaidlusi ei lahendata võib-olla nii kiiresti, kui seda tahetakse. Teiste riikide praktika najal võime kinnitada, et Eesti kohtud töötavad päris normaalselt, erandeid on alati, meil on ju Ühes kohtus koos tegelikult neli kohut, ühes majas paiknevad kõrgem tsiviilkohus, kõrgeim kriminaalkohus, kõrgem halduskohus, lisaks veel põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ehk konstitutsioonikohus. Selline riigikohtumudel on unikaalne maailmas need kriitikud, kes arvavad, et me peaksime kindlasti hakkama oma kohtusüsteemi pudeleid ümber tegema, nii nagu ta on Saksamaal, Prantsusmaal, kuskil mujal vanades demokraatia riikides võiksid mõtelda selle peale, et üha rohkem õiguskirjanduses praegu pakutakse sedasama unikaalset Eesti riigikohtumudelit tuleviku Euroopa kõrgema kohtumudeliks, kus kõik erinevad kohtuvaidlused jõuaksid ühte kohta, kus tekiks õiguslik sünergiline efekt selle peale, et õigust ei kohaldata Ta erinevates õigusharudes erinevas, kui me võrdleme tänasel päeval kohtuotsuseid, mida tehti 92, kolm, neli võrdleme nüüd, kus tehakse 2002 kolm neli nende kohtuotsuste motiveeritus, nende sügavus, nende analüüs on kvaliteedilt oluliselt tõusnud. Jätkuma kindlasti valitud areng kõigil eestimaalastel on õigus õiglasele kohtumõistmisele märksõna kogusele. Kohtupidamise jutu juures ei ole mitte niivõrdõigus, vaid õiglus. Õigus on ainult vahend selleks, et jõuda õiglusel riiklikud institutsioonid asuvad kõik pealinnas. Miks asub riigikohus Tartus? Ta on ühelt poolt ajaloo lihtsalt niimoodi välja kujunenud, aga kindlasti tuleb rõhutada seda, et Eestimaal ei ole neid õiguskeskusi nii palju, et me saaksime kõrgesti kvalifitseeritud juriste jagada Tallinna, Tartu, Põlva, Võru või mistahes vahel. Sellest tulenevalt kuhugi peavad need kõrgtaseme vaidlused, kus luuakse sisuliselt uut õigusteooriat. Meie tingimustes koonduma. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja riigikohtuvahelised suhted on mitte ainult koostöölised, vaid lausa omavahel põimunud. Väga paljud professorid on riigikohtunõunikud ja kindlasti riigikohtu tegevust. Üliõpilaste õpetamisel jälgitakse suure tähelepanuga. Koostöö annab uue kvaliteedi, kohtupidamine ei ole Sart mäng. Kohtupidamine ei ole ad hoc otsustuste tegemine milleks on võimelised poliitikud. Ma ei taha alavääristada poliitilise otsustuse protsessi ja see on demokraatlik ja vajalik, aga need on kaks täiesti erinevat asja. Võib-olla on hea, et need paiknevad üksteisest ligi 200 kilomeetri kaugusel. Tartu ütleme vaim soodustab rahulikku akadeemilist õigusemõistmist, mida tõe tuvastamiseks kindlasti on tarvis. Palju on ajakirjanduses olnud juttu ka riigikohtunike koos käivitamisest, millises staadiumis see praegu on läinud, seda teed, et paljudes küsimustes, kus tekivad tõsised vaidlused kolleegiumite vahel oleme reeglina pannud konkreetse kohtuasja ettekandjaks ette valmistada hoopis kolmanda kolleegiumi esindaja. Nii oli ka hiljaaegu lõppenud väga tõsine vaidlus liiklusseaduse erinevate sätete üle. Selle küsimuse lahendas üldkogu, see tähendab 19 kohtunikku koos. Et raadiokuulaja läheks seepärast, et kõik on väga üksmeelne, siis seal esimeses staadiumis selle asja lahendamisel oli 19 erinevat arvamust jõuda ühisosa leidmisele ühes kohtuvaidluses on päris vaevarikas protsess. Tulevikus tuleks selliste vaidluste lahendamisel kasutada üldkogu kui kõige kompetentsemaks ajutrusti selleks, et jõuda kõiki rahuldava lahenduseni, kas õigus üldse kõiki rahuldavaid lahendusi on, see on omaette küsimus hetkel siin ja praegu praegu tuleb õigust mõista sellepärast, kus ei saa kunagi keelduda õigusemõistmisest isegi siis, kui seadust ei ole. Kui esimene ja teine aste kohtus isiku mõistab süüdi ja riigikohus õigeks. Kas te oskate öelda, millised siis on need peamised asjaolud, miks ikkagi nii juhtub? Neid juhtumeid on siiski üliharva ja meil on kolmeastmeline kohtusüsteem, mis tähendab seda, et esimese astme kohtulahendita hindab kriitiliselt juba teise teine aste ja teise astme kohtunikud on kogenud kvalifitseeritud kohtunikud reeglina see, olgu ta siis kriminaal-tsiviil- või haldusasi tihtipeale saadetakse teisest astmest esimest aastat tagasi. Ega muud võimalust tegelikult ei olegi. Kui vaidlus kestab, siis tuleb korduvalt ja korduvalt kontrollida ühe ja sama asjaolus faktilisi asjaolusid ja selle õigusliku kvalifikatsiooni, mis tähendab seda, et kui riigikohtus lõpuks jõutakse hoopis risti vastupidisel seisukohal, nagu te nimetasite siis on järelikult see eelmine, kohtulahendite rida olnud ebaõige. Riigikohtu lahendit ei ole võimalik edasi protestida. Kui mõistetakse õigeks, siis on õige, millised on peamised asjaolud, mille peale kaevatakse, võetakse ette teekond Riigikohtusse. Riigikohus oma spetsiifika ei hinda fakte, see tähendab seda, et esimeses astmes tulevad kõik konkreetses asjas tuvastamist vajavad faktid selgeks teha. Riigikohus ei kutsunud välja tunnistajaid, ei analüüsi ega hinda tõendeid sellist mängu Eesti kohtusüsteemis ei ole, et hoian seda salatrumpi mitte esimese või teise astme kohtu jaoks, vaid panen siis lauda alibi kellegi jaoks. Riigikohtus käib tõsine õiguslik vaidlus, kuidas seadust kohaldada, kuidas tõlgendad sellest tulenevalt. Kõik need asjaolud, mis on olnud esimeses ja teises astmes, kuuluvad kas ümberhindamisele õiguslikust aspektist riigikohtus või mitte. Riigikohtusse jõuab juba kvalifitseeritud õigusvaidlus ja seetõttu on ta kehtestatud nõue, et Riigikohtusse saab kassatsioonkaebust esitada ainult vandeadvokaat tähendab kõrgesti kvalifitseeritud õigusspetsialist. Riigikohus oma spetsiifikast tegeleb ainult õigusliku vaidlusega, kuidas konkreetsel juhul seadust kohaldada. Kas te oskate öelda ka mõnede sellised juhtumid, kui riigikohtu otsuse peale esitatakse kaebus edasi Euroopa Inimõiguste kohtusse ja millised on olnud siis need asjaolud, millega ei olda rahul? Leidub juhtumeid, on olnud, kus Euroopa Inimõiguste kohus on võtnud asja menetlusse suhteliselt vähe Eesti jaoks. See näitab meie tegelikult meie kohtute kõrget kvalifikatsiooni. Inimõiguste kohtusse ei saa pöörduda mitte iga kaebusega, seal töötab väga tugev eelkontrollimehhanism ja seetõttu võetakse menetlusse ikkagi need asjad, kus on rikutud põhiõigusi. Eestis siin need kolm, neli kohtulahendid, mis on olnud, on pigem nagu kontroll olnud, mitte selline massiline nähtus, tuleb meelde ju konkreetne Tartu kaasus, juba eeluurimise staadiumis oli tehtud selliseid menetlusvigu, mis riivasid konkreetse isiku õigusi. Inimõiguste kohus lähtub rangelt sellest, et inimesel on õigus õiglasele kohtupidamisele õiglane. Kohtupidamine omakorda eeldab seda, et seda peetakse rangelt protsessi nõuete järgi prognoosinga tulevikuks, et ilmselt menetlusvead, mis võivad olla ühe või teise tõendi loomisel, selle tõendi kohtunikuks tõendiks vormistamisel saada just kaebuste aluseks. Riigikohtu esimees Rask, milline on juubelisünnipäeval sõnum riigikohtult meie kuulajatele? Me soovime kõigile rahulikku meelt, sügavat õiglustunnet, julgen kinnitada, et kohus ainult aitab tõde tuvastada. Meski kõigis kasvab sees hea halva puu, alati on võimalik seadust mitte rikkuda. Alati on võimalik kokkuleppele jõuda vaidlevate poolte vahel ka ilma kohtuta, päris ilma kohtut, et ta ei saa vist ilmselt mitte kunagi läbi.