Rahva tungival nõudmisel viis erilist paradiisi. See on Igor Maasik ja möllab paradiis. Elas uut versiooni. Korraldatavast. Lahe sooja. Mitte kaupmehe emaga oma aega suur rahu ja kui Helme vastu vaevalt need rannad on. Malegi mõisa. Kalymera ütleb viisakalt, kas Kreeka inimene hommikupoolsel ajal kaaskodanikule, kui ta teda tänaval kohvikus või jumal teab, kus kohas kohtab on suur rõõm, et meie saade on endistviisi väga populariteetia. Arvult juba siis üheksas sooritus, midagi ole, tehase. Aplaus kestab edasi ja med kaheksa ilusat randa. Sellest ma juba eelmine kord rääkisin, võib mõnes mõttes eksitav olla, ent väga tore, kui me saame veel praegu, kui on suvine aeg rääkida ka suvepuhkusest ilusast liiva, rannast, valmidest ja muust kõigest sellest, mida me teame lõunama arheotüübina. Laakintose saar, tere mõlemast. Ja siia me nüüd tänase saate ajal meie tublid, head ja ustavad raadio kuuläbimad. Nimelt teeme nüüd kiiresti-kiiresti ka ühe geograafia tunni. Võtame välja atlased või võtame kapi otsast gloobuse ja otsima üles, kus on üks Vahemere osa, nimelt Joonia meri ja Need, kes on geograafias tugevamad inimesed, need leiavad siis Joonia mere õige õige pea üles ja ütlevad selle kohta, et see asub siis Itaalia niinimetatud saapa ja Sitsiilia saare ning Kreeka lääneranniku vahel. Selline veelahe, Joonia meri ja seal on siis Kreekale kuuluvad suured saared. Korfu, paks sos, Levkaada Gefaloonia ja tänases saates käsitamis all olev saakintos. Kui ma nüüd vahepeal mingitel asjaoludel ütle sante saar, siis see pole sugugi vale le definitsioon sest itaallased kutsuvad seda saart ikka edasi kuni siiamaani ja muide ka inglased sante saareks itaallased veel on talle ilusa hellitusnime kandnud, et see on ida maine lilleke ehk mina kui kõva itaalia keeles teesialist võin öelda, et tähendab itaalia keeles infioredeeii le ante milline laulelduste olema sellisel sellisel hellitusnimed sees. Nii kui nüüd antiikajalugu puudutada, siis on teada, et Sakintuse oli asustatud juba Nioliitikum ja ja, ja antiikaja kreeka päritoluga poeet Homeros oma luules on korduvalt maininud pakintose saart. Nüüd enne veel, kui sakintos sai osaks praegusest kaasaja mõistes teadaolevast kreeka riigist on seda saart valitsenud väga mitmed rahvad ja, ja, ja riigid on teada, et Veneetslased kinnitasid sante saarel kusagil kolm sajandit kanda siis on loomulikult arvestades geograafilist lähedust, seda saart oma rüpes hoidnud ka türklased mõnda aega on see olnud isegi prantsuse ja briti. Valduses ja tänapäevase kaasaegses kreeka mõistes või kaasaegse kreeka mõistes sai siis saanud paar nii-öelda riigi osaks aastal 1864. Nüüd 20. sajandi ajaloost on alati ära mainitud üks detail, nimelt milline oli saare või riigi või konkreetse piirkonna saatus teise maailmasõja ajal. Huvitav, huvitav fakt, mida ma olen ka välja uurinud ja saata ajaloopool on meie meie tänase programmi üks akuutne osa. Nimelt teise maailmasõja eelõhtul. Kas saan teel ligi 300 juuti ja on teada, et mitte keegi neist ei langenud natside kimbutamise ohvriks. Lugu oli nimelt selline, et tolleaegne noh, ilmselt kuberner või valitseja otsustas juute kaitsta, hajutada nad suurematest piirkondadest siis maapiirkondadesse, nii et kui natsid saarele jõudsid ei osanud nad tuvastada, kus, kus parajasti juudi tasuvad. Nüüd, kui rääkida 20. sajandi kiuga graafilise ajaloolisest lähtenurgast, siis kõige rängem aeg saarel on olnud aasta 1953 ja mahuta vahepeal ühe lonksu vett. Vesi. 953. aastal. Tabas nartsiss võima vabandas köha ohvri peale. 1953.-le aastal tabas saar siis võimas maavärisemine ja olgu siinkohal öeldud, et see oli ikka katastroofiline, katastroofiline. Maavärin seest kogu infrastruktuur ehk taristu paraku hävis. Ja väidetavalt jäid püsti kolm rajatist. Nende nimed on mulle meelde jäänud. Üks on püha Nikolause kirik. Siis oli Püha Dionyisuse katedraal ja pangahoone, ülejäänud rajatised kas hävisid täielikult või muutusid rusudeks. Praegu elab saarel meelde jätta. Ma täpset numbrit ei tea, aga 40000 elaniku kandev osa elanikest peaaegu pooled elavad siis saare administratiivse keskuses, mis kannab sante nime. Ja pindalalt on siis Sakintuse saar veidi üle 400 ruutkilomeetri suur. Nüüd vale oleks väita, et kui me räägime Sakintuse saarest, et kõik Kreeka saared on ühtemoodi ühesugused see väide on väär ja kui me näiteks saame võrrelda ja meil see võrdlusmoment on, ma olen sügavalt veendunud, et meie kuulajate hulgas on ka säärased kuulajad, kes tähelepanelikult kuulasid Santorini, et kus ma rääkisin ka natukene Santorini arhitektuurist ja, ja siis rääkisin ka Santorini mitmetest toiduda vaadest siis Sakintuse kab võrreldes näiteks Santoriiniga ja no ma kujutan ette, et meil on tulevikus ka mõni saade ees, kuhu me veel mõnele Kreeka saarele satume. Siis sakintumus erineb nii Santoriiniskuga Kreekast oma visioon Reaalse poole pealt. Kui me näiteks jõuame saarel esimest korda üsnagi drastiliselt näiteks Santoriinist ja Kreekast nõnda kui nendel vahel nimetatud saarel domineerivad, siis välises arhitektuurikujunduselemendina siuksed, kaared ja viimistluse kasutatakse valgeid ja siniseid toone, siis Sakintuse saarel on küll esindatud valge värv, ent tumesinine värv on siis distanzeeritud või, või seda Me kohtame sealses kontekstis väga väga harva. Kui oli Santorini saar, siis ma rääkisin ka, mille pärast sinist värvi sealkandis palju kasutati, see oli odav ja see oli kättesaadav. Nüüd. Olemegi teatud mõttes jõudnud Sakintuse saare arhe tüüpide juurde ja olgu hea meel siis rääkida kõigest kõigest ka kordama. Nüüd vapiloom ülekantud tähenduses sakitusel on merekilpkonn ja merekilpkonn on teadupärast ohustatud liik, merikilpkonnasid. Kilpkonnasid on minu teada sadu liiki, aga merikilpkonnasid peaks maailmasse eksisteerima kuskil kaheksa kaheksa liiki ja üks nendest elaka santelda on siis ohustatud liik ja üks huvitav tailsele merekilpkonnaga seoses on nimelt see et kui algab juunis tema munemise periood, siis seetõttu on huvitav, huvitav see turismi kõrghooaeg kummuli keerunud juunisse, juulisse ja ka augustikuus siis sellel sel ajal, kui on merekilpkonnade munemise aeg on muide öösiti ja juba tegelikult õhtusest ajast kõik saakintose lõunapoolsed rannad suletud kaitsta siis seda ohustatud liiki, mille ladinakeelne nimi on ka veeta reeta merekilpkonnast on tehtud tõeline vapiloom. Ja ennekõike seetõttu, et teda on küll puudutatud nii turistidele suunatud suveniiridel. Olgu need siis igasugused. Keraamilised tooted või siis kas või kaisukilpkonn, miks mitte Lähete saagiduse saarele ja toote oma lapsele kaisukilpkonna kilpkonna on ju selline selline loom, kes eriti palju ei söö. On vaikne. Enamuse aja on voodi all. Muide nüüd kui me jätkame Sakintuse arketüüpidega mõne ajab pärast, siis on ilma igasuguste reservatsioonid, et meil vaja saates rääkida natuke ka meie üllatus muusikalisest külalisest. Vot minu jaoks on äärmiselt hämmastav see, et niipea kui kreeka muusikud pääsevad oma kodumaalt laia maailma rändama niisiis teistesse Euroopa piirkondadesse hakatakse kohe ka laulma nende uute kuhu nad elama. Nende uute territooriumite keeles, mis ma keerutan vikile. Andrus on täna meie saatekülaline ja ta on üsna lähedal sellele kohale, kus meie täna oma raadiokuulajad viime nimed Sakintuse Saarele. Üsna lähedal sakindusele sündinud nimelt Korfu saarel. Võib ju öelda, et nii mõelda, et apelsiniviske kaugusel temal, lauljatar, kes on muide oma poliitilise tegevusega silma paistnud ja kuulsusesära selline võimas kuulsusesära saabus rikile Andrusel 1972. aastal, kui Taavi esindas muide eurovisioonil mitte Kreekat, vaid Luksemburgi ja vikile andros on lauljatar ta. Ma arvan, et ta on keelte suhtes isegi polüklot laulab väga mitmetes keeltes muidugi kreeka keeles. Inglise, prantsuse, koguni hispaania keeles on ta vist ühe albumi välja andnud ja väga palju laule saab ta saksa keeles ja tänane valik ongi peaasjalikult saksakeelne repertuaar, enne kui käivitub muusikapala. Tahan veel öelda, et 2005. aastal pärjatiivikile Andrus aasta Kreeka naise tiitliga. Praegu on lugupeetud daam kusagil 60.-te aastate teisel pool, ent paistab, paistab päris kena ja päris hästi säilinud välja, palun muusikat. No vot see kimkonnade värk on huvitav, sellest peaks natukene rohkem kui lihtsalt mainima rääkima. Nüüd merekilpkonnad Kareta Kareta brannad kinni öisel ajal ja tegemist siis ohustatud liigiga. Olgu siinkohal mainitud, et selleks, et mitte rannakilpkonn, see see nüüd küll päris nii ei ole, merekilpkonn, saaks suguvõimeliseks, peab ta elama kusagil 20 kuni kolmekümneaastaseks, alles siis on põhjust nagu pesa hakata punuma ja endale paarilist leidma. Vaid 20 kuni 30 aastat on päris pikk aeg ja selleks, et sellesse ikka jõuda, peab toimuma totaalne olelusvõitlus. Merekilpkonnadel on jah, suhteliselt vähe. Looduslikke vaenlasi, kuid igasugused muud asjalikult inimtegevusest põhjust ettefaktorid ei lase kilkonnakestel nii vanaks elada ja kilkonnakesed, kes on siis sattunud näiteks kalurite võrku, on ennast dramaatiliselt vigastanud. Võivad lugeda seda episoodi, kui nad võrguga välja tõmmatakse, põhimõtteliselt oma elu loojanguks. Nii kurb kui ka see ei ole ja seetõttu on inimesed sekkunud ennekõike just nende huvitavate elukate kaitsmisele. Olgu siinkohal öeldud, et ei ole parimat. Elukad kui merekilpkonn ennekõike just tema ujumisoskuse poole pealt on ta arvestades sellega, et näiliselt tundub küllaltki kohmakas kohmakas elukas ent ometigi, niipea kui ta vette satub, siis on ta ülitubli ujuja ja mõned eksperdid ja vaatlejad ütlevad, et merekilpkonnal ära ujutav päeva jooksul 70 kilomeetrit on täiesti kukepea. Natukene räägime siis administratiivse jaotusest. Olgu siinkohal öeldud, et sakintosel peale siis administratiivse keskuse sante on ka teisi asustatud punkte. Saatejuht koos oma abikaasaga oli siis sellises külakeses nimega kalamaki k Kalamaki rand suletakse õhtule siiski konnaksed saavad tulla kaldale munema, aga on veel siis ka sellised. Arvestatavad kohad nagu tsi liivi laganas, vot see la Ghanas on sihuke puuülene paik pealinn peopanemisega olin seda ennekõike ja, ja, ja mõned eksperdid ja vaatlejad on tuvastanud koguni selle, et just nimelt selles laganase külakeses või linnakeses köreeka mastaabis ei saa üldse aru puna sa võid öelda, et on tegemist küla või punaon tegemist on linnaga. Igatahes see on koht, kus pidavat väidetavalt olema ka Euroopa pinna pindalalt kõige suuremad diskoteegid ja inimesed seal käivad seal käivad tantsu löömas ja see on turistide hulgas väga populariteed kohta, ennekõike need kestavad, saavad käia siis lõõgastumas. Sellises võtmes kus vaatamisi väärsused jäävad teiseks või mitteoblikat poorseks. Puhkuse osaks nüüd. Tuleb siinkohal siis mainida, et Sakintuse arhetüüp pide hulka loomulikult kuuluvad ka. Nüüd oleme juba toitude ja söödava loodava juurde jõudnud sakituse rosinad, need on ilma kivideta. Rosinad, mis rosina entusiastidele on justkui maine kingitus. Neid pisikesi kuivatatud puuvilju on niisama hea nosida. Ja seda ka paljudel juhtudel tehakse, kuid loomulikult võib nendest teha kaagi selli ja panda panna saia sisse. Kui ma tänast saadet ette valmistades ja siis ma mõtlesin, et keskenduks peaasjalikult. Põhjalikumalt Kreeka jookidele ja ja siis ka lõigetele ning katsume siis jääda peaasjalikult. Maa keskseks kreeka keskseks, no ilma igasuguste reservatsiooni deta on juust üks oluline toiduaine. See Kreekas on teada ja tuntud feta juust, mida siis valmistatakse nii lamba kui ka kitsepiimast ja muidugi kasutusel on ka sega, sega variandid. Et need inimesed, kes siukest haput kohupiima, kokkupressitud, kohupiima ei pea tülgastusväärseks toiduaineks, siis teie jaoks on see feta juust. Siis maine paradiis. Nüüd on huvitav tähelepanek, et regiooniti kutsutakse feta juustupõhist salatit, mida me teame siis kreeka salati nime all mõnes teises piirkonnas sakintusel vabandust, lahkintuses rõhk peab olema esimesel silbil Sakintuse küla salatiks ja see on selline kerge kuuma ilma toit toitev, sest sinna sisse pannakse kurki, tomatit kindlasti oliivõli, jaga oliivi evoliive sibulat ja fetajuustu ja uskuge mind, need inimesed, kes mõtlevad, et sellest ei saa nagu söönuks. See on vale jutt. Sellepärast et kuuma ilmaga tegelikult inimene ei peagi palju sööma. Nüüd kogu kreeka ja loomulikult kaasa arvatud ka saakitose üheks oluliseks toit arhet tüübiks on, nagu juba mainisin, oliivid ja loomulikult oliivõli oliivõli pannakse sisuliselt kõikide toitude sisse ja oliivõli on juba antiik sellest ajast, kui kas elukomponent ja elutähtis aine olnud. Et oliivõlil ja oliivõlil on kindlasti ka vahe sees, seda peaksid teadma. Teadma oliivõlispetsialistid, nukk, kreeklased, vaieldamatult on oliivõlispetsialistid nüüd osake oliivõlid või, ja muide, meie kaubanduses saadaolevat oliivõlid nende peale on siis kirjutatud. Kui on, kui on kirjutatud neitsiõli, siis see tähendab, et üldjuhul selle õlisaamisel on kasutatud ainult pressimismeetodit. Kui pressimise saadakse nii-öelda see esimene õli kätte, siis õlikook, mis alles jääb, ei, ei kuulu sugugi äraviskamisele, vaid seda omakorda töödeldakse kuuma veeauruga. Ja selles kuuma veeauru ja kõrgema temperatuuri toimel tulevad veel õlikoogist välja need viimased õli. Kogused ja seda õli siis kasutatakse võib-olla ehk natukene vähem olulisemate olulisematel olulisemal moel nimelt praadimise, aga mitte salatite sisse, paati sisse läheb ikkagi nagu aamen kirikus, korralik neitsiõli ja kvaliteetne. Oliivõli on toidu siis raa peidetuna väga maitsev kaaslane komponent. No rääkides siis Kreekast ja ma juba mainisin viinamarja, et ega siis need viinamarjad ainult kuivatamiseks ei ole mõeldud, nendest valmistatakse ka valget ja roosat veini. See on niisugune toidukõrvane ja On otse loomulik, et neid vein on väga mitmesuguse kvaliteedi väga mitmesuguse me väga mitmesugustelt firmadelt. Pean tunnistama, et siinkõneleja ei ole veinispetsialist, et ma, ma ei julge. Nüüd ma ei julge nüüd öelda teile milline on just see hea kreeka vein ja milline ei ole nii hea kreeka vein, et selleks peaks tegema või kutsuma siia saatesse mõne Expedia vaatleja, kes siis annab ülevaate ülevaate veinidest. Ja kui veel rääkida enne kui muusikalisele pausile lähene Kohalikest käsitöömeistritest, siis käsitöö meistrid on sealkandis keskendunud peamiselt kolmele. Tootele maid taha kuidagi ikooni nimetada tooteks, aga midagi ei ole teha. See on välja mõeldud ja välja nuputatud nii-öelda santele iseloomulikke kaubaartikkel, mida siis turistidele pakkuda antakse. Siis on keraamika, keraamika kaunistamisel lähtutakse siis esiteks Antiik-Kreeka motiividest ja loomulikult siis ka sellest merikilpkonnast Kareta Kareeklast. Ma ei saa jätta mainimata, millised pärased liikud on, on seal ka saadaval, nii et käsitööhuvilised ja, ja liniku huvilised. Teie maine paradiis on Okintose saarel, kuulame nüüd vahepeal jälle vikile Andrust ja kui mu mälu ei peta, siis selle pala nimi on Kalimeera. Mis siis tähendab tere? Paradiis. Saatejuht ajas laulu pealkirja segamini kali nihta tähendab peatööde Kaufieder seen. No ma pean pidevalt endaga võitlema, sest mul läheb kogu aeg segamini, milline on Kreeka ja milline itaalia keeli itaalia keeles ma tean seda, et lõbuenesseera on head õhtut, Harry vedeeerr, head aega ja pontšarna on siis tere päevast. Noh, selline väike närviline vahepala siia vahele. Me jäime mõttelõngadega toidu juurde ja toiduga ka, jätkame. Nüüd. Lõiked siis mida laiem avalikkus teab magustoitude nime all on Kreekas väga magusad ja tööks ja oluline, mida siis pakutakse headele külalistele, on maandunud ato nimes on ka teatud itaalia kõla juures ja ma olen sügavalt veendunud, et see ongi sihukese geograafilise läheduse või siis Veneetslaste nime järgi nimetatud. Räägiks sellest maiustusest natukene lähemalt. Ma olen veendunud, et põhimõtteliselt on võimalik seda nii Eesti tingimustes teha oluline, et meil oleks kasutada korralik mesi mandlipuru besee ja sellisest nendest komponentidest siis segataksegi kokku sihukene tainas ja lastakse sellel taignale korraks ka stabiliseeruda ja bon appetit, palun väga. Sööge. Mõnes kohas pannakse veel siukese plätaka keskele üks. Võrtsukene viigipuuvilja moosi, mis annab siis sihukese hõrgu maitse man tolatole juurde kreeka salati saatist, ehk siis nagu Sakintuse teda kutsutakse, küla saatis, me täna ei räägi, nägi, et mitte laskuda dubleerimise mädasohu Santorini saadetud on võimalik kuulajatel ka üle ja uuesti kuulata, siis seal saate teada, kuidas kreeka salati tegemine käis küll, aga Gefteededest lihapallidest ei saa üle ega ümber. Vaat kui meie siin Eestis teeme lihapalle või või teeme kotlette siis selleks, et liha pallide, siis antud jahu või siis kuivatatud saia, mitte just kõige paremat maitset maskeerida, kühveldame sellesse lihapallide taignasse nii palju kui võimalik sisse musta pipart. Muide ühes kreeka saates ma mainisin, et sellised troopilised vürtsid on Kreekas tõrjutud tahaplaanile ja kasutatakse okei, mitmesuguseid ürte, sest nende ürdid on kasvavas sõna otseses mõttes kraavikallastel ja kliima nende kasvamiseks on suurepärane Need ürdid kombineeritakse omavahel ja selles vallas on kreeklased ühed tublimad maailmas. Nii avad ka kehvteedes, et kui nad on vürtsitatud asjakohaste vürtsidega suure ja see maitse Moussaaka on vormiroog, mida põhimõtteliselt oleks võimalik ka Eesti tingimustes teha, oluline oleks ainult see teadmine, kuidas ja mismoodi tuleb meil jälle taas vürtsid tasakaalu ajada, kuid kombo kliendid iseenesest paistavad olevat üsnagi tavapäraselt, noh, kui võtaksime aluseks meie kaubandusvõrgu nimelt kartul, baklažaan ehk siis peenema nimega muna, laviini hakkliha ja juust ja see siis on vormiroog, mida noh, nagu aru saada vormiga okka juu küpsetatakse ahjus. Kas on kasutuses ka tolmades ehk siis tolmad? Piirkonniti Neid kutsutakse erinevat moodi. Olgu siinkohal öeldud, et tegemist on siis justkui kapsarullidega, välja arvatud see, et kapsa asemel kasutatakse viinamarjalehti ja täidiseks siis hakkliha riis. Oo jaa, loomulikult, et seda hästi mahlakaks saada, on sinna vajalik kogus ka oliivõli lisatud. Enne tolmasid proovinud ka siin Eestis kahjuks on nad tehtud soolatud, juba külmutatud või ma ei tea, mismoodi eeltöödeldud viinamarjalehtedega ja need muljet ei ole siin jätnud, küll aga oskavad kreeklased võib-olla sellisele pisut mõrkja see mõrkjale jaa, jaa. Kibedapoolsele viinamarjalehe maitsele anda oma uus tulemine või täpsemini uus maitse, kui lisatakse juurde veidikene piparmündikastet ja see teeb tolmad väga maitsvaks. Üldlevinud üldlevinud kaste. Chadžiiki on levinud laialdaselt Kreekas ja seda, seda kastet saaks juba Eesti tingimustes täiesti adekvaatselt teha, kui on kasutada maitsestamata jogurt, küüslauk ja kurk ja kurk võib-olla ka soola, kurt, muide ongi parem ja põnevam. Kui see kurk on soolatud, siis ta annab juurde teatud mõttes uue ja huvitava rakursi. Ja veel enne kui me vaat vahetame teemat, on pagaritooted, kreeklased. Kui vanad teraviljakasvatajad oskavad suurepäraselt mitmesuguseid saialaadseid ja leivalaadseid tooteid valmistada ja need, kes on avatud igasugustele teistele mittetraditsioonilistele musta leiva ja, ja valge nisusaia kontseptsioonile siis see paik on teilegi maine paradiis, sest traditsiooniliselt tehakse pagaritooteid hommikul. Paljudes peredes on koguni või vabandust, paljudes Sootsemites on koguni omad pagaritöökojad ja kreeklane, kostab leiba ja saia just nimelt pagaritöökojas, täpselt nii, nagu ta ostab liha liha karnist ja on arusaadav, et toidu poole pealt on ilmselge. Et on olemas nendele inimestele, kes siis kummardavad nii-öelda rahvusvahelist toitu ja ja noh, on harjunud teiste maitsetega. Palun väga olemas toonitsid kreeka traditsioonide kohaselt on tehtud hästi magusaks ja see on ka igati loomulik ja muide, üllatus-üllatus sain Kals truudlit. Kuna ma isolest ruudli suhtes vägagi nõudlik, siis oli ilmne, et sellele soetatud struudlile. Ma lasin ka väikese koguse vahu koort juurde panna, kuid see oli suur viga, viga viga ja pean tunnistama ühte mitte just kõige paremat käitumismustrit. Ma kustutasin koni selle vahukoore sisse, jätsin sruudli paraku pooleli. Nüüd nüüd veidikene ehk ka siis Paetame vaakintose saare arheotüübist laevahuku rannast, mis minu arusaamiste järgi on ta taas üks näide sellest, kuidas on võimalik ei, mitte millestki teha kultusobjekt, nimelt laevahuku rannale pakutakse ekskursioone nii Eestist kui ka seda teevad kohalikud ja üllatus-üllatus, vaat mina oleks nüüd praegu väga avatud igasugustele turismifirmadele, kui ma avalikustan järgmise fakti. Ostes selle nüüd Eesti turismifirma käest, ma saan selle liiki 20 protsenti kallimalt, kui ma ostan sellesama ekskursiooni koha pealt. Nii et kallid turismifirmad, mõelge saate peale. Te võiksite saatejuhiga ühendust võtta ja pakkuda huvitavaid ja põnevaid reise, et me saaksime seda saatesarja jätkusuutlikuks pidada ja uutest kohtadest. Sellise müügitriki ma nüüd ka paraku olin sunnitud avalikkusele avalikkuse ette tooma nüüd kalamakki, vabandust, mitte kadamaki Kalamakis viibis saatejuht, aga laevahuku rand ei kujuta iseenesest mitte midagi muud kui ühte vanarauahunnikut, milleks on üks laevavrakk, mis mis on siis olnud oma huvitava huvitava saatusega. Nimelt kreeklased on kavalad olnud, nemad on mõeldud välja ühe huvitava legendi ja legend näis olevat nimelt selline. Et Türgist Aastal 1908 startis üks laev, mille pardal olid strateegilised objektid esiteks alkohoolsed joogid, siis tubakatooted ja naised. Ja see oli saadetis, mis siis pidi minema Sitsiilia maffiale koosa Nostrale. Ja järsku tuli kusagil Sakintuse saare juures. Vorm ja torm ning Kreeka rannavalve sundisid siis laevarannikule ning laine Uhtis siis selle laevavrakki ka. Ka kaldale, nüüd sellelt laevalt meeskond põgenes S ja põgenes kabuhirmus, sest nad teadsid, et laeva pardal on sellised objektid, mis ei ole just. Seaduslikku seadusesilma silmas pidades legaalsed. Nii, kreeklased tegid sellisest faktist sihukese pool muinasjuttu ja seda praegugi müüakse edukalt paljudele inimestele selline legendaarne ja huvitav ja põnev ja salapära sündmus. Ajaloos meeldib ja kõik tahavad seda vaatama minna, et õigupoolest ei ole ma veel kord kordan, ei ole tegemist mitte millegi muuga kui hunniku vanarauaga, mille peale on kirjutatud serbo, horvaadi ja venekeelsed roppused. Ja vot nüüd hakkas siis, kui ma seal laevahuku rannas olin, hakkas siin kõneleja saatejuhi Igor maasiku ajudes tiksuma sihukene pedagoogi kell. Ütleme niimoodi, et kuidas me saame viia lapsed silkavad ringi, ikkagi vaatavad, mida soditud laeva seina peale või selle vraki peale. Nii et noh, nojah, ei sobi selline asi, mitte kuidagi ei sobi nõnda. Mida tahes osatakse, sellest laevahuku rannast nii-öelda oma velg, kantu, kriik või kriis teha. Nii nagu meiegi üritame siin Velganduma Estoniat, täpsemini Welcantu saakintos. Laevasõit sinna oli, oli üsna spetsiifiline, sest tahan siinkohal rõhutada lugu Pet raadiokuulajad, Joonia meri ja minu arusaamise järgi ka Vahemeri on väga salakavala. Ilmastiku- ja veekäitumise ja lainetusega. Ning siis, kui sante sadamast sinna laevahuku randa sõitsin, siis ma pidin tõdema ka seda, et nii mõnedki laeva reisija klinkisid laeva peal, nii et laine oli päris päris terav, kõrge kuri. Muidugi pakutakse turistidele vaadata. Ta saab kiituse saarel ka seal asuvaid siniseid koopaid, aga see tegelikult ei ole mitte midagi muud kui üks optiline illusioon, mis on tingitud sellest, et kintose veed on äärmiselt puhtad. Sakintuse vahetus läheduses olevad veed puhtad päike paistab kuskil koopaaugus sisse tekitab optilise illusiooni ja inimesed käivad seda vaatamas. Muide, sealsed rannaveed on äärmiselt kalarikkad. Et näiteks siis, kui ma oma tükikese toonitsid, viskasin üle parda vette. Nii tulid kohalikud kalad, ma ei teagi, mis kalad nagu piraaja suure parvega. Seda toonitsid ka einestama. Mida öelda nüüd kokkuvõttes, enne kui käivitub meie viimane muusikapala, mille esitate. Imepärane, et Vicky andros sakintos on ilma igasuguste reservatsiooni deta koht, mida tasub igal endast lugu pidaval reisisellil minna avastama. Ja uskuge mind, see on kreeka päris armas kena pale. Kali nihta, öeldakse hea, kõige kindlam lugupeetud raadiokuulajad on öelda emakeeles head aega või siis itaalia keeles hari vedertz. Lugu.