Raadio kahe presidendiralli tõmbab tänasega joone alla, sest et poolteist nädalat kestnud presidendiralli siis presidendikandidaati tutvustav mälumängusari on jõudnud kuna finaalini nii nagu poolteist nädalat, on see juba olnud, nii on ka see täna, selleks, et võrdsed võimalused kõikidele kandidaatidele anda, on vestlus jagatud viide teemakategooriasse, kus kandidaadilt küsin ühe küsimuse. Meile põhja paras ka siis edasist vestlust pidada. Need kategooriad on järgmised. Eesti asi, vabariik, välisilm, popkultuur ja paaria kandidaat, selle küsimuse tõmbab endale loosiga. Ka praegune kandidaat on juba meil võtnud seal koha sisse, tema ees on 15 ümbriku, mis tähendab, et viies kategoorias kolm ümbrikku ja iga õigesti vastatud kategooria küsimus annab kandidaadile 20 punkti mis teeb selleks maksimumiks 100 ja mängu ehk siis ralli raadio kahe presidendiralli võidab enim punkte teeninud kandidaat Eiki Nestori all Allar Jõks on praegu seda mõõduvõttu juhtimas 60 punktiga. Aunad praegu jagamas kuldmedalit Marina Kaljurand, Mart Helme, Mailis Reps on aga teisel kohal praegusel juhul 40 punktiga. Kuidas lõpp, tulemus kujuneb, seda saate teada juba kell kaks, sest et siis on oma mängu lõpetanud siin stuudios Siim Kallas, kellele nüüd öelda tere. Tere, tere, ma ütleksin, et see on äärmiselt riskantne ettevõtmine. Pärast seda, kui ma olen olnud 13 aastat Nemo turniiri saatejuht ja palju muid mälumänge juhtinud, siis ma tegin otsuse, et mitte kunagi enam ma ei lähe vastama küsimustele, see tavaliselt läheb sellisel juhul väga halvasti, kuigi võiks mõne valdkonnaga, muidugi võiks olla vastupidi, minna, aga aga nende ühesõnaga saatejuht kuidagi võlus mind ära, ütles, et ei saa, et ole, olen siin ja vastan valmis ka üldiselt ütlema. Video, ja eks ma tõesti pidin käte peal kõndima ja muid imetrikke tegema selle jaoks, et Siim Kallas täna mulle siin külla tuleks, aga võin juba nii-öelda niimoodi pingete mahavõtmiseks, seda, et ka Mailis Repsiga ma pidin kõvasti võimlema Mailis siia külla tuleks mailis, eile käis muidugi oli täiesti kindel, et tema jääb nulliringi peale. Raivo kohe alguses ütles selle ära, et tema nagunii mitte ühtegi vastust ei tea, aga ta eksis sellepärast et sai ta kena 40 punkti ja no praegune seisund on niivõrd tasavägine, kui üldse saab olla. Et siin ma arvan, et ei ole siin vaja muretseda, mitte millegipärast, aga enne seda, kui me hakkame, ei ole vaja, aga piinlik on. Minu roll praeguses olukorras ilmselt on see, et seda piinlikkust võimalikult vähe teile tekitada ja ja eks me siis vaatame, kuidas see kõik hakkab välja kujunema, aga enne seda, kui me hakkame mängima, siis palun selgitage meie kuulajatele, et mis asi see siis nüüd täpsemalt hakkab välja kujunema, mida nüüd kommunikeeritud, et Reformierakonna juhatus täna sai kokku ja, ja siis Taavi Rõivas neile tegi siis sellise ettepaneku, et võtta vastu sotside läbirääkimisvõimalused ja nüüd ongi siis kaks kandidaati kahe erakonna poolt, kelleks on Siim Kallas ja Eiki Nestor, mis mäng see täpsemalt on? No kõigepealt ju kõik paljud meediaväljaanded, kor korrutasid, korrutasid kogu aeg, ma ükskord vaatasin aktuaalset kaamerat, kus 10 minutit järjest rääkinud, rääkisid ja kordasid kogu aeg ühte ja sama juttu, politoloogid kirjutasid, Riigikogus midagi välja ei tule. Ja noh, ehk tõepoolest on nii, et et kui riigikogus kõik lähtuvad sellest, et kõik jooksevad oma distantsi eraldi ja peavad seal saama tingimata selle võidupunkti kätte siis ju nagu ühist kandidaati ei teki ja ega siis seal valimiskogu, see asi teisiti pole, seal tekib täpselt, samas on olukord nii, et selline mõte tekkis, et siis erakondade esimeestel. Et anda siis kahele kandidaadile võimalus, siis esimene esimesel päeval siis võimalus Eiki Nestorile, et meie anname siis kõik kokku või tähendab meie mitte mina ei ole ei erakonnal või selle suure fraktsiooni liige ega ega olendid oli andmas, aga Reformierakond ja, ja sotsiaaldemokraadid annavad siis koos 45 alt ülesseadmiseks ja oletatavasti ka 45 häält, siis hääletamisel Eiki Nestori poolt. Kui nende läbirääkijatel õnnestub leida puuduvad 23 või pisut rohkem hääli, siis on Eiki Nestor esimeses voorus presidendiks valitud. Millest Eesti vabariigil kindlasti midagi hullu juhtub. Ja kui see nii ei lähe, siis teises voorus, ehk siis teisipäeva hommikul esitatakse siis mind sama 45 häälega ja siis on meie läbirääkijate küsimus, kas siis võiks saada nii palju lisa hääli, et riigikogus president ära valida, kuna kõik on ju kinnitanud peaaegu kõik on kinnitanud, kuigi viimasel ajal räägitakse, tuleb ikkagi väga tark oleks riigikogus president ära valida, kuna nii tegelikult kirjutab, et põhiseadus ja valimiskogu on ju tegelikult nagu nagu abivahend selleks, et noh, kui me räägime ja ma ütleksin, et terve see kampaania on muidugi olnud otsevalimiste kampaania, nii et kui me kõike seda nagu me tahaksime võita tuhandete tuhandete valijate hääli, isegi mõni kandidaat levitab postkastidesse saadetakse kalli raha eest tehtud trükiseid, millel nagu üldse on, mingisugune ei oska öelda, mis mõte sellel on. Et ühesõnaga minu veendumus on tekkinud, et selle kampaania käigus, et ma parem osaleks niisuguses kampaanias, kui on tegemist presidendi otsevalimistega, praegu see asi on ju tegelikult küsimus, kas 101 selle 101 sees on mingisugust võimalust kokkuleppimiseks ja Nende veetlemiseks on hoopis teistsugused argumendid kui näiteks avalikel valimistel. Rahvasuus seda kogu protsessi, neid läbirääkimisi parlamendis nimetatakse lehmakauplemiseks ja eks ta siin tundub ka, et eks ta päris selline korralik lehmakauplemine on, et kui näiteks, siis esimesel päeval nestorit ära ei valita, siis teil ongi siis lootus, et järgneva 24 tunni jooksul läbirääkijad räägivad piisavalt hästi läbi, kauplevad seda lehma sõna otseses mõttes või kaudses mõttes. Et siis järgmisel päeval oleksid toetusele teile koos. Ma arvan, me Eiki Nestoriga, kumbki ei pea ennast selleks lehmaks, kelle üle kaubeldakse. Kauplemine on pigem siiski natukene teistmoodi mõiste, see on, see on siis, kui kaubeldakse, mina annan sulle ühe pastapliiats, sina annad mulle teise pastapliiatsi ja, või mina annan sulle mingisuguse ametikoha, sina annad mulle ameti ka see, mida näha ei ole. Aga selle koha pealt on minu meelest see praegu me kokkuleppimine ja kauplemine või see, see kokkulepe on siiski väga-väga nii-öelda avalik ja väga selge ja ma arvan, et selline selline see asi on, et kellelgi ei ole seda viitekümmet ühtegi, enamgi veel, kuutekümmend kaheksat häält parlamendis, et et see üritus, minu arvates on see hea plaan. Kuigi jah, võib juhtuda, et, et see osutub konkurent, osutub valituks, aga ma arvan, see on selles mõttes hea plaan, et tähendab, see kampaania on kestnud nii kaua, kujutage nüüd ette, et Riigikogus ei toimu midagi, siis on veel kuu aega, eks ole. Ma arvan, et terve ühiskond, et see selle uue presidendi valimisel legitiimsust, ta peab hakkama siis nagu hirmsal kombel tõestama. Praegu oleks nagu see, et kui see nüüd ära tehakse, siis on selge see küsimus on lahendatud poliitiline, nii-öelda eliit, et paar sõna, aga ikkagi parlament on suutnud kokku leppida ja ma arvan, et see on terve poliitilise arengu seisukohalt. Hea märk räägiti poliitilisest eliidist, siseexiteid peetakse selles kontekstis selles selleks establishment'i esindajaks ja ja selleks, et riigikogus president nii-öelda ära tehtaks. No paratamatult oleks ju ja Keskerakonna abi selle jaoks või siis jah, Vabaerakond ja IRL üheskoos, aga kui rääkida keskerakonnas, siis nende juht riigikogus Kadri Simson ikkagi tahab seda trummi, et selle jaoks, et Kallas ära tehtaks riigikogus. Selle jaoks peaks vaatama valitsuskoalitsiooni ümber. Jah, see ei ole teema tegelikult ka mina olen läbi rääkinud ja kõigil on selge, et presidendivalimistega seoses valitsuskoalitsiooni teemat lauale ei panda. Vaadake, see on niisugune asi, et kui te tahate, et liita kokku kaks keerulist asja, sest ei saa sellega ühte lihtsamat ja, ja noh, need see kombinatoorika sellisel juhul ületab nii-öelda inimmõistuse piirid, et mismoodi seda kõik tehaksegi. Ühesõnaga minul nii-öelda erakonna poolt rääkimisteks antud mandaat ei sisalda läbirääkimisi valitsuse muudatuste üle. Sedasama on kindlalt järginud ka peaminister oma läbirääkimistest erakonna esimees. Ja noh, keegi ei küsinud seda siiski on eks ole, aeglane läheb enne kao, igasugused muudatused on võimalikud, aga täna on ikkagi küsimus selles, et täna on tegelikult küsimus selles, et kas see aga kui see president lõpuks valitud saab kuidas siis see, kes siis sellest nagu võidab ja kes siis sellest kaotab või isegi nii ei saa öelda, et mis saab siis pärast missugune saab olema see poliitiline olukord pärast presidendivalimisi. Ja ma arvan, et igaüks kalkuleerib just selles, ütles, et noh, kelle jaoks see tulevane president on täiesti vastuvõetamatu, kelle jaoks tulevane president on aktsepteeritav, kui palju on neid, kelle jaoks see tulevane president on aktsepteeritav, kui neid on Riigikogus üle 68 siis on seal valitud need, ma arvan, et see on rohkem selline, selline selline sisuline debatt, kuna presidendivalimiste käigus ei olegi õieti millegi üle kaubelda peale selle valitsuse, millega ei kaubelda See on teema, kus me saaksime arendada seda vestlustel, oi kui kaua, aga asume sellegipoolest mängu juurde ning teema number üks palun, et valiksite välja oma küsimuse. Võtame peal, mis siin, palun, et küsimus ikka, nad ei maksa mulle nii. Kusjuures, ega ma ei saa seda kuidagi pahaks panna, sest et ma näen, et kõik presidendikandidaadid on väga enesekindlad inimesed, sest et sugugi mitte esimene, kes võtab ise selle ümbriku ja hakkab seda ise avama. Aga sellegipoolest mina nüüd avasin selle, küsin teie käest sellise küsimuse. Trummipõrin. Siim Kallas, kes oli Eesti esimene e-resident. Mänguskoor on avatud, 20 punkti on käes ja niivõrd ruttu kogu see asi on ka käinud. Siim, te olete nüüd küsin juba enne ka öelnud, et teie et kui oleks Eestis otsevalimiste süsteem, et küljele, siis käiksid räägiksite inimestega sõidaksid mööda Eestimaad ringi kohtuksite omavalitsusjuhtidega, praegusel juhul ta seda ei tee, mõned konkurendid sees ka teevad, aga sellegipoolest ma küsin siis, kui te ka ei käi inimestega kohtumas. Kas teil on siis õige ettekujutus sellest, millised on Eesti inimese päris mured inimestel, kes ei ela Tallinnas? Ma ütleksin kõigepealt nii, et kui ma tulin Brüsselist tagasi siis nõudlus minu järele oli igasuguste esinemiste jaoks väga väga suur ja siis ma käisin hästi palju mööda Eestit ringi ja ma olengi kõik eestimaa kandid läbi käinud küll Ida-Virumaa, küll Põlvama, küll igasugused muud olen käinud läbi ja Pärnus ja tegelikult lugesin ühel hetkel kokku, et oli 150 esinemist mul olnud mingisuguse kevadeks. Jah, selle aasta alguses, mida on ikka väga palju, nii et noh, ei saa öelda, et ei ole ei ole käinud ja ei saa ka seda öelda, et ei saa aru, mis toimub, et eks see on, seda ma olen ka öelnud, et oma Eelmises kauges eelmises elus, kui ma juhatasin Eesti hoiukassasid siis ma nägin, olin sunnitud kogu aeg tegelema sellega, et oma asutust püsida, hoida, eks ole, et inimesed ära ei läheks töölt, et neid oleks seal võtta. Ja siis ma nägin niisugust ahastamapanevat vaesust ja viletsust, mida ma tänapäeval enam Eestis nagu ei näe. Nii et ei, see Eesti nii väga kehv välja ei näe, ju ikka on tähelepanelik vaatleja saab aru küll, mis toimub. Siim Kallas, kas te olete selline mees, et kui te käite no ütleme poes või olete kuskil nii avalikus ruumis, kui tuleb murelik kodanik teie juurde ja küsib küsimusi, mis tal hinges on, kas te olete rahulik ja jäätegi temaga vestlema või ta pigem viskate nina püsti Agnit edasi. Ei, ma vestlen temaga kindlasti, muide, ma ütleksin, et see on nüüd nagu nagu õpitud natukene omandatud sellest et tähendab, ma arvan, et see, mis te ütlesite, võib-olla kehtis kunagi aastat 20 tagasi, et ega, ega noh, inimestega jutuajamine või kuidagi mul on niisugune ettekujutus, et ma tegelikult pigem ei peatunud, aga täna ma vastupidi, kuna see on ka niisuguse tänase poliitilise kultuuri osa, et, et sinu juurde tullakse. Eile näiteks tulid ühed ehitustöölised, tahtsid minuga rääkida ja pilti teha ja muidugi me tegime seda pilti ja muidugi me rääkisime, et ei, ma kindla peale peatun ja räägin inimestega, see on kindel. Kas siin võib näha ka sellist, võib-olla väikest liikumist suhtekorralduslikus mõttes, et sellisest establishment mehest, kes ongi puutumatu ja selline tähtis kaugele jõudnud mees, et temast ikkagi muuta selline rahvainimene? Nojah, see on nüüd noh, kuidas seda nüüd kõike mõõta, eks ole, kui mind kutsutakse nagu esinema ja mul on paarsada inimest saalis ja kui nad on kõik minuga rahul seal siis siis ma olen seal, minuga saab rääkida ja saab küsimusi esitada, igal pool saab rääkida ja küsimusi esitada ja. Ma näiteks toon niisuguse näite, et et käisin filmi Need päevad, päevad, need olid need Pimedate Ööde filmi. Ei, see oli esilinastus, selle uus film, eesti uus film, näed, et need päevad, mis et ühesõnaga üheksasajased ajasid segadusse just ja seal oli, no ütleme ikka väga huvitav film oli, oli, oli see kõik see nagu see noorte maailm ja siis täiesti juhuslikult sattusin ühte Eesti väikelinna, sõitsime sealt läbi ja, ja sõjad, et see ei ole üheksandat aastat, see on ka tänapäev samamoodi. Eks seal natukene ikka ikka murettekitav küll, et, et kui seal oli see mentaliteet, et võib püütagi millegi pool, eks ole, kuidagi on selline, lähen õppima siis jätangi pooleli ja siis ma olen nagu probleem. Et seda, neid asju on ikka ühiskonnas. On, et inimestel tegelikult ju võimalused on, aga mingisugune mingisugune minnalaskmine ja kõrvale jäetuse tunne, tõrjutuse tunne, siis otsitakse asendustegevusi. Et see on kindlasti nagu probleem. Ai, ma tahtsin. Rääkisin pikalt, aga teie tahtsite, et noh, need inimesed minuga rääkima ei tulnud, ütleme nii, need vaatasid jah, kaugelt kaugelt ja natuke altkulmu, eks ole, nii et eks ta on. Ühel meil on oma kuvand, aga ma ei saa ka. Ma olen eluaeg armastanud pintsaku lipsu käia. Ega ma ei muuda siis nüüd oma kuvandit, et ma hakkan käima Adidase dressides igal pool. Liigume järgmise kategooria juurde, mis päris kenasti läheb ka sellega kokku. Jällegi, ma ütlen, et andke septembriga olla. Nonii, vabariik, küsimus kõlab järgmiselt. Nonii, siim kallas, see peaks olema nüüd küll küsimus õigele mehele mida on kujutatud viiekümnekroonise rahatähe tagaküljel. Eesti panga juhina ilmselt nägite neid päris palju. 100 seal oli, oli pankrannik. Tammsaarega viiekümnese peal Jeesus Maria, see on nüüd küll piinlik lugu, aga ma ausalt öeldes mul ei tule ototot, ototot esimesel siis oli ka Päär, see oli Tartus observatoorium. Taga küll 50 seal, noh väga piinlik. Ma olen isegi palju neid allkirju andnud nendele peale. Praegu. Mis meil seal veel oli? Meil oli ototot, tähendab, ei viiese peale oli Narva jõgi viiese peale Narva jõgi. Siis oli meil salapärast, lasevad 25 kroonine mille peal oli. Mis selle peal siis oli? Et seal oli Tammsaare, seda ma mäletan selgesti, aga, aga mis oli siis seal selle tagaküljel ja sajane, mis oli kõige IMF-i arvates kõigi maailma kõige ilusam raha. See oli pankrannik lained ja siis Koidula teisel pool. Jumal jumal, väga piinlik, et 50-l ei tule meelde. Väikese vihjena võin öelda nii palju, et teie toonase töökoha vägagi vahetus läheduses asus hoone, mis on seal kujutatud. Estonia teater, äkki, nii see on, just lubasin, et ei saa päris piinlikku olukorda jätta, nii et sellepärast lidega tuli. Et 40 punktiga olete praegu? No praegu lähebki vägagi rebimiseks, kas nüüd siis jääb see hõbemedal või või siis vaatame edasi, kuidas need asjad lähevad, aga siin lähipäeval on ilmumas üks raamat Toomas kümmeli raamat, mis puudutab neid samu 90.-te algusi ja VEB fondi. Ma küsin niipidi, et mitte väga sügavale selle teemaga minna. Arvata sellise raamatu ilmumisest praegusel ajahetkel, et see just nüüd välja tuleb. Aga kas ta juba ei ole väljas inimesed on seda näinud ja lugenud, on juba poest saadaval. Selle esitlus peaks olema siin nüüd lähipäevil niimoodi ametid. Kahe suurendada, see tähendab täna siis või eile koguni või ei olnud vä? Eile taheti seda vist ka Riigikogus esitleda, aga sellele pandi veto peale. No teate üldiselt on selle sõnavabadusega niisugune lugu, et, et hakka nüüd siin mingeid raamatuid ja väljaandeid takistama, ütlema, et see ei sobi. Inimene on kirjutanud, temal on oma versioon, tema usub teatud asju ja miks mitte siis kõik saavad ju vaadata, hoopis hullem oleks see, kui oleks mingisugune mingisugune lähtekoht, et ei, et seda ei tohi, mingisugust asja ei tohi avaldada, sest ega seal nüüd mingeid uusi paljastusi, nagu ma aru saan, ei ole seepärast, et uusi paljastusi ei saa lihtsalt tulla, kuna see materjal ju kõik on paksus riigikogu komisjoni aruandes sees, mida ma ka hoolega lugesin ja saab olla igasuguseid arvamusi ja müüte mida mult ka küsitud, aga noh, see on nagu igaühe oma nii-öelda suhtumise küsimus, kas nendesse uskuda? Nii et toomas või keegi teine raamatu seltskonnast ei ole teie käest mingisugust arvamusi või ma ei tea kommentaare käinud küsimas. Ei ole? Ei ole siiamaani küll keegi ei ole huvi tundnud. Aga nüüd on hoopis minu kord küsida küsimus, et me oleme jõudnud kategooreni number kolm, kus võtke Henrik, võite kohe mullad. Nojah, see on ka nüüd valdkond ilmselt, kus te peaksite tundma ennast nagu kala vees, raputad pead, aga ma pean praegu tõesti tunnistama, et kui Marina kaljurand siin käis, siis teda kahjuks vedas alt fortuuna, sest et sai ta päris keerulised küsimused. Teil on kuidagi praegu päris hästi läinud, peaks ütlema, sest et ega see küsimus noh, ma eeldan, et võiksite seda ikkagi teada. Ärge tehke niisugust sissejuhatust, siis on, kindlasti läheb viltu. Siim Kallas, kes on Euroopa Parlamendi president. Martin Schultz Sellega ei ole liiga palju vaja mõelda. Sedasi on sedasi see tõesti on, nii et Mul oli kohe siin endal ka ütlete seda suurem, see kirjutatakse, et nad pidanud midagi, mida nagunii lihtsalt küsimusi siis küsida, aga, aga 60 punkti Siim Kallas on kogutud. Selle kategooria juures ma olen küsinud ka teistelt kandidaatidelt, küsin ka teilt, mis on need teie arvates kõige suuremad poliitilised välispoliitiliselt väljakutse teiste jaoks? Ma arvan, et olukord saab olema keeruline isegi kui välismaalt väljakutse on meie liitlane, kõige suurem liitlane ja kõige kindlam liitlane, need on Ameerika Ühendriigid ja Ameerika Ühendriikide seisavad ees presidendivalimised, kusjuures noh, kui Donald Trump võidab, siis on üks maastik, aga ma ütleksin ka seda, et kui Hillary Clinton võidab, siis Ameerika Ühendriigid selle valimiskampaania käigus on tulnud ilmsiks väga suur lõhestatus. Ja tal saab olema ka palju sisepoliitilisi pingeid, millele ta peab väga hoolega pühenduma. Nii et vastavalt sellele ma oletan, et nii või teisiti Ameerika Ühendriikide huvi välispoliitika vastu vara väheneb, mis tähendab, et meil tuleb veel rohkem olla olla valvel kõigi nende asjade suhtes, mis meile võivad kuidagi probleemiks kujuneda, noh kõik koostöö näiteks NATO teiste riikidega ja nii edasi, see on see, ma arvan, see peamine peamine küsimus ja muidugi teine peamine küsimus on teine meie nii olla rahvusvahelise olemise tugitala ehk Euroopa liit, noh, täna on ikka see, et et ega keegi täpselt ei tea, kuidas brittide lahkumine siis nüüd ikka mõjutab ja keegi isegi britid ise ei tea veel seda, et mismoodi see taktika siis on. Need jälle on see küsimus, kus kus on tegelikult ikkagi valikud, on need valikud, mis on kunagi varem tehtud, mida aeg-ajalt kiputakse praegu tegema, see meid ei puuduta. Hoiame eemale, küll nad seal küll need sakslased asja ära lahendavad ja nii edasi ja, ja lõpuks jääd nagu märkamatuks, nii nagu jäädi siis kui Eesti hääletas. Rahvaliidu rahvasteliidu julgeolekuklausli vastu, ühesõnaga klausli tühistamiseks poolt. Ja noh, kõik justkui meinstriimiga kaaslased ja siis, kui seda klausel ei olnud muidugi kaugelt nii tugev kui tänane NATO, aga aga ikkagi ta, ta, ta tegelikult killustas selle julgeolekumaailma. Nii et ma arvan, et, et see on see küsimus ja see on, see, on see ka uus Eesti juhtkond, ma ei ütle president ainult, vaid kõik välisminister peaminister, parlament, et peab olema nagu väga valvel, et me, me ei läks üksi ja me oleksime ikkagi mingisugustes suurtes kooslustes aktiivne tegija mitte ka nii, et suur kooslus ütleb, et kuulge mis asja nad ajavad ainult oma asja, nendel ei ole üldse mingit huvi, mingit solidaarsust, meiega näod meie muresid üldse ei arvestanud, aga meie siis ka nende muresid ei arvestada. Siim Kallas, kas te kujutate ette, saades presidendiks võtta Eestis riigivisiidil vastu USA president Donald Trump? No siin tuleb jälle öelda seda töötame nende inimestega, kes meil on. Kui Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, siis Eesti vabariigi juhtkond ega president kindlasti ei ütle, et kui Donald Trump tahab Eestisse tulla, ärgu tulgu võtta, meile ei meeldi, see on ikkagi Ameerika Ühendriikide president, muidugi Ameerika ühendriigid on ka institutsionaalselt väga tasakaalustatud riik, et ega see president ka kõike üksinda ei tee, kuigi tema võim on tegelikult ka tohutu. Nii et siis võtame vastu, kui ta tuleb. Mida te välja pakuksid, kui teil oleks selline pidulik dinee, mida siis spetsiaalselt just nimelt härra Trumpile pakkuda? Vot see on vist küsimus, kus ma ei oskagi midagi tarka vastata, sest et et võib-olla on ka see nüüd, et alguses oli see tohutult põnev, nagu, et mis sulle Misty needel, mis pakutakse, aga siis sa lõpuks, kui neid palju, eks ole olnud eriti näiteks, et ütleme, et 22 eesistumist ja 22 eesistumiseks tabamise tähtsamaid üritusi oli lõuna või õhtusöök, mille pakkus siis vastav riik. Euroopa Komisjonil on muutunud niisuguseks kapriis, eks vaatad, et kes siis nagu kõige paremini toidab ja kuidas siis toidab. Et ega sedasorti rahast, kes käivad koos presidentidega ja üldse kõrgel rahvusvahelisel tasemel, on raske millegagi üllatada, nii et aga kõik otsivad muidugi mingisuguseid rahvuslikke niisugusse prioriteete. Ma võin rääkida siin, et, et väga hästi anti süüa Leedus ja mis seal oli, oli üks asi, mis oli, seal oli väga palju oli kukeseeni ja kukeseeni on tehtud, ma ei tea siis ka nagu no lisand seal taldriku peal ja ja siis oli, oli see oli selgelt nagu midagi meie oma, sellepärast et minu Hollandi kolleeg Nely Kruus küsis, et kust need seened ja siis me kõik hakkasime rääkinud, me käime ise korjame seeni ja üldiselt, et see on väga populaarne ja siis ta läks mustvalgeks, küsis, et kuidas te teate, missugused seened sünnivad süüa, et kuidas ise käituma, metsas seeni korjamas. Sa mõtled, et Hollandis on üldse paar puudu, eks ole, siis seda nagu ei käi, aga seega, et kuidas ikkagi ja siis leedu, mis asepeaminister või kes seal meie lauas oli, ütles, et teate kõiki seeni võib süüa, mõnede puhul tuleb arvestada, neid saab süüa ainult üks kord. Siim Kallas, aeg tiksub, armutult. On tarvis liikuda järgmise kategooria juurde. Siim Kallas, et on aeg panna teie teadmised proovile popkultuuri osas, mis puudutab Eestit, küsin teie käest, milline Elvas toimuv muusikafestival tähistas sellel aastal oma kümnendat sünnipäeva. Ja siin ma jään jänni, ma ausalt öeldes küll ütlen, et ma kuskilt midagi lugesin selle kohta. Ja üldiselt on väga tore, et Eestis on väga palju muusikafestivale, eriti igasugustes kohtades, aga ma küll, kui te ütlete, siis mul tuleb meelde, aga ma ei kujuta praegu ette, et ma seda tean, olengi nagu polegi nagu nagu teadnud seda tõenäoliselt, et minu, minu huvid on rohkem selle jazzkaar ja üldiselt oluline on see, et me oleme ikka nii meeletult kaua ära olnud, et me oleme nüüd hakanud ennast järele võtmata teatrietendused ära näha, mis on, mis on siiamaani nägemata ja vanasti me käisime väga palju teatris ja, ja neil on nii palju asju, uusi asju on, et neid ära vaadata, aga aga otse popkultuurimuusikafestival on mul nagu. Kuigi ma arvan, et, et see on väga tihti nii, et kui te ütlete nüüd A jah, oli küll niisugune asi. Kas pakute praegu midagi välja? Ei paku vist isegi midagi välja küll, kuigi ma tõesti ei kujutaks teid seal koos kaasaga ette, sest et tegu on Eesti hiphop festivaliga ja vot vot nüüd tuli meelde jah, aga. Aga hea küll, tähelt popp on Turasid, ma tõlkisin praegu siia selle juurde, et aga nimetage mõni eesti hiphop artist. Ma võin ju nagu Shan, ma jääks ka, ma, ma arvan, ma panen nendes andvatega mööda, öeldakse räppar, eesti räppar Genka Kõrvits. Nii see on ja ma arvan, et sellega kastanid tulest välja toodud, aga liigume nüüd viimase kategooria juurde. Maarja seega. Jarek Kasar, nii see on ja peaks ütlema, et jällegi üks läbiv taktika kõikide kandidaatide poolt on see, et paljude kandidaatide poolt, et valida kõige pealmine ümbrik, nii et et on sarnasust, kui palju. Aga Siim Kallas, viimane küsimus raadio kahe presidendirallis, mis kusjuures määrab ära selle, et kas presidendi koht raadio kahe võtmes jääb jagamisele või saate teie raadio kahe presidendiralli tulemusena siinseks presidendiks Siim Kallase, milline saareriik on olnud kirjanik Ernest Hemingway peamine inspiratsiooniallikas. Selle vaat siin on nüüd niisugune lugu, ma tean seda, see on kuuba, eks ole, on olnud ja siis ta on elanud, elanud Kiivestis, kus on võimalus ka käia, et noh, tegelikult vist ikkagi tuleks siin öelda, et see on Kuuba mitmel pool seal olnud, aga, aga noh, kuuba sealt ta on kirjutanud ka vanamees ja meri on kirjutanud neid neid lugusid just nendelt kalapüügiasjadest, niiet tegelikult vist on Kuubas õige, aga päris faktiliselt ta ikkagi kõige rohkem elas kiiresti ehk siis Florida lõunatipust, mis on ka saar, aga muidugi see on Ameerika ühendriigid Esimene vastus Kuuba, mis ma arvan, et võist nimelt lugeda teie vastuseks on õige, mis tähendab seda, et Siim Kallas hirmul on suured silmad, teie kartused, teete siin tõesti endale suurt piinlikust sugugi tõele ei vastanud, palju õnne, presidendirallisaade, koheselt helistada 80 punkti, mis tähendab seda, et olete selle ralli võitnud, muidugi, päris valimised on veel ees ootamas. Päris valimised on ees. Ma nüüd ei teagi, mida, mida teile öelda, palju õnne selle kõige puhul. Õnn on iga inimese enda teha suurest ja õnn on nagu öeldakse, vanasti küsiti, et mis on õnn, eks ole, siis kõige kõige lihtsam vastus oli, et see on biovool ajus. Aga tegelikult tõeline vastus on muidugi see, et see on tasakaaluasend, mis ongi, mille poole looduse alati püüdleb, mis, mida kunagi ideaalina ei saavuta, eks ole, aga see, et, et noh, ütleme inimene võib olla väga õnnelik, istudes aiakse kaldale, pannes jalad vette ja ja lasta lasta veel vuliseda ja, ja, ja mõni mõni inimene ei ole, ütleme noh, me teame ju maailma kuulsusi, filmitähti ja muid, kes kes lõpetavad elu enesetapuga, sest nad ei ole, nad on väga õnnetud. Aga noh, sai küsida, et Jeesus, Maria, teil on ju kõik olemas, aga näed, ei ole midagi, jääb puudu. Kas midagi on Eesti vabariigi presidendi koht? Ei ole, see on tasakaalu asenda, ma olen. Kui presidendiks ei saa, siis ma olen Siim Kallas ikka edasi ja üldiselt iseendaga rahul. Aga siiski natukene esitate mulle sellise mulje, te meenutasite mulle mind ennast, see oli see, et et kui on tulemas matemaatika kontrolltöö, siis ma ütlen, et ei issand, et oi, nüüd ma kindlasti põrun seal täiesti eelmisel päeval, no niimoodi muretsen ja siis lähen ja teen mängleva kergusega ära ja see on peaaegu et maksimumi, nii et samamoodi ka teiega. Aga peab närveerima ma just täna seal Delfi sellel debatil oli üks asi, et midagi kõne. Ja Ma kunagi kalkuleerisin, et ma olen pidanud, ütleme paarikümne aasta jooksul umbes noh, suurusjärk 1000 kõnet ei ole ühtegi kõnet, mille eel May närveeriks ikka ja see on mingisugune niisugune ebausk, et kui sa ei närveeri, siis läheb asi halvasti, ma arvan, eksamitega on sama lugu nii palju kui ma ülikoolis alati kui ma läksin eksamit tegema ja, ja pabistasin siis mul läks hästi kuma eib abistanud, siis tegelikult läks ka hästi, aga. Kas 29. augusti ees on ka väike närv sees? No ikka on jah, aga teistpidi jälle ei saa ühtegi asja ka nagu võtta selles mõttes põleda sinna, et siis nagu nagu noh, ütleme nagu siin olümpiamängudel vaatasid, kas korvpallis kaotas, et inimesed nutsid, eks ole, et kindlasti mõnuta. Siim Kallas, nii nagu ka teistelt kandidaatidelt, palusin ka teelt valida välja see nii-öelda autoroolis kuulamise lemmiklugu. Teil konkreetset lugu ei olnud, aga oli välja pakkuda üks artist. Artist, jah, no siin ükskord mult küsiti, et mis muusika mulle meeldib, mõnu muusikaline maitse ulatub väga laialt, võib-olla see hiphop ongi asi, mis ei ole nii väga, aga noh, tegelikult kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis on ikka ikka tegelikult on see nagu päris süvamuusika, et see mind väga nagu rahustab ja kuidagi ma tunnen ennast väga hästi suuri, eriti saalide suuri orkestreid kuulates ja muidugi on džäss džäss, kus ma natukene ise kääksutavad ka pilli ja, aga siiamaani on see ikka ja, ja eriti sinna svingipoolne džäss, aga täna k ike eesti džäss teeb väga häid asju, mis on, on siin noh, see on, tehti kava sellest tormise muusikast näiteks oli lihtsalt suurepärane, lihtsalt suurepärane. Nii et, aga noh, ütleme ilusaid häälega, laulja, kes džässis palju mõjutanud Ella Fitzgerald. Et kui temalt midagi kuulda, siis ma oleksin väga nõus. Ela lugu samuti kohe raadio kahe eetris, kui saate Eesti vabariigi presidendiks, loodan, et jätkatega roosiaiatraditsiooni ja siis kutsute sinna ka Genka, kes sellel aastal seal esines ja saate ennast rohkem kurssi viia hiphobiga. Seda üldiselt rituaalides tuleb suhtuda lugupidamisega.