Raadio kahe uudistemagasin agenda jätkab presidendikandidaate tutvustava mälumängusarja ka presidendiralli. Selleks, et tagada võrdsed võimalused kõikidele kandidaatidele, on vestlus järgneva 45 minuti jooksul jagatud viide teemakategooriasse. Mis tähendab seda, et küsin kandidaadilt ühe küsimuse, mille põhjal ka siis edasist vestlust saan temaga pidada. Et kategooriad on järgmised. Esimene kategooria on Eesti asi, ehk siis kõik oluline kodumaast. Teine kategooria on vabariik ehk 25 aastat taasiseseisvunud Eestit. Kolmas on välisilm, olulisemad sündmused ja nimed välispoliitikas. Neljason, popkultuur, ehk siis on need teemad, mis ennekõike kõnetavad eesti noori ning vaaria ehk siis siit nurgast ja sealt nurgast neid erinevaid küsimusi. Kandidaate tõmbab küsimusel loosiga ja iga õigesti vastatud kategooria küsimus annab 20 punkti, mis teeb maksimaalseks punktiskooriks Nono 20 korda 500 punkti. Mängu ehk ralli võidab enim punkte teeninud kandidaati ja kes selle mängu raadio kahe presidendiralli võidab, see selgub juba järgmisel teisipäeval. Esimeses osas. Esmaspäeval astus üles Eiki Nestor, kes kogus 60 punkti. Eile oli meil siin külas Marina Kaljurand, tema praegu jääb teist kohta oma 40 punktiga ning täna kolmapäeval asub võistlustulle Allar Jõks. Tere Allar. Tere. Tere. Kõigepealt pean ära mainima selle, et meie vestlus on täna lindistatud kujul ehk siis mõningase sellise eelis ja see teile annab seteks otse-eetrinärv väga, nagu me näeme, ütleme telesaadetes, mis on otse-eetrimälumängud. Eks see ikkagi annab ka oma pitseri juurde. Aitäh, kuna siin ju toimetus sõltumatu toimetuse minu valesid vastuseid välja ei lõika ja uusi õigeid asemel ei pane, sest ma arvan, et see eelis on illusoorne. Aga enne võistlusesse asumist Allar teie teenit oma igapäevast leiba advokaadina, kuidas te mahutate oma kiiresse advokaadi töögraafikusse, selle suure eesmärgi, et kandideerida presidendiks? Suvel on olnud võimalus puhkuse käigus need presidendikampaania asju suuremalt jaolt teha, sest olen advokaadibüroos kohtuvaidluste töörühmas ja kohtuvaidlusi suvel väga palju ei ole, sellepärast et kohtud puhkavad. Nii et ma olen saanud kasutada oma puhkus, kui ka ühitada advokaaditööd ja siis seda kampaaniat täna ka tulin hommikul büroost, pärast lähen sinna tagasi, kohtun klientidega. Nii et ei pea kuidagi lõhki ajama miskit graafikut. Eks ta pingelise muidugi on, sellepärast et kasvõi intervjuud, sellised arutelud, sellised saated nagu täna siin raadio kahes, et nendele tuleb pühenduda ja see võtab kõik paraku aega, et ma arvan, et ma ei ole 25 aasta jooksul nii palju meediaga suhelnud kui nüüd pooleteist kuuga kuival, hea pinge täna ja te olete, kuna ma olen kohtuadvokaat ja kuna ma olen õiguskantsleri, kohtunikuna erinevates olukordades on, siis ma arvan, et ma olen täitsa okei, pingetaluja. Räägime ühest teemast veel ilmselt mille osas on ka avalik huvi praegu väga suur. Möödunud reedel ülesastumine arvamusfestivalil üks selline nali või ääremärkus, mis te seal tegite? Nõelgem pärast seda, mida teie sõbrad on teile öelnud, kas nad on löönud teiega nukke kokku või öelnud, et dollar, võta nüüd natukene tagasi? Sõbrad on mulle öelnud, et Allar, sa ei ole Eino Baskin, Eino Baskinit ei saa, ehk kõik on öelnud, et see ei olnud nii hea nali, et seda otse-eetris sellises keskkonnas öelda. Ütleme nii, et sõbrad ei ole mind maha jätnud, aga, aga ma hindan sõprade juures otsekohesust ja sellist kriitikat. Aga kas see, et sellest naljast tuli nii suur meedia torem, et feministid tõusid tagajalgadele, kas oli teil ootuspärane? Sellel hetkel, kui ma seda ütlesin, loomulikult ma ei näinud seda ette, kui ma oleks sellel hetkel seda ette näinud, siis ma oleks võib-olla veelgi veelgi põhjalikumalt kaalunud, et mida ma oleks öelnud, aga ma ei näinud, et see nii suure vastukaja leiab, aga aga samas arvestades seda, mis, milline Eesti on aastal 2016 2015, kui igalühel on iga asja kohta võimalik oma arvamust öelda, siis ma arvan, et see on tegelikult normaalne. See normaalne, et inimesed avaldavad arvamust ja kui nad ei saaks presidendikandidaadi sõnapruugi kohta arvamust avaldada. Ma arvan, et see oleks ka Kui te nüüd ise seate ennast roll, et teist võibki saada järgmine Eesti vabariigi president, et kas te peaksite ennast päriselt ka piirama hakkama, et see Allar Jõks, kes on muidu selline muhe teatud seltskondades ja laseb olla iseendal esiplaanil, kas te peate seda, Allar Jõks hakkab natukene kärpima. Iga amet paneb sulle teatud piirid pannud õiguskantsleri amet, kohtuniku amet on mind piiranud ja selge see, et ka vabariigi presidendina ma ei saaks täpselt olla see, kes ma olen, aga see tähendab ka seda, et ma muutuksin nüüd kuidagiviisi teistsuguseks, et ma muud tun igavaks või, või liiga kammitsetuks. Aga kindlasti tuleb 10 korda rohkem mõelda, enne kui öelda. Üks, kõige olulisem asi, kus midagi öelda Eesti vabariigi presidendil on 24. veebruaril, kas võib oodata, et teie kõnet ei oleks iga vaid vaid pigem kaasa tõmbavad ja mõtlemapanevad? Ma usun küll, et oma kõnedesse ma tahaksin panna panna suurt pilti, ma tahaksin, et see kõne oleks selline, mis inimesi köidaks ja innustaks. Ja ma olen tegelikult ka suurte massides kõnesid pidanud, selliseid, mis on inimesi inimesi ka innustanud, võtame kas või 2010. aastal ühtse Eesti suurkogu ja, ja selle sellele kõnele ma olen saanud palju tagasisidet, noh, mõnele meeldis, mõnele mitte, aga mõned on selle tõttu muutunud võib-olla ühiskondlikus elus aktiivsemaks. Aga aktiivsed on ka meie kuulajad ja ka Eesti rahvusringhäälingu portaali lugejad, sellepärast et kogu seda mängu, mida me siin mängima hakkame hakkab, saab olema võimalik kaasa mängida, aga portaalis, nii on juba Eiki Nestoriga sadu inimesi rinda pistnud, samuti ka Marina Kaljurannaga eile ja seesama võimalus saab ka realiseerida ka täna, kui lähevad selle saatma küsimused portaali üles, aga alustamegi pihta ja esimene kategooria. Hendrik number üks, ma võtan selle isetegemise. Nii, esimene teine kategooria esimene ümbrik on valitud. Küsimus number üks kõlab järgmisena. Linn sai omale 1939. aastal nimeks lahe. Hea on seejuures see, et ma annan kolm valikuvõimalust, see on kas Sillamäe Paldiski või Kärdla 39 aastal fondidele nimeks lahe, aga siis kuidagi kadus lihtsalt ära ja seda ei mäletata enam niivõrd palju selle nimega. Aga siiski, mis linn see oli? Lahe, Sillamäe, Paldiski või Kärdla? Ma peast seda kindlasti teha ei tule nagu tuttav ette, aga kui ma kasutaksin natukene oma mõtteaparaati, siis ma pakuks, et see võiks olla Kärdla. Kärdla see paraku ei ole, on Paldiski see koht, mis lahe ääres sedasi kaunikesti oli, et kui üheksandal aastal võeti vastu otsused, seda laheks hakatakse kutsuma, aga sedavõrd laheda ilmselt täna ei ole, et teda raheks kutsutakse. Pole hullu midagi, esimesed 20 punkti praegu küll teenimata, aga kogu mäng on. Ei ole võimalik saada, aga teisalt on veel võimalik käega Eiki Nestorile veel pika puuga ära teha, et ei ole veel mitte midagi kadunud, aga allar, küsin hoopis sealtpoolt edasi, et kui palju te ise olete nüüd mööda Eestimaad ringi sõitnud ja sellist suhtlust ja lobitööd teinud omavalitsuste juhtidega, et kui läheb vabariigi presidendi valimine valimiskogusse, siis võimalikult paljud inimesed teie poolt hääle annaksid. Ma olen nüüd pooleteist kuu jooksul natuke üle 7000 kilomeetri mööda Eestimaad ringi sõitnud nii lõunas, põhjas, idas, läänes arvan, et kohtunud olen üle 100 vallajuhiga või linnajuhiga. Ja mis on nende kohtumiste juures on kõige mõnusam see, et sõltuvalt sellest, kuidas see presidendikampaania läheb, ma olen tunud kohtadesse, kuhu ma võib-olla muidu ei olekski Eestis sattunud ja näinud, milline on elu Tallinnast kaugemal, sellepärast et kui Tallinnas olla pea peavoolumeediat jälgida, siis elu paistab ühtemoodi, aga, aga näiteks Tõlliste vallas Taheva vallas või või siis Mäetaguse vallas Ida-Virumaal hoopis teised mured. Käisin näiteks Tõlliste vallas, kus selgus, et kui lihtsalt torm juulikuine torm, siis 11 päeva leid, inimesed elektrita, see jõudnud kusagil Eesti peavoolu meediasse. Tallinnas olid hädad selle veeuputusega ja mida kaugemal Tallinnast oled, seda, seda rohkem näed, seda ütleme ka tegelikku peegeldust, eestimaalast. Hea küll, see elektrinäide oli väga hea selles mõttes, et me ei kuulnud võib-olla tõesti seda Tõlliste vallast, et selle probleemiga inimesed olid kimpus. Aga no see oli Forsmosoor, midagi sinna teha ei saanud, aga millised on need probleemid, mis on päris Eesti inimestel millest me võib-olla ka peavoolu meedia sedavõrd palju ei räägi, aga millele tuleks tähelepanu pöörata? Nendes valdades, kus ma olen käinud, seal ei ole probleemid inimestel mitte selles, kui palju pagulasi vastu võtta, kas neid võtta kooseluseadus, neid inimesi ka seal ei ole minu kontaktide põhjal kõnetanud, seal on probleemid hoopis selles nendel mis saab koolivõrgust. Vallad ühinevad. Mis saab sellest põllumajandusest, mida teha maaelu arenguks? Kuidas piirata seda, et inimesed lähevad ära nii paljudesse valdadesse? Olen näinud suuri kolmekorruselisi maju, mis on lihtsalt tühjad, mille, mille võiks lammutada, kui, kui sinna, kui siin on mingid elu sisse ei tule. Need küsimused huvitavad inimesi, mis saab maaelust järgmise 50 aasta pärast. Kui presidendikandidaat Allar Jõks käib inimestega kohtumas ja kui ta kuuleb ka neid muresid, mida siis saab Allar Jõks nende peale vastata. Ma olen kõigile öelnud, et vabariigi president ei saa tõsta piima kokkuostuhinda teravilja kokkuostuhinda selleks et põllumajandust turgutada. Vabariigi presidendil puudub ka, kui tal ei saa olla oma majandusprogrammi, sest tal ei ole vastavaid hoobasid. Aga ma olen öelnud, et vabariigi presidendi roll on pöörata prožektor kuhugi valdkonda, kuhu ta tahaks, et nii valitsus kui riigikogu, kohalikud omavalitsused oma tähelepanu pööraksid ja olen toonud korduvalt seda näidet, kus Lennart Meri pani prožektori Tallinna lennujaama tualetile, kus ta andis intervjuu. Selle tulemuseks oli ju see, et Tallinna lennujaama hakati remontima renoveerima, tehti sellest korralik Eesti nägu, korralik värav. Eestile Lennart Meri võtnud kellud kätte ei kutsunud kokku, koosolekud aga ta talle omasel loomingulisele ettearvamatu moel. Juhtis tähelepanu asjale, millega tuleb tegeleda. Sellised võimalused on kõigil presidentide olemas. Tänapäeval me seda lennujaama teamegi kui Lennart Meri nimeline, hästi Tallinna lennujaam, aga mis te arvate, millises väikses asulas võiks kunagi siis teie bareljeef püstitada? Millise omavalitsuse hoone peale? Naljaga pooleks võib öelda, et, et see võib olla kullamaa keskkool, kus ma olen keskkooli lõpetanud. Aga ma arvan, et olulisem kui bareljeefiga olulisemad kui mälestusmärgid on, on inimeste tänu sellele, mida üks või teine president on teinud. Läheme nüüd aga 25 aastat ajas tagasi hakkame rääkima iseseisvuse taastamiseks taastamisest ehk siis järgmine kategooria. Allar on mulle ulatanud järgmise ümbriku järgmise küsimusega kategooriast vabariik ja ja see kõlab järgmiselt. Mis aastal lahkusid viimased Vene väed Eestist 1994? Vastus on õige, aga kas te teate ka kuude kuupäeva mulle öelda? See oli augusti lõpp. Täpselt nii. See oli 31, August aasta 94, mis tähendab, et punktiskoor on avatud 20 esimest punkti on käes päris lahe. Aga Allar, rääkides sellest ajast, minnes küll 94.-st aastast kolmandad tahapoole räägime aastast 91 ja 20.-st augustist. Millised on teie mälestused selle konkreetse päevaga? Ma olen seda päeva Postimehele paar aastat tagasi kirjeldanud siis ma käisin nagu selle detailides läbi. Käisin Haapsalu kohtus vaatamas, millised olid need kohtuasjad, mida ma tollel päeval lahendasite. Pilt oli tegelikult selline, mul meeles. Ilus päikeseline päev Haapsalus lahe ääres, väike viik, võib-olla, kui te olete seal käinud. Vanas elamus oli Haapsalu rajooni, siis oli vist Lääne maakohus ja mina olin seal noor kohtunik. Ma olin sellel ajal just ülikooli lõpetanud, 26 aastane. Ja enne seda olid toimunud rutiinsed õigusemõistmiseks selliste Igapäevaste kohtupidamist. Seal olid abielulahutused, varalahutused, moosivargused, peksmised, ööklubis kauplustesse sissetungid, et saada pudel viina või ei või, või võid. Ja sellel päeval oli täiesti tavaline. Ma arvan, et ma nägin hommikul, kuna ma ärkan varahommikul üles. Ma nägin seda Ostankino televisioonist seda pressikonverentsi või kuulsin seda muusikat ja siis, kui ma tööle läksin siis mulle helistati, justiitsministeeriumist öeldi. Härra Jõks, palun ärge lähipäevadel Haapsalust ära minge või olge, olge valmis ka nädalavahetustel. Selleks et võib tulla erakorraline õigusemõistmine. Ja siis ma ei mõelnud selle peale, ma olen selle peale pärast aastaid hiljem mõelnud, mida mõeldi selle all, et erakorraline õigusemõistmine. Kas erakorraline õigusemõistmine nii öelda juristide poolt võitu tšistide vastu? Ja see niimoodi läks, et ega seal õiget õigusemõistmist teha ei saanud, istusime seal kolleegidega, mõni tuttav advokaat oli ja jälgisime uudiseid, mida Haapsalu lehed kirjutasid Haapsalu raadio. Ja niimoodi õhtuni ja mul on meeles, kui õhtul läksin võib-olla kella kümne-üheteist ajal koju täpsundas üürikorteris, seda väike üürikorter oli seal tol ajal, siis tuli see vabanemine, kui oli kell 11 õhtul, tuli see ülemnõukogu otsus. Nii et ma olin siis tööl. Järgmisel päeval läksin tööle ja inimesed on küsinud, kas kas siis oli mingisugune teistsugune tunne. Tegelikult ei olnud teistsugune tunne otseselt sellepärast, et et järgmisel päeval mõistsin ikka õiguste ENSV Eesti nõukogude sotsialistlik vabariigi kriminaalkoodeksi alusel, aga tegin seda juba Eesti vabariigi nimel. Kas sa nägid neid ülemnõukogu hetki ka ETV vahendusel? Ja, ja kui ma läksin koju, siis ma vaatasin seda, mul on, mul on meeles, et ma seda vaatasin, kas siis pisar silmanurgas? Väga ilus oleks praegu öelda, et oli aus vastus on, ma ei mäleta. Aga ütleme, sellised liigutavad hetked iseenesest. Ka mulle mõjuvad ja mul kurku ja ja, ja rääkida on raske, aga kaust vastanud, ma ei mäleta. Aus vastus ilmselt oleks ka järgmiselt kategooria puhul teile öelda, et ega vist välispoliitika ei ole see kõige suurem tugevus teil. Ma ei ole sellega nõus, sellepärast et seda on nagu hästi tihti minu käest küsitud. Ma küsin, alati, vastad, mis asi on välispoliitika? Välispoliitika on ju tegelikult üks võimalus või üks viis tagada Eesti julgeolek. Ja kui me välispoliitikast räägime, siis on välispoliitika, mille suunad töötab välja, viib ellu. Vabariigi valitsus viib ellu. Välisminister. Eesti vabariigi president ei käi NATO tippkohtumistel Euroopa ülemkogul Euroopa liidu üritustel. Sellepärast et Eesti on mitte presidentaalne riik, vaid parlamentaarne riik. Seetõttu presidendi roll välispoliitikas ei ole nii suur, kui seda tahetakse kujutada ette. Sellepärast ega vabariigi presidendil ei ole võimalus nüüd välispoliitilist suunda muuta, öelda, et, et menüüd otsustame, muudame oma põhimõttelist liini ja me enam ei taha olla NATO-s või tugevas tugevat NATOt, ei taha, see ei ole ju võimalik. Ehk see mängumaa, mis on vabariigi presidendil välispoliitikas ei ole nii suur, ei kujunda välispoliitikat. Ja mis on presidendi puhul oluline. Ma arvan, et presidendi puhul on oluline see, et põhimõttelistes küsimustes võtab seisukoha. Ma arvan, et vabariigi president ei peaks teadma, kuidas Süüria konfliktis neid erinevaid osapooli. Kuidas neid teatud juhtudel peaks. Millist praktikat taktikat nende suhtes peaks rakendama. Vabariigi presidendil peaksid olema põhimõtted, millega ta kaitseb Eesti põhiseaduslikku korda ja toon ühe näite. 2005. aastal. Eesti ja Venemaa sõlmisid piirilepingu. Ja mina olin siis õiguskantsler. Ma ütlesin, et sinna piirilepingusse tuleb teha viide Tartu rahule, sest kui me viidet Tartu rahule ei tee, siis võib oht olla, et Venemaa mõistab seda sellisena et Eesti on Tartu rahu põhimõtetest loobunud. Oioi, kuidas mind rünnati, siis öeldi, et Allar Jõks ei tea välispoliitikast midagi. Segab pragmaatilist välispoliitik. Aga see oli põhimõtte küsimus, sest kui me loobume Tartu rahust, siis ei ole Eestil mitte millelegi pärast toetuda. Nii et see on nagu üks märk sellest, mis on minust kui õiguskantslerist jäänud välispoliitikasse. Ja olen töötanud kaheksas riigis ÜRO eksperdina, see tähendab tegelikult seda, et sa pead kahe-kolme nädalaga arusaama selle partnerid, kes sul on murest aitame teda lahendada see ja veenda teda nendest lahendustest. Ma nõustusin ÜRO eksperdina, kuidas üles ehitada inimõiguste kaitseorganisatsiooni, nagu on Eestis õiguskantsleri institutsioon ja see on andnud mulle õiguse öelda, et et ma tean, kuidas oma välispartnereid veenda. Te tõite tegelikult väga õige punkti siin välja, mis puudutab presidendi rolli Eesti vabariigis, et mulle tundub, et senised debatid ja arutelud kandidaatide vahel ka, mis on peetud, need lähevadki täidesaatva võimuküsimuste valda, et kas meil on siin võib-olla ka kohati jäänud kommunikeerimata meie rahvale, et mis presidendi roll tegelikult ikkagi on, et on ju esindusfunktsioon ja inimene, kes peaks olema see suunanäitaja ja selline vaimne majakas. Nõus nii tihti küsitakse ka nendel aruteludel erinevates formaatides, et milline on teie kolm-neli-viis ettepanekute Eesti majanduse elavdamiseks. Mul on need ideed olemas ja arvan, et teistel kandidaatidel on ka. Aga me kõik teame, et vabariigi president ei ole see, kes saab valitsusele öelda, mida teha tuleb. Vabariigi president on ainult see, kes saab julgustada. Ta peaks julgustama natuke julgemalt valitsusel, parlamendil kui ka rahval endal enesekindlamalt tulevikku. Muidugi kiidan ka teie taktikat siin selle teema ümber sellise suure jutukudumist, sellepärast et oleme siiski jõudnud kolmanda kategooria juurde ja Allar, palun võtke sealse ümbrik. Orjataktika, nagu ma näen, on ka see, et valida kõige esimene kõige peamisem ümbrik. Vaatame, kas. Mul mul on selline kogemus, et mida rohkem sa kaalud ja valitseda rohkem seal tegelikult. Pikute kukud läbi. Aga see ümbrik, mis see kõige esimesena selle paki pealt valitud ümbrik sisaldas, küsimus, milline riik ühines 2013. aastal 28. riigina Euroopa Liiduga ehk siis viimane elliga. Donald riik minu mäletamist mööda on Horvaatia. Mälu ei vea teid alt ja see tähendab, et 40 punkti on praegu juba teil teenitud, mis tähendab seda, et praegusel juhul kuigi mäng on meil veel keskpaigas, olete te tõusnud juba hõbemedalile üheskoos ja Marina Kaljurannaga Jah, aga sellega ei saa veel rahulduda, sellepärast et tagant tulevad ju Mailis Reps ja ja tuntud mälumängur Siim Kallas, nii et ma pean oma edumaad ikka üritama nendes kindlustada. Selle jaoks on ka veel kaks vooru ees aga alla, kui saate presidendiks, millisesse riiki sooviksite esimese riigivisiidi teha, kui me jätame praegu välja selle hea tava, et see visiit tehakse kindlasti kuskile naaberriiki? Ma teeks nalja, aga, aga mul on kõik mu sõbrad ära allar, nalja enam, elu sees tee ja ma seetõttu ei tee nalja söönud, et mulle kuus ja tegelikult Ta on tänu sellele, et ma olen seal 2008 olnud ligi aasta nõustaja ajal, kui Venemaa ründas Venemaa, ründas Gruusiat ja kui ma nägin, kui jõuetu on Euroopa Liit, kui jõuetu on lääneriigid, kes ei mõista seda Venemaa ohtu. Ja Gruusia mul südamelähedane, aga, aga noh ütleme nii, et selle riigi, kuhu teha esimene visiit, ma arvan, et vabariigi president võiks ka läbi rääkida, mitte kooskõlastada ka läbi rääkida välisministeeriumiga. Aga tegelikult on loomulik, et see mingi naaberlik konna On teil mõne Eesti naaberriigiga erilisemad suhted? Mul on sellest ajast, kui ma olin, näit, eks kui ma olin kohtunikele nii Eesti kohtunike ühingu esimees, siis mul tekkis Soomes väga hea sõber, kes oli Soome kohtunike ühingu esimees, kelle juures oma pojaga käisime. Seitse aastat järjest Ahvenamaa saarestikus ja Soome on mulle südamelähedane, aga samamoodi on advokaadibüroo on ka Lätis, Leedus ja Valgevenes esindajalt, nii et et Läti ja Läti ja Leedu mulle ka. Mul on seal sõbrad, mul on seal hästi palju kolleege. Nii et kui on vaja rutajate riigivisiit kuhugi, kas siis Soome, Lätti või Leetu, siis Allar Jõksi oodatakse avaliseli. Ma arvan, et ka Venemaal on mul sõpru, kuigi ma ei kujutaks ette, et millal Eesti ja Venemaa presidentide tippkohtumine võiks üldse leida aset. Aga ma olen õiguskantslerina, ma käisin igal suvel, Puškin, Osson, siis kena koht Peterburi külje all käisin noh, nimetame neid tinglikult Venemaa regioonide õiguskantslereid koolitamas. Ehk ehk meil on ka Venemaal väga palju, väga palju sõpru. Vahepeal ühes intervjuus on küsitud Allar, et, et kas sul on mingisugused telefoninumbrid, kellele sa saaksid helistada, kui vabariigi president seal toodi näidet market. Et Siim Kallasel ja Marina kaljurannal on nii palju kontakte. Selliseid kontakte ei ole nagu nendel, aga ma olen tähele pannud, et näiteks paljud nendest inimestest, keda ma nõustasin 2008 Gruusiast, kes olid noored inimesed ülikooli lõpetanud, praegu nad on ministrid ja ma arvan, et kui, kui nemad mind näevad, siis on neil kindlasti ja minuga ja minul nendega asju ajada. Teema areng noorte peale on, on väga hea sild järgmiseks kategooriaks, milleks on popkultuur. Kuidas te ise tunnete, kuidas on teil lood sellega, et kui palju te jõuate hoida kätt pulsil, mis uut muusikat tuleb ja millised on uued trendid, mida noored jälgivad? Olen siiski 51 aastat vana ja see kellegi jaoks ma olen noor Jüri Adams ütles, et minu kõige suurem puudus vabariigi presidendina on see, et ma olen, oleksin nii noor, 50 aastane, nagu ma ütlesin Jürile, et, et ma luban, et seda viga hakkan ma iga päevaga parandama. Ja seetõttu ma arvan, et ma ei ole nii vana, et ma popkultuuri mõistagi seda muusikat ei kuula. Et oma pojaga meil läheb. Kes on 26 aastane Jonatan, nende nimi? Meil on väga paljus nagu muusikamaitse kokku tema Spotify'st midagi leiab, siis ta saadab mulle, ütleb, et kuule seda asja, mina leian vahepeal midagi, saadan talle. Aga kategooria number neli, popkultuur, palun valige see ümbrik. Palun jätkub see kõige pealmise maa ümbriku valimine ja küsimus selles ümbrikus kõlab järgmiselt. Ma arvan, sellest kohast, te olete kindlasti käinud, millest nüüd juttu tuleb? Kuidas kutsutakse rahvasuus kesklinna piirkonda, mis jääb Suur-Karja, Väike-Karja, Müürivahe ja Vana-Posti tänava vahele? See on siis Tallinna kesklinna piirkond kus mitte Bermuda kolmnurk, see on Bermuda kolmnurk. Ja ma olen, võib-olla ma võin paista kuivik juristina. Aga mulle näiteks Bermuda kolmnurk seostub, ma tean küll, mis paarid seal on ja olen seal ise kunagi käinud ja jalgpalli vaadanud, sõpradega lõbustama lõbutsenud, aga mulle seondub see paljude juriidiliste vaidlustega. Ja kui ma paneksin praegu silmad kinni, siis mul tuleb ette nagu mitmed küsimused, et milliseid põhiõigusi riivab see, kui nendes paarides panna mingisugused piirangute lahtioleku aegadele, kelle, kelle, kelle õigusi täpselt, nii on rääkida inimesega, kes, kes põhiõigused jääb aga vastukaaluks panna jälle elanike õigused, millised õigused? Need on õigus eraelule privaatsusele. Nii et seal on hästi palju palju neid juriidilisi vaidlusi nagu kuidas see popultuuriga seondub. No see seondub sellega, et ta on saanud sellise rahvasuguse, mine, et ta Bermuda kolmnurk on Estonia ka sõnas agagi osa tänapäeva keelekasutusest. Ma ei kujuta ette, ma, mina olen noor inimene, selles mõttes Maidleti vana oleksite sugugi mitte mina olen 26 aastane, täpselt nagu teie poeki. Ma ei tea, kas enne seda, kui Eesti riike taasiseseisvus ka seda kohta nimetati Bermuda kolmnurgas, ma arvan, see ikkagi paari. Teretulnud ma arvan ka, et Bermuda kolmnurk ka on tulnud võib-olla nendest ohtudest, Bermuda kolmnurk on ju tegelikult oma loomult, on, on koht kus, kus, kus midagi, midagi toimub ja ei toimu midagi head. Ja, ja võib-olla jah, see viimastel aastatel on ju vaidlused selle nende paaride lahtioleku üle tekkinud. No eks see Bermuuda kolmnurk, mis ta on ikkagi sinna rahvusvahelisega tekkinud seeläbi, et et kui kuskil mingi möll Tallinna vanalinnas toimub, siis toimub see Bermuuda kolmnurga peal, kus nukastunud noormehed seal omavahel too võtavad ja ülejäänud natukene kainem seltskond üritab seda piirkonda vältida. Aga kui me oleme juba jõudnud siia popkultuuri ja noorte teema peale, siis kuidas teie presidendina saaksite ära teha selle, et noorte lahkumine Eestist saaks natukene päitsed pähe? Muidugi ma mõtlen siin seda selles võtmes, et see on ju normaalne, et kui inimesed käivad välismaal õppimas tööl, aga me tahame, et nad tagasi tuleksid, sinna jääks, mida ta presidendina saaksid ära teha, et et see meelsus ehk noorte seas Ma teen nüüd natukene reklaami, ma loodan, et seda välja ei lõigata ka tänases Eesti Ekspressi juhtkirjas. Ma olen kirjeldanud, milline on see unistuste Eesti? Ma arvan, et igaüks, kellel on mingisugune unistus ja ta saatsid unistust Eestiga siduda. Need noored tulevad tagasi. Aga selleks, et Eestis saaks unistada Eestis, saaks oma unistusi ellu viia. Mis me peaksime olema natuke suuremeelsemad. Peaksime olema natuke suuremeelsemad selles osas, et kui kellelegi midagi õnnestub. Me ei tänitada kohe. Me peaksime olema avatud ka nendele mõtetele, mis võib-olla mulle kahe 51 aastasena võib olla, väga-väga ei meeldi. Me peaksime olema tegema kõik selleks, et et see riik oleks kuidagi nagu sõbralik. Tuleksin lasteaiakohti, näen ise oma lapse pealt, kuidas kahte lapselast oli tegelikult väga raske lasteaeda saada. Üleeile nad nüüd esimest korda läksid laps lasteaeda. Kuidas koolikool oleks selline, et lapsed, inimesed tahaksid siin oma lapsi kooli panna, nii et ma arvan, et ühte ainsat võluvitsa ei ole. Aga kas Eesti peaks olema selline armas koht, kuhu sa tahad tagasi tulla, et ta ei oleks selline kuri eesti sõbralikest? Üks väga hea mõte, mis mu minuni jõudis, mõni aeg tagasi, siis ma arvan väga hästi, võiks jõuda noorte inimeste meeltesse, on see, et üks mu tuttav läks nüüd elama ja töötama mõneks ajaks USAsse ja selle senise paarikuise kogemuse põhjal ta ütles ka vägagi tabavalt, et Eestis, kui sa midagi teed, siis oled keegi, sul on võimalus väga ruttu kellekski saada, seal sa oled mittekeegi. Ehk siis eestimaa väiksusega ta avab ikka väga suured võimalused. Täpselt seda ma silmas pidasingi, et Eestis on tegelikult võimalik unistada oma unistus ellu viia unistuse ellu viid sa juba keegi oled? Ma ei tea, kas siin me mingit mingil hetkel muusikast ka räägime? Ja me jõuame sinna õige pea. Olgu, sest ma tahtsin nagu eesti muusikast rääkida sellest, kuidas eesti muusikas läbi lüüa. Ja, ja sinna ma, nagu öeldud, jõuame kohe varsti, aga enne seda võtame selle viimase küsimuse ära ja kusjuures Allar, sellest küsimusest ja vastusest nüüd sõltub see, kas lähete juhtima, et Eiki Nestori ees või jääte temaga samale pulgale püsima. Ma saan aru, et saatejuht tahtis mulle pinget peale panna, käsi käsi värisema jätkama. Jätkame sama taktikat. Pealmine ümbrik, palun. Nii kategooria number viis vaaria allar mis nimega Me teame rahvusvahelise paberisuuruste standardite järgi 148 korda 210 millimeetrit külgedega paberilehte. 148. A4. Jääte samale pulgale seekord. Tere, kas see on aa viis? Ai pagan, oleks pidanud läbi mõtlema, ma saan aru kiirusest kiiruse eest me anname boonuspunktid. Mis punktile päris kiire, ise küll minna, aga, ja ma sain aru küll, et oma igapäevases töös ilmselt kasutajate seda A4 paberit rohkem saad sinna oma dokumente nendega paremini peale ära mahutada kõik, mis teil on vaja kirja panna ja eks ka ilmselt, kui presidendina tuleb see kõne Estonias ette kanda, siis ikkagi A4 peal saab ette loetud või siis ma ei tea, kas te olete niivõrd digiinimene, tuleksite hoopis kõne näiteks tahvelarvuti pealt. Ma arvan, et paber on mugavam, ka on kõnesid, mitte lühikesi kõnesid, mida ma olen ka peast lugenud, see on tegelikult kõige parem, sellepärast siis sa ei ole aheldatud teksti külge. Siis tulevad kõige paremad kõned. Kõige Sis, karismaatilise maksja paremaks kõnepidajaks, kui me räägime riigijuhtidest võiks siis pidada, ma arvan, Ameerika Ühendriikide presidenti Barack Obamat, kes on vägagi karismaatiline šarmantne, kõva kõnepidaja, aga Obama puhul on ju see, et täna tegelikult loeb neid kõnesid ju maha nendest läbipaistvatest Prompteritest. Mida teie arvate, kas oleksite valimis ka seda proovima? Ma olen kõigile tehnoloogilistele uuendustele avatud, mis aitavad kõne teha paremaks. Jälgitavamaksja innustamaks. Kindlasti võiks proovida, aga ma ei ole. Ma ei ole küll kunagi kunagi seda proovinud. Aga kui nüüd mõeldagi seda, et nagu te ütlesite ka, et et tegelikult, kui midagi kirja pandud, mis on ees natukene kammitsemitaja, ei lase seda kõne loogiliselt ja mõnusalt rahvani kanda. Aga kas teil ei ole võib-olla niimoodi, et nagu ma tean, et mul on endal näiteks olnud, et kui mitte ühtegi abistavat materjali ei ole, siis lähedki trumpi ära ja äkki tulegi mitte midagi suust välja? Ma olen teinud nii, et ma teen oma kõne valmis täiesti nagu teksti valmis ja siis loen seda mitu korda läbi ja siis jätan meelde, need märksõnad tuleb esimene märksõnad, milles algab, kui ma vaatan sellel märksõnale peale, siis mul see jutt tuleb. Aga, aga tunnistagem oma nõrkust ja nõrkus on see, et ma olen oi kui palju. Ma olen kümneid kordi unes näinud, et ma lähen kuhugi kõnet pidama, ma hakkan rääkima peast ja mul ei tule ühtegi sõna välja. See on küllaltki masendav une, nagu sel hetkel, kui sa üles ärkad. See on vägagi inimesed, ma arvan, et vägagi paljud meist on analoogset ebameeldivat situatsiooni unes näinud, aga hea küll, me oleme jõudnud nüüd selle hetkeni, kui rääkida võiks muusikast kõigepealt nagu ka teiste kandidaatide puhul, ma olen palunud, et valitakse välja see lemmikautoroolis kuulamise lugu, mis lugusid. Mul need lood muutuvad väga tihti ja, ja olen uutele ettepanekutele alati alati avatud ja kõige viimane asi, mida ma olen küll mitu korda autos kuulanud ja ja julgen ka teistele soovitada, on selline eesti mõnda kohta artist. Lõpp. Andres Kõpper. Ma teadsin teda oma nime, ma teadsin, et on niisugune suurepärane tempol pläbitistunud. Kutt aga nädal poolteist tagasi, kaks nädalat tagasi Intsikurmu festivalil sõbrad võtsid tule Intsikurmu festivalil, Allar, sa ei kahetse, kuigi ma olen liiga vana. Et mine puu taha ja läksin sinna kohale, siis olin laivis, kuulsin seda nippi. Ja, ja see raputas mind, sest ma nägin, kuidas on võimalik seda indid, puppi ja sellist väga eriskummalist häält kokku sulatades panna eestlased viie minuti jooksul tantsima. Ja siis ma mõtlesin, et vot selline võiks olla president, ta tuleb ta kaks kolm takti ja siis inimesed nagu rappuvad poolteist tundi rappusid. See lugu ei ole mitte muu, sest ma arvan, et seda on liiga palju kuulatud. Vaatasin, et Spotifys on seda üle viie miljoni alla alla alla laetud, aga kuulden. See on selle aasta suvel välja tulnud. Nööpi lugu kõlab õige pea, see on Allar Jõksi soovilugu kallal, kui saama presidendiks, kas ehk siis teete kallare rahandustasandil vaid Andres Kõpper-ile ettepaneku, et äkki annab eratunded, kuidas tõmmata rahvas käima? Absoluutselt sellepärast, et kui sa ei suuda oma inimesi innustada, siis sa ei ole juht. Nii et õpper hoidku nüüd oma pöidlaid, sest et eks on siis suur võimalus, et temast saab Olavi, kus veel väga palju asja, ka Eesti rahva käimatõmbaja ana veelgi teistes rollides. Allar, palju edu selles rallis raadio kahe presidendirallis olete kogunud 60 punkti ja praegu jagamas esikohta koos Eiki Nestoriga. Aga milliseks kogu seis kujuneb? Kokkuvõttes seda juba saate teada järgmisel nädalal. Kõike head teile. Ja kena päeva kuulajatele ka.