Neljapäevane raadio kahe presidendiralli tõmbab joone alla selle nädala presidendiralli voorudele, sellepärast et oleme jõudnud juba neljanda kandidaadina enne seda, kui mänguga pihta hakkame, väike meeldetuletus, mida järgneva 40 minuti jooksul kuulda saab. Selleks, et kandidaatidele tagada võrdsed võimalused, on meie vestlus kandidaadiga jaotatud viide teemakategooriasse, kus ma küsin kandidaadilt ühe küsimuse, mille põhjal siis ka edasist vestlust pidada. Need kategooriad on järgmised. Esimene kategooria on Eesti asi ehk kõik oluline, mis puudutab meie kaunist kodumaad. Teine kategooria on vabariik, tehke 25 aastat taasiseseisvunud Eestit. Kolmas on välisilm ehk olulisemad sündmused ja nimed välispoliitikas. Neljason, popkultuur ehk teemad, mis ennekõike kõnetavad Eestimaa noori ning viies on vaaria ehk küsimusi siit ja sealt nurgast. Kandidaat selle küsimuse tõmbab endale loosiga ja iga õigesti vastatud kategooria küsimus annab 20 punkti. Maksimaalseks punktiskooriks 100 ja mängu ehk siis ralli võidab kõige rohkem punkte teeninud kandidaat. Kui teha väike ülevaade, kuidas senistel kandidaatidel on läinud, siis esmaspäeval osalenud Eiki Nestor teenis 60 punkti Marina Kaljurand ja 40 punkti ja Allar Jõks taas kord siis 60 peal. Kuidas aga läheb meie tänasel kandidaadil, see selgub juba vähem kui tunni aja pärast. Tere päevast, Mart Helme, võistlema asumist Läheme natukene ajas tagasi ja läheme tagasi eelmisse reedesse toodeti arvamusfestivalile paidesse. ETV tegi selle otseülekannet, mida Mihkel Kärmas juhtis ja ja oli viis pukki sinna püsti pandud ja alles poole saate pealt jõudis kohale ka Mart Helme. Mis teil juhtus? No juhtus väga banaalne lugu, iseenesest juhtus see, et et oli ahelavarii ja mina olin selle ahelavarii osaline ja, ja sõitsin viimasena siis ees seisvatele autodele ja tõukasin neid ka veel üksteisele otsa. Nii et niisugune kurb lugu olid. Kui seda natuke kirjeldada, et mis siis täpselt oli, siis siis valgusfoori taga seisis rida autosid, süttis roheline tuli, autod startisid, mina kiirendasin ja äkitselt, et keegi ees pidurdas autod jäid järsult seisma, tekki vahepeal olid väga väikesed ja nisavari juhtus. Õnneks keegi viga ei saanud, ainult autod said kannatada. Kui me kohale jõudsime paidesse, siis oli teil tujuga võrdlemisi meeleolukas, seega vist väga suurt pintslit ei pannud. No kui see asi juhtus, ma käisin kõigepealt kõikide autode juures vaatamas, et juma jumala eest ega kellelegi, Meil ei ole mingeid vigastusi ega mingit midagi taolist. Ja kõik võtsid väga rahulikult ega tipptund, ja ikka juhtub. Ma usun, me kõik oleme sõitnud ju mööda sellistest koksimistest liikluses, et noh, tänapäeval on sundkindlustus, ma arvan, see on väga hea asi kes saavad kindlustustes oma asjad ära klaarida. Ja selles mõttes jah midagi, et väga traagilist ei olnud, noh, õnnetus juhtub. Ma pean muidugi ütlema, et ma olen 42 aastat, et autot juhtinud ja mul ei ole ühtegi ühtegi avariid olnud siiani ja selles mõttes noh, tegin nagu käe valgeks ja mulle on küll väga palju kordi sisse sõidetud, ma ei oska öelda, vähemalt viis-kuus korda. Nii et liikluses tuleb kõike ette. Mida teie arvate sellest ettepanekust, mis tänasest majandusministeeriumist on kommunikeeritud avalikkusele, et võiks äkki tulevikus rohelised lehed liiklusest ära kaotada? Ma arvan, et see ei ole hea ettepanek, ma ei oska öelda, mis inimõigustele siin jälle viidatakse, aga aga ikkagi võtame siis juba ka õppeautodelt märgid maha, et ma arvan, et kaasliiklejat tead, teavitamine sellest. See juht, kes sõidab sinu kõrvalrajal sinu ees sinu taga on väikeste kogemustega see mingil määral vähemalt alateadlikult või kasvõi mobiliseerib juhtida tähelepanelik omaks. Ja tähelepanelikkus ongi liikluses kõige olulisem. Ka mina tunnistan seda, et sel hetkel, kui, kui miks ma ei jõudnud ka pidurdada, lihtsalt ma vaatasin mingil põhjusel kõrvale, midagi ma seal tegin ja. Teie ees on ümbrikud jaotatud viide kategooriasse, igas kategoorias on kolm ümbrikud, nii et alustame mänguga pihta ja iga kategooria puhul palun teil valida sellest kategooriast see üks ümbrik ja alustame kategooriaga number üks. Võta see ümbriku siiski enda kätte, et et ma ikkagi tead, see teaksin, et ma küsin selle küsimuse, mis siin ka kirjas on. Mart, mis spordialal võitis Eesti oma esimese olümpiakulla? Kas te peate silmas üleüldse ajaloost? See ajaloos Eesti oma esimese olümpiakullaga laskmises ei ole see kahjuks sedasi hoopis tõstmises ja aastal 1920, Antwerpeni Sa Alfred Nuinan tuli see meesterahvas, kes selle vägi teadagi. Aga ma pean tunnistama, et, Võib-olla see on on väga suur pettumus mõnele minu toetajale aga ma ei loe kunagi ajalehtedes spordiuudiseid spordikülgi ja ma ei kuula spordiuudiseid ja kui näiteks Aktuaalse kaamera lõpus või mõne teise uudistesaate lõpus on spordiuudised, siis ma ei vaata neid, vaid lülitan kuskile mujale. Lihtsalt ma ei tea, see ei huvita. Nii et kui Anu Säärits peaks tulema tänava peal vastu, sest ta teda vist ära ei tunneks. No ma olen teda teleekraanil muidugi näinud, aga jah, ma ei oska öelda, võib-olla tunneks, ei tunneks. Aga tõesti see olemas. Ja me siin läheme juba siis ta üksinda. Ei, no ma arvan, et iga naine on, on rõõmus, kui kui leitakse, et ta on kena, siis selles ei ole midagi seksistliku, lihtsalt kena naisterahvas. Kena on muide väga lai mõiste. Tähendab ka sisemist ilu, see tähendab silmade sära, see tähendab stiilsust, see tähendab väga palju asju. Aga ei ole hullu midagi, esimesed 20 punkti jäid praegu küll teenimata, aga nagu te ütlesite ka siis sportideni palju jälgi jõudis ka spordiajalooraamatuid, nii palju lap, aga sellest ei ole hullu midagi, sest kogu mäng on veel ees. Mart, ma küsin hoopis niipidi, et nüüd selle presidendiralli ajal, kui palju te olete Eestis ise ringi rallinud ja omavalitsusjuhtidega kokku saanud ja nendega juttu ajanud? Ma ei ole väga paljude omavalitsusjuhtidega kokku saanud, sellepärast et ma ei rutta sündmustest ette. Me ootame ära ikkagi, mis juhtub riigikogus ja kui läheb valimiskogusse. Ma arvan, et siis on see õige hetk, ma olen käinud mitmetel debattidel ja ma tunnen ka omavalitsusjuhte päris noh, mitte palju seda on palju öelda, aga siiski mõningatki. Ja ma olen nendega vestelnud telefonitsi. Ma olen mõnega kokku saanud, aga ma ei ole teinud sellist tohutut rallit mööda Eestit nagu siin mõned kandidaadid, kes on juba praktiliselt Eestile tiiru peale teinud. Ma olen väga pragmaatiline. Ma olen ükskord seda teinud 2001. aastal, kui Mati Pätsist püüdsime teha nii-öelda musta hobust presidendivalimistel, siis ka kõikidel erakondadel olid oma kandidaadid. Ja siis me sõitsime läbi kusagil 160 või 170 ümmarguselt suurusjärk, see kohalike omavalitsuste kohtusime, meid, võeti väga soojalt vastu ja neil jäi selline mulje, et oo, meil on tohutu toetustaskus. Pärast tuli välja, et meiega oldi väga viisakad, lihtsalt ma arvan, et nii mõnelgi kandidaadil, kes praegu on ringi rallinud võib-olla täpselt sama efekt, et nad kujutavad, et viisakas vastuvõtt on toetus, ei ole toetus toetuse reaalsust. Me näeme ikkagi valimiskogus. Valimiskogu kogu protsess päris pikaks venida seal kuni kolm nädalat, et kas ma saan aru, et, et selle kolme nädala jooksul ongi teil plaanis need ringkäigud ette võtta? No praegu vist, kui mälu mind ei peta, on 24. septembril valimiskogus, kui riigikogus ei õnnestu valida, tundub, et Riigikogus on väga raske ära valida. Nii et jah, põhimõtteliselt kolm nädalat ja siis ma sõidan siis ma kohtun. Plaan on tehtud. Ma mõtlen selles mõttes, et et kas ei ole nagu mõistlikum ikkagi enne ellusõidud ära teha, et sisepress nii suureks tõmblema Ei ole, sellepärast et praegu ei ole ju suuremat osa valijamehi valitudki ja, ja siin võib ilusat ootamatusi tulla. Nii et ma arvan, et lõppude lõpuks, kes viimasena räägib selle sõna peale Enne intervjuu algust rääkisite ka seda, et olete nüüd viimasel ajal rohkem kui 6000 kilomeetrit maha sõitma või kust te siis sõidate? Aga mul on olnud minu elulooraamatu presentatsioon väga paljudes kohtades. Ja meil on erakond. Ma erakonna esimehena pean väga palju erakonna tööd tegema, see tähendab seda, et ma sõidan ringkondadele ringkondade koosolekutele. Ma kohtan ringkondade juhtidega. Me loomeosakondi püüame leida uusi tegusaid liikmeid. Kõik see on tohutu töö ja kõik see tähendab sõitmist. Kui te olete ringi sõitnud enam kui 6000 kilomeetrit Eestimaa peal, tutvustanud oma raamatut, kutsunud inimesi EKRE ridadesse, rääkinud inimestega, mis on teile öeldud, kurdetud, millised on need Eesti inimese päris mured. Mõnevõrra piirkonniti varieerub, aga põhimure on ikkagi mure nii-öelda maaelu hääbumise pärast. Maapiirkondades on see ikkagi väga suur mure. Töökohad kaovad, töökohad vähenevad, ega palgad väga ei tõuse. Kui ees keegi kuskil seal Läänemaal maapiirkonnas saab, no ütleme, mingi 600 700 eurot palka kätte, siis see on väga hästi saadud palk, aga selle palgaga kohti ei olegi nii väga palju, rohkem on ikka madalama palgaga kohti. Et kõige elementaarsemad toimetulekuprobleemid, hirm selle ees, et koolid kinni lähevad, hirm selle ees, et avalikud teenused veelgi vähenevad. Veelgi kaugemale kaovad see meeleavaldus, mis koosolek, meeleavaldus võib nii öelda, mis oli Raplas just äsja maanteeametitegevusega seoses, see tegelikult oli meie erakonna liikmete poolt korraldatud nende maakondade inimeste kokkukutsumine, kes tegelevad sõiduõpetuse ja, ja muu seesugusega. Sest seal suur mure seal suur mure, avalik teenus läheb minema ja töökohti jääb sellega veel vähemaks, mis tähendab seda, et jälle mõned lapsed jäävad kohaliku kooli, mis niigi võbelev seal kuskil püsimise piiri peal vähemaks ja, ja need on tõsised mured Tallinnas nendest muredest on raske aru saada, siin on teistsugused mured, siin on, kuidas liiklust korraldada ja igasugused muud mured. Aga maal toimetulekumured, töökohtade kadu, avalike teenuste kadu. Te saate või sa saaksid Eesti vabariigi presidendiks, siis kuidas teie selles ametis olles ja need ametiga kaasnevaid rolle täites saaksid nendele probleemidele tähelepanu pöörata? Keskne poliitiline figuur Eestis, et ta saab ka ainuisikuliselt olla survegrupp ja kui mina oleksin president olnud, siis ma ei oleks kuulutanud välja seda haldusreformi seadust. Ma näen siin selget vastuolu põhiseadusega. Põhiseadus ütleb täiesti ühemõtteliselt, kohalik omavalitsus on sõltumatu praegu kohalike omavalitsuste sundliitmise. No kuidas saab kohaliku omavalitsuses olles sõltumatu, kui keskvalitsus teda sunniviisil liitma hakkab? Ma tahan siinkohal rõhutada, et meie erakond ei ole kunagi olnud haldusreformi kui niisuguse vastu aga see haldusreformi versioon on, on üks halvemaid, mida üldse vaidlete kasutada. Ma pigem oleks toetanud seda versiooni, mida omal ajal töötas välja eelmises valitsuses. Siim-Valmar Kiisler, kui lähtuti nii-öelda tõmbekeskuste Eestist, see oleks, see oleks olnud oluliselt loogilisem ja see oleks ikkagi tekitanud mingisugused valguspunktid Eesti regionaalpoliitikas, mille ümber elu koondub ja kus on võimalik saada, kui mitte päris seal küka metsakülas, aga siis vähemalt selle küla metsaküla kõige lähemas suuremas keskuses, mingisugust avalikku teenust oleks säilinud vast ka koolid ja muud niisugused asutused, millest maainimesed tunnevad väga tõsist puudust. Aga see peade kokkulugemine ja sunniviisiline piiride joonistamine on küll nüüd väga absurdne tegevus. Aga selle arutelu juurest liigume hoopis edasi mälumänguga ja kategooria number kaks. Kõik see initsiatiivikus härra, et 20 ümbrik kätte ja ise käsi ümbrikusse vaadatakse, rohul? Ei, ise ega raha ei ole, raha ei ole, aga ma praegu imestan ka selle üle, et et ka eelmised kandidaadid ila on selline päris sarnane taktika, kuidas seda mängu mängida. Vähemalt siiamaani. On teie taktika väga sarnane Allar Jõksi, kes otsustas ka, et tema võtab kõikides kategooriates kõige esimese ümbriku Allaril tegelikult päris hästi 60 punkti kokku sai, et vaatame, kuidas teil täna läheb kohtunud. Aga on võimalus teil punktiskoor avada, kui vastate õigesti. Küsimusele, keda on kujutatud Eesti ühekroonisel rahatähel. Eesti ühekroonisel rahatähel oli, oli kunstnik. Mäluplokk. Aitäh teile ja kunstnik. Noh. Ma ei suuda öelda praegu. Kas teil rahakoti vahel ei ole see, mul on kõik Eesti rahatähed muide olemas säilitatud mitte raha, vaid ei, mitte midagi. Noh, ma tean, aga ma ei suuda öelda Ma tean, et te olete ilmselt õige lähedal, sellele vastusele ma nüüd praegu olen ise ka kimbatuses, kuivõrd palju ma teile häid vihjeid anda. Ei, mul ei ole lihtsalt või anda, ma tean, et see on. Et see on kunstnik, kunstnik, kunstnik, kunstnik, aga ma ei suuda ta nimel ta praegu ma lihtsalt ei suuda. See tuli kuidagi. Skleroos. Te olete presidendiametis, peate kõne pidama, aga mis te teete siis, kui kalad ajalehed niimoodi meelest ära? Ja teate, ma olen, räägin päris soravalt päris mitmeid keeli ja kui selline asi tuleb, mul ei tule mingi sõna meelde, siis ma kohe kiiresti suudan leida leida mingi vaste mingi sünonüümi konstrueerinud lause ümber, ma kasutan teistsugust väljaütlemise väljaütlemise. Kes on maalikunstnik, võiks olla Raudis tunnel. Nonii, suitsid väga hästi olukorrast välja tulla, tõepoolest, May, kunstnike Kristjan raud on sees, on kujutatud ühekroonisel rahatähel, nii et tavaliselt oma punktiskoori 20 punkti. Palju õnne. Aga aga see ongi see, et kui kohe ei plahvata, siis tuleb natukene lasta alateadvusel sett settida ja tuleb rääkida muud juttu ja tähelepanu kõrvale juhtides, siis tuleb meelde. Aga kui need suunaks tähelepanu 25 aastat tagasi, Mart Helme, palun meenutage, mida teie mäletate, 20.-st augustist aastast 91. Oh, ma olen sellest mitmel pool rääkinud, mina ei tegelenud poliitikaga sel ajal, kui laulev revolutsioon oli ja miks ma ei tegelenud, aga sellepärast, et noh, kes ikka koera saba kergitab, suhteliselt sellisel läbinägeliku inimesena ma sain aru, et Nõukogude impeerium päevad on loetud, on sellest kirjutanud ka artikli, kus ma võtan punkt-punkti haaval, mis olid need põhjused, mitte ainult majanduspõhjused, mis nõukogude impeeriumi mõtlesid. Lähme incittelise päeva, mida see päev ma tegin sel päeval oma poja Martiniga, ehitasin sauna. Saun on siiamaani püstide ja väga hea, nad on ainult välja vahetanud sauna kerise ja sellega on siis 25 aastat lihtsalt ära põletatud ta seal leili viskamisega. Aga kõik muu on, on olemas ja alles sead vundamendist, kuni korstnapitsi, nii minu oma kätega tehtud. Kas te siiamaani tegelikult aeg-ajalt ehitus teiega, kui muu kõrvalt jääb aega üle? Ikka kui vähegi võimalik, mulle meeldib ehitada. Mul ei, isegi ei ole tähtis niivõrd, mis selle hoone ka pärast saab. Mul on tähtis, see protsess on niivõrd maandav ja, ja niivõrd kuidagi puhastav selles mõttes, et paratamatult pead tegelema seal täiesti teistsuguse asjaga. Sa mõõdad midagi, sa pead selle kas välja saagima või välja, tahuma või, või mis iganes niimoodi, et ta sulle sobib. Ja sa ei saa sel ajal väga põhjalikult mõelda igasuguste poliitiliste intriigide ja konkurentide ja inforünnak võtta ja igasuguste mudenister sest sa keskendud sellele asjale seal nii puhastust. Nii et kui reformierakondlane Jürgen Ligi käib, jookseb, sõidab ratast, ujub selle jaoks, et unustada kõik muu ümbritsev siis EKRE juht Mart Helme ehitab selle jaoks, et ennast välja lülitada. Ma arvan, et see on oluliselt produktiivsem jooksmine, miks nii? No aga ma loon ikkagi uut materiaalset väärtust, ma lihtsalt ei kuluta energiat. Ma ehitan mingisuguse asja, oma laon, mingi müüri. Ehitan mingisuguse Mayama, vahetan mingi katuse, ma teen midagi, mis on uus, mis on uus kvaliteet, aga jooksmisega ma ei ütle, et et inimesed ärge jooks ja ma ei taha üldse absoluutselt kuidagi varju heita jooksmisele ja, ja muule sporditegemisele, et vormis püsida. Aga minu viis on niisugune ja mulle pakub suurt rahuldust ja just nimelt selle asja juures see on teinud midagi uut. Saan aru, et spordiuudiseid väga jälga, kuidas teil endal sporditegemisega on, kas ta pigem siis, kui olete tugitoolis ja võib-olla satute krõpsima telekas mõne üle kanda peale, aga, aga ise vist välja ei lähe tegema? Ei, ma sporti ei tee, ma teen füüsilist tööd. Siin. Üleeile rassisin koos ühe perekonnasõbraga kõvasti metsatööd teha. Me võtsime terve hulga puid maha ja oksi jämedaid oksi ja puu otsas, tema ronis noorema mehena puu otsas. Mina köiega aitasin neid jämedaid oksi alla lasta ja siis meie ärkasime ja vedasime oksi ja ja, ja see on väga suur füüsiline koormus. Et selline ürgmehe kombel keha virge hoidmine Jah, see on minu viis, see on minu viis midagi midagi ära teha, mitte lihtsalt kuluta, aga ma olen spordiga on mul nooremas põlves olnud väga tõsine väga tõsine suhe selle kaudu, et ma olin väga kirglik jalgpallimängija või mänginud küll kuskil klubides, aga aga kui vähegi võimalik ja kui kuskil pall veeres muru peal, siis mul kohe hakkasid varbad sügelema ja tahtsin seda palli lüüa. Ja, ja see jalgpalli mängimine oli jah, minu kirg ja ma omal ajal vaatasin ka igasuguseid jalgpalli meistrivõistlusi, mäletan lapsena Pärnus käisin kaasa elamas Pärnu linnameeskonnale, ma ei mäleta, mis nimi tal oli, aga see hakkas tasapisi maha käima ja kui ta kogu aeg kaotas, siis nagu kadus huvid neid kaotusi vaadata. Aga jalgpalli mängisin, mängisin kuskil peaaegu 40. eluaastani ja noh, hobi korras. Nii et mittegi mingites meeskondades, aga hobi korras ja muidugi sellel on ka tulemus ja see tulemus on see, et mul põlved loksuvad. Ma loodan, et huvi ei ole ära kadunud välispoliitika vastus, et see on kategooria, kuhu me nüüd edasi liigume. Taktika on muutunud kõige alumise ümbrik on seekord valitud. Aga teate, mis luurajad ütlevad. Nonii, luurajad ütlevad, et vastase plaanide segamiseks on kõige olulisem käituda ebastandardselt mitte nii, nagu nad ootavad. Ma ei tea, kuivõrd ootuspärane see küsimus teile on, aga kohe saame teada. Mitmendaks USA presidendiks saab novembris valitav USA president. Kui hästi tunnete tulevasi kolleege? Mõtlen nüüd. On kusagil neljakümnendates. Aga kas ta nüüd 40 kusagil vahemikus 44 kuni 46? Kui ma nüüd õigesti arvutan, sest et ma võin muidugi ka valesti arvutada. Aga kui nüüd sellest vahemikust, mida te siin välja käisite, valiks välja selle ühe konkreetse numbri, mille võiks vastusena kirja panna. Kuus oi kui lähedalt mööda 45 on see number Barack Obama praegu ametisolev president on 44-l. Ühesõnaga, jäingi 20-st punktist jälle ilma. Aga ei ole hullu, 20 on ju vähemalt juba kirja panime ikkagi väga lähedale, väga lähedale ja tõesti, miks selle eest maha, kui sain poole poole kaupa punkte saaks jagada, siis võiks seda täitsa kaaluda, aga Mart ei ole mitte midagi kadunud. On täiesti võimalik veel teha ka vingi seisund, Eiki Nestori ja Allar Jõksi iga. Aga kui rääkida nüüd välispoliitikast, siis Mart, see on nüüd mikrofon, teie rääkige lahti, see peamine teema, millega Eesti teie hinnangul peaks välispoliitilistes küsimustes kaasa rääkima. Meil on kaks suurt probleemi, need probleemid on julgeolek väikese riigina ja niisuguse naabriga, nagu meil ida pool on, on meie julgeolek kahtlemata alaliselt alaliselt väga sellises keerulises olukorras. Ei, julgeolek sõltub väga palju sellest, kes juhib Venemaad. Missugused on Venemaa suhted lääneriikidega, missugused on Venemaa ambitsioonid, kas Venemaa üritab taastada impeeriumi või on leppinud impeeriumi kaotamisega, üritab vastupidi kõikide oma naabritega häid suhteid sisse seada. Need on sõlmküsimused ja me näeme, et Jeltsini ajal meil oli loomulikult ka teatud mured, me ei teadnud täpselt, mis kursi Venemaa võtab, aga selge on see, et Vladimir Putini juhtimisel Venemaa ei ole üldse varjanudki oma suurriiklike ja tegelikult impeeriumi taastamise ambitsioone. Nii et see on meie kõige olulisem murekoht. Ja teine murekoht on muidugi majandus ja kuna Eesti on nii väike ja Eesti majandus on, no ütleme, et ega seda nõukogude aegset majandust ei olnud võimalik säilitada ja seda oleks saanud tegelikult omal ajal ilmselt arukamalt natukene moderniseerida ja ümber profileerida. Et dollastes tingimustes minna madalamate hindadega konkureerima uutele turgudele. Sest tagantjärele tarkus on täppisteadus, nagu me kõik teame, nii et noh, ma ei näita näpuga kellelegi peale, et vot, kus lollakad, kui valesti nad tegid. Aga, aga lihtsalt ilmselt oleks olnud ka mingeid muid variante. Aga, aga noh, praegu on meil seis selline, et meie oma majandus on nõrk Al hankeline eelkõige meie kandvate sektorid, nagu põllumajandus on, on kriisis. Ja, ja selles olukorras meie välispoliitika üks vektor peab kindlasti olema majandus tähendab majanduskokkulepete leidmine, uute turgude leidmine investeeringut siia toomine ja kõik, kõik muu niisugune president saab siin muidugi olla ukse avaja. Ma ise välisministeeriumis töötamise ajal käisin mitmetel visiitidel kaasas president Lennart Meriga tal oli kaasas ka suur äridelegatsioon alati ja nii mõnedki mõnedki suhted ja nii mõnedki kokkulepped. Ilmselt tänu sellele, et presidendi presidendi visiidi ajal kohtuti seal selle teise-kolmandaga, saavutati, aga noh, probleem on alati ka selles, et kui ma Moskvas üritasin Moskva linnavalitsuse inimestega rääkida sellest, et Moskva võiks hakata ostma Eesti piimasaadusi siis öeldi mulle selle peale ja teie piimasaadused on ühed maailma kõige kvaliteetsemad, aga kogused on nii väikesed, et see on ühe Moskva rajooni kohus, mida teie suudate meile varustada. Ja seetõttu me ei lähe niisuguste tehingute peale, vaid loomulikult oli see poliitiline motiiv olemas. Seda ei maksa unustada. Ütleme, sõlmida vastavad lepingud hollandlaste ja taanlaste ja muude niisugustega, kes suudavad meile anda korraga vastavad kogused. Et siin on ühelt poolt väga raske sisse murda uutele turgudele, ma ei räägi ainult põllumajandusest. Teisest küljest meil on väga raske suurte turgude puhul või, või siis ka keskmiste turgude puhul tagada neid koguseid ja, ja ära hoida kvaliteedi kõikumised, mida seal oodatakse, nii et siin on meil väga tõsiselt, mille üle mõelda ja väga lihtne on kritiseerida, et miks välisministeerium ei tee, näed, panevad Brasiilias praegu saatkonna kinni, seal on 200 miljonit inimest. No ega see üks diplomaat või kaks diplomaati, kes seal on, ei suuda nüüd ka Eestit mingitele toodetele turgu vasaku käega lahti lükata, see on väga pikaajaline, väga keeruline töö. Ja minu isiklik arvamus on, et siin ei saa loota ainult riigile avalikule sektorile, vaid siin peab kindlasti olema väga energeetiline koostöö erasektori tootjate ja vahendajate ja, ja riigisektori vahel, nii et ma arvan, et meil on sellega natuke liiga vähe, võib-olla just niimoodi sellest sünergeetilisuse aspektist vaadatuna tegeletud. Välispoliitika, ja seda puudutavad küsimused, olgu selleks siis julgeolek, majanduslikud väljavaated, see valdkond, kuhu me, ma arvan, et ta võiksime teada veel väga pikaks ajaks vestlema, aga saateaeg kahjuks ei ole kummist ja me peame edasi liikuma järgmise teemaga, milleks on popkultuur. Kuivõrd kindlalt selles valdkonnas ennast tunnete? No ei tunne, ma tundsin ennast selles valdkonnas väga kindlalt, ma arvan, kusagil 80.-te aastate teise poole 80.-te lõpuni, kui ma veel ise aktiivselt olin selline popp popkultuuritegelane kaheksakümnendatel aktiivselt pop. 86., jah, ma lõpetasin tegelikult aktiivse pillimängu ja tegevuse selles valdkonnas, aga noh, kuni selle ajani ma ikkagi teadsin, teadsin nii ansambleid, üksikesinejaid, stiile ja kõike muud, aga ma ei ole enam kursis. See küsimus, mis kohe kõlab muusikat, seekord ei puuduta Vaido hoopis Eesti filmimaastiku ja ühte Eestis tehtud lühifilmi, mis nüüd äsja tähistas oma 10 taastat just nimelt 10 aastat tagasi see film tehti ja see film on tulnukas, lühifilm nimega tulnukas Rasmus Merivoo on selle režissöör. Ma küsin teie käest, et kes mängis selles filmis tulnukas? Peaosa. Te ei ole seda filmi näinud esimest korda kuulata ka selle kohta. Ei. Ma jah, ma ei tea, ma ei tea sellest filmist midagi. Soovitan teil siis külastada sellist portaali nagu Youtube punkt com ja sealse tulnukas üles otsida, sest et noh, ma ei teagi, kuidas teil seda reklaami saanud teha, sellepärast et ei ole ta kõige viisakam film, olgu see siin paraja nimetatud, aga kindlasti meie eesti popkultuuris väga olulist rolli mängib. Võimalik aga ei tea. Aga lähme, siit siis niipidi edasi, et milliseid filme teie vaatate? Mida ma vaatan? Kas te eelistate Eesti filmiklassikat või vaatate välismaa filme? Ma ei suhtu filmikunsti kui kui kunsti selles tähenduses, et ma Mingeid väärtfilme taga ajan ja püüan ära vaadata, kui kusagil on räägitud mingist filmist, et et see film on nüüd mingi uus sõna milleski. Ma suhtun filmi kui meelelahutus. Ja mulle meeldivad ajaloodraamad. Maffiafilmid politsei, filmid, muu niisugune, sest ma vaatan seda kui, kui niisugust vaheldust ja meelelahutust. Ma ei otsi sealt niivõrd kunsti, tõsi küll, ma pean ütlema, et et Hollywood on muutumas järjest lollywoodimaks ja plahvatused lähevad üha uskumatu mõttekamaks ja kaklused lähevad üha ebarealistlikumad, eks ja ja selles mõttes ma olen nagu järjest enam nihkunud Ameerika filmidel, et Euroopa filmide peale ja ka seriaalide peale, kus need asjad on nagu realistlikumad, ei ole nii ülepingutatud, ei ole nii tohutute efektide peale mindud, seesugune ameerikalikku pompöössus on vähem. Aga jah, põhimõtteliselt ütleme niimoodi, et minu jaoks on film on meelelahutus ja. Ma ei otsi sealt mingisugust suurt sõnumitega kunsti. See film, mille kohta oma teie käest küsimuse küsisin, et teaksite, siis seal mängis peaosa Märt Avandi, kelle jaoks oli ka esimene filmiroll. Jah, Märt Avandit, ma tean küll, ilmselt tunneks ka tänaval ära. Aga filmima ja tõesti ei ole näinud. Aga Mart läheme edasi järgmise kategooria ka, milleks on vaaria? Ei ole veel midagi, siin on veel võimalus. Kui ta nüüd sellele vastavalt õigesti siis punktis koorilt olete te Marina Kaljurannaga samal pulgal. No me oleme mõlemad samas asutuses töötanud ja koos töötanud. Võib-olla see ongi siis välisministeeriumi suur aura, siinkohal. Aga Mart, selle küsimusega ma saanud tegid päris hea taktika, võtsite keskmise ümbriku ja olgem ausad, siin fortuuna võib-olla teie poolt, sest et küsimus on teine külg kiitute pragul õlgu, aga ma esitan selle küsimuse. Mis on maailma enimmüüdud ja levinud raamat? Piibel on tõepoolest õige vastus, nii et 40 punkti mängu lõps koorina olete te kirja saanud ning aegs need Norw andmeid ja teadmisi selle kohta, kui palju on piiblit trükitud ja levitatud on erinevad, aga arvatakse, et kuni viis miljardit eksemplari kogu maailmas läbi aegade. On see siis levinud, olete te ise piibli läbi lugenud? Ei ole kaanest kaaneni, küll mitte kõiki neid vana testamendi osi ma küll ei lugenud, küll olema, lugenud uut testamenti ja kõiki-kõiki nii Matteuse kui mu või Johannese kui, kui, kui siis need Marcuse ja jaa, Matteuse ühesõnaga, kõiki neid testamenti täitsa testamendi osi ma olen lugenud, aga ma olen lugenud ka jah, küllaltki palju seda vana testamenti, aga jupikaupa mitte niimoodi, et kaanest kaaneni. Lõpetuseks Mart, kui te mõtlete ennast Eesti vabariigi presidendi rolli, siis milline president oleksite teie, mis jääks teid iseloomustama? Eks seda näeb siis, kui aeg ümber saab. Aga ma arvan, et ma oleks väga jõuline persoon. Ja ma oleks kindlasti tänapäeva pehmes poliitkorrektses maailmas väga epa kord ebakorrektne inimene, et ma räägiks asjadest nii, nagu asjad on. Aga kas Eesti vabariigi presidendi roll peaks olema selline? Kov jah, tegelikult peaks, tegelikult peaks ja need jutud sellest, kuidas presidendi võim on väga piiratud ja ta ei saa tegelikult midagi teha, noh ikka saab küll. Teie jutust natuke nagu kõlab läbiv selline, võib-olla mõned kuulajad võtavad seda kui kartusenatega, kui Mart Helme saabki presidendiks, et siis selline autokraatlik president saab seal olema. No seal selle välistab Eesti põhiseadus, autokraatlik ei saa olla küll saab olla aga teemasid tõstatav survegrupina käituv persoon ja korralekutsuv persoon ja kindlasti julgen ma arvata, et presidendi institutsioon vajab pärast kümmet aastat mõningat moraalset renoveerimist. Seadused, mis liiguvad Riigikogust presidendi lauale, kas teie panete samavõrd aktiivselt allkirju nendele alla või olete rohkem valmisid tagasi? Noh kui on vastuolu põhiseadusega, kui on vastuoluühiskonna õiglustundega, tunne on ju väga subjekt on subjektiivne, aga presidendil on alati võimalus ikkagi tagasi saata ja soovitada parlamendil asja uuesti käsitleda. Ja, ja ma arvan, et sellisel juhul tekib ühiskondlik diskussioon, tekib ikkagi huvi, pidevaheline suhtlemine, erinevate poliitiliste jõudude vaheline suhtlemine, uue kompromissi otsimise vaim, tekki past vähemalt loota võib. Ja ma usun, et selles mõttes on see konstruktiivne, mitte destruktiivne. Mart Helme palusin, nii nagu ka teistel kandidaatidel, nii ka teil valida välja siia saate lõppu üks lugu, mis kuulus kategooriasse lemmik autoroolis kuulamisel lugu, mis lugu teie puhul on? Mulle meeldib lisaks klassikalisele muusikale raadio on põhiliselt klassikaraadio peale meeldib kuulata kantrit. Mitte ainult ei kuule ainult kantrit, aga kantrimuusika on siiski kogu oma mitmekesisuses. Me võime siin välja tuua ka bluugrasse ja helbilised ja ja, ja nii edasi. Meeldib kantrit kuulata ja ma valisin ansambli hiidus. Loo niukkident, saun. Ma arvan, et Eesti poliitikamaastikul ma olen ka omamoodi niukkident sauna. Mart Helme. Ma soovin teile edu selles presidendirallis, raadio kahe presidendirallis olete saavutanud 40 punkti. Praegusel juhul jagate hõbemedalit Marina Kaljurannaga. No kellel ei veamängus, sellel veab nagu me kõik teame armastuses.