Jaan saab küll alla tõmmatud alles kahe nädala pärast, kui presidendivalimised lähevad riigikogu vooru, aga suure tõenäosusega ka veel sea seda joont alla tõmmata, aga eks ole kõike juba näha. Ja seda siis rohkem kui kahe nädala pärast. Ilmselt aga raadio kaks asub oma joont alla tõmbama sellele suurele presidendirallile ja, ja seepärast ka alates tänasest kuni järgmise nädala keskpaigani välja peaksid kõik presidendikandidaadid raadio kahest läbi käima, et siin natukene juttu puhuda ja algab tänasega presidendikandidaat tutvustav mälumängusari presidendiralli. Selleks, et saaksime raadio kahasse tagada võrdse kohtlemise printsiipi, olen võtnud presidendikandidaatide tutvustamiseks, et viis teema kategooriat, milles neile ühe küsimuse esitan ja sellest lähtuvalt ka edasist vestlust. Pean vist kategooriat, on Eesti asi, vabariik, välisilm, popkultuur ja paaria. Küsimuse igas kategoorias saab kandidaat loosiga, selle küsimuse võtan ja iga õigesti vastatud kategooria küsimus annab 20 punkti, mis teeb maksimaalseks punktiskooriks 100 ja mängu ehk selle ralli võidab kõige rohkem punkte teeninud kandidaate, nii et järgmisel teisipäeval peaks siis selge olema ka raadio kahe poolt siis see punktiskoor ja kandidaat, kes kõige rohkem punkte kogunud. Aga hea kuulajaga, sina saad sellest kõigest osa võtta, sellepärast et Eesti rahvusringhäälingu portaalis RÜE kaldkriips presidendivalimised ka kogu see viktoriin peax live'is jõudma teieni esimeses osas, ehk siis nüüd täna astub kui teie, et sotsiaaldemokraatliku erakonna kandidaat Eiki Nestor, tere, Eiki. Tere päevast kõigile. Kõigepealt küsin seda, et milline on presidendiks pürgiva inimese päevakava. Olin paides arvamusfestivalil kaks üritust, laupäeval oli arvamusfestivalil mul kaks üritust. Siis ma sõitsin laupäeva õhtul tuks Pärnusse, seal oli unetuse festival. Ja pühapäeva hommikul sõitsin kostipäevale Setumaale. Setumaalt sain õnnelikult koju, et ära näha, kuidas Ragnar Klavan teeb oma debüüdi Inglismaal. Ja täna hommikul alustasin Raikkülas pakamäel kus järgneva järgnevate päevade jooksul tähistatakse 800 aasta möödumist sellest, kui Liivimaa kroonikas mainiti kärajaid, mis seal räägiti, tuleks toimusid. Mis oli siis esimene esindusdemokraatia väljendus eestlaste poolt siin, meie maal? Vot nii näebki välja, nüüd olen raadio kahest kell neli annan int intervjuu. Mente, et manu ajalehele ja õhtul kell seitse kogunevad need sõbrad, kellega me siis kosuda. Presidendirallit, kuidas seda nimetasidki siin veame? No see, mis ta käib praegu siin ette, kandsite see tegelikult ei tundu üldse nii väga hull, pigem põnev ja väga äge ju. Põnev kindlasti äge ka, võib-olla, aga eks ka väsitav. Kui aus olla. Ma kardan, et sellest väsimusest saate puhata võib-olla alles kuu aja pärast, kui sedagi. Nojaa kunagi ikka saab, loob, loodame. Aga Eiki nüüd on ees viis kategooriat, millest ma teile ühe küsimuse esitan ja eks me siis vaatame, kuidas meie jõudsalt veerema hakkab. Lääne nüüd esimese kategooria peale. Mul on siin õige suur hunnik ümbrikke valmis pandud ja ja see esimese kategooria puhul tegelikult kõikide kategooriate puhul on mul siin kolm ümbriku, et ma annan teile kolm ja teie valige siit üks välja. Ehkki valis kõige parempoolsema ümbriku ja vaatame, kas sa oled kõige parem küsimus, tuleb. Küsimus teile on selline, et millises linnas hakati tootma Eesti esimest vahuveini nimega fest. Millises linnas? Hakati tootma Eesti esimene maa, pean ütlema, et ma olen vahuveinide alal väga nõrga ettevalmistusega ja teadmistega. Aga kui ma peaksin arvama, millises linnas teda toodetakse siis just linnas siis Põltsamaal järsku. Ehkki kuigi teie ettevalmistusvahuveinide koha pealt ei ole kõige parem, nagu te ütlesite, siis see vastus on täiesti õige. Hurraa. Esimesed 20 punkti on teile kirja saanud, kui me räägime sellest, et kui presidendivalimised jõuavad, et valimiskogus, siis on teil vägagi kasulik, kui on omavalitsuse juhid. Need mehed, kes mõtlevad, et nemad tahavad oma hääle anda Eiki Nestori poolt. Kui palju te olete praegu linnasid, maakondasid läbi sõitnud kogu selle aja jooksul ja, ja sellist lobitööd teinud? Ma olen siiamaani teinud seda tööd koos teiste kandidaatidega, kui meil on olnud debatid, et kuna mul on sellest, et valijameeste valimistest elavad mälestused olemas siis kui Toomas Hendrik Ilvest esimest korda valiti presidendiks siis ma tean, et oluline on olla avatud kohalike omavalitsuste esindajatega ja kõige parem on seda teha debati vormis. Meil on olnud kaks debatti. Ühe kord korraldas Harjumaa omavalitsuste liit. Eelmisel nädalal korraldas samasuguse ürituse Pärnus Pärnu omavalitsuste liit. Sellist vallast linnast linna sõitmist ma veel augustikuus ei ole praktiseerinud. Ma tean, et mõned kolleegid on siin seda teinud. Aga Ma usun, et siis kui valijameeste saatust selgem on, et ju siis tuleb sellega ka rohkem tegeleda, kui praegu. Kas te ei arva, et võib-olla otsustaval hetkel võib see teile kätte maksta, et ei ole piisavalt käinud inimestega silmast silma kohtumast? Ma olen päris kindel, et kogu see presidendiralli praegu on ühtpidi, meil ei ole ju Ameerika presidendivalimised, mis on otse, eks, et ta on ühtpidi mõjus ja hea selle jaoks, et tutvustada neid kandidaate laiemale üldsusele. Küll ma olen teist meelt, et sellega saaks näiteks kuidagi muuta 101 riigikogu liikme või või ka omavalitsuse valijamehe mõtteid, et nendel on küllalt kindlasti teada kelle poolt nad hääletavad nii Riigikogus kui seal valijameeste kogus. Ja, ja kui ainult siis mõne lollusega võib keegi midagi ära rikkuda, et siis võib nii juhtuda, et sõjad mõnest häälest ilma. Aga nende inimeste valikud on reeglina ikkagi noh, 101 riigikogu liiget, ma usun, teavad juba täna täpselt, kelle poolt nad hääletavad. Kas selle võib siis kokku võtta teiepoolse mõttega, et teie olete nii palju juba eesti elule andnud, esinenud, käinud ja teinud, et need, kes tahavad talle anda, need teevad seda nagunii? Sellevõrra lihtsam veavad, kui sa oled niivõrd kaua poliitikas olnud. Mul Sist saab nüüd 24. aastase sügis. Et siis üldiselt ju kõik tunnevad ja teavad, missugust oodata, et kui me kandidaatide seas on ka inimesi, kes ei ole nii kaua poliitikas olnud ja nende puhul loomulikult on tuvi selles mõttes teistsugune, et kõik tahavad ju teada, missuguseid presidendina siis Kadriorgu saaksid, kui nad ta ära valivad või tema poolt hääle annavad. Ma arvan, minu puhul enam-vähem. Proovika valdav osa teab juba, kes või mis, Eiki Nestor ja mida, mida temalt oodata? Kui Eiki Nestor on viimased veerand sajandit olnud vägagi aktiivne poliitikas, ehk oskab Eiki Nestor ka öelda oma hinnangu või arvamuse selle kohta, et mis teie arvates on Eesti inimese jaoks peamised probleemid ja mured nüüd aastal 2016. Meie inimese peamised probleemid on Needsamad, mis olid võib-olla aastaid tagasi ja ma arvan, et on tükiks ajaks veel tegelikult sama teha. Ega nad, meie inimeste probleemid ei erine laias laat laias laastus ka nendest ka nendest inimeste, nende inimeste probleemidest, kes elavad näiteks Soomes, Rootsis, Taanis või mujal. Et täna inimesele ikka kõige tähtsam on toimetulek, kas tal on tööd noorematele inimestele õppimine, inimeste sissetulekud, need on need, mis kõige rohkem kõnetavad inimest. Aga lisaks neile on nüüd loomulikult viimase kahe aasta jooksul juurde tulnud väga oluline oluliselt välispoliitika, et ma tõesti ei mäleta Ta aega, kus näiteks kuskil kaupluses ringi liikudes tuleks lihtsalt inimesed sinu juurde võtaksid nööbist kinni siis kui Ukraina sõda oli näiteks küsiksid, et mis, mis meist saab, mis nüüd juhtub ja sina siis räägid ja rahustad ja õnneks tuli Obama lendas Tallinnasse, pidas siin oma suurepärase kõne, et see võib-olla võttis pingeid kõige rohkem maha, kui ta selle lausega, et Tallinn, Vilnius on NATO jaoks sama tähtsad kui Berliin või Pariis. Ja. Et on, on ärevad, tõsised, aga inimesed kindlasti muretsevad ka nende Nende kategooriat või nendes nende mõistete pärast. Aga kõige lähemalt on ikkagi inimese hingele toimetulekuküsimus, et kuidas, kuidas hakkama saab. Nike te ütlesite, et need küsimused, mis on inimestel aastal 2016, nad on olnud juba tegelikult aastaid, mis te arvate, mis on siis läinud niimoodi viltu, et need probleemid ei ole Eestis ära kadunud. Ega ei peagi midagi viltu minema, sellepärast et meie eriti kui me võrdleme ennast oma saatusekaaslaste riikidega no siis ma ütlen teile ikka päris ausalt, et meil pole kohe häbeneda kohe üldse mitte midagi, et. Oma töö tõttu maius suhtlen väga palju teiste riikide poliitikutega, käin seal külas, me räägime seal väga üksikasjalikult ka inimeste igapäevaelust, eks ja ma pean ütlema, et Eestil ei ole siin midagi häbeneda küll, aga kui võtame näiteks põhja poole või põhjamaade poole siis siin on meil veel pikk tee minna ja eri tee. Kus ma näen siis seda kohta, kus me võiks nagu rohkem ja paremini elust ja maailma asjadest aru saada, on siis see, et me suudaksime nii nagu need põhjamaised ühiskonnad on suutnud inimestele luua pakkuda võrdseid võimalusi, et siis sõltumata sellest, kus see inimene on kasvanud või koolis käinud veel, et kõigil oleks võimalik edasi õppida, areneda, tööd leida, vot nende võrdsete võimaluste pakkumisega. Eesti riik jääb veel täna Põhjamaadest maha. Aga saatusekaaslaste riikidega võime ennast täiesti julgelt võrrelda. Meie õnnelik saatus on olnud see, et viimased 25 aastat on Eesti olnud taasiseseisev ja nüüd sellest lähtuvalt ka järgmine teema kategooria. Jällegi kolm ümbrikut kuste Erki, vabandust, Eiki saab valida. Küsimused. Keskmisest. Ja see keskmine ümbrik saab nüüd kohe avatud ja see küsimus, et kantud hekid kus kohas avati aastal 1995 Eesti esimene McDonalds. See peab olema ka nüüd linna nimi või? See peab olema linna nimi kus avati 95. aastal Eesti esimene McDonald's. Esimesena muidugi tuleks siis pähe Tallinn, aga, aga millegipärast ma arvan, et siis see küsimus oleks liiga lihtne. Juu McDonalds jõudis siis kuskile varem ja ma pakun. Ma ütlen ausalt, et mul pole õrna aimu, aga ma pakkunud pärnu. No ei ole see paraku õige, see Tallinn oli täiesti õige loogiline lahendus ja see on see Viru väravate juurest see McDonaldsi, mis, mis nüüd juba siis päris tükk aega tagasi avati seal. Vabandust ei pea, absoluutselt mitte, millegipärast tekkisin vabandama, kuidas te ise muidu suhtute kiirtoitu? Ei, ma ei ole enda vaenlane ja magan krõmpsutada nina, aga eriti ei kipu, et ma olen väga traditsiooniline toitu ja eesti traditsioonide austaja. Nii et kohal number üks on alati kala pea kohal number kaks on ka kala. Aga kiirtoidurestoranides? Tartu isegi võib-olla ma olen selles Viru tänava McDonald, sis võib olla ühe korra elus käinud, vast mitte rohkem. Nii et kui kõht läheb tühjaks, siis Eiki Nestor on alati valmis kaheks tunniks viskama kala ahju ja, ja sinna juurde midagi vahvat tegemata. Kiirtoidurestorani külastamine on pigem laualt maas. Pigem ma siis juba ostan poest kaks lihapirukat ja teen endale puljongit, kui, kui kiire on. Kui nüüd minna tagasi aastasse 1991 ja 20.-sse augustisse, siis mis teie mäletate sellest päevast? Mina olin siis niukene inimene, kes Eestis koos teiste sõpradega lõi vabas ja ametiühinguid. Ja see oli meile ärev aeg, kuna ametiühingu liikmed rääkisid ka päris mitmes keeles ja, ja väga palju vaidlusi oli kooganiga kuskil kuskil seal bussikoondise väravate vahel näiteks. Aga selle putsi asjus me siis otsustasime teha midagi sellist, mida ennem Eestis ei olnud kunagi või pikka aega tehtud, et korraldasime siis sellise putsi vastase paaritunnise streigi. Ja ausalt öeldes see võttis kogu mu aja, et siis ma ei olnud mingi poliitik veel. Aga selle streigi organiseerimine oli kaunis tõsine töö. Ta, ütleme siis nii, et kui ta Tartus, Pärnus või Viljandis oli lihtne korraldada, siis Tallinnas niivõrd mitte, siin siin oli teda palju keerukam teha, aga kuidagi ei saanud ka lubada sellist võimalust meie ametiühingu, transporditöötajate ametiühingu hinded, siis kõik teavad, et putši vastu streigitakse, aga bussid sõidavad. Ja huvitav aeg oli, mul on üks Taani kolleeg ükskord küsinud, et kui tangid siin või need sõdurit sisse marssisid Pihkva poolt, et mis tunne, et me siis tundsime elu elasime, siis ma ükskord seletasin talle tõestisündinud loo, et et sellel samal 20. augustil tööle minnes. Mu armas abikaasa vaatas mulle otsa ja ütles, et kuule, et on, küll on suvi on soe, aga järsku mõistlik soojemad riided ka tööle kaasa võtta. Eks me nii praktilised olimegi, siis sellel ajal. Võtsime ka seda vabaks saamist väga praktilise meelega, et kui hommikul tööle läksid, võtsid kaasaga soojemaid riideid. Ei teadnud ju, kus sa õhtuks oled. Kuulge, see päev, mis emotsioone teile tekitas? Oi, see oli võimas päev ja, ja jõus päev. Osa meie meeste veoautosid sõitsid siin raadiomaja ümber ja meie mehi. Aga emotsioon oli võimas. Ikkagi. Need on ilmselt hetked, mis jäävad. Kõige rohkem südamesse järgmine selline suur emotsioon Ma mäletan, mis tekkis, oli siis, kui senine tubli ja väike ja tore riik nagu Island meie iseseisvust tunnustas see sellised täpselt sama vaimustun. Eesti vabaduse taastamisest liigume nüüd aga edasi välismaale. Eiki valib nüüd järgmise küsimuse. Väga loogilist rada pidi on need ümbrikutõmbamised praegu käinud minu poolt vaadates paremalt vasakule. Ja Eiki küsimus ühe peaministri kohta. Küsin teilt, kes on Jaapani peaminister? Jaapani peaminister peaks täna olema kobe. Ja nii see tõepoolest ka on, jah. Jaapanis spiiker, kes Eestis paar aastat tagasi. Meil oli väga huvitav vestlus temaga. Ja ta on minust veel natuke vanem mees, sest me mõlemad eetasime mõtteid, et kas me järgmistel parlamendivalimistel kandideerimine või mitte ja siis me leppisime kokku, et kandideerib, et ma tean, et temaga kandideerisid Jaapani peaminister Anna vähja vaatajatega Jaapanis käinud. Kahjuks ei ole. On küll sealtpoolt ametlik küllakutse Paraku ei ole sellest sõidust veel midagi välja tulnud, et puid sõite, mis riigikogu esimehel on jaa kus nagu käimine on tegelikult kohustuslik nii Euroopa Liidu tasandil kui ka siis Euroopa nõukogu tasandil. Võtavad selle välissuhtluse aja niivõrd võimsalt ära, et sa saad endale võib-olla aastas lubada ühe või kaks sellist muud reisi ka, aga, aga teinekord on. Teinekord on mõne teise kolleegi ees veel varasemaid lubadusi täita, kui, kui need, mis sa ise andnud olen. Kas riigikogu spiikri kohta ei saa siis võtta kui sellist mõnusat turismiviisat saab ju palju reisida ja kohtuda ja. Turismiviisat seal ei ole kohe mitte raasugi tegelikult. Koosnevad sellised reisid vähemalt parlamendi tasemel, siis ametliku delegatsiooniga sõidame siis me kohtume kindlasti spiikriga peaministriga, välisministriga. Väli siis selle parlamendi väliskomisjoniga, kui on Euroopa Liidu liikmesriik, siis Euroopa Liidu asjade komisjoniga sageli ka rahanduskomisjoniga ja nii palju on seal võib-olla turismi, ühed siis need vastuvõtjad kiikavad Su varasema elutee läbi ja mõnes riigis on siis viidud mind kuskile tehnikaülikooli vea, mõnes riigis on siis müüdud korraldatud kohtumisi just nendes ministeeriumites, kus mu vanem ministriametit olen pidanud. Aga need on kõik sellised üürikeselt üks tund ja mitte rohkem, nii et tegelikult on ta kaunis tõsine jutuajamine ja jumala õnn, et Spice rebio riigivisiitidel üksinda sõitma alati saame. Käime nendel sõitudel siis kas kolmekesi või neljakesi. Heiki, kui teist saab Eesti vabariigi president, siis kuhu see esimene riigivisiit võiks teid viia? Soome Rootsi, Lätti või Leetu. Nii et teie eelistuses langeb nende variantide vahele. See on kindel kommega spiikriks saades täpselt sama rada tuli mul läbi sõita kõigepealt naabrite juurde, alati kõigepealt. Mida te ise välja tooksite, et teie hinnangul Eesti kõige suuremad välispoliitilised väljakutsed? Eesti kõige suurem välispoliitiline väljakutse on täna selle avatud demokraatliku maailma ühtsus, kuhu me kuulume ja tahame kuuluda. Kõik kõik see, mis on selle suuremat koostööd tegeva Euroopa ja suuremat koostööd tegeva läänemaailma vastu suunatud, kõik see on Eestile kui mitte ainult ohtlik, vaid ka lausa kahjulik. Selles mõttes. Meie kõige suurem välispoliitiline väljakutse on see, et ei tuleks tagasi uuesti need aastad, mis olid seal kolmekümnendatel, kus kõik riigid ajasid nii-öelda oma asja kus meil oli, meil olidki sõbrad olemas, aga meil ei olnud liitlasi ja, ja siis Meie kolme balti riigi iseseisvus oli kadunud ja vot sellist olukorda. Me oleksime üksinda tänastes oludes, mis kahjuks on selliseks kujunenud, võimelised meie riiki siin hoidma, siis Peame reaalselt aru saama, et mis ohud on, et need ohud täna võib öelda, ei ole ju kuskile kadunud ja nad on uuesti tekkinud, nii kahju kui meil ka sellest ei ole. Kõigil oleks ju väga hea meel, kui meie idanaaber oleks sõbralik demokraatlik riik. Barakkuda taristab täna relvi tänagi seal Krimmi poolsaarel uuesti. Nii et see on meie väljakutse number üks, et Euroopa ja vaba maailm oleks ühtne. Aga kuidas te presidendina saaksite nendesse teemadesse kaasa rääkida? President saab nendel teemadel sõna võtta ja president välissuhtlus on ka USA presidendi tööd, meie välispoliitikat me püüame Eestis nii kolmnurgas valitsus, president, parlament, ja siis konsensuse alusel ja hästi kooskõlastatult, et kõik me räägiksime ühte juttu alati ja täpselt samamoodi püüame ka ju Riigikogus kahes komisjonis hoida üksmeelt, et kui ma ei tea seal näiteks rahanduskomisjonis või majanduskomisjonis vaieldakse, palju hääletatakse palju siis riigikaitse komisjonis väliskomisjonis püütakse nii kaua teineteist veenda, et kõik oleks kokkuleppel. Tõesti, eks meiegi Riigikogus on seal erandeid teinekord et noh, ma ei tea, mis näitama toon, et Ukraina ja Moldova Kui Gruusia assotsiatsioonilepe euroga poliiduga kiideti heaks üksmeelselt siis Ukraina leppele üks riigikogu liige hääletas ju vastu. Nii et on üksikuid erandeid, aga valdavalt ikkagi me püüame. Eesti riik püüab ajada ühtset välispoliitikat ja minu meelest see on väga mõistlik. Kui palju te hoiate silma peal kõigel uuel ja huvitaval ehk siis sellel, mis toimub popkultuuris. Ma hea meelega võib-olla hoiaks rohkem, aga kuna mul on niukene komme, et näiteks teatud muusikat, mida ma niikuinii kogu aeg kuulen, et ma seda kunagi ei hakka endale koju plaadina tooma. Et siis ma ikkagi jälgin. Nii, nii sirpi, nii teisi ajaleht. D ja loen sealt, kui ma leian midagi uut või kasvõi näiteks müürilehte sealtki leian vaest midagi uut, olen ise kirjutanud sinna muuseas. Ja selle kaudu ikka hoian ennast kuidagi kuidagi asjadega kursis ja siis, kui ma tean, kui midagi huvitavat, näiteks melomaanina, tean, et midagi huvitavat on ilmunud, siis ma lihtsalt palun Madisel mulle see plaat välja otsida. Ehke teie melomaani taustast on abi ka järgmise kategooria puhul. Tagasi alguses, sest et jälle sai valitud see ümbrik kõige parempoolne. Keskmisega tuli kõige keerulisem küsimus. Ja, ja praegu, kusjuures, kui me teeme siin väikest vahekokkuvõtet, siis nüüd kolme kategooria peale on teil kaks õiget vastust, mis tähendab, et 40 punkti on juba kogutud, ma arvan, et see on igati soliidne summa. Aga e-Eiki kahjuks melomaan taustast praeguse küsimuse puhul popkultuuris väga palju abi ei ole. Siis ma küsin teie käest, et mis on selle telefoni mängu nimi, mis on miljonid miljonid noored õues ringi jooksma pannud. See on mingi Pokemon tari, see on ikka kole asi, et ma ei tea, kas inimesed peavad seda tegema, et ma ma pean ütlema, et popkultuuri huvitaval kombel mõjutab, et seda sõna teadsin umbes kuskil kuu aega varem, kui ma ühel heal päeval, siis hakkasin ka ise küsima, et mis asi see siis tegelikult on, et kuidas see füüsiliselt välja näeb. Ja siis, kui ma sellest aru sain, siis ma leidsin, et nojah, ju ta siis peab, selline lõbustus oleme Pokemon Pokemon, Go või kuidas? Just nimelt sellist nime kannab ja see tähendab, et 60 punkti on teile juba kirja saanud. Nojah, kui nüüd teiega selle teema üle arutada, ma olen, ma olen nõus, et sellised uued trendid võivad ka ju väga kurbade tulemustega olles siin üks noormees hüppas sellepärast Pirital aknast alla, on siin ka välismaal palju väga halbasid asju sellega seoses juhtunud, aga tõesti, minu meelest on ju positiivne ikkagi see, et ei ole näiteks Eestis ju võib-olla päris kõiki noori koolisüsteem suutnud kehalise kasvatusega hakata tegelema. Aga nüüd näed, noortel telefonid käes, jooksevad mööda linna ringi. See oli ka minu esimene reaktsioon, kui ma sealt midagi positiivset otsisin, et kui ma ja ennem ka ju nüüd see pilt on igal pool ühesugune, et sageli noored inimesed siis istuvadki ninapidi oma telefonis istuvad telefonis, et nüüd nad siis vähemalt, et käivad selle telefoniga ringi, selles mõttes on suur samm edasi. Et selles mõttes võib-olla tõesti tore. Aga muidu noh, ma usun, et kindlasti on ka arvutimänge võib-olla, mis haaraksid ikka istuvat inimest rohkem endale oma lemmikut ei ole seal kohe kindlasti mitte. Aga kui teie oma telefoni ette võtate, milline on see äpp, mida teiegi rohkem kasutate? Kõige rohkem ma kõige kõige sagedasem mul ei olegi seal, ma ei kasutagi sealt mingit äppi, aga kõige rohkem ma kõige rohkem kõige vajalikum on. See. Klaskust saab sõnumeid saata. Pidevalt töötav töös oleva suurus. On teil nutitelefon või see vana nupufonvel nuti-nutitelefon, teil on? Trosside vastu erilist huvi teil on peaasi see, et saaks helistada, metsata. Mina olen nagu harjunud telefoniga helistama, et sa meeldid mulle. Aga olete oma telefoni välja otsinud, mis te sealt teada saada? Aitäh, ma sain teada, et mul on kaks vastamata kõnet rohkem midagi. Ma arvan, et helistavad teie suured fännid, kes nüüd rõõmusteva hüüavad, teiegi on 60 punkti kokku tulnud ja kohe saame teada, kas sellele koorile tuleb ka lisa, sest et üks kategooria on veel jäänud. Ja kõike seda keskmist ümbriku julgegi võtta, et sealt see 20 punkti kaduma läksid. Aga vaaria küsimus Eiki Nestorile. Kõlab kohe. Eiki, millises riigis avati äsja maailma kõige pikem tunnel? Millises riigis? Selle suve alguses ja sellest tuli päris palju nii Eesti meedias kui ka mõistagi igal pool mujal maailmas. Hiinas ja kahjuks ei olnud, seal on maailma kõige pikem müür ehitatud. Tunnel on siin meile hoopiski palju lähemal, kui, kui Hiina seda on. Ja see kõige pikem tunnel maailmas ehitati Šveits 57 kilomeetrit pikk on ja Kotfardi tunnel on see siis vabandan läinud, aga nagu öeldakse, et ega inimese pea pole ka prügikast, ei pea kõike ju meeles pidama. Kõike ei suudagi meeles pidada. Kui nüüd mõelda ka ja selle üle, et kui teistele võiks saada president, siis kuidas te ennast iseloomustaksite, milline president teie Eestil oleksid? See on üks kõige keerukamaid küsimusi. Ma arvasin, et teil on juba selline väike essee selle kohta valmis kirjutatud vähemalt meeskonna poolt. Ei, ma olen oma OSCE, esikirjutan ise, eks ma, ma olen püüdnud seda kokku ta kuidagi sellisel moel. Et ma arvan, et oleks senine president, kellele inimesed tahaksid öelda, sina. Kuna ma ju ma mulle ei meeldi ütleme, selline poliitika tegemine ja selline suhtlemine kuidagi, et siis need poliitikud on kuskil mingisugused tüübid, kak kõrgel, kaugel, kes siis rahvale manitsusi loevad, õpetavad elamused. Mina sellist tüüpi poliitik kindlasti ei ole ja pole ka kunagi olnud ja väga kunagi selliseks ei saa. Küll aga olen ma valmis inimestega koos arutama, sellepärast ma olengi võtnud kasutusele ühe teise lauset, siin on palju öeldud, et et president peab olema näoga rahva poole, siis mina olen öelnud, et mina vaatan rahvaga ja ühes suunas, et meil on silmad, vaatavad ühele poole. Vähemalt ma arvan, et selline võikski Eesti president praegu olla. Sellisel segasel ajal, kui on palju keerukaid asju, mis tekitavad, et ettevaatlikkust või kohati hirme siis president peakski olema see inimene, kes aitab neid asju inimestega koos läbi arutada mitte õpetada, aga just läbi arutada. Ma olen ikka mõelnud seda, et Eesti on tegelikult, see on ikka väga väike riik, võrreldes teiste riikidega, me võiksime olla kui selline suur perekond. Ja suure perekonna puhul võiksid suhted olla head ja, ja kõik on omavahel võrdsed ja samal pulgal, aga tihti jääb selline mulje, et, et need, kes on kas Toompeal võib-olla ka siis Kadriorus, et nemad on justkui suuremad ja targemad ja paremad kui teised ja nad vaatavad ka sealt alla kogu rahva peale. Miks on see nii, et nii väikeses riigis nagu Eesti see on, on selline selline vastandumine aeg-ajalt toimumas? See on minu meelest seotud sellega, et ühtpidi kindlasti on ka need poliitikud ise süüdi või mõnel inimesel ongi niisugune komme, et ta ei, ta vaatab sulle ülevalt alla, ilma et teda keegi Toompeale valiti, eks ju, et sinna võib-olla ei olegi kandideerinud kunagi, aga ta ikka vaatab sulle ülevalt alla, et selliseid inimesi on ju ka. Aga teisest küljest on segaseotu Ütleme selle meediakuvandiga, mis ka 90.-te aastate alguses kerkis poliitikutesse Toompeast üldse. Minu niukene suur südamesoov on, et meie inimesed teaksid, et kui nad tunnevad, et nad on Toompeale valinud kellelegi ja on nende valike läinud täkke, ütleb inimese inimene käitub seal ühel või teisel moel või, või hääletab siis mingite asjade poolt või vastu. Et ta siis teab, et ta järgmine kord saab valida teist kandidaati mitte seda erakonda ja mitte seda inimest, vaid hoopis teisest nimekirjast tõest inimest. Vot see teadmine võiks meil olla üleüldine täna väga sageli, mul tuleb olla suhteliselt ebamugavas olukorras, kui mõni rahvasaadik mingi lollusega hakkama saab ja siis kõik vaatavad riigikogu esimehe poole, küsivad, miks sa teda lahti lase. Ja siis ma pean seletama, et mina ei ole teda tööle võtnud. Minul ei tohigi olla õigust teda vallandada, et teda on tööle võtnud valijat. Vot see. Demokraatia ühe põhireegli äratundmine kuluks marjaks ära, siis oleksid need 101 tegelast. Nii. Nad ongi täpselt samamoodi lihast ja luust, oma plusside ja miinustega, nii nagu kõik inimesed siin Eestis. Ja kui neid midagi teistsuguseks teeb, siis see, et nad vahepeal teevad nüüd neli aastat natuke teistmoodi tööd, kui nad varem tegid, meie harjunud oleme. Mitte ainult neli aastat, teil on see neli aastat teinud ikka väga mitmesse kordusesse. Jah, nüüd on nii juhtunud mina ja Mart nutt, oleme need kaks seitsmenda riigikogu õhinapõhise riigikogu vaimu kandjat jäänud sinna veel. Ja mul on õnnestunud, ma olen küll ministriks käinud, on mardil, on jälle teistmoodi need asjad käinud, et ma saan, olen aru saanud, et mul on õnnestunud temast kuidagi poole aasta võrra staažiga mööda minna. Eks me siis nüüd põlemusega vaatame, kui mind presidendiks valitakse, siis läheb mutt jälle mööda. Vot siis. Aga see, et teil on sedavõrd kaua õnnestunud Toompeal olla, et kas see tähendab seda, et te olete hea poliitik, hea manipulaator võib-olla ka siis rahva kätte, ta on kogu aeg valitud tagasi või teised ei olegi millegi silmapaistvalt nõmedaga hakkama saanud, et inimesed ikkagi on teile oma usalduse andnud. Ei no nõmeduse ei ole ju vaja teha ja need ei ole vaja välja mõelda, et poliitikas on tõesti olemas ka see nii-öelda praktiline pool või praktiline meel, et sa kui sa tahad midagi ära teha, reeglina sisse, pead kuskil ka arvestama sellega, et sul on siis ümber, sinu on inimesed, kellel on teistsugune arusaamine maailma asjadest ja on vaja midagi kokku leppida, et midagi ära teha. Ja ma võin öelda, et mõnda suurust on ikka tulnud teha ikka väga pikki aastaid. Et kui ma 92. aastal riigikogu kui jõudsin, siis ma olin kindel, et kuskil poole aasta pärast on Eestis mul tööstuskindlustus. Tööpuuduse vasta, enda kindlustamine, mul tehtud. Aga võta näpust, vaja läks 10 aastat selleks, et selline kindlustusliik luua ja ennem ei olnudki seda võimalik teha, kui, siis riigikogus, mis valiti 99. aastal, kui meie erakond läks valitsusliitu, sest varasematel aastatel kõik leidsid, et ei olegi sellist kindlustust vaja ja mul tuli üksinda 10 aastat seletada et mõistlik on ennast selle riski vastu kindlustada. Nii et teinekord aga, aga ka ka selle, selle teadmise nii-öelda elluviimine paraku alati tähendab ka kuskil mujal, et sa pead otsima neid kompromisse, et üksinda poliitikat teha ei ole võimalik. Eiki Nestor raadio kahe presidendirallis olete te endale kindlustanud 60 punkti, mis tähendab praegu seda, et olete kindlustanud endale liidrirolli vähemalt järgmiseks 24-ks tunniks. Praeguses kontekstis paraku küll, aga kes teab, kes teab, ootame need ülejäänud kandidaadid ka ära ja ja võib-olla kindlustada selle kohaga järgmise nädala keskpaigani. Eiki lõpetuseks, ma olen palunud teil välja valida ja siin eetris ette kanda, mitte küll visete kandma. Teie lemmikartisti ise sellega annab ette, aga lemmikautoroolis kuulamise lugu. Ma oleks hea meelega. See lugu on vinüülplaadid, aga ma oleks hea meelega katasse sisse, ei mahu kahjuks raadio kahelda. Vabandust, raadio kahel ma saan aru, seda vinüülplaadi lugu veel ei ole, seetõttu minu tänane Eesti lemmikartist Jakob Juhkam ja võiks esimeselt kauamängivat mängida loo nimega hulkuri samba. Jakob Juhkam on noormees Häädemeestelt teeb väga huvitavat muusikat, konstrueerib ka erinevaid stiile kokku. Selle esimese plaadi ootamine, ma tean, oli pikk, nüüd on hakanud plaat. Juba teine plaat sündis kiiremini. Loodame, et ühe noore andeka muusiku Töö saab olema edukas ka tulevikus ja ootan juba järgmist plaati. Heiki palju edu teile presidendivalimistel.