24. jaanuari õhtul said need, kes Estonia kontserdisaali läksid suure muusikaelamuse osaliseks. Nimelt esines ühe kontserdiga Tallinnas jaga Tartus nõukogude üks omapärasemaid rahvamuusikakollektiive ansambel Dmitri Pokrovski juhatusel Moskvast. Oleme oma rahvamuusikapooltundides sellest ansamblist varem pikemalt kõnelnud ja sellepärast toonitame tänavaid, et ansambel tegeleb ainult tantsin muusikaga ja esitab laule nii, nagu nad seda ise kogumismatkadel kohanud on. Ekspeditsioonidel käiakse aga igal aastal ja loomulikult kõige kaugemates ja ligi pääsmatumates külades. Nii palju siis sissejuhatuseks tänasesse saatesse mahutama ära kontserdi esimeses pooles esitatud muusika. Kogu kontserti teadvustas ja kommenteeris Dmitri Bokovski ise lugude vahele, katsume meiegi mahutada väikeseid seletusi. Alustame kasakalauludega, kõlab Volgogradi oblastist saadud laul, milles lauldakse, kuidas mööda rohelist aasa kõnnib kaunis tütarlaps. Riivab liiva ja loodab, et kui sellele liivale lilled kasvavad, siis tuleb ta kallim talle külla. See on üks levinumatest lüüriliste kasakalaulude tüüpidest. Doni kasakad moodustavad ühe erilise etnilise grupi Dmitri Bokovski on neile ka siiani doni kasakate muusikas, psühholoogias ja kommetes veel nii mõndagi arusaamatut. Mulluselt ekspeditsioonist toodi kaasa niisugune tantsulaul, mille sõnad on loodud Lermontovi tekstile. Väga tihedalt Vene-Ukraina ja Kaukaasia mõjudest on läbi põimunud perski kasakate muusika. Kuuleme nüüd laulu hilja Moro metsast. Seda lauldi muidugi tavaliselt hobustel ratsa. Põliinale Illiamuura metsast laulis ansambel lisaks veel ühe meilegi tuttava kõlalise kasaka teekonna laulu. Nüüd aga pakume teile kuulata üht väga omapärast pilli. Kaljužnõi Lyra on selle pilli nimi ja välja näeb ta midagi leierkasti ja kitarri vahepealset. See pill saadi möödunud suvel Brjanski kandist ja seda mängisidki rändmuusikud. Kontserdil esitas seda porispaasurf mees, kes mitmeid suvesid on pühendanud just muusikainstrumentide otsimisele ning samas õppinud neid Pillega meisterlikult valdama. Nüüd esitab teise ülevenemaalise rahvamuusikakonkursi laureaat määrasmas Slova Arhangelski oblastist toodud vanausuliste laulu pühakust Jegorv vaprast. Meie saate järgmine laul on ürgne loits, mis pärineb Brjanski oblastist. Nagu ütles ansambli juht Dmitri Pokrovski tüüpi laule leitud mitte ainult Venemaalt, vaid ka teistelt slaavi rahvastelt nagu serblastelt ja pulgaarlastelt. Laulu pealkiri, mida kuuleme, on kiievi ja tserniga Vi lähedal. Tänase saate lõpetame lauluga, millega lõppes ka kontserdi esimene pool. Kahe nädala pärast, 26. veebruaril jätkame oma saates vana vene rahvamuusika tutvustamist.