Tänases saates kuulame jälle muusikat, mis sai lindistatud Estonia kontserdisaalis 24. jaanuaril, kui meil oli külas suurepärane folklooriansambel Moskvast ansambel Dmitri Pokrovski juhatusel. Eelmises rahvamuusikapooltunnis kuulasime mitmeid eri paikkondades pärit kasaka laule. Samuti tegime geograafilises mõttes üsna suure muusikalise ringi Arhangelski oblastist. Rumeenia nii välja. Täna jätkame ja kõigepealt kuulame ühte meestelaulu. Nii nagu mujalgi, on ka vene folklooris meeste laule mitte sõjalaule tänapäeval juba väga raske leida. See laul, mida praegu kuuleme, toodi kaasa kogumis matkalt, Burjaatiasse. Burjaatias elavat Kesk-Venemaalt ümber asunud grupp vene rahvusest inimesi Katerina teise ajal sinna saadetud ja Nemad ongi praegu ainsad, kes säilitavad meeste laule elavana. Kuulame kahte neist. Kõigepealt kõlab lüüriline laul seitsmeteistkümnendast sajandist. Stoni põll poolie saab Põllivass ja teiseks kuuleme ainukest säilinud varianti Vene meeste ringmängulaulust. Uš veestaarist äriki. Nüüd aga kuulame jälle ühte omapärast näidet kodunt kaugel säilinud rahvamuusika kohta. Neegrossovlased on Bulavini mässust osavõtjate järeltulijad, kes koosatamann neutrassoviga murdsid läbi tsaarivägede rõngast ja läksid ära türgi maale. Seal elasid nad üle 300 aasta ja alles 1974. aastal pöördusid tagasi kodumaale. Nemad on säilitanud väga palju folkloristide huvipakkuvaid vanu, rahvatraditsioone ja muidugi ka muusikat. Kõlab laul Tersaidi Krasnaja Sontse mida säilitati otsekui omapärast hümni. Kuna neegrassovlastel praktiliselt ei esine mitmehäälsust nende laulus, siis kuulame seda laulmas Pokrovski ansambli solisti tama. Ärasmus loovad. Arhangelski oblastist on pärit järgnev unikaalne laul sõnumine selle päritolu suhtes on kahtlusi, kas ta on algselt slaavi folkloorist pärit või on ta sinna kusagilt mujalt juurde tulnud. Aga oma kordumatuses ja unikaalsuses On ta võrreldamatu. Kõik, ka kõige lõbusamad laulud on üles ehitatud, et kuule või siis niisugusele sõnumisele. Ja kui külas peetakse pidu, võib kõrvalseisjale jääda mulje, et tegu on suure õnnetusega sest peod on traditsiooni kohaselt väga pikad ja itk kostub üle küla viie kuni kuue päeva jooksul. See laul, mida kuulame, kirjutati üles kiivrola külast ja see on laadilt üks lõbusamaid, laulab Nataša Mihhailova. Üks huvitavamatest valdkondadest põhjavene folklooris on karjuste muusika. Lõunavenes on karjaste pille hoopis vähem kasutatud kui põhjavenes. Praegu kuuleme, kuidas lõbutsesid viligotski rajoonis. Ka harjumused, see on ka üks rajoon Arhangelski oblastist. Üligatski rajoonist mitte eriti kaugel nikovski rajoonis Arhangelski oblastis oli tava, et ühe külamehed käisid teise külameestel külas. Mindi ilma ette hoiatamata kogu külameestega. Teinekord mindi 20 kuni 30 kilomeetri kaugusele. Ja muidugi seda jalgsi. Pika teekonna jaoks oli terve süsteem teekonna laule, millest igaühte lauldi, minnes mingisse kindlasse külla minekul kasutati kõiksuguseid, müra ja kolinat tegevaid atribuute. PÖFF kive, malakaid. Sest juba kaugelt pidi neid kuuldama ja aru saadama laulu järgi, kes nimelt on tulekul. Lõunavenes on senini säilinud parmupill, mida väga laialt kasutati, kuid mida praegu võib veel Smolenski oblastist ainult leida. Kasutatakse seda pulmades ja just pulma esimesel päeval pulma teisel päeval lisandusid parmupillile veel kahe vilega flööt ja kõige tavalisem vikat praegu kuulamegi ühte põla, milles alguses kuulub mängi mas parmupilli ja pärast siis tulevad juurde omapäraseks Triox vikat ja flööt. Mitmetes Lõuna-Vene rajoonides on säilinud tava etendada mingitel kindlatel päevadel terveid draamasid. Kindla stsenaariumi järgi kuuleme katkendit draamast keiser Maximilianusest mida esitatakse koos ütlemise ajal tänapäevane mitmetes rajoonides, Kurski, Brjanski ja korki oblastites. Mängitakse kodudes, kus on mehelemineku eas tütreid. Seda mängivad aga muidugi kosjamõtetega külla tulnud noormehed. See katkend, mida me praegu kuuleme, põhineb ka sellele, et tapetakse ära kõik osalised ja äratatakse taas üles. Nendest raamidest tihti kombeks muidugi selles katkendis, mida kuulame, jõutakse ära tappa ainult üks isik ja see on perepoeg. Saate moskva folkloori ansamblist Dmitri Bokovski juhatusel lõpetame kahe ürgse loitsu lauluga. Üks neist on pärit kaluga ja teine Brjanski oblastist. Neid laule on leitud peaaegu sarnastena k pulgaarlastelt ja serblaste juurest.