Raadioteater. 154 William Shakespeare'i soneti. Sonett. Number 30. Kui vaikse leebeeemmart kohtu ette ma kutsun kokku mälestused rohked mu hingepõhjast, vana valusete taas üles liigutavad uued ohked siis päästan silme lätte jälle valla. Taas nutan taga ammust lenda gurma ja sõpru, kes on viidud kalmu alla ja mitmeunistuse nukrat surma. Siis kogun vanad leinad kurba parve ning kurvalt valu valult tasapika. Taas arvan kokku nukra nutuarve, mis makstud on, kuid Loksanika ent sinust mõeldes kallis sõber, vajub mul unustusse lein. Ja mure hajub. William Shakespeare'i soneti number 30 luges volli kära.