154 William Shakespeare'i soneti. Number 34. Miks lubasid sa ilma nõnda hea ja mantlit ta mind teele minna lasid? Kui sünged pilved tulid õige pea ja rõske tossuga sind varjutasid? On vähe, sest et palgelt rahe v sa kuivatad mul murdes pilvest läbi. Sest kiita rohi pole tõesti see, mis arstib haava, kuid ei ravi, häbi. Sul piinlik on, jääb mulle valu, mõrk, sa kahetsed. Kas see mu kaotus tasub? Et solvaja on kurb, see treest liig nõrk on selle jaoks. Kell Solve koorem lasub. Kui ta need pisarad, arm pärliks muudab, see rikkus halba lunastada, suudab. William seitspiri soneti number 34 luges Priit Võigemast