Mida rikkam on kodukoha kultuurielu, kus on säilinud side minevikuga, on tugevad, kultuuritraditsioonid, on paljukultuurilise eneseteostuse võimalusi, seal on ka eluinimestel huvitavam elamisväärse ja see oleneb suuresti sellest, kui haritud, kui kompetentsed, kui rahvakultuurilisi põhiväärtusi hindavad, on kultuurielujuhid koha peal ja samuti eestvedajad ja rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus täiend koolitabki juba 20 aastat järjepidevalt siis selliseid inimesi. Kuidas Te hindate neid, kes kohapeal seda kultuurielu veavad ja, ja püüavad ikkagi hinges hoida, kui motiveeritud ja kui hästi koolitatud need inimesed on. Tegime eelmisel aastal ühe väikse uuringu oma õppijast ja sealt tuligi välja, et keskmine küsitletu, see on siis kohaliku kultuurielu eestvedaja, on kõrgharidusega keskealine kultuuritöötajast või õpetajast naine, kes omab ka tasemekoolitust. Teda iseloomustab pigem maainimeseks olemise identiteet, ta peab end edukaks ja töötab innuga ühiskondlikult. Ta on ta aktiivne osaledes mitme seltsi tegevuses, olles põhimõtteliselt valmis alustama ka mõnda uut ettevõtmist või eest vedama mõnda sündmust. Ja kui me küsisime kultuuritööalase koolituse kohta, siis kõrgkoolis on omandanud selle Meie küsitletutest 30,2 protsenti, D ja keskhariduslikus koolis 20,8 protsenti vastanuist. Ja täienduskoolituses on selle omandanud 56,8 protsenti vastanuist, nii et see täienduskoolituse osa on hästi suur ja, ja need inimesed, kes, kes tegutsevad rahvakultuuri valdkonnas, on ka väga head õppijad ja vajavad väga täiendkoolitust. Kas nad tulevate heal meelel teie juurde täienduskoolitusele on teil lausa järjekord ukse taga? Võib öelda küll, et oma 20 tegevusaasta jooksul on meil oma raudvara välja kujunenud omad tugevad kursused, mis pakuvad huvi. On vaimuvara kursus, kultuurilooline, pärimuskultuuri kursus, muinasjutukool ja palju palju teisi rahvatantsujuhtide kool, rahvarõivaste valmistajate kool ja, ja mõnede puhul on küll niimoodi, et lausa peab mõnele soovijale ära ütlema, kuigi seda muidugi teha ei taha. Kuidas paikkondades selle kultuurielu vedamisega on üsna hästi motiveeritud, nagu ma sellest küsitluse tulemusi mustest, mida te praegu restaureerisid, aru sain, aga, aga kui palju peavad kultuuritöötajad majandusmuredega kohapeal kokku puutuma ja, ja kui palju nad saavad toetust kohalikult omavalitsuselt? Siin muidugi on probleeme selles mõttes, et ega kõik kohalikud omavalitsused ei ole teadvustanud ka kultuurivaldkonnas tegutsejate elu käest vajadust ja, ja, ja ütleme näiteks rahvamaja juhataja või ükskõik millise kultuuriasutuse juhataja, ta peab seisma ikkagi silmitsi ka nende majandusprobleemidega. Ta peab oskama majanduslikult mõelda, ta peab oskama projektide eelarveid koostada, ta peab oskama kogu seda finants protsessi ka juhtida. Aga nagu küsitlusest ka selgus, siis täienduskoolituses omandatu rakendamist oma töös hindavat oluliseks peaaegu kõik vastajad. Ja kusjuures huvitav on see, et eriti kõrge on see arvamus 30 kuni 39 aasta vanuste seas. Ja mida noorem on inimene, seda olulisem on koolitusroll selles, et töö muutuks töötaja enese jaoks sisukamaks. Väga tähtis on ka see, et, et osataks oma seisukohti paremini kaitsta ja oma tööd mõtestada. Kuidas on olukord maal, kas inimesed tulevad kergesti ringidesse või on neid ikka väga vajab paluda ja kutsuda ja mõni ring võib olla inimeste puudusel jääbki rakendamata, see oleneb suuresti ka sellest paikkonnast ja nendest inimestest ja nendest eestvedajatest kes seal elavad ja, ja tegutsevad ja loomulikult ka omavalitsusjuhtidest. Reedel, ülehomme te kutsute kokku peaaegu kõikidest maakondadest inimesed, kes kultuurielu eest vastutavad ja, ja seda üritavad oma paikkonnas edendada. Kes teile kõik kokku tulevad ja millest te neile räägite? Meil on hea meel selle üle, et meie konverents, mis käsitleb täienduskoolitust rahvakultuuri valdkonnas, on nii suurt huvi äratanud. Ja ausalt öeldes on see ruum, mida me oleme selleks puhuks endale kinni pannud täiesti pungil täis. Ja need inimesed on muidugi kohaliku kultuurielu praktikud, ühest küljest needsamad inimesed, kes meie kursustel on käinud ja on ka regionaalse kultuuripoliitikanõukoja esindajad, kes on siis võtmefiguurid maakondliku kultuuripoliitika kujundamisel ja hea meel on selle üle, et nii mitmedki maavanemad on avaldanud soovi sellel konverentsil osaleda. Kõik need inimesed, kes kokku tulevad, te panete siis kaasa mõtlema teemal kuidas tulevikus paikkonna kultuurielu eestvedajaid koolitada, sest et ka teie tulevik oleneb sellest, missuguseid nõudmisi elu paikkondades kultuuritöötajatele esitab. Just, ja me pole kunagi arvanud, et me üksinda midagi suudame ja me meil on väga head koostööpart, merid, rahvakultuuriseltsid ja ka kõrgkoolid, kellega koos me siis neid täienduskoolituse programme koostame ja samuti on meil õpetajaid nende hulgast. Kuna oma valdkonnas mõned rahvakultuuriseltsid koolitavad ise näiteks Eesti harrastusteatrite liit oma valdkonnas tegutsejaid, käsitöö, liit oma valdkonnas tegutsejaid siis me kutsusimegi paneeldiskussioonil osalema just nende erinevate institutsioonide esindajaid, et siis koos läbi rääkida, kuidas me paremini seda täienduskoolitust tulevikus korraldada saaksime, räägime läbi, lepime kokku, hakkame peale, koostöös tema odavamalt, kiiremini ja paindlikumalt, kui see teil kõik on läbi räägitud, reedel sellel konverentsi paneeldiskussioonil, kuidas see kõneldu tegelike otsustajate ja rahastajateni jõuab, nagu ma ütlesin, on konverentsist osavõtt teateks registreerunud mitmed maavanemad, Kultuuriministeeriumi esindajad, kõrgkoolide esindajad, siis ma arvan, et, et nendes ühistes aruteludes ja, ja selle sõnumiga, mis ka need osalejad koha peale viivad et siit jätkub mõtlemisainet ja, ja ega me ju valmislahendusi ei saa selle konverentsiga anda, vaid pigem ikkagi edasi mõelda, kuidas paremini kodukohas oma sellealast tegevust korraldada. Ja meie siis oma koolitusalast tegevust jõudu mõttetalgutele, aitäh.