Alustame siis siit noorsooteatri väikesest saalist järjekordset Ühissaadet, Ungari Raadio ja Eesti Raadio vahel. On traditsiooniks saanud, et ühel aastal esinevad ungarlased meil järgmisel aastal oleme meie seal Ungari maal. Ja viimati kohtusime aasta tagasi Ungaris. Ja seal esitasime Juhan Liivi luulet koos Ungari näitlejatega. Täna õhtul Me ühe juhtiva kaasaegse Ungari kirjaniku Istvan ökini lühiproosat palu, mida ta ise on nimetanud minuti novellideks. De kuulajatega, ansamblit, galaka, nelja muusikut Ungarist, kes oma kodumaal on väga armastatud ja kes ka on käinud kuulsust hankimas paljudes välisriikides. Siis elada sellesse muusikasse sisse. Selle muusika analoog Eestis siiani puudub. Istun nüüd on seni eesti keeles ilmunud kaks raamatut ja lavastatud on kaht näidendit. Kassi mäng Draamateatris ja totid noorsooteatris. Tuntaksegi nöökena meilgi draamakirjanikuna romaanide novellide autorina, kes on paljus uuendanud ungari kirjandust ja toonud muuseas sisse ka groteski tehnika. Jevgeni maailm on ebamugav maailm lõhestatud vastuoludest kuid lugejale edastab seda väga võimekas uisk. Maa ühe minuti novellidele on autor lisanud omalaadse tarvitamisõpetuse, et arvab nimelt, et lühidus, novellide eeliseks nende lugemine nõua nädalaid ega, kuid. Ökene jätkab. Kuni keedame pehmed muna, kuni telefonil valitud number on kinni, lugege läbi üks minuti novell. Halb enesetunne, ärritatud meeleolu pole takistuseks. Võime neid lugeda istudes, seistes, tuules ja vihmas samuti täistuubitud autobussis sõites. Enamikku neist võib nautida kas või käies. Tihti pole neil aga tegevust või kui on tegevus, pole tegevuskohta. Tegelastel pole sageli nägu ega nime. Ja nende puuduste korvamise usaldab kirjanik oma lugejatele rakendades küll tavalisest rohkem nende kujutlusvõimet pakkudes aga vastutasuks passiivse lugemise mugava rõõmu asemel samasugust põnevat kui seda on kunsti loomine. Novellid, Ungari keelest tõlkinud Tiiu Kokla ja Ivar Sinimets. Ja tänasel õhtul esitavad neid ungarlaste poolt näitleja, et Jules saabu. Ansambel galaka. Eesti näitlejatest loevad novelle Ines Aru, Evald Hermaküla, Jüri Krjukov. Saate huvides ma palun, et publik tänaks esinejaid aplausiga. Alles päris lindistuse lõpus. Nüüd aga alustame. Esimese novelli pealkirjaks on käekäigust esitataks Nigulas saabuv ja Evald Hermaküla. Ta ütles, ei ole põhjust karta. Aga miks te seda köit enda järele veate? Köit küsis ta taha vaadates, mis köit need on, mu soolikad. Järgmine novell, valik on olemas. Esitavad Tuulas saabu, Ines Aru ja Jüri Krjukov. Stjuardess lappasin lennukite sõiduplaani edasi ja tagasi. Tal oli kõik peas ja ta vaatas plaani üksnes kindluse mõttes. On üks tare lennuk, mis läheb Viinist ja saabub Rooma 16 10 ja plahvatab ülestõusu rajal. Kindel tee. Muu ka ei klapi. Kunima linna jõuan, on kõik ametiasutused kinni. Sisestage ümber, mitte Viinis, vaid Prahas. See lennuk on Roomas juba kolmveerand üks kõlab paremini. Kuid Prahast tuleb teil kolm tundi oodata, tasub ära, sest miinilennukiga kaotan ma terve päeva, siis on parem minna Praha lennukiga. Kahjuks tõuseb see õhku hommikul kell seitse. Talle variant. Kui ma tean, et ma pean tõusma varakult, siis ei saa öösel sõba silmale. Seega kaotate igal juhul ühe päeva. Millise lennuki te siis valite? Vastika praga, lennuki, võtan õhtul sisse tableti kanget unerohtu. Loodetavasti te teate, et ka selle lennukiga pole kõik korras. Ma kuulsin, Vaideta purunevad alpides mingi tipu otsa või pole see? On küll. Ta puruneb pihuks ja põrmuks. Head reisi. Järgmise novelli pealkiri on porilombi ülestähendused. 1972. aasta 22. märtsil sil 100. terve päeva ja mina kogusin end kokku ühes väga meeldivas paigas. Nimetan täpselt, kus Budapestis Ungari pealinn, 13. rajooni traava tänava maja number seitsmemees, seal, kus kõnnitee on lagunenud. Seal ma elutsesin, peesitasin, paljud astusid mulle sisse, siis taha vaadates, kirusid, kritiseerisid, õnnistasid mind vängete sõnadega, mida ma parem ei kirjelda. Kaks päeva olin ma lamp, taludes Murrisemata, kõik solvangud. Teatavasti tuli 24. päike välja. Ok, kui paradoksaalne on elu. Ma kuivatasin ära niipea kui ilm ilusaks läks. Mida veel kirjutada? Esinesime hästi, käitusin maal, pilt, oodati minult traava tänaval number seitse maja juures midagi muud. Nüüd on see muidugi ükspuha, kuid siiski oleks hea teada, sest ka pärast mind kogunevad sinna lombid. Meie elu on üürike, meie päevad on loetud ja sel ajal, kui mina seal all püsisin, võrsus uus Teo Valmis, põlvkond unistusist, pakil auahne potentsiaalne poriloik ja kõik need muudkui mind usutlema masseerima, et millega nad siis paljutõotavad paigas võivad arvestada. Mina aga olin lompi ühtekokku kaks päeva ja selle põhjal ma võin öelda ainult ühte. On tõsiasi ja tegelikkus, et helistik on drastiline, et Raava, tänav on tuuline ja alailma, kui poleks vaja, tuleb päike välja. Aga vähemasti ei tule seal kunagi Klooaagist allapoole. Ai, missugused augud, missugused lohud. Katkised torud ära vajunud, sõidutee, see on tänapäeval suur asi, noored, kes te mind kuulata. Edasi soovita Raava tänavale. Irääni Andrew autsa. Järgmise järgmise novelli pealkiri on valik. Ines Aru ja Jüri Krjukov. Päevase, madam Teedo, mu härra, ma tahaksin osta pruuni kaabu. Mida? See peab olema sportlik, soliidsem, laia äärilini, mida te ise soovitaksite ravime, seda? See on kerge, mitte liiga tume, mitte Caliga, hele peegel on seal, palun teate, ma arvan ta, istuge hästi, otsekui härra jaoks loodud, siiski, kui see tüli ei tee, ehk näitaksite Monteis tegumoodi ka, olge lahked. Näiteks seda võin teile julgesti soovitada. Tõepoolest istub hästi. Ma ei teagi, kumba valida, võib-olla siis kolmas seda kiidavad paljud kliendid ja see sobib teile just niisama hästi kui esimesed kaks. Teil on õigus, mis hinnavahe neil kolmel ka puhul on, hind on kõigil sama, aga kvaliteet, julgen kinnitada, ükski pole teisest halvem. Mis vahe nende kolme pähe proovitud kaabu vahel siis on mitte mingisugust vahet, mu härra. Mul ei olegi kolme pruuni meeste kaabut. Mitu teises on ainult see üksainus, mida ma kolm korda üksteise järel pähe proovisin. Jah, palun väga. Milliseid ei võtate, kui tohib küsida? Teate, mina ei tea isegi vahet, kõige esimese, see ongi minu arvates kõige sobivam, kuigi ka mõlemad teised pole laita muidugi muidugi teda, aga ma jään siiski selle esimese variandi juurde, kuidas härrad soovivad head päeva. Ühiskondliku arvamuse uurimine Evald Hermaküla Belgia on loodud ja tööd alustanud esimene ühiskondliku arvamuse uurimise instituut. Me palume elanikkonna mõistvat suhtumist. Näitena avaldame meie esimese uurimuse. See on pühendatud küsimusele, mida arvavad inimesed meie koduma minevikust, kaasajast ja tulevikust. Tulemuste usaldatavus huvides saatsime järgneva ankeedi 2975-le erineva sotsiaalse seisundi, positsiooni, töökoha ja usutunnistusega inimesele. Esiteks Teie arvamus praeguse korra kohta. A hea vee, halb see ei hea ega halb, kuid võiks natuke parem olla. Tee tahan ära viini. Teiseks, kas tunnetate 20. sajandi inimese üksildust? A olete täiesti üksi v olete peaaegu täiesti üksi. See olete nii-öelda täiesti üksi, te ajate vahetevahel majahoidjaga juttu. Kolmandaks tee kultuurivajadused, a-, käite kinos, spordivõistlusel, teatris, vee, mõnikord vaatate aknast välja, see ei vaata isegi aknast välja, te ei pea õigeks maotuse tungivaati. Neljandaks, milline on teie filosoofiline ettevalmistus? A marksistlik v antimarksistlik, see loeta ainult. Alkohoolik tulemused esiteks möödunud 20 aasta jooksul oli kõik kõige parem. Teiseks ka praegu on kõik ja ainult 19. buss käib liiga harva. Kolmandaks tulevik on veelgi parem, kui tihendada 19. bussiliiklusgraafikuga. Tihti mõistame 11 kõige keerulisemates asjades aga tuleb ette täiesti lihtsates küsimustes, mitte. Tere päevast. Kas siit saab üürida täispuhutav vaid kummimadratseid? Kuidas palun? Kuigi ma olen valesse kohta sattunud, mulle öeldi, et selles rohelises putkas siin on sisekaubanduse ministeeriumi rannavarustust. Siin on sisekaubanduse ministeeriumid, anna varustus, aga meie virime välja ainult lamamistoole, veesuuski ja täispuhutava kummimadratseid. Suurepärane, mul oleks vaja kaks kummimadratseid. Ma ei saa teist aru. Presidendi toitš. Niht, Franze. No mis keeles teiega rääkida saab? Kahjuks ainult ungari keeles. Tore lugu. Miks te siis Ungari keeles ei räägi, mis asja, mis teie arvates räägin? Ma olen ungarlane, sünnipärane ungarlane, oskan ainuüksi ja iseäranis ungari keelt. Kui palju kummimadratsi üürimine maksab? Kuulge, ärge parim, katsuge mind oma suuvärgiga üle trumbata. Mina olen kolmanda kursuse ajaloo ja filosoofiateaduskonna üliõpilane. Ja teenin siin suvevaheajal endale väikest taskuraha. Targasti teete. Pool päeva töötan pool päeval nädalas. Ja kui teid huvitab, seal päevitab minu noormees, kes kuulub viievõistlejate liidrite hulka. Kuulge, miks te seda irooniliselt ütlete? Sest et minut saab üürida ainult lamamistoole veesuuski ja täis puudutavaid kummimadratseid. Kui teil on tagamõtteid, siis sel juhul olete majanumbriga eksinud, et mul ei ole tagamõtteid, uskuge mind, ma tahan saada ainult kaks täispuhutavad kummimadratsit. Vaionsist Folcomine, laubens, rihhaid. Kuulge, mis asjade nüüd ütlesite? Et meil on usuvabadus? Välismaalased ikka küsivad kasvõi pühapäeval jumalateenistusele minna. Kuulge palun väga, te olete loogikat õppinud, katsume loogiliselt vestelda, imelikku keelt küll räägite? Kas ungari keeles öeldakse nii loogiliselt kui juba usuvabadus jutuks tuli, ehk tohin küsida, kas ta jumalat usute? Ainult nõnda nagu kirge kool täidemineku näol? Mõistate, millele ma viitan enam-vähem et 70000. ülla sügavuse kohal rippudes võib siiski õnnelik olla. Kas te ka teilaardessar täheni tunnete kohustuslik ei olnud, aga kahtema raamatutele end saksa keeles lugenud ja mis te arvate? Alguses võttis pea ringi käima? Poisid, ütlesin, siin on teile moodne geenius. Siis aga nimelt otsustavas küsimuses, kus ta hakkab usku ja teadust kokku sobitama ihata omadega absoluutselt jänni. See on väga huvitav. Üldjoontes olen minuga samal arvamusel, et kui me nii kenasti teineteist mõistame, miks me siis nende tobedate kummimadratsite asjus üksmeelele ei jõua. Vuleebuöörida Kelk soos. Mis te ütlesite? Ometi oskame mõlemad ka arukalt mõtelda, vaat mis tõmbab ringi koomale, mis te selle peale kostate, kui paluksin teilt kaht lamamistooli, olge lahked. On päevavarjuga ja ilma päevavarjuta lamamistoole väga. Ja nüüd, kuidas oleks veesuuskadega? Neid on meil kolmes suuruses, missugused ma annan? Mitte mingisuguseid. Ma tahan saada kaks kummimadratseid. Kaks, mis asja? Teate, see on väga kummaline. Paistab, et sellest ainsast sõnast ei suudame kuidagimoodi jahu saada. Mis sõna see on? See on liitsõna. Kompluss, madrats, kummide, tunnete, kustutuskummiautokummi ja muidugi madratsi. Tunnete palun, keda te lolliks peate. Ja siis nad sõnad, need kaks sõna paneme kokku. Andke mulle kaks kummimadrats. Siin on mingi eksitus. Minult sapöörid ainult lamamistoole, tee suuski ja kummimadratseid. Palun vabandust, preili, palun pole viga. Kõike head. Ühe püston põrkeni minuti novelli esitab nüüd ansambel galaka, sellele novelli pealkiri on drilla. Ja see räägib inimesest, kes 20 aasta jooksul pole midagi muud teinud kui keeranud paberit kirjutusmasinasse ja sealt välja. Lootust on ikka, esitab Evald Hermaküla. Ega krüpt odav polegi, lausus ametnik veel kõige vähem peatee ääres. Ega ei peagi olema teade ääres, ütles klient. Tähtis on see, et oleks betoneeritud betoneeritud üllatusametnik. See ei ole just igapäevane, teate, aga võimalik. Ta pani trükitud hinnakirja käest, tegi ploki lehele kiirarvestuse betoonist krüpt ilma hauakivid oli üsna soolase hinnaga kõrval tee ääres, kuid klient teatas, et ei ole viga. Klient näris küüsi ja mõtles. Ja siis ütles ta, oleks sinna vaja ja toru. Mis toru, küsis mustas ülikonnas ametnik. Ma ei tea isegi veel nagu korsten. Või nagu kaminat, hõõruge, nagu laevadel on viga. Või selline, nagu on veinikeldrites. Insener, kelle ametnik kutsus. Ma olin üsna aeglase mõtlemisega. Ta lasi endale asja isegi kaks korda ära seletada ja pärast seda ka ainult mõmises. Kas tohib küsida, tundis ta huvi. Milles toru peaks olema? No teate, seda peate juba teie teadma, ütles klient, mõningal määral juba kannatust kaotades. Akas kiltkivist sobiks, püsis insener või tellistest või või, või teeme lihtsalt metallist. Ja mida teie soovitate? Küsis klient. Ma ei saa millestki aru, ütles insener. Aga kõige mõistlikum oleks kiltkivist. Olgu siis kiltkivist, ütles klient ja vaatas raske arusaamisega insenerile unistavalt otsa. Ja siis ütles ta, oleks vaja elekter sisse panna. Ellektser jäid mõlemad teda vahtima. Milleks sinna Ellekter? Asjalik küsimus, ütles klient pahaselt, et pime ei oleks. Hirmu suhtelisuse Jüri Krjukov esituses. Kaks sääskem normaalselt, tavaliselt sääsed kaassääskedest vaevalt eristatavad ajavad vahetevahel kokku saada juttu toalaes, pea alaspidi rippudes, nagu meil kombeks on räägivad nad üksikasjalikult, mis nendega meeldivad või ebameeldivat on juhtunud. Kuidas läheb, küsib üks, teised. Hullemini ja enam ei saagi. Ettevaatussääsed on üldtuntud luiskajad, nende, ütleme ei tasu võtta sõna-sõnalt, kui mõtiskleda tasub ka liialduste üle. Ma vaatan, sa ei näe just eriti hea välja. Mul on selleks ka põhjused olemas. Kas tahad kuulda? Teine tahtis ja esimene rääkis, et üleeile pühapäeval tema elu kõige hirmsamad päeval istus ta kaunis sügiseses päikesepaistes rahulikult ühel hobusel Nonnil uuesti üles ehitatud tsirkusehoone ees sõiduteel, kus, kuna olid pühad olnud, segavat autoliiklust. Ja sa veel kaebad, imestas teine. Mina ei näe hobuse, Lonni nädalate kaupa. Istus, jätkas ta ning kuulis äkki hirmsat lärmi. Kohe mõistusele hakkavad kisa, koledaid karjatusi, põgenevaid samme. Ta polevat jõudnud end veel koguda. Ki, kui uuesti üles ehitatud tsirkusehoonest tormanud välja mingi monstrum, õudus jubedus ja suundus otse tema poole. Ära venita, ära venitama, lähen lolliks, kiirustas teist kaaslane ise kogu kehast värisedes ma ei venita, kuid võtame aja maha. 10 üheksa, kaheksa, seitse, kuus, viis, neli, kolm, kaks üks ja tänu jumalale monstrum kapas hobuse Nonnist, kus ma istusin isegi liialdades pooleteise meetri kauguselt mööda. Kas karvapealt küsis teine lõvi, ütles esimene, miks sa nii ehmunud oled? Sest mina arvasin, pääsuke, sosistas kergendatult ohates, teine puhkesid naerma. Jätsid hüvasti ja lendasid minema. Soovitus. Halastaja jumal, palveta meie argade inimeste eest, kes me iga valla pääsenud mörgevate tormavad. Lõvi kardame, ehkki tegelikult on ohtlikud pääsukesed. Ainult pääsukesed. Päästa nende käest meie surelikud hinged. Ansambli galaka esituses nüüd novell, halb uni. Veidi sisust. See räägib suurepärasest Ungari inimesest, sillaehitajast kes rabab tööd teha nii päeval kui öösel. Kuid silla ehitajal on halb harjumus vahel kõrtsist läbi astuda ja seejärel väga hilja koju tulla. Majahoidja, kes on sunnitud siis magusast unest üles ärkama maja ukse avama, lausa vihkab ees rindliku sillaehitajat. Ka sel õhtul, õigemini öösel tuli sillaehitaja koju väga hilja. Vihane majahoidja avastele ukse. Sillaehitaja läks oma tuppa seitsmendal korrusel. Päevase rõduukse ja astus rõdule kuid seal puudusid käsipuud ja sillaehitaja kukkus alla. Lumehang. Ta ei saanud mitte midagi viga ja rõõmsal meelel astuste välisukse juurde ja äratas majahoidja. Viimane ei uskunud oma silmi, sest mees oli ju enne alles ükskord juba sisse tulnud. Maja võida, närvid ei pidanud vastu, ta jooksis linna peale, kuid ta püüti muidugi kinni, mehiti teki sisse ja toimetati hullumajja. Selline on siis lühidalt järgmise laulu sisu. Minuti novell mõtted keldris Ines Aru. Pall kukkus läbi katkise akna keldri koridori. Üks lastest majahoidja, nelja-aastane tütar Luukas alla sellele järele. Vaesekesel oli tramm teise jala otsast ära lõiganud. Ja ta oli rõõmus, kui võis teistele palli kätte tuua. Keldris valitses hämarus, kuid siiski torkas talle silma, et Ühes nurgas liigutab enniski. Tibu kutsus puujalaga maja hoidetirts. Kuidas siis sina siia said? Tibuke. Ta tõstis palli maast ja ruttas sellega nii hästi, kui sai minema. Vana inetu ning haisev rait. Seda ta oligi tibuks nimetanud jahmus. Nõnda ei olnud temaga veel keegi kõnelnud. Senini oli teda vaid häälestatud söetükkidega loobitud või ehmunult tema eest pakku joostud. Tuli talle esmakordselt ette, kui teisiti võinuks kõik olla, oleks ta vaid juhtunud, tibuks sündima. Ja kui täitmatud. Me oleme otsemaid fantaseerida edasi, mis oleks, kui ta oleks sündinud puujalaga majahoidja tütreks. Aga see oli juba üleliia ilus. Seda ta ei osanud enam kujutledagi. Ahas veerus Evald Hermaküla Kaks juuti lähevad mööda tänavat. Üks küsib teiselt midagi. Teine vastab talle. Kõnelus toimub käigu pealt. Esimene, kellel mõne aja pärast uus küsimus pähe tuleb, toob selle kuuldavale. Teine vastad talle. Mõnikord ajab asi naerma. Teinekord ei aja naerma. Nemad lähevad edasi. Kõnelevad edasi. Raske juhus. Minuti novell kodu esitajateks Ines Aru ja tuules saabuma tüdrukuke oli vaid nelja aastane. Mälestuskillud olid tal peas ilmselt segamini. Et lähenevate muutus ta teadvusesse viia, läks ema temaga okastraataia juurde ja näitas kaugelt paguneid. Sai rõõmustagi. See rong viib meid koju. Ja mis siis saab? Siis oleme kodus? Sassis, kodu ongi siis laps kus me varem elasime. Mis seal siis on? Kas oma karu veel mäletad? Võib-olla on, kas nukud veel alles. Ema küsis laps. Kas kodus on ka valvurid? Seal ei ole. Kas sead küsis tüdrukuke? Saab siis pärast ära põgeneda. Ansamblilt galaka nüüd novell, meie pojad, elas kord vaene lesknaine, kellel oli kaks ilusat poega. Vanem poegadest läks ära laevale. Pille esimene reis viis kohe vaiksele ookeanile. Mis temaga juhtuda võis? Pole kellelgi teada. Iga tõstaja immerele. Väiksem jäi koju, aga ükskord, kui Emada ussirohtu saatis tooma apteek, oli seitse maja edasi enam ta kui või tulnud tagasi. Igaveseks see on tõestisündinud lugu. Aga muinasjuttudes on lesk naistel ikka kolm poega. Ja alati on neist just kolmas see, kes õnnelikuks saab. Seal. On ja nii jääb, on seal suurmeister minna, nii ongi mulje. Õllel line siine lundud kand. Küsisin doktorkahhaagee hobuse korjusele auku kaevates. Kes peab olema, küsis sakslasest valvur vastu. See, kes hüperiiani kirjutas, seletas doktor ka HG. Talle meeldis seletada saksa romantismi suurkuju. Aga näiteks Haine. Kes nad on? Küsis valvur. Luuletajad, ütles doktorkahhaagi. Viimaks ei tunnedega Shellerit. Tunnen küll, ütles sakslasest valvur ja riik, et teda ka. Ütles sakslasest valvur Läks näost vähkpunaseks ja laskis doktorkahhaagi. Ja nüüd tänase õhtu lõpetuseks minuti novell elu mõtte Tjulast saabuja Evald Hermaküla. Kui palju kirss paprikat nööri otsa lükkida, saab sellest paprika pärja. Kui aga neid üksteise otsa ei leki, ei saa neist pärga. Ometi on paprikat täpselt niisama palju, nad on niisama punased, niisama kibedad. Aga nad ei ole, pärg. Muudab asja ainult nöör, mitte nöör. Nöör, nagu me teame, on kõrvaline midagi teisejärgulist. Aga mis siis õieti? Kes selle üle mõtisklema jääb ja hoolt kannab, et mõtted läbi isegi juhitavaid õigesse suunda sihivad võib suurte tõdede jälile saada.