Minu poolt siis stereo pühapäeva jätkamiseks. Jutu rääkimine ja muusika kuulamine prantsuse tänapäeva kõige tuntumalt heliloojalt nii-öelda elavalt klassikutest Olivia emis jaanist. Kui oli Nonii ema luuletesse vil Soaaž ootas Olivia sündi, kirjutas ta 1980. aastal. Luulekogu lam, Anbursum pungas peituksink. See oli sündiood teile määratud ja, ja mis hiljem ütles, tema elutee suhtes ka määrav. Kuulame kas või järgnevaid ridu heliplaadilt, mille on sisse lugenud, sest silka kes ja mida on rikastanud improvisatsioon idega Pariisi kolmainsuse ehk Laatrinti kiriku orelil, Olivia emission ise. Kunagi enam mu süda, mis kõneleb sinuga sõnatut ent mõtist kuuma keelt suuda uuendada, vallandanud lembust. Ei tea koit, millisest varjust ta tõuseb. Ei saa sa teada, milline võitu veenus süütab su veres suudluse lõõsa või kutsub esile salapära, surve. Kunst hakkab omale teed murdma. Adraga laseksin tunda alalise vaikse meeleheitemaitset. Ei tea sa siis enam midagi minust, kui on kätte jõudnud saatuslik päev mil sa sööstud kalki maailma. Mu väike peegel, näed minu üksindust murelikult kummardamas sinu Crystalsuse üle. Semjon somaašiia Shakespeare'i tõlkija pirn Mess Jaani pojana. Hundist tulevane helilooja 10. detsembril 1908 Avigiooni linnas ajaloost Jon tuntud teise paavstilinnana. Aga aasta enne Olivia emissiooni sündinud oli Picasso avaluti kubismile ja seda just oma maaliga Avignoni neiud. Salapära, survet, kuju, uus nurgeliseks stiliseeritud figuuridega, murdis oma teed. Seda tuli pikas seal kaua taluda ometigi kujunenud Avinioon missiooni Hüpassaariks. Selleks sain kri noobel Alpidest ümbritsetud lint. 1936 kirjutas ta vokaaltsükli Po emburmi. See tähendab nii jaoks mehi oli muide tema esimese abikaasa hellitusnimi. Tsükli teine Paul on pessaaž maastik milles tähtsaim osa on järvel, mis, mis jaanieneselaulu sõnade järgi oli nagu suur sinine kalliskivi. Armastatu ja järvemaastik leevendasid kooseluraskusi. Varakult avastas missioon endas anud tunnetada helide ja värvuste kooskõla. Ühte akordi tunnetab ta sinilillena teist tumeoranži-na, nii et tema muusika on ühtlasi värvide muusika. Muidugi, ega ta polnud teenus, kes nii mõtles, võime tema kõrval nimetada kas või Screabini Schönbergi nimesid. Värviakorde on külvatud ka maastiku klaveri partisse. Olivier Messiaen Jon kuuldud esinemas nii organisti kui pianistina organisti ametit peab ta oma 22.-st eluaastast alates ja itta, samas Pariisi Kolmainsuse kirikus. Orelimänguks sai ta juhendus Pariisiga nimekamaltorili õpetajalt marssell tüpe reelt. Jah, samalt marssell tütrelt, kes aitas ka meie Hugo Lepnurmel jõuda orelimeisterlikkuse tipuni mis siiani orelimuusika nii-öelda tavapäraselt ikka näiteks no meil on välja kujunenud oma ettekujutus jõulumuusikast, mis Jaanil on see hoopiski teistsugune. Üheksa oreli meditatsiooni üldpealkirjaga lannatiiviteedi siin jäär issanda sünd. Kaheksas osa on pühendatud kolmele kuningale, keda prantslaste juures maakideks ehk siis tarkadeks kutsutakse. Jahmatama Joan keeriumi sõnade kohaselt maagitasusid teeniga, täht liikus nende ees. Maagide kõlapilt tuleneb kõigepealt missiooni muusikas valitsevate seaduspärasusest mis on tema muusikale. Ainuomaselt ega ainuomases pole iseloomulik ainult, mis Jaanile vaid enamiku 20. sajandil süvamuusikat kirjutavatele heliloojatele. Kui jalats barokkajastu möödunud sajandi lõpuni kõik õhtumaised heliloojad kirjutasid ühtse süsteemi ühtsete harmooniliste seaduspärasuste kohaselt siis ka valitses universaalne mõtlemisviis muusikas. Aga alates möödunud sajandi lõpust hakkas heliloojate helikeel individuliseeruma. Igaüks kujundas välja oma mängureeglid ja muusikat juba nende järgi. See on juba strukturaalne mõtlemisviis. Oli v missioon andis välja isegi raamatu minu helikeeletehnika milles valgustas talle ainuomast kompositsiooni meetodit. See tugineb erilistele, heli laadidele, mis ei lange ühte vanast ajast tuntud masooriemi noori eksist. Uurija mulliga. Helilaade on missioonil kaheksa, kusjuures terviklik heliti ei pea kuhugi olema tervenisti väljapeetud ühes ja samas helilaadis. Nadid võivad seguneda ühe või enama helilaadi kooskõlades tekivadki akordid millel on jaoks ka värvi tähendus. Kui avame orelitsükli noodi laagide kohalt, näeme kõigepealt juhist oreliregistrite kasutuseks, see on helilooja poolt soovitud värvivalikut. Järgneb Kuustjeesi edasi vanudid, aga vahepeal tõepoolest vahepeal pole midagi, taktimõõdumärkimist ei ole, puudub kindel meetrum. Järelikult rütm mõnd lastud vabaks, ta elab väljaspoolt reeglipäraselt pulseeriv ataki mõõtu taktimõõt suruvad ennast, mis Jaani arvates liigselt peale isegi Bachi loomingus. Aga armuslikkuse saavutab see just sõjaväeorkestrite marsi muusikas. Eks sellisel arvamusel ole palju ühist jaapani zen-budistide seisukohaga, mis kõlab nii. Inimene, kes mõõdab aega, lõhestab selle nagu enesevaimungi lõhestatud vaimuga. Esimene kõlab nagu mõrane Kell. Kuigi taktimõõt puudub. Takti kriipsutan piditatsioonide kirjapanekul veel säilitatud, muide mis jaanihelitöödes leidub ka takti kriipsu deta episoodi, eriti linnulaulude kirjapanekutes. Vaatame korraks maagide alguse rütmi, pilti esimeses taktis üks veerandnoot, neli kaheksandiku, nagu oleks kolm neljandikku taktimõõt aga järgmises taktis, null kolm kaheksandiku, kusjuures neist keskmine kaheksandik, kond punkteeritud. Järelikult aktison kolm ja pool kaheksandik. Samasuguse rütmipildiga on ka järgnevad kaks takti. Veel kolmandat korda ilmub kolm neljandikku taktimõõtu meenutav takt siis aga takt, milles on poolnud siis kaks kaheksandiku ja eks kuueteistkümnendik seega kokku Gruusia pool kaheksandiku. Oligi nii-öelda rütmiteadlane Tauli põhjalikult Torino tinge rütme sealjuures eriti komplitseeritud rütmi moodustusid 13.-st sajandist pärinev vast sarngaadee kogumikust siis Antiik-Kreeka rütmikat, mida sai tuletada värsipärandist ka Grigori Jaani koraalidelise loomulikke rütmikujundusi. Ta on avaldanud kahetsust, et maailma konservatooriumis puuduvad rütmikursused ise ta ju luges rütmikursust Pariisi konservatooriumis. Mis on siis selliste rütmi kujunduste mõte, kus lisatud väärtusteks kutsutud üksikud 16, kümnendikud ja kaheksandikud viivad roopast välja regulaarsuse tunde on sellel ainult esteetiline tagapõhi? Siiski mitte. Aja mõõtmatus sisendab ajatuse tunnet sealjuures kõiksuse tunne. Kas aga kõiksuse ehk universumi tunnetusega ei käiga Kaasas organiseerituse teadvustamine? Ega ometi tekki kosmilisusele vastupidine ka ootilisused on? Usun, et seda ei teki ei saa tekkida. Mis, mis Jaani poolt on kirja pandud, olgu rütmi, pildi või muusikalise koe, helilaadilise või harmoonilise loogika ning muusikaarenduse osas. See kõik on põhjalikult läbi mõeldud, stiliseeritud ning tasakaalustatud. Seda tunnistab kogumisjaanilooming ja miks ka mitte? Kolmekuningalugu jõulumeditatsioonidest niisis maagid. Issanda sind valmis 1000 935944, järgnes sellele mõttelt sugulaslik klaveritsükkel 20 pilku Jeesuslapsele. Klaveritsükkel kestab paar tundi, mistõttu seda on enamasti ainult osaliselt ette kantud sealjuures ka meil aina süvenev tendents pikki ja laiuti mineku poole ajas ja ruumis on silmnähtav. Kvartetis aegade lõpust, mida tihti meiegi esinejad mänginud. Et 1941.-st aastast ja siin on viies ja kaheksas osa Jeesuse kiitused, igavikus ja sureimatuses. Neist esimest tšellole ja klaverile kirjutatud, tuleb esitada lõpmatult aeglaselt ja ekstaatiliselt teist. See on kaheksandat viimast osa viiulile, klaverile ääretult aeglaselt ja õrnalt ekstaasi. Inga Lila sümfoonia aastast 1948, mis kestab tsirka 75 minutit. See on isegi kümneosaline. Ühel niiduosi läbivalt eemal mille raskekaalulisi Tersi käike esitavad Fortissimus trumboonid on helilooja sõnade järgi vanade Mehhiko slaid kujude kohutavat brutaalsust. Kui tuntud kirjanikunimega prantsuse kultuuriminister Andrew Mall Roo tellis 1964. aastal Mizziaanilt uue helitöö läks helilooja tööle lapsepõlvest omaseks saanud Kõrg Alpidesse. Nende kõrgumine tema lapsepõlve linna Grenoobli kohal oli jätnud talle eluks ajaks kustuma Tullio. Viies mullu ideed luua reekviemi laadset kompositsiooni. Ootan surnust ülestõusmist ladinakeelse nimega ekspektoressorrektsioone moratoorium. Kirjutatud on see suurele puu- ja vaskpillide orkestrile. Seal ei jätkunud Talle üksnes võimsast mägestiku vaatest ega keskaegse filosoofia küüno Toomase kirjutuste lugemisest, milles oli püstitatud sild Aristotelese vaadete ja katoliikluse vahele. Ei, mis Jaanly kaasa võtnud inspiratsiooni, lisaallikaks, kirjutusi, robussist, ent lihtsakoelise kuigi püramiidist, muinasegiptuse, raid, luudest ja arhitektuurist, romaani ja gooti kirikutest. Mis Jaan tahtis, et seda muusikat kantaks ette jääliustikul säravas päikesepaistes. Ometi juhatas seda 65. aastal saartel katedraalis muide tallinlastele tuntud dirigent Sergei Bodo. Helide algosa kannab nimetust sügavikust, hüüan sinu poole. Mõtted elust ja surmast, avaldust, missiooni loomingus, armastuse ja surma igipõlised teemana. Tedagi köitis müüd Kristjanist jäisoldest Tristan ja iselt prantsuse keeles. Seega lausa kosmosesse projekteer kosta armastusest, mis on võimsam, kui armastav inimene seda kanda suudab. Ikka noorel Tuglased olid sellest oma nägemus, ei suutnud ju novellimaailma lõpus minategelane hiigelnaisarmastust lõpuni omaks võtta. Ja tappis tema. Kolm erinevat helitööd, mis jaan pühendanud Tristan ja Isolde teemale vokaaltsükkel häälele ja klaverile, Haravi ehk hispaania versioonis ja raviaastast 1945. Teiseks sümfoonia Duranda Lila kirjutatud 46 kuni 48. Ja lõpuks 12-le laulu jale mõeldud sängresson viis refrääniga laul 1949. Katsüklide Haraavial, mis on isesõnad loonud olles André Bretooni, prantsuse luuletaja sürrealismi apostli mõju all. Kliima on muide Peruu aineline. Kuna Messiaen ise ei ole Andides olnud, aitas ta kujutlusvõimele e kord kaasa nägemus kodustest kõrgalpidest. Tsüklid ühendab noor Peruulanna pirutša. Kui peamine tegelaskuju. Ainsana missiooni teostes on siin läbiv süsi. Muusikas on Peruu motiive tekstis aga onu Matu eetilisi hüüatusi. Me oleme kolme laulu tsüklist teise laulu nimetuseks on tere Sulle roheline tuli. Nii nimetatakse pirutset, sest huviks hüütakse kõiki tütarlapsi Peruus. Roheline on aga kevade värv. Kui kuuldud laulus klaverivahemängudes kõlas rõõmu sümbolina linnulaul siis järgmine laul, mäed algab sõnadega punaviolett, must mustal. Seal vihje armastuse kuristikule. Kuristik tähendab surma. Hääl tiirleb neljal noodil ümber toodisesi. Klaver laseb kuulda kaugeid kellalööke. Ja veel üks laul tsüklist Haravi tundutšill tantsulaul kirjutatud kontsentrilised vormis ABC B. Üks mis oli olnud ka ühekspela paar tokki lemmikvormiks. Chill on on omatud poeetiline, vaikne hüüatus, kujutamaks tantsu ajal kõlisevaid pahkluurõngaid, Jaculjuseid. Bostoni sümfooniaorkestri juht aastatel 1924 kuni 49 Sers, kus vitski oli mees, kes kutsus 1935. aastal meie Ludwig juhi oma orkestrisse kontrabassirühma kontsertmeistriks. 10 aastat hiljem aga tellis, oli viiemissioonilt helitöö, millest saigi Duran kallila sümfoonia. Niisiis Tristan ja Isolde triloogia, ütleme esimese vaatuse Haraavi tegevuskohaks oli Peruu, siis teise matusetegevuse viib autor suures osas Indiasse. Sümfoonia pealkiri on, mis see on selgitanud sedaviisi. Durangaliila on sanskritikeelne sõna. Sõna-sõnalt tähendab Liila mängu kui jumalikku tegevust kosmoses. See on loomise ja hävitamise ning uue loomise mäng elu ja surma mäng. Lila on ühtlasi armastus, looming ja armastus. Rõnga on aeg, aga ka liikumineerit. Seega tulen, Lila tähendab armulaulu, aga hümni rõõmule, ajale, liikumisele, elule ja surmale. Tulen kaliila virtuaalsed klaveripartiid mängib jaan kõigil sümfoonia esitustega mänginud Juhollario, mis Jaani teine abikaasa. Seekordset esitust juhatab jaapani dirigent. Ion saava. Alguses kuuleme kõigepealt juba nimetatud raskekaalulist trumboonide niinimetatud raidkuju teemat. Siis mängivat klarnetit pianissimuselile teemat. Osa keskelt kuuleme muusikat, mis on ilmselt inspireeritud Indoneesias paali saarel esitatavas kammellaani muusikast. Elan seal külaga Belliks mis koosneb peamiselt kongidest, ksülofonilaadsetest, metallofonidest, jahv löökidest, kuuleme hetkeks ehtsat Kamelale. Ja nüüd sümfoonia Durangaliila sissejuhatavat osa. Peale Tristan ja Isolde, kolmanda puht vokaalselt noh jällegi ütleme vaatuse seal riis, refrääniga laul, olu loomist mis siiani loobunud veel sellest müstilisest teemast. Kasutades Duran kaliilaya refrääni laulude materjali, kirjutas ta selle peale veel tosinaminutilise klaveripala Kanteegion ja see on midagi segu sanskriti ja prantsuse keelest. Tema klaverilooming hõlmab veel nelja rütmietüüdi aastaist 1949 50, milles ta kasutab kaasreaalsuse võtteid, kahteteist, helikõrgust, kahteteist, heli vältust, neljal Köögiviisi klahvile ja viis dünaamilist tähistust. Tsiplid raamib kaks pala, tulesaar, esimene ja teine. Nendesse realiseeritud on just teine helile tunnistust möödunud teda siin inspireerinud ka Uus-Guinea puhaste muusika. Igatahes Paapolased Ozzy realiseeritud helikeeled moodustavad päris huvitava kombinatsiooni. Mõlemi nendesse alias tule saart, teine. Olid emissiooni kat olid siis ei ole endasse sulgunud, see hõlmab ju pael, moosi, sealsete rahvaste maailmapilt, kust mõte ikka tagasi pöördub koduseks jäänud kõrgAlpidele ja kalliskivi sinisele järvele. Ent on olemas kodukandist kaalukamgi juhtima tema loomingus ja see on linnulaul. Ise on ta ennast nimetanud Ornitoloogiks. Neli aastakümmet on, mis see on, seda looduses jäädvustanud üles märkimiste helisalvestuste teel. Mis laulu refrääniga on üks väheseid helitöid, kus linnulaulu ei kosta. Peale jaapani külastas 1962 kirjutas, mis Jaan seitse haigut klaverile Loe Ivan loriaale löökpillidele loe Strasbury löökpillid ansamblile ja orkestrile. Loe oma õpilasele, helilooja Leia dirigendile Pier puleesile. Kuigi haigus peaksid olema igas suhtes ürgjaapandlikud, ei, jätame seal kasutamast india rütme. Kolmas Haiko kannab nimetust Yamanaka on edasi antud linnulaulu jama nahka järvelähedasest metsast, mis asub just futši jaama vulkaani jalamil. Märkis kontse kauneid kohti panis mägine saar kaetud tumeroheliste, jaapani mändide ja vahtratega, mis sügiseti muutuvad punaseks. Süntuistlik tempel. Lisame Vaheri ürgusundi lik pühak. Valge ja punane, suur punane portaal avanemas sügavsinisele merele. Kõikidele nendele värvustele lisavad puupillide vase, viiulite kellade muusikalised harmooniat teisigi värvikombinatsioone halli kuldoranži hõbepunast sirelilillat ja lätlased purpur. Sellele järgneb veel topelthaiku pikkus mõttes muidugi nimega kõrvitsahaavalinnud. Paraku jõuame kõike kaunist sellesse saatesse mahutada, aga meelde jäädi linnud värvide rõkatus. Oliiviemissiooni praeguseks teadaolevaks viimaseks tööks on tema ooper Püha Franciscus Assist. Franciscus elas ära oma 45 eluaastat. 13. ja 14. sajandivahetusel jõudis asutada frantsisklaste kerjusmunkade ordu. Suure loodusesõbrana pidas ta maha kluse lindudele. Ehk see viimane tegu oli Mizziaanile, kui linnulaulufanaatikud eriti meeltmööda. 1974 lõppedes, mis Jaan sajand tilise heliteose dekanjonaalsetuaal klaverile metsas arvele kellamängule, orkestrile praktiliselt kammerorkestrile. Ameerikas viibides avastas ta juute osariigi kanjonid, kitsad ja hästi segavad jõeorud. Kanjonid. Võõrastemajas leidis ta, et seal laulab ja pesitseb lind aha vait. Aga ka Aafrikast, Austraaliast ja Kaug-Idast. No vähemalt sealt kandist tuntud lend. Vapustavalt kaunis loodus ja uued linnututvused saidki aluseks uuele teosele. Tähtede kanjonid. Selle lõpetanud töötaski ta kuni 80.-te aastate alguseni ooperi juures. See ooper oli Pariisi Grand Opera laval vaid üks kord. Enneolematult suure koori ja orkestri tõttu võisid ainsale etendusele mitte pääsenud jälgida ettekannet televisioonis või siis juba viide osalvestustelt. Ooper muide ühele kolmetunnisele videokassetile ei mahugi ja pealegi on ta üpris selline, aga tal lausa maagiline külgetõmbejõud. Võime ju suurt osa missiooni loomingust kutsuda seisundi muusikaks ja kuulajale sisendatavast seisundist ei tahagi väljuda. Tohutu orkestri seintšivad saava juhatusel hõlmab osa parki Distki valitsevad selles puhkpillid. Orkestrigruppidest on just puupillid ju need, mille abil annab mess ja nii edasi linnulaulu. Eelistatavalt muidugi viiulilaadse pilliga. Ilmus kuskil ooperi keskel soleerima Ingel muusik ilusalt värvi kirjude tiibadega ja helepruuni näonahaga, nagu oleks ta kuid koonilt maha astunud. Viiuli heli oli nagu ootamatu avastus. Nii mõjusta peale rikkalikku puhkpilli ja koori kõla ning solistide laulukoor aga istus kahel pool lava nagu trepiastmel naiste valged peaga. Need olid tagantpoolt prožektoritega valgustatud, luues omalaadse helendus efekti. Ent jutlust kuulavaid. Linde tuli kujutada valguse mängudega. Niisiis katoliiklik pühak ja linnulaul, millest kaigub vastu kogu maailma loodus ja sellega seotud inimtundega. Sellega on, mis seal veel kord jõudnud välja oma usutunnistuse kokkuvõtteni. Kolm ulatuslikumalt TÖÖD lindude kataloog klaveril aastast 1958, lindude ärkamine klaverile ja orkestrile 53. Ja veel kolm aastat hiljem 56 kak eksootilised linnud samale koosseisule. Teataval viisil võiks siia kuuluda veel krono kromiin Aastast 1960 suurele orkestrile. Eesti keeli ehk aja värvus. Ei puudu selles muusikas kunagist koduhõng. Veevulin ja muidugi Kõrg-Alpides. Linnulaul ei tunnusta takti kriipse ja kus võimalik, jätab missiannet tõmbamata. Nii nagu oma rütmikirjaga, nii ka linnulaulu abil loob missioon mõõtmata lõpp Matu avaruse ajatuse tunde. Ajatus on aga üks müüdi olulisemaid mõõtmeid. Pauside küllus, heli, liikumise, katkendlikud, linnulaulu ilmumise ettearvamatus, omadused, mis on iseloomulikud ka jaapanintsendilikule maailmakontseptsioonile. Ja need näitavad, et looduses pole ükski hetk sarnaned, teisega. Kuulame lõpuks lindude ärkamist, seal rab pikka taktika riipsudeta ööbikusoologa Yvon lori oblaverilt. Kui jaga astub sisse orkester, teiste linnuhäältega ilmuvad kontakti kriipsud. Mille muuga pillimehi ikka koos hoida?