Tere vikerraadios on täna oma arvamustega rahvast teenimas ajakirjanikud Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Erkki Bahovski Postimehest ja saatejuhina täna Aarne Rannamäe asemel Ainar Ruussaar, uudistada agentuurist Tenes. Lõbusaid lookesi meil täna eriti rääkida ei ole. Maailm meie ümber lihtsalt on selline, kui võib-olla eilne pekingi olümpiamängude 100 miljonit dollarit maksnud avatseremoonia ja võistluspinge välja arvata. Aga lisaks meelelahutusele võistluspingele on need olümpiamängud kaasa toonud ehk siis tavapärasest rohkem ka sellist poliitilist kära või poliitilisi pingeid. Külli-Riin Erki, kui palju teid häirib või üldse puudutab kogu see poliitiline soust pekingi olümpiamängude ümber ja selle vall? Tegelikult on, on väga hea küsimus, et kui me nüüd meenutame neid viimaseid olümpiaideid, siis tõesti, mitte ühegi puhul neist ei ole olnud nii palju juttu just nimelt sellest samast, nagu sa ütled poliitilisest toostist. Aga see oli ju praeguste olümpiamängude puhul ka omamoodi vältimatu. Olekski, olekski kurb, kui me nüüd ainult vaataksime seda, mida, mida Hiina meile lavastada tahab, jätaksime kõik muud küsimused kõrvale. Tegelikult on siin põhisüü rahvusvahelisel olümpiakomiteel, kes andis Hiinale pekingi olümpiamängude korraldamisõiguse ja mõneti paratamatu, et me räägime poliitikast, et kui need mängud toimuksid mõnes demokraatlikus riigis, siis ma arvatavasti räägiksime ainult spordist, et noh, see, see reageering on paratamatu. Oleks ju naiivne ja rumal oodata, et maailma avalikkus pigistaks silma kinni ja räägiks spordist, kui jutt käib pekingi olümpiamängud või panna karudest No aga sport ja poliitika on ikka olnud ju ka omavahel seotud ja minu arvates võib-olla see on tuleb ka Hiinale ehk pikemas perspektiivis kasuks, et need olümpiamängud just dial aset leiavad, ma mõtlen, mitte riigijuhti, mitte sedapidi kasuks, nagu võib-olla sealne sealne juhtkond tahab. Aga siis jääb vaid loota, et kui, kui kunagi algavad Sotši olümpiamängud, et siis tuleb see kasuks ka olukorrale Venemaal. Aga selles mõttes on ju tegelikult maailm nagu edasi arenenud, et me mäletame 1980. aastate Moskva olümpiamängude boikoteerimist 24. aastal Los Angelese mängude boikoteerimist. Et ka nüüd kõlasid mingisugused õrnad üleskutsed mänge boikoteerida ka selleni selle rumaluse, nii siiski maailma kui jõugud. Noh, kui vaadata tagasi Kus siis siis selles mõttes Hiina ei teinud siiski midagi sellist, mis oleksid otseselt ajendanud neid mänge boikoteerima. Arvatavasti kui, kui seal Tiibetis oleks läinud ikkagi suuremaks verevalamiseks ja kui ütleme, see verevalamine oleks jätkunud tänaseni välja siis oleks olnud ikkagi väga selge ajend neid olümpiamänge boikoteerida. See otsene põhjus, miks Moskva olümpiamänge boikoteeriti oli, oli ju ikkagi Nõukogude Liidu invasioon Afganistani. Usutavasti ei oleks neid mänge boikoteerima Ameerika Ühendriigid, kui seda invasiooni oleks olnud, ma arvan, et nad oleks seal ikkagi alla neelanud. Et need mängud toimusid Moskvas. Jahendiad boikoti tulemusena ei toimunud afganistani invasiooni mitte ühtegi positiivset arengut. Venemaad ei väed välja alles alles aastaid-aastaid hiljem Afganistanist. Nojah, aga, aga teisest küljest on jälle see, et. Et kas siis ei tohiks nagu mitte midagi teha ja öelda, et vaadake, et me ei saagi midagi teha ja mingisugune moraalne seisukohavõtt peaks olema. Inimestel peab olema õigus oma arvamust avaldada ja ja kui nad väljendavad seda boikoti vormis, siis nende õigus. Ja eks need üleskutsed poikotile on ju pigem ikkagi sellise, ma julgeks öelda nagu märgilise tähtsusega, lihtsalt see aitab tähelepanu sellele teemale juhtida inimõiguste olukorrale Hiinas. Aga aga ma tahan öelda siin seda, et jälle natuke kritiseerida rahvusvahelist olümpiakomiteed, et tõesti enne Pekingi kahed olümpiamängud Berliin 1009 36 Moskva 1980 on enim keerutanud üles sellist vastuolulist kulmu. Aga, aga mis on erinevus, et nii 36. aasta olümpiamängude kui ka 80. aasta Moskva olümpiamängude korraldamisõiguse andis Peking vastavalt Saksamaale, Nõukogude liidule enne kui need noh, sellised märgilise tähendusega sündmused toimusid, ehk teiste sõnadega rahvuslik olümpiakomitee andis enne Saksamaale mängude korraldamise õiguse, Adolf Hitler tuli võimule ja samamoodi andis ta enne mängude korraldamise õiguse Nõukogude liidule, kui toimus invasioon Afganistani. Nüüd on tegelikult ju antud see õigus täie teadmise juures, et Hiinas on olukord selline ja inimõigustega ei ole seal lood parimas korras ja samamoodi Tiibeti küsimus on jätkuvalt õhus, et mingit sellist noh, vahepealset arengut ei ole olnud. No aga ka Nõukogude liidus oleks olnud ka ilma afganistani sõjata. Probleem selline noh, probleeme oleks olnud, aga, aga nagu ma ütlesin arvatavasti seda boikoti oleks tulnud, kui Nõukogude liit oleks lihtsalt Nõukogude Liit oleks lihtsalt edasi eksisteerinud. Mitmed maailma riigijuhid on küll kuidagi püüdnud ennast avalikkuses õigustada enda kohalolekut pekingi olümpiamängude avatseremoonial, nii näiteks Austraalia peaminister lubas Hiina juhtkonnaga rääkida inimõigustest ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy saatis Hiina juhtidele nimekirja poliitvangidest ja nii edasi ja nii edasi. Vaevalt küll, küll nendest, sest nüüd nüüd erilist kasu on ja, ja ilmselt on see pigem nagu venes õigustus. No see on kindlasti eneseõigustus, mis puudutab Austraalia peaministrit, siis temal olnud muidugi Hiina võimudena enne ka pahuksisse, sest ta oskab mandariini keelt on õppinud Hiinas. Et temal oli muidugi väga huvitav rääkida Hiina juhtidega inimõigustest aga, aga noh, ilmselt läks ta kaasa sellise üldise vooluga ja ja noh, lihtsalt tegi sellise kummarduse paratamatuse ees. No mina isiklikult julgeksin küll arvata, et tegelikult on see ikkagi pigem hea, et need olümpiamängud seekord just just Hiinas aset leiavad. Tänu sellele on, on maailma avalikkuse tähelepanu on ikkagi niivõrd suunatud sealsele olukorrale räägitakse ju väga palju teha, sest ütleme kuivõrd ebaproportsionaalselt võimas on seal politsei, kuidas seal iga aasta mõistetakse sadu inimesi, surma ja nii edasi. Kõik need keskkonnaprobleemid, milline tarbija, energia, tarbijad, Hiina 30 aasta. Ja, ja see kõik aitab maailma avalikkuse tähelepanu sellele teemale tõmmata ja ma usun, et, et et noh, me võime lääne ühiskondades näha aga seda, mismoodi inimesed muutuvad tarbijatena järjest teadlikumaks ja, ja Hiina praegu ju ju ekspordib väga palju kaupu Lääne-Euroopast ja, ja ma usun, et kuidagi ka tarbijakäitumise kaudu on teoreetiliselt võimalik seda riiki mõjutada. Jah loodame, et need pinged olümpiamängude üle vähenevad, ehkki eile, kui oli avatseremoonia, siis ei olnud kahe Korea sportlased suutelised üksteise järel kõndima sellesse selles pidulikus rivis. Kreeka avaldas protesti Makedoonia nime kasutamise üle ja lõpuks siis meie jutumärkides tublid žestid tegid ettepaneku gruusia sportlased olümpiamängudelt minema saata. Kui seal sõbrad on sattunud või pandud või mõned pida ennast ise pannud tavaliselt raskesse olukorda ja kõik see juhtus ööl vastu olümpiamängude avapäeva, mil siis gruusia otsustas võtta tagasi pisikese separatistliku territooriumi põhjas mida nimetatakse lõunaseinteks. Muuseas toimus olümpiamängude olümpiamängude avamisega samal päeval. No seda on väga raske öelda. Enamik vaatlejaid muidugi arvab, et see ei olnud juhus, et et see sõjategevus algas samal päeval, kui olümpiamängud avati Pekingis ja et see oli siis plaan juhtida tähelepanu kõrvale, eks noh, just siis, kui ta maailma tähelepanu on mujal, siis saab asja ära teha, aga nüüd on küsimus siiski, kes tahtis seda asja ära teha, kas, kas, kas seda lahtist teha nüüd Gruusia kiirelt arved õiendada separatistliku regiooniga või, või oli siis Venemaa järjekordne selline kaval käik, et provotseeritakse gruusia Tänak ja mis peale siis antakse selline mõjukas mõju mõju vastutulek, et noh, Ma arvan, et me peame natuke ära ootama, et aeg on seda kindlasti liiga vara öelda, aga number tundub jah, et ei olnud väga juhuslik. Gruusia rünnak ei olnud Oma oma ulatuselt, et noh, sugugi mitte selline lihtne provokatsioonile allumine tegemist oli massiivse rünnakuga, mis andis esimestel tundidel ka väga kiireid tulemusi ja Gruusia väed sattusid raskesse olukord alles pärast seda, kui jälle jutumärkides Vene rahuvalvejõud sai tohutut täiendust tankide ja, ja suurtükkide abil ja, ja noh, tänahommikused uudised oli ikkagi päris ärevaks tegevad, kui, kui Vene sõjalennukid on purustanud poti sadama, mis asub hoopis riigi teises otsas Musta mere ääres üks gruusia majanduse olulisi hoobasid, sest sealtkaudu naftatransiit. Ei, selge on see, et ei käi ainult lahingutegevus, vaid keegi propagandasõda. Ja neid vastuolulisi teateid jälgides tuleb taas tõdeda, et propaganda on kaasaegse sõja lahutamatu relv. Kumb praegu selles propagandasõjas nagu, nagu võidab, kui me vaatame siit eestlastena ja eesti ajakirjanik No siin tuleb öelda, et kui me vaatame seda asja ainult ainult nagu Eesti seisukohalt siis kui me üldse vaatame nagu selle nii-öelda postkommunistlikust ruumist tulevaid uudiseid läänes siis reeglina lääne ajakirjanikud oskavad vene keelt ja nad ei oska nende riikide nende väiksem neid väiksemaid keeli ja juba hääliku tänu sellele väga tihti see vene poole tõlgendus ja peale seda lihtsalt võetakse üle. Gruusia valitsuse puhul tuleb küll öelda seda, et nii president kui ka kõik absoluutselt kõik valitsuse liikmed suudavad ennast inglise keeles väga hästi väljendada, et nendelt inglise keeles lähtuvad sõnumid võiksid olla sama jõuliselt. Jah, kahtlemata, aga kui aga kui vaadatakse seda jooksvat uudistevoogu, siis väga tihti vaadatakse neid vene agentuure vene lehti ja nii edasi. No siiski alla olukord natuke teistsugusem, kui ütleme Tsetseenias või veel mingisuguses piirkonnas selles paskonnastikkuse ruumis selles mõttes tõesti, et Gruusia valitsusametnikud oskavad kõik inglise keelt. Eile näiteks oli BBC otse-eetris oli Gruusia välisminister ja noh, gruusia vähemalt praeguse seisuga Gruusia on ka koht, kuhu saab kohale minna. Et ei sõltut ainult vene poole informatsioonist, vaid siin on täiesti võimalik kohale sõita ja teha koha pealt reportaaže ja anda edasi sündmuste kulgu. Mis muidugi võtab seda vene propagandat vähemaks. Selline kiirpilk eile ja ka täna hommikul noh, maailmaagentuuridele ütleb, et Gruusia noh, on isegi positiivselt kajastatud selles mõttes Gruusia käitumist, et et CNN kui BBC võtavad ikka asja selle, selles mõttes või selles võtmes, et tegemist on Venemaa agressiooniga. Et et noh, on ka muidugi viidatud sellele, et Gruusia ise alustas võib-olla ja, ja nii edasi, aga noh, praeguse seisuga on ikkagi noh, küllalt ühemõtteliselt vähemalt ingliskeelset agentuuride täis uudiseid, et noh, tegemist on Venemaa agressiooniga. Noh, ei ole mõtet muidugi rääkida üldse Vene televisioonist meile toimetuses, vaatasime natuke aega ja telekas oli vist umbes pool tundi käinud, kui me saime aru, et Gruusia poolele nagu üldse sõna ei anta neid üldse ei tsiteerita ja nii edasi ja siis me lülitasime mingisugusele muule kanalile, kus, kus kruusi esindajad ka enam-vähem kohe sõna said. Siis on jälle, juriidiliselt tuleb nüüd raadiokuulaja öelda, et juriidiliselt on Gruusial täielik õigus Lõuna-Osseetiasse saata oma tanke ja kehtestada seal kas põhiseaduslik või mõni muu kord, sellepärast et nii Lõuna-Osseetia, Abhaasia, juriidiliselt Gruusia osad, praktiliselt on muidugi olukord hoopis teine ja eriti kui see puudutab hab Abhaasiat, mis on suur ja suhteliselt pikk territoorium Musta mere ääres Gruusias. Kui öelda, et gruusia selles mõttes nagu totas seisukorras, et Gruusia on selline. Nelja poole miljoniga elanikuga riik, mis on venitatud pikaks soolikaks mägede vahel. Tal on lühike piir Türgiga, tal lühike piiririba Aserbaidžaaniga, kes on sõbralikud riigid Gruusia suhtes ja siis on piir Venemaa või separatistliku Abhaasia kaalsele sele probleemsete osade Dagestani Tšetšeeniaga, nii et tegelikult Gruusia juba oma asukoha suhtes Venemaaga suhteliselt haavatav, ehk siis seal on võimalik tegelikult avada rohkem kui üks rinne, siis on võimalik avada kaks ja kolm. Ja need on selline tava. Eesti jaoks on gruusia olnud välisabi andmisel ja poliitilise toetuse jagamisel viimastel aastatel, noh, üks prioriteet nimetatakse Afganistani ja selle järel kohe ka Gruusiat. Mida need Eesti saaks oma prioriteetse riigi, et mitte öelda sõprade jaoks ära teha selles olukorras kus tegelikult olgem realistid, kus tegelikult käitutud ja mulle väga meeldis Gruusia presidendi Saakašvili eilne väide, kus ta võrdles toimuvat talvesõjaga, et noh vähemalt oli see väga hea propaganda mida mära tammuda. No ma arvan, et Eestile on siiski võimalused, aga, aga noh, ega sa oled Eesti üksinda, ei tegutse tegelikult neid gruusia Kruuse sümpatiseerivad on ju veelgi, et kindlasti Läti, Leedu ja Poola võiksid seal olla ja ja, ja see hääl oleks juba päris päris tugev. No Euroopa liidu raames kindlasti tuleks leida võimalus, et esmalt tuleks leida muidugi võimalused nende tsiviilelanike abistamiseks. Seda kindlasti tuleb sinna saata mingisugune humanitaarmissioon, anda humanitaarabi, kokku kutsuda välisministrite kohtumine, kes siis võiksid anda mingisugust abipaketti sellele piirkonnale see on, ma arvan, kõige reaalsem üldse ära teha, mis puudutanud konflikti lõppemist, siis läheb muidugi asi keerulisemaks. Aga ma arvan, et Eesti on tegelikult juba küllalt palju teinud, Eesti juba juba on ju teinud ettepaneku ega Euroopa Liidu tasemel, et Gruusiasse saadetaks Euroopa Liidu rahukaitseväed. Ja noh, kindlasti on Eestil ka mingisuguseid hoobasid NATO-s seda küsimust tõstatada. Sest kui nüüd Venemaa hakkab viitama sellele, et Euroopa Liit ja NATO tegutsevad ilma ÜRO mandaalita, siis saab vastu väita, et ka Venemaa ise tegutseb ilma ÜRO mandaadid tasest ÜRO Julgeolekuresolutsioon mille Venemaa tahtis vastu võtta, see kukkus lihtsalt haledalt läbi. Reede hommikul, nii et tegelikult ei ole ka Venemaal rahvusvahelise õiguse järgi, mida Venemaa ise kogu aeg on rõhutanud rääkides Kosovost ja veel teistesse regioonidesse rääkides 99. aasta Kosovo pommitamisest siis Venemaal ei ole praegu seda rahvusvahelist mandaati sama moodi, et ma arvan, et selles mõttes, kui Euroopa Liit ja Nato sekkuksid siis vähemalt argumentide asemel Venemaal neid ei ole. Ja minu arvates on nüüd väga huvitav on jälgida ikkagi seda, et mida teeb nüüd selles konfliktis nagu edasi, mida teevad Ameerika ühendriigid, kelle liitlaseks olnud Gruusia Iraagis, et eks see on ka meile omamoodi test, et me näeme, kuidas siis Ameerika ühendriigid oma oma liitlast kohtlevad. Ja teadmiseks veel kuulajatele, et Gruusia president otsustas oma enam kui kahetuhandelise kontingendi gruusia sõdureid Iraagist ära tuua, nad ootavad praegu Ameerika Ühendriikide transporti, kellest nad sõltuvad. Aga Gruusia on olnud Ameerika Ühendriikide üks suuremat toetajaid Iraagis ja tuleb tunnistada, et nad ise on olnud selle üle väga uhked, et meil on 10000 sõjalise kogemuse täiesti väljaõppinud meest. Tegelikult gruusia armee on viimastel aastatel muutunud väga palju tugevamaks nagu ka gruusia Rahandus. Ehkki Kruse majandus on siiski siiski väga haavatav ja mind kummitab ikkagi küsimus puise. Mulle meeldis ja sõnab, konflikt eskaleerub. Ma kasutaksin lihtsalt sõna, kui see sõda hakkab venima, siis lisaks inimkannatustele lisaks sellele, et Gruusia hakkab vaikselt verest tühjaks jooksma on ka suure küsimärgi all selline rahvusvahelise üldsuse tugev toetus Gruusiale. Noh, ja rääkimata sellest Gruusia unistusest saada NATOga liitumise tegevuskava juba juba selle aasta lõpus, et see küsimus on ilmselt praegu päevakorrast üldse maha võetud. Noh, siin võib isegi natuke mõelda selliseid hulljulgeid, stsenaariumid, et võib-olla Kruusele antakse väga kiiresti liitumise tegevuskava, mis ohjeldaks Venemaad natuke, aga mis puudutab tõesti selle sõja jätkumist selle sõja inimesse, siis siis argumendid ei ole väga palju Venemaa poolel jälle. Et meenutagem seda, mida ütles siis president, Vene president Dmitri Medvedjev, see operatsioon sai ette võetud selleks, et kaitsta Vene kodanikke. Kui Venemaa lennukid ja raketid pommitavad Gruusia mingeid muid sihtmärke, mis ei ole seotud vene kodanike kaitsmisega, siis tekib küsimus, et miks nad seda teevad. Nad pommitavad tõesti Gruusia elutähtsaid majanduslikke objekte või eile teleuudistes vaadata, vaadates selgus, et pommitatakse näiteks mobiiltelefonimaste ja nii edasi ja nii edasi, siis kuidas on see seotud Venemaa kodanike kaitsmisega? Et ma arvan, et kui see sõda jätkub, siis Venemaal eelpool toodud rahvusvahelises sellistele argumentidele viidates samamoodi on, on üha raskem põhjendada, miks nad seal sõdivad, mida nad seal teevad. Et, et võiks aru saada sellest siis, et vähemalt kui Venemaa argumentide arvestada, et võtame siis seal Lõuna-Osseetia tagasi ja lool on mingisugune punkt. Aga kui see sõda laiendatakse, kui on sellised vastuolulised teated, et valitsusametnik, ametkonnad juba evakueerunud tiblissistest on oodata enne rünnakut Gruusia pealinnale siis kuidas on see seotud vene kodanike kaitsmisega? No igal juhul tuleb tunnistada, et mina siin kutsuksin üles tarbima Eestis müüdavaid gruusia kaupu, et toot toetada natukenegi Gruusia, Gruusia majandust, tegelikult veel üks probleem gruusia jaoks. Sadu tuhandeid. Grusiin elab Venemaal kus on kõrgemad palgad ja nad saadavad oma omastele Gruusias A. Külli Rein küsin eelkõige sinu kui naisajakirjaniku käest, kellel on ilmselt tugev sotsiaalne tunnetus tugevam kui meestel, et et lääts ka, aga seal valdkonnas mingeid probleeme tekib mingisugune grusiinide vastane foobia venema. Senised kogemused on ju seda näidanud, et, et kelle Moskva kuulutab enda poliitiliseks vaenlaseks, et see võetakse üsna üsna lihtsalt ju ju üle rahva poolt. Sellised eelarvamused. Siis on siis on, aga loodame, et loodame, et sõjategevus vähemalt peatub, et, et sa ei, et see ei laiene, sest et ükskõik, kas tegemist on grusiinide kusseetide, apsuade või vene rahuvalvajate, ka ohvrid on igal juhul taunimisväärt. Meie suhted Venemaaga on nagu nad on, aga Soomega meie suhted üldiselt head. Nii nagu ka püüab Soome hoida häid suhteid Venemaaga. Sellel nädalal aga köitis meie meeli teada sellest, et Soome peakonsulaat Peterburis ei luba seal korraldatavale luule õhtul eesti juurtega kirjaniku Sofi Oksaneni kelle hiljutine romaan kritiseeris nõukogude liitu ja nüüd kardab Soomet. Oksaneni osalemine Peterburi kultuuriüritusel ärritab Venemaad. Kuulge kolleegid, kas te saate aru, mis toimub? Ma arvan, et kui Eestis midagi sellist pandaks toime, et Eesti välisesindus soovitab mõnel eesti kirjanikul mitte Venemaale sõites mitte Venemaad ärritada ja ma arvan, et see oleks väga suur skandaal meie riigis. Ja see on tegelikult skandaal ka Soomes ikkagi, et et kui nüüd vaadata Soome ajakirjandus, siis Helsinkin Sanomat tegi ikkagi pika loo sellest ja lisas sinna juurde omapoolse kommentaari küsides, kas soome Soometub jälle ja samamoodi on seda teemat käsitlenud Aamo lehti pikalt-laialt, nii et noh, see teema on üleval ka Soomes, et tegemist ei ole noh, mingisuguse vähetähtsa kõrvalise sündmusega, vaid noh, küsimus on ikkagi põhimõtteline küsimus on sõnavabadust ja ja Soome põhiseadusega on garanteeritud Soome riigis põhi, põhiõigused, sõnavabadus. Soome kodanikel on õigus ennast väljendada ja, ja see, see peaks kehtima tegelikult ju ka väljaspoolhuumoriga. See ei kehti, eks ole, kui Soome peakonsul Peterburis ütleb, et kirjanike eneseväljendamisõigus on on, on Peterburis piiratud, siis, siis mina küll ei saa aru, kuidas selline asi on üldse võimalik või, või on siis tõepoolest tegemist mingisuguse, väga lolli vea või tõlgendus? Või siis soovitusega kirjanikul arvestada naaberriigi kultuurilist konteksti. Siis on siis on meie sõbralikus naaberriigis Soomes midagi väga hullu lahti, kui diplomaatiline töötaja hakkab jagama kirjanikule soovitusi mis vormistab, jätab, kirjutab. Kusjuures see on kogu see sündmus tuleks panna natuke laiemasse raami, et tegelikult. Me olime sel nädalal ju tunnistajaks sellisele kurvale sündmusele, et meie seast lahkus Vene suur kirjanik Aleksandr soolsiniitsen ja, ja millega Taima sai tuntuks, temas ei satuks kuloogia ripelaagiga kus siis kirjeldati väga jõuliselt kommunistlikke kuritegusid kulaagi, laagrite süsteemi ja soolseniitseni tuli ära saatma ka vene kõrgemate võimukandjate, sealhulgas president Dmitri Medvedjev. Soolseniitsen võis kritiseerida kommunismi kuritegusid ja teda saadeti ära suurte auavaldustega, ehkki, tõsi küll ta ei olnud nüüd tema eluajal, kui ta oli nüüd tagasi Venemaal ei olnud Venemaal väga-väga laialt populaarne ja see telesaade, mis tal oli ka see võti programmist maha. Aga no sellegipoolest, noh, ega keegi ei eitanud seda, mida ta tegi ja tõesti tema poolt talla, siis langes osaks ärasaatmisel ka austus Kremli poolt, vähemalt formaalselt. Nüüd kui tuleb siis soome kirjanik, kes räägib põhimõtteliselt samadest asjadest, räägiks samamoodi kommunismi kuritegudest, räägib sellest, mis toimus Eestis. Siis pannakse pidurit peale, et küsime siis, et kellel on õigus nendest kommunismi kuritegudest rääkida ja kellel ei ole. Ärme unustame seda, et niitsin tegelikult oma oma elu viimastel aastatel, et temast sai, sai omamoodi ikkagi ka Venemaa poliitika selline õiguste ja, ja, ja, ja kaitsta ja ta näiteks kutt siis ju ka rahvusvaheliste üldises sellele üles lahutatakse, ütleme kommunismi kuriteod ja, ja Venemaa venelaste kui rahvavastutus. Et ta ei olnud sugugi enam nii konfliktne isiksus. Jah, ja noh ilmselgelt ta aeg-ajalt propageeris ka taolisi suur veneluse ideid, mis võib-olla meiesugustele väikerahvastele mõjuvad, aga, aga olgem ausad, et tõesti juurtega Sofi Oksanen on, on, on ilmselt tekitanud teatavas mõttes pingeid ka ka Soomes sees mitte ainult selle Peterburi intsidendi pärast, vaid ta on väga teravalt kritiseerinud väga tuntud Soome ajaloolaste marti Turtavad, kes on kirjeldanud Eestis, toimuvad 39. ja 40. aastal ja andnud ka tegelikult, et noh, hinnangu sellele, miks Eesti ikkagi veretult alistas jaa jaa ja ja isegi kritiseerinud tollaseid Eesti juhte, aga Oksanen on Turtuvat teravalt rünnanud, öeldes et kirpe ei saa teha enesetapurünnakut venelaste vastu. Nii et tegelikult ilmselt Sofi Oksanen ongi, ongi see ka Soome ühiskonnas selline vastuoluline. Kirjanik. Jah, no selles mõttes, et Soomes on ikkagi selline soometumise traditsioon, et noh, kindlasti on see minu lause siin väga ebaõiglane paljude soomlaste suhtes, aga aga on ju ikkagi Soomes olemas need ajakirjanikud, inimesed, ametnikud, kes elasid soometumise ajastul ja ega seda olen lihtsalt võimalik muuta. Ja Soomes ei ole ju toimunud ka sellist dramaatilist pööret, kui, kui toimus meil, kus ikkagi suur osa sellest vanema generatsiooni ajakirjanikest läks ära, sest sest tõesti see kapitalism murdis uksest-aknast sisse ja mitte alati sellisel meeldival kujul see, seda tuleb ka kohe öelda, aga toimus selline põlvkondade vahetus. Siis Soomes ju midagi sellist ei ole olnud, neid inimesed ju on ikkagi kõik ametis, kes, kes nautisid nii-öelda soometumise hüve kellel oli mingisugune sõber, kas KGB mees või Venemaa laiemalt, kes said mingisugust meelehead Moskvast või siis ka Peterburist ja, ja noh, oma elu selle järgi seadsid nüüd on see noh, süsteem põhimõtteliselt kokku kukkunud, aga see vaim elab ikkagi edasi mõnes inimeses ja, ja ma kardan, et, et see, see tulenebki sellest. Ja, ega tegelikult ju kuni viimase ajani ei teata ka täpselt, mis Eestis on toimunud. Sedasama Sofi Oksanen pidanud seletama mingitele Soome ajakirjanikele, mis oli küüditamine, kuidas see toimus ja nii edasi, sest lihtsalt ei usuta, ei teata, mis siin toimus, nüüd viimasel ajal on tõesti ilmunud Soomes selliseid käsitlusi sedasama Sofi Oksase enda raamatutega teatrilavastused, siis on Eesti kirjaniku Imbi Paju tõrjutud mälestused, mis ilmus kõigepealt soome keeles. Ja nüüd lõpuks siis ka Soome ajaloolase Seppo sätterberi Eesti ajalugu 800 lehekülge soome keeles, kus on tegelikult ka kõik need Eesti ajaloo rasked etapid ilusti kirjas. Et nüüd on hakatud nendest asjadest rääkima, kuid noh, üheksakümnendatel jätkuvalt ega ega suurt midagi ei teatud ja ma arvan, et lai osa Soome avalikkusest ikkagi ei tea täpselt, mis Eestis toimus. Sa tahad siis öelda, et läbi läbi kogu aja, mil, mil vähemalt Põhja-Eestis oli Soome televisioon omamoodi aken maailma teadsid eestlased tegelikult Soome ajaloost Soomes toimuvast rohkem kui soomlased meie ajast. Ma ütleks niimoodi, et eestlased teadsid kahtlemata rohkem Soome 20. sajandi ajaloost, kui minnakse nüüd ajas tagasi 19. või veelgi varasem 19. sajandi või veelgi varasemasse ajalukku, siis siis ega me ka Soome ajaloos suurt midagi ei tea, et meil, sest noh, soome sai vene riigi osaks 1809, aga enne seda oli ta Rootsi riigi koosseisus ja noh, soomlastel on erinev ajalugu, nende ärkamisaeg on meie omast erinev ja nii edasi ja nii edasi sellest ju tegelikult suurt midagi ei tea, teatakse ütleme, talvesõda siis tõesti seda soometumise ajajärku ja võib-olla teatakse midagi ka ajaloost enne sõda, aga, aga see on, ma arvan ka enam-vähem kõik. Näedsa soometumise märkasin selles juhtumis või, või, või, või arvad sa pigem, et, et noh keegi tegi lihtsalt ühe lolluse ja, ja nii see oligi. Ma arvan, et see võib olla nii ja naa et, et ma usun, et sellised enne kui sa, Erkki siin eespool mainisid, et, et need inimesed, kelle hästi soometumine, mentaliteet edasi elab, et need ei ole tegelikult kuskile kadunud ja ma usun, et et näiteks seal Et eks seal ühiskonnas olekski tegelikult kummaline eeldada, et nüüd nii lühikese ajaga ikkagi mingi nii oluline oluline muutus, toimuks. Aga see Oksaneni juhtum, see võib tulla sellisest inimlikust mugavusest, et lihtsalt keegi Soome välisesinduse töötaja mõtles, et on meile nüüd siis neid probleeme vaja, et tuleb siia ja pärast tuleb siin hakata selgitama ja venelased on pahased ja nii edasi, aga ta sellele võib-olla mõtlemata tõmbas tegelikult palju suurema probleemi endale kaela. Mõnel vastuvõtul tekib piinlik olukord, kus Vene välisministeeriumi esindaja astub kokteiliklaasiga Soome konsuli juurde ja võtab nööbist kinni ja lihtsalt noomib läbina poisike. Seda inimlikult, et on siis nüüd mul vaja neid pahasid, pahasid telefonikõnesid saada ja nii edasi, et mul on ju mugavam ühele kirjanikule ära öelda, aga ju ta siis ei adunud piisavalt seda seda meelsust Soomes reaktsiooni. Nojah, võib-olla ei saa seda nagu öelda, et see on, tegemist on mingi väga süstemaatilise poliitikaga, aga ma arvan, et see on ikkagi nagu veres, et, et noh, selline käitumine ja ja tõepoolest, soomlased peaksid olema ettevaatlikud täiesti tõsiselt, kui nad tegelevad Eestiga ja seal, kus on kuidagi seotud Meie maaga. Noh, seesama, sel nädalal tuli ka uudis ju, et kui amo lehti Tamperes ilmuv ajaleht Ta kirjutas sellest, kuidas siis Soome humanitaarabi, mis jõudis valdavas enamuses Ida-Virumaale ja mis koosnes toiduainetest, oli siis nende tähtaeg parim, enne oli möödas ja haavaleht oli siis selline lugu noh, aseosast võetud kommentaarid, aga seal peamiselt selline uudislugu, mis peale siis Venemaailm. Katkestan selle uudisloo tonaalsus oli see, et, et need toiduained on täiesti söödavad. Jah, jah, just just et see parim enne on a'la küpsisepakil möödunud ei tähenda seda, et seda küpsis oleks mürgine. Aga, aga jätka, sest see on ehe näide sellest olematust sündmusest on võimalik teha propagandarelv. Peale siis Rossiskaja Gazeta, Venemaal ilmuv ajaleht kirjutas umbes sellises toonis uudised, soomlased tahavad mürgitada eestivenelasi. Et selles mõttes on ju mõistetav, et, et mida vähem tegeleda Eestiga või sellises kolmnurgas opereerida Eesti, Soome, Venemaa see, seda vähem on tüli. Et võime muidugi arvata, et kui Sofi Oksanen oleks sinna kohale tulnud, rääkinud midagi andnud ka intervjuu mõnele Vene väljaandele, siis sellest oleks samuti saanud suure nagu tüli üles keerata, noh, teha uudise, umbes, et Soome peakonsulaat konsulaat Peterburis propageerib fašismi, Heroviseerib natsismi ja nii edasi. Jah, mulle meeldib, meenub siin samasugune kolmnurk aastast 2006 sügis, mil Venemaa hakkas boikoteerima Gruusia ja Moldova kaupu ja üks argument oli see, et Gruusia veinid on mürgised ja ei vasta Venemaa standarditele, mis loomulikult ajab naerma iga iga inimese, kes on Gruusiaga kokku puutub. Muide, Soomes oli toiduga seoses veel üks, üks väike väike skandaalikese, nimelt Anistoni see ajaleht Kauppalehti kes analüüsis Soome toiduainete hindade vahet, et Tallinnas ja Helsinkis avastas üllatusega, et Soome toiduained Tallinnas on tunduvalt odavamad kui Helsingis. See tekitas paljude tarbijate pahameele, kes pöördusid Soome toiduainete tootjate poole, et kui on üks ja sama toiduaine, mida müüakse Soomes, Helsingis, mis toodetud Soomes, siis miks on Tallinna sadam? Aga midagi head ka käidi välja idee liita Eesti ja Soome ametiühingud. No see oleks küll võimas relv või kuidas? No ma arvan, et eelkõige tekitakse murematetsiin, et siinsetel tööandjatele, et Soome tööandjad on ametiühingutega harjunud ametiühing on tegelikult ametiühingud on ju iseseisev poliitiline jõud väga lähedalt seotud sotsiaaldemokraatidega Soomes. Ja noh, selline lahutamatu osa, noh, tööandja peab nendega arvestama, noh mis iganes läbirääkimised toimuvad, mis iganes muutused hakkavad peale siis võetakse läbirääkimiste laua taha ka ametiühingute esindajad, see on loomulik, see ei ole, see ei ole midagi sellist. Et näete, jälle need tülikad ametiühingud tulevad jälle, nad tahavad midagi, see on, see on protsessi loomulik osa ja, ja noh, keegi ei vaata sellele kõõrdi. Eestis on need asjad muidugi teisiti ja, ja ma arvan, et kui nüüd Soome ametiühingujõudja oskused tulevad taha ka Eesti ametiühingutele või kasvõi osaliselt, siis siin see maastik võib nüüd natuke muutuda küll. No ma pean isiklikult seda ideed ikkagi hetkel veel natuke utoopiliseks, aga, aga teisalt võib tõesti tähendada tähele panna seda, kuidas teles globaliseeruvas maailmas tegelikult Ametiühingud püüavad järjest rohkem ja seda riikide vahel koostööd, et kui kapital on globaliseerunud ja ettevõtted lihtsalt otsustavad, et viime avaldavad survet sellega, et me viime tootmise sinna, kus on odavam konkreetse riigi ametiühingud peavad alla andma ja siis panevad läbi ütleme ikka tööandjate esindajad omavahel riikide vahel konkureerima ja see tegelikult ei ole nagu tervikuna töövõtjad huvidele. Hea, et siin võib täheldada tõesti peaaegu terves maailmas, püüab, püütakse siin ametiühingute vahel selliseid riikidevahelisi kokkuleppeid rohkem sõlmida. Aga vähemalt on selle ei ehki, kui see idee oli täiesti Soome ametiühingud on isegi toores, on selle ideega tegelikult väga huvitav mängida ja angel võiksid selle ideega edasi mängida, küsides ka siinsetelt ettevõtetelt kommentaare, sest me mäletame ju ju veel üsna hästi seda, kuidas Soome ametiühingud korraldasid väga mõjusa boikoti Eesti laevade vastu aastaid tagasi. Mõned Skandinaavia ametiühingud on protesteerinud siin tegutsevate Skandinaavia ettevõtete poliitika vastu, mõeldes siis tööandjatele, ehk siis tegelikult mina soovitan kõigile Eesti ajakirjanikele seda ja selle ideega vähemasti edasi mängida tekitaks kasvõi sellise laialdase diskussiooni, kus oleks mitu osapoolt neist ühed on kindlasti tööandjad ja teised kindlasti töövõtjad ja kolmandad siis. Ametiühingud. Imest maandumisest räägime ka, mida siis optimistid majanduslanguse saabudes ennustasid, enamasti sa rääkida. Juulis oli 11,1 protsendiline inflatsioon. Registreeritud töötus kasvas aastaga 41 protsenti. Juulis lisandus tööotsijate hulka 1185 inimest. Kas majanduslanguse tuul vuhiseb ka teie kõrvus? Ka sellest, kui ma nüüd räägin täitsa isiklikult, siis juba juba paar kuud varem, et et. Tööle võtame kaasa alati toidu, sest tegelikult kodus teha toit ära või soojendada siis mikrolaineahjus siis tegelikult hoiab päris palju kokku, on ju palju kolleege kes käivad väljas lõunat söömas, aga tegelikult hulk, mis kulutatakse sti väljas söömisele, on noh üüratu ja tõesti noh, paar korda olen pidanud väljas käima söömas ka mina ja see tegelikult see eineind lõuna ajal on ikka üüratult kasvanud, et et käisin vist viimati Stockmannis viiendal korrusel söömas ja. Ma pidin välja käima toidu eest, noh, ma arvan, mingi 50 60 krooni rohkem võrreldes eelmise aastaga, nii et noh, ikka ikka on tabanud küll. Ja ma panin ka tähele, et ma olin nüüd üsna pikalt Eestist ära viis-kuus kuud ja tulles tagasi ja minna ja ja minnes Tamadest kohtadesse sööma, kus ma olin harjunud tegema, tõesti võis märgata, et numbrid olid tunduvalt, tunduvalt suuremaks läinud küll, aga mis seda majanduslangust ja kuidas me seda ka ei nimetata, puudutab siis tegelikult mulle tundub, et sa nimetasid siin neid näitajaid ja tööpuuduse kasv, inflatsioon ja nii edasi, aga mulle nagu tundub see et juba tegelikult alates eelmise aasta sügisest on kogu aeg räägitud, et kohe lähevad majanduses asjad väga halvaks, sügisel hakati ütlema, talv tuleb õudne, siis kevadel öeldi, et kõige raskemad ajad seisavad ees kevadel. Siis kevadel öeldi, et suvi saab raske olema ja nüüd juba ennustatakse õudsat sügist. Et ja, ja samas ikkagi mulle tundub, et ikkagi kui me nüüd selle hinnatõusu kõrvale jätame tegelikult ikkagi reaalselt inimeste, nii ei pruugi olla veel ikkagi otseselt jõudnud. Seda seda võib küll väita jah, et ehkki bensiini hind veidi lõppeval nädalal langes siis siia ja veidi vähenenud ka uute autode läbimüük, siis siis ma küll ei ütleks, et liikluses oleks märgata olulist jahenemist. Ja muide veel, et et Ma olen viimastel nädalatel paar korda Tallinna kesklinnas üritanud külastada toitlustusasutusi vanalinnas. Seal on tunnistama, et see teenindusskulptuur vähemalt vaid see, see on negatiivse märgiga. Eesti teenindajad Tallinna kesklinnas teevad kõik, et klient ärale, kas nad, nad, nad ignoreerivad klienti. Mul oli juhus, kus ühes pubis anti nelja inimese peale üks menüü ja, ja kui ma küsisin kolme menüüd juurde, siis mulle öeldi, et meil üldiselt saadakse ühe menüüga hakkama. Ja siis ma mõtlesin, et tööpuudus peaks kasvama kuskil 15 protsendini, et sellised asjad korda saaks, nii et et selles mõttes nagu üllatavaid asju vaatamata majanduslangus retoorikale olen mina küll enda ümber tähelepanu. Nats ilmselt käin vales kohas söömas, ma arvan, et vanalinnas on, on teenindav personal harjunud turistidega, sa ei olegi nagu valge inimene, et turistid on harjunud maksma seal tõesti nagu kirvehinda ja jaa, jaa. Ehk siis valdavalt on soomlased, kes ei anna tippi või ehk siis seda lisaraha ei odrajahu. Teevad ikkagi nagu sellise kõva arve, eks ole, et noh, sina tuleb mingisugune eestlane, kes ootab ka teenindamist ja, ja, ja tahab ka süüa, siis noh, see on, see on muidugi miinusmärgiga nende. Head kohtadest, mis ongi spetsialiseerunud sellistele läbivoolavatele külastajatele, kes teie elasin linnas ja keda pole siis ka põhjus niimoodi teenindada ta kindlasti tagasi tuleksid. Tegelikult ei saab alati vähem oodata. Kui nendest kohtadest, mis püüavad orienteeruda mingile püsiklientuuri on kogu maailmas teada, et tuleb eemale hoida turistitänaval. Et ehk, eks me, eks me ilmselt kõik rohkem vähem reisides oleme ka tabanud ennast sellelt esimesel päeval võõras linnas olles kuidagi nagu jalad iseenesest viivad su platsi keskväljakule restorani, kus sa lihtsalt oled sunnitud maksma. Fakt on see, et toit on kallinenud 16 protsenti, tööstuskaubad 6,2 protsenti kütuse hinnast ma ei räägi. Räägitakse sellest, et ilmselt vaatamata negatiivsele lisaeelarvele kupu kuni miljard krooni vähem makse. Ja valitsus on otsustanud siiski minna seda teed, et ilmselt lükatakse tulumaksu ettevõtete tulumaksualandus edasi ja tõstetakse makse muuhulgas neid makse, mis, mida inimesed maksavad selleks 100 riigest teenust näiteks pöörduda kohtusse või abielluda või, või ma ei tea, aga ära surra. Aga ministrid mässavad. Ja mina ei olegi aru saanud, kes praegusel hetkel nagu vabariigi valitsust juhib, kas see on väga keerulises olukorras olev rahandusminister Ivari Padar, või on peaminister Andrus Ansip või on see siseminister Jüri Pihl või on see justiitsminister Rein Lang? Või on see kaitseminister Jaak Aaviksoo, kui kes? Sellele küsimusele on ilmselt väga raske vastata ja ma arvan, et kui me küsiksime sellesama küsimuse nendelt samadelt inimestelt ei lase üles loetlesid ega me siis ei saa ka täpselt teada puht põhiseaduse järgi vist juhib riiki jätkuvalt peaminister, aga aga vaadates seda, mis siis eri ministeeriumides toimub siis see küsimus on tõesti täiesti vältimatu. Et noh, see, see meenutab jah, rohkem nagu sellist lasteaeda, et igaüks tahab saada oma kommi ja ja käiakse, kasutage Smangumas siis ja, ja kui seda ei saada, siis minnakse nurka jonnitakse v ähvardatakse üldse lasteaiast ära minna. Et noh, ma ei tea, aga, et kas, kas sellisel juhul tuleb alati küsida, et kas see, kas see probleem on need nagu olemas tõsine või tegemist on väljapressimisega? Et kui tõesti justiitsministeerium ütleb, et nii ja nii palju selliseid ametnikke, kes peaksid seisma hea meie elu ja tervise eest tuleb koondada, siis kas põhineb mingitel reaalsetel arvutustel või on see selline noh, käised puistatud repliik, et säilitada see rahasumma oma ministeeriumile ja noh, seda on, seda on väga raske öelda, aga seda on ilmselt raske öelda ka neil endil, sest ju noh, nagu Külli-Riin siin just enne ütles, me ikkagi ju täpselt ei tea, kui suur see majanduslangus on, et me ei saa täpselt rääkida, järelikult ka rahanumbrid. No mulle tundub, et tervikuna kogu see suur tüli eelarve ümber on praegu siiski ka mingis mõttes õpetlik nii poliitikutele kui ka kui ka inimestele laiemalt, et siin võib ju öelda, et teda on kohatud ähvardused koondatakse nüüd 1000 politseinikku, päästetöötajad, vangid lastakse tänavale ja, ja nii edasi. Aga teisest küljest, kui me vaatame neid viimaste aastate arenguid valimisi, parteid on jätnud inimestena mulje, justkui oleks võimalik teha kahte asja paralleelselt, ehk siis langetada makse ja samal ajal pakkuda rohkem avalikke teenuseid, maksta rohkem vanemahüvitist ja nii edasi. Aga tegelikult need, need kaks asja ütleme ei teoorias ega praktikas ei tohiks nagu reeglina ei saa reeglina ju koos käia, et meil oli lihtsalt siin erandlik majanduskasv, mis millest siis mis, mis tugines välismaalt tulnud laenurahast mis paiskus sidetarbimist ja tänu millele sai siin riik väga palju maksuraha ja nii edasi, et, et sellel buumi ajal oli see tõesti võimalik seda teha käsikäes. Aga nüüd? Ma arvan, et hakkabki nüüd selgeks saama, et, et nii see ei lähe, et kui me tahame siin maksta vähem makse ja siis me peame leppima sellega, et et saame veidi vähem avalikke teenuseid, kui tahame rohkem ja paremaid avalikke teenuseid, siis tuleb selle eest rohkem maksta, et ka siin kehtib selline lihtne majandusloogika ja ma arvan, et nüüd praegu selles suures kisas hakkab see ehk jõudma laiemalt avalikkuseni, nii-öelda see asi tehakse nüüd puust ja punaseks. Irvhambad viskavad juba nalja Reformierakonna lubadusele et viime Eesti viie Euroopa rikkama riigi hulka ja tooma sealt ka kiiresti tagasi. Aga kuidas siis ikkagi nii teha, kui lasteaias on 14 last ja kolm aurana? Suhteliselt nagu kolmanda klassi matemaatika üles No nagu keegi ütles juba, et, et nüüd nüüd siis eralduvadki terad sõkaldest ehk teiste sõnadega, nüüd tulebki välja siis need tõelised riigijuhid ja niisama poliitikud raskes olukorras, et noh, nüüd, Kogu asi siis selles, et kuidas siis riiki reaalselt juhtida ja noh, mina sellise tavalise vaatlejana ütlen, et nüüd peab peaminister lihtsalt ütlema kõva sõnaga, et kes saab ja kes ei saa ja, ja tegema mingisuguseid otsuseid, sest noh, mingisugused otsused tuleb teha, et noh, selline kaootiline olukord ei saa lõpmatuseni jätkuda ja noh, sellises olukorras on alati võitjaid ja kaotajaid, see on paratamatu, aga see selles minu meelest see riigijuhtimise kunst seisneb. Minul on esialgu küll tundub, et kõige kõvemat häält on teinud valitsuses ministrid, kes ei nõustu eelarvekärbetega ja siis tõepoolest rahandusminister, kes on öelnud, et kui me ise ei suuda riiki valitseda, siis kutsume võõrad valitsejad, kes, kes on vist nutikad. No mul on selle asja juures on tegelikult väga kahju, nagu sellest, kuidas on välja tulnud ikkagi see, kuivõrd lühiajalises perspektiivis meie poliitilised juhid mõtlevad. Mul on meeles, kuidas aasta aega tagasi, kui oli tegemisel tänavuse aasta riigieelarve, kuidas Päevaleht kritiseeris seda, nimetas seda üle Paidutatuks ja prognoosi liiga optimistlikuks ja liiga fooriliseks ja mul on meeles, milliseid telefonikõnesid me saime pidevalt poliitikutelt. Nende nõunik. Muidugi ei saanud asjast aru. Me ei saanud asjast aru õigesti ja meid süüdistati selles, et me oleme kõige negativistlik, suhtume eelarve koostamist ja nii edasi. Milles asi on, majanduskasv on 12 protsenti vingut. Ja, ja nüüd on möödas ainult aasta ja nüüd tundub, et on toimunud selline mingisugune väga äkiline, selline meeleolu muutus. Et aasta eest oli selline eufooria, nüüd on masendus Halituses, et nüüd paneb nagu üllatuma see, et miks ei suudeta asju ikkagi pikemalt ette näha. Ja nüüd helistavad needsamad poliitikud nii päevalehte Postimehesse kui BNS, ütle, et miks te maalite negatiivset pilti, miks te hirmutate rahvast ja aga sõbrad saate lõpuni on jäetud loetud minutid, aga ma tahaks saada vastust küsimusele, kui kaitseminister ütleb, et kui kaitsekulutusi kärbitakse mida nüüd Gruusias toimuva valguses on noh, nagu eriti jõuliselt ja öelda siis Eesti usaldusväärsus maailma silmis kahaneb. Tal on õigus. Kui Jüri Pihl ütleb, et ta peab koondama 1000 inimest ja meie sisejulgeolek väheneb 10 protsenti ehk siis lühidalt öeldes võimalus, et teid röövitakse, bussitataks on 10 protsenti suurem kui praegu või seni siis on see tõsine asi. Kui justiitsminister ütleb, et vangivalvureid tuleb koondada, mis tähendab seda üha rohkem vange võib hakata üle aia jooksma siis on see tõsine asi. Kõik need on tõsised asjad, väga tõsised argumendid selleks, et raha välja peksta või vähemalt avalikkust enesele enese taha saada, et nii me ei jõuagi kuhugi. Kuidas jama. Kõik need on tõsised asjad ja, ja mul on kahju tegelikult, et et et kõik need, sellised, nende poliitiliste otsuste taga olevat olevat kokkulepped, on võib-olla sõlmitud kuidagi väga uisapäisa, väga kiirustades. Kui me räägime kas või sellest koalitsioonilepingust, et iga partei tahab ainult tema lubadus, läheb sinna sisse ja ja nüüd on siis hakanud tulema välja see, et mis see kõik tegelikult meile maksma läheb. Ja kes siis esimesena peame oma lubadustest taanduma? Kui, kui majanduskasv ei, ei, ei püsi sellisena, nagu ta on olnud, et eks see oli juba ka tegelikult pärast eelmiseid valimisi, selge, et see ei saa niimoodi kesta ja kõik surusid enda lubadusi sinna sisse. Ja, ja praegu on siis nüüd ka selgunud see, kui, kuivõrd vähe paindlik tegelikult see Eesti riigieelarve on, sealt ju kui ma ei eksi, siis peaaegu kaks kolmandikku moodustavad sellised fikseeritud kulud, mida tegelikult poliitikud ei saa oma suva järgi aastast aastasse muuta, mida nad saavad muuta aastast aastasse, on tõesti siis see, kui palju meil töötab inimesi politseid ja, ja päästes ministeeriumides ja, ja kui palju antakse dotatsiooni näiteks ühistranspordile. Ma mäletan ühte seika, kus üks Eesti keskpank ka kõrge tegelemine luges pärast valimisi valminud koalitsioonilepingut ja mida rohkem seda lepingut luges, seda mornimaks ta ta muutus ja Eesti pank tegelikult hoiatas aastaid ja aastaid ette sellele, mis toimub Noekis, sina teadete lahendust. Jah, mul on siin kristallkuulike Ei, no ma arvan, et mingid kärped tuleb teha, no aga, aga ma ei tea, kas just nendelt kohtadelt, mida sa Ainar üles lugesid, et et. Pigem tuleb midagi teha, kui, kui tegemata jätta. Aga mida teha, see on nii üldine kust kärpida? Ja no vot, mul ei ole nagu ees seda ministeeriumide Et ma aitan teid natuke järgi, et need jonnivad ministrid või ministrite mässust me juba rääkisime, aga oli ka kolm ministeeriumi, kes palusid ajapikendust, kes ei saanud kärbetega hakkama. Loomulikult kultuur, keskkond ja sotsiaalministeerium, ehk siis sotsiaalministeeriumist ilmselt on keeruline kärpida. Löögi alla läheb keskkond ja kultuur, nagu ikka. Rasketel aegadel läheb löögi alla kultuur. Jah, aga no mis puudutab keskkonnaministeeriumi distegelikult, mille poole väga palju rahasid sisse Euroopa Liidust, sinna keskkonna valdkonda, kultuuri valdkonda ilmselt mitte nii väga. Aga keskkonna ongi selles mõttes keeruline, et paljud projektid on sellised ühised projektid, et et ja seal on nagu see enne enda finantseerimine ka, et kui Euroopa Liiduga tehakse mingisugune koostööprojekt, et siis siis peab Eesti riik ise ka andma mingisuguse panuse ja need on selles mõttes ka pikaajalised projektid, et neid ei saa niimoodi päevapealt lõpetada, et noh, siin siin on teatud probleeme, aga võib-olla on siis keskkonnaministeeriumil veel mingisuguseid võimalusi neid kärpida? Ei tea, aga, aga Eesti on olnud ju ka Euroopa Liiduga ühinemise lepingus väga selgelt lubadusi, mida tuleb keskkonna alal tegema ja, ja on saanud ka teatud üleminekuperioode ja kui need lihtsalt nagu ära kaoksid, siis siis ei oleks jälle lahendus. Kuulge üritaks kuidagi positiivselt lõpetada, et need, kes suitsetavad, jätke suitsetamine maha. Tapvalt kallis, ostke väga tervisliku gruusia mineraalvett. Loodame, et sõda selles imeilusas ja armsas piirkonnas lõpeb ja rohkem ohvreid ei tule ja hoiame pöialt Eesti sportlastele Pekingis. Neist 10 astub ka täna võistlustulle või on juba astunud rahva teinud jälle järgmisel laupäeval.