Tere käes on jälle laupäev ja kell on saanud 11 ja neli minutit. Rahvateenrite järjekordne saade on eetris järjekorras 349. et olla punktuaalselt täpne ja olgu siinkohal ka meelde tuletatud kuulajatele, kellel laupäevasel hommikutunnil ei ole aega seda saadet kuulata, kuulata kordust kell 21, null viis või sootuks öösel kell kaks. Loomulikult, terve nädala jooksul ka interneti kaudu ja täna on mul stuudios televisiooni rahvas. Tere, Ainar Ruussaar, tere. Tere, Mart Linnart, minugi poolt. Nii et vanamehel siis avalik-õiguslik saade, kui nii võiks öelda. Aga tegelikult ma tahtsin alustada sellest, et nii mõnedki meie kuulajad on arvamusi avaldanud läbi interneti ja mujal, et me pidevalt räägime siin arvamustest, võime, arvame midagi, et me midagi ei ütle või midagi ei tea. Aga just see, millest me täna tahame alustada. Paraku saabki tugineda ainult arvamustel, sellepärast et ei tea me eriti midagi sellest, mis toimus selles Kremli uhkes ruumis, kus kohtusid kuuesilmal. Oli seal rohkem ma ei tea, ei ole keegi seni kinnitanud. Siis meie president Arnold Rüütel, Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin ja siis vene õigeusu kiriku pea, patriarh Aleksius, teine või oskame midagi nii-öelda selle kohta, mida teie arvate? No ehk öelda vaid niipalju, et plusspoole peale saab kanda selle, et niisugune kohtumine üldse toimus. Mida seal räägiti, see on jah, nüüd puhtalt arvamuste teema, seni me teame sellest ainult selle kaudu, mida Arnold Rüütel on öelnud või midagi on öelnud, et ta on öelnud, et ta on öelnud, et ma sain aru Putinist nii et Putin mõtles seda nagu näiteks ka selle MRP kehtetuks või tühistamise kohta või ebaseaduslikuks tunnistamise kohta. Ja jääb nüüd oodata, kas Putin omalt poolt ka midagi ütleb. Jah, ja, ja teine küsimus on, et me võime ainult ainult oletada, kuidas tahtis ja kuidas tegelikult sai Putin aru president Arnold rüütlist, mida me ju ka tegelikult ei tea. Praegu meenus, et tolle Moskva visiidi järel sama päeva õhtul vaatasime mingit ühte arvukatest minu kodu televiisoris, kaabli kaudu tulevad sest Vene telekanali uudistest ja interpreet interpreteerida seda kohtumist umbes niimoodi, et et Venemaa president Vladimir Putin otsustas, et hüppab läbi ka Venemaa patriarhi juurest ja ennäe imet, ees istus juba Eesti president. Ma hakkasin mõtlema, et tõepoolest kõik taolised asjad, mis toimuvad kusagil kusagil Kremli uste taga, on ju pakkunud oletusi ja arvamusi. Varsti nüüdseks juba üle 10 aasta. Sest tegelikult siiamaani aeg-ajalt arvatakse ja oletatakse selle kohta, mis siis tegelikult toimus Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kohtumisel, mille tagajärjel sündisid meile juulilepped. Putiline, astudes sisse sinna ruumi, kus Aleksei seal Hitleri ees viibisid, vist juhatas sisse oma osa osavõtu sellest kohtumisest sõnadega. Ega ma ei sega? Rõhutamata juhuslikkust. Kee patriarh Aleksius, nagu minu meelest umbes väljendas nii, et noh, nad pidid küll alguses kohtuma, mitte seal, aga nad kohtusid teises ruumis. Et kuna ikkagi president Putinil on nii tihe ajagraafik ja selle tõttu oli temal lihtsam nagu sealt läbi astuda, et no me saame aru, et see ikkagi ettevalmistus selleks toimus, mingi otsus langetati päev varem, aga aga igatahes üle poole püütakse seda jätta muljet, nagu oli tegemist. Juhuslik kohamisega Chaine streetse isegi mingi laul olemas. Et juhuslikult kohtasin nurgal Eesti ajakirjanikud, teadsid seda küll tõepoolest päev varem kui, kui ega majanduslikult sest saadetud ka näiteks raadio poolt oli Uku toom seal ja, ja, ja tegelikult noh, kui, kui presidendi päevakavas see tekib tunniajane auk, mida ei ole nagu sisustatud isegi mitte linnaekskursiooni või lõunasöögiga siis panebki see ajakirjanik oletama, et joon mängus Putini käsi ja seekord läks oletus täppi. Aga mina tahaksin ühe spekulatsiooni esitada, ma kats siia tulles mõtlesin, et tegelikult võib-olla see, et sellest ei olegi Vene poolel midagi eriti räägitud, aga kirjutab, osutab sellele, et tõesti seda rääkinud seal. Sellepärast et vene avaliku arvamuse jaoks oleks ülimalt delikaatne kohe hoobilt välja paisata, et nende president Putin on andnud selliseid lubadusi näiteks vee suhtes. Sest siiamaani ja Venemaa välisministeeriumi ametlik seisukoht on olnud ju endine, et kõik need balti riigid on ühinenud vabatahtlikult ja selle ümber. P salalepinguga, sellel kõigel ei ole ju mingit pistmist. Ja pealegi Veemiate salaleping on minu teada demonstreeritud ju veel Nõukogude Liidu ajal ju sellesama NSV Liidu Rahvasaadikute kongressi otsusega. Aga ega muidugi, ka Rüütli sõnadest ei tulnud välja, et Putin oleks midagi lubanud. Selles suhtes, et ta avaldas seisukohta, et MRP salaprotokoll olikas, õigustühine või et see on tühine. Või on õigustühine, ta võis ka nii-öelda viidates just Nõukogude Liidu võimuorganite otsusele. Jah, mingit seost sellega, et see, et ta tunnustaks selle kaudu balti riikide okupeerimist, ei saanud küll välja lugeda ka Rüütli avaldusest. Mina ei usu, et Putini retoorika oleks põhimõtetes väga palju erinev sellest poliitilise deklaratsiooni projektist, mida Venemaa on nüüd balti riikidele peale surub ja kus on ju selgelt öeldud selgelt tehtud taolisi vihjeid, mis peaks iga iga kui põlvepikkuse eestlase väga ärevaks tegema, et me oleme üle 250 aasta heanaaberlikult koos ühes riigis elanud, eks ole, seisab seal deklaratsioonis. Me seal deklaratsioonis seisab lause, mis, mis paneb mis paneb nõutult õlgu kehitama või hirmust hirmu tundma. Lause, et meie, meie suursugused rahvad suutsid rahumeelselt lahku minna, püha müristus, mina minu teada oli, meil vabadussõda ei saa ja oli oli, oli vabadusvõitlus kuni kuni 80. lõpuni välja. Et ma ei usu, et Putini retoorika selles mõttes väga palju, nagu, nagu erineda sai. Mis puudutab nüüd seda poliitilist deklaratsiooni ja siis mina arvan, et tegelikult Kremlis ei mängitud üldse välja selle sellele lootusele, et Balti riigid sellele tegelikult alla kirjutavad. Et Moskvas saadakse aru küll, et sellisele paberile baltlased võivad alla kirjutada ainult relva ähvardusel. Aga antud juhul, nagu Moskva kogu aeg kulub, kujutab seda piirileppe allakirjutamist nagu omapoolset kingitust Balti riikidele, kuigi on, on ju selge, et Venemaa vajab piirilepet vähemalt sama palju kui Balti riigid. Ja nüüd pannes sinna juurde sellise poliitilise deklaratsiooni, mis on baltlaste selgelt vastuvõtmatu loobudes sellest, kui nüüd vastab tõele putiline Rüütlile tõesti ütles, et noh, jätame siis selle deklaratsiooni kõrvale, siis püütakse nagu tekitada Balti riikides tunne, et nad on saavutanud mingisuguse võidu. See on, võiks analoogselt tuua niisuguse mõistujuttu, et. Mingi isand nõuab omava sallidelt andamit, näiteks ma ei tea 1000 veist, 100 hobust, 500 mõõtu rukist ja tükikese kuud ja siis Ta ütleb, et hea küll seda kuutükikeste üle vaja, ma saan ilmaga hakkama. Ja siis jääb selline mulje, et nad on saavutanud tõsise järeleandmised. Ma ei peagedele Kuu küljest tüki viima ja palju mõnusam on koguda seda ülejäänud andamit. Jah, on olemas üks teine anekdoot ühe rahvuse esindajaga, keda meie eetris ei tohi nimetada sellest, kuidas, kui inimesel on kitsas oma korterisse, too sinna kits ja siis toos lehmi ja nii edasi, kui sa nad välja viitsis. Korraga märkad, kui palju ruumi Tänaseks on praegu, meil on hea meel, et me saime sellest deklaratsioon ei ripu enam mõõgale, meie pea kohal. Ja aga kuivõrd tõenäolisena te peate nüüd ikkagi seda, mis on võib-olla meie jaoks kõige olulisem, et piirileping ikkagi kirjutatakse enne üheksandat maid alla, mille puhul juba 109. mail Moskvas osalemine muutunud hästi formaalseks minu minu meelest? No ma olen väga sügavalt isiklik arvamus ja ma olen seda meelt, et üheksandal mail ei tohiks Eesti sõlmida Moskvas mitte ühtegi riikidevahelist lepingut, põhimõtteliselt mitte sel päeval. Väga hea, kui see saab enne allkirja suurepära. Tähendab igal juhul enne, mitte pärast ja. Ja noh, kui, kui ta saab ka pärast allkirja miks mitte, aga siin peaks küll eesti näitama selles mõttes sirge selja lisust, et igasuguseid kõikvõimalikke lisasid ja mingisuguseid deklaratsioone ja, ja nii edasi selle mõlemale riigile olulise lepinguga ei peaks kaasnema, et kui Venemaa ei ole näidanud 1996.-st aastast saadik tahet seda lepingut sõlmida siis noh, pool aastat siia-sinna ka Eesti poolt vajadusel isegi diplomaatilist venitamistaktikat kasutada kasutades ei, ei ole minu meelest küll mingisugune katastroof 96. aastal, kui Venemaa hakkas piirilepingu allkirjastamisega venitama norides kõikvõimalike tehniliste detailide kallal jutt käis kohati isegi mingist kahest meetrist BBC ja siin Räägiti ka meil palju sellest, et kui me piirilepingut ei saa, siis ei saa me NATOsse ja Euroopa Liitu. Oleme seal ilma piirilepingut. Mulle tundub, et Venemaal on seda piirilepingut praegu isegi rohkemale. Ehk siis, et selles mõttes on Venemaal vesi ahjus. Ma just seda tahtsingi küsida teilt. Jako Venemaal on vesi ahjus, siis siis sisalduse vesi Venemaa ahjus on vesi meie veskile. Ja nüüd on väidetud, et nende lepingute puudumine halvendab eelkõige Venemaa ja Euroopa Liidu suhteid, rääkimata sellest, et Venemaa jaoks on ikkagi põletav probleem ühenduse pidamine, Kaliningradi oblast. Ehk siis Ida-Preisimaaga ja olgem ausad, kui me siin räägime oma Setumaast, siis noh, olgem ausad, see on ka Ida-Preisimaal. Aga mul tuli veel üks veel üks mõte, et Rüütel võiks siiski minna üheksandal mail Moskvasse kliendiga enne mitte mitte ühtegi. Ühtegi lepingut küll seal sel päeval ei sõlmita, kuid rüütel võiks esineda avaldusega, et teate, me oleme teile, armsad Venemaa liidrid, andestanud Teie minevikku. Muidugi, Rüütel ei saa seda teha, sest pärast seda kohe küsitakse, et kes andis mulle selleks volitusel, sul ei ole eesti rahva volitusi selleks, et andestada Venemaale minevikku, koledused aga nõustuge, žest oleks. Vägev ja ajakirjanduses räägiks sellest kõvast. Olete lugenud kindlasti südamega. Rüütel on öelnud, et ta seletas seekord Putinile ja Aleksius selle Eesti olukorra kohta. See oli muidugi mõnes mõttes üsna julge seletus. Aleksiuse ei ole vaja Eesti ajalugu seletada tunneb Eesti ajalugu tunduvalt paremini kui keskmine. Kaadritöötaja keskmine Eesti inimene ja ma arvan, et ka Putin ei ole vaja palju teise maailmasõjajärgset ajalugu seletada, sest kool, mille, mille, milles Putin omandas omal ajal kõrghariduse, andis päris head teadmised. Lähiajaloost. Aga muidugi oleks tore, kui mõni Vene ajaleht siiski ka seal seletus ära trükiks on seda olnud, seni vist ei ole. Jõle muidugi kõiki vene lehti lugenud, aga aga julgen küll kahelda. Esiteks ei lähe see vene üldise mõttelaadiga kokku. Kas noh, eks ajaleht tahab ikka kirjutada seda, mis lugejat huvitab ja ma ei tea, kui suurt osa Vene lugejast huvitab Eesti ajaloo ja eestlaste enda tõlgendus oma ajaloost. No muidugi vahepeal võiks öelda kiilmõttena, et kui nüüd suur osa vene ajakirjandusest on soomlaste valduses siis äkki midagi muud? Vene ajakirjanduses oli küll natuke naljana rohkem öeldud, aga aga tõepoolest, et Venemaal ju ei ole koguse visiit tõesti nii-öelda mingisugust muud vastukaja seni saanud meie teada kui seda, et Rüütel käis Alexis kahtlemas muuhulgas ka jah, kohtus Putiniga, kus arutati umbes siis on ta mai pidustustest osavõtt. Niisugune on see mulje jäänud. Noh, selge, aga eks Venemaa laia tarbijaskonna jaoks on ikkagi Eesti suhteliselt kõrvaline, kõrvaline asi ja, ja väga-väga isiklikult uudist ei saa sealt loota. Aga selle salaprotokolli või mitte salaprotokolli, vaid poliitilise deklaratsiooniga seoses teeb murelikuks jälle Lätti käitumine. Esiteks juba see, et Läti president teatas ilma konsulteerimata Eesti ja Leeduga, et ta sõidab Moskvasse, kuigi oli kokku lepitud, et seda lahendatakse üheskoos. Ja nüüd samal ajal, kui Putin olevat lubanud Rüütlile, et piirilepet ei seota poliitilise deklaratsiooni allakirjutamisega, kas samal päeval või järgmisel päeval otsustas Läti valitsus, et Läti teeb kindlasti omapoolsed ettepanekud sellesse poliitilisse deklaratsiooni? Nii et kas sellest tuleb aru saada nii et Eesti puhul ei seota seda deklaratsiooniga piirilepet, aga Läti puhul seotakse? Aga minu meelest tuleb siin väga kenasti just see välja, millest on alati räägitud veel niipea, kui balti ühisrinne või üksmeel kaob. Nii hakkabki olema mängima kummagi poole peale eraldi ja praegu on see täiesti selgelt minu meelest välja tulnud. Kui Vīķe-Freiberga teatas, et temale läheb Moskvasse, siis selle peale kohe Putin kohtus rüütliga andis mingisugust hoopis teist sõnumit. Et, et ühesõnaga tekitada sellist ebamäärasust kahe balti naabri vahel, et neil ei oleks jumala pärast üheselt. Oh need seisukohad, sest kreml teab väga hästi, et Juhan Partsil oli õigus, kui ta ütles, et Eesti ja Läti ole siiami kassid. Ja, ja ametlik kreml teab ka väga hästi, inimesed olge tähele, Honnisin kohutavat kohutavat Kraulumis tegevat siiami asi ja, ja, ja ametlik kremdel ka väga hästi, et Eesti, Läti, Leedu ei ole selles mõttes siiami kolmikud, et tegemist on ikkagi väga erinevate riikidega ja ja nüüd Läti käitumine on selles mõttes murettekitav küll. Et Venemaal on võimalus läheneda põhimõtteliselt erineva poliitikaga Balti riikidele senisest erineva poliitikat siis siis ega see, ega see ei tule kasuks meile, lätlastega, lätlastele, leedulastel, poliitilises deklaratsioonis. Mida meile peale suruti, mis seisis nagu kirves pea kohal, kuni Putin ütles, et olgu peale ei võib ju ka mitte sõlmida, oli uks ees ka lause, kus Venemaa tegi Eestile ettepaneku olla eestkostjaks Kaliningradi transiidikoridor. Ehk siis olla Venemaa liitlane Leedu vastu. See selleni, et me hakkame ühiselt õhuruumi kaitsma jah, et noh, püha müristus, see, see tegevus. On balti riikide suunal kogu aeg kogu aeg käinud, siin ei ole mitte midagi uut. Ja noh, küll on Eesti ja Läti puhul lakkamatult ühes riigis rohkem teises vähem üleval olnud vene vähemuse küsimus. Leedus suure tõenäosusega Venemaa poolt provotseeritud poliitilised skandaalid, eks ole, nii et et kui nüüd lätlased tõepoolest sõlmivad poliitilist deklaratsiooni, kus piirileppega üheksandal mail, siis see on muidugi see muidugi sünnimärk. Jah, tuleb öelda, et Vaira Vike-Freiberga mängib siin üsna ohtlikku mängu, ma ei tea, millist kasuda loodaks sellest Lätilaga. Ma ei tea, mida venelased talle lubanud on, võib-olla venelased on talle midagi lubanud, ma ei tea, võib-olla venelastele öelnud, et me toome kogu naftatransiidi teie kaudu, et unustame põhjanaabrid eestlased, et meil vahet ei ole. Ventspilsi sadam rikkus kogu Vene naftarikkus tuleb teile, kui te sõlmite selle poliitilise deklaratsiooni. Ma ei tea, võib-olla natuke sellist luba seal oletuste oletus, seda ei saa nüüd jumala pärast tõsiselt võtta. No muidugi Läti sisepoliitikat ei tunne vist keegi meist nii hästi, et oskaks öelda, milline situatsioon seal tegelikult on, miks võib-olla ka sisepoliitika sellistel põhjustel. President peaks sellise käigu tegema, siin on küll olnud mingisugused vihjed. Pärast noh, seal on ju valitsused väga tihti vahetunud, eks ju, et et võib-olla siis Vike-Freiberga kuidagi nagu mingitest sisepoliitilistest eesmärkidest või või lähtudes on sellise avalduse teinud No ei tea, kõige naljakam on see, et tegelikult kolm balti riiki on praegu, mina julgen väita, tugevamad kui kunagi varem. Tugevamad välispoliitiliselt ja noh, ütleme ka laialdaseks majanduspoliitiliselt on nad ikkagi väga-väga hästi arenenud riigid. Ja hetkel ka majandus areneb väga ja noh, Lätis, Lätis nagu eriti eriti jah, et välja arvatud need tormikahjud, mis võiks nagu sirge selja line olla. Sest kokkulepped, Venemaa aga ei ole praegu nii hädasti vajalikud, nagu nad olid. Vike-Freiberga käitumises midagi sellist, mida sa praegu ütlesid, mida võiks Rüütel teha, umbes ta lähebki Moskvasse sirge seljaga ja ütleb, et me ei ole nõus selle käsitlusega ajalookäsitlusega. Me tulime siia, me tulime siia teise maailmasõja lõpetamisele, kui me ütleme siin välja, et teine maailmasõda balti riikide jaoks jätkus. Kas sa, kas sa tahad väita, et Freiberga võib, võib nii öelda Putinil tabureti alt ära tõmmata? Piltlikult avalduse, teatades, et ma sõidan üheksandal mail Moskvasse, me kirjutame alla piirilepingu, me teeme ettepanekuid poliitilise deklaratsiooni jaoks. Ta sõidab Moskvasse, Moskvas, ootab tassike teed ja ja valge, et nahkkaante vahel olevat dokumendid, mis ootavad Putini ja Freiberga allkirja, siis Freiberg ütleb. Ei. Sõbrad, te olete ikka liiga palju igatsenud maid, pane siia allkiri, niimoodi ta ei tee. Te ei ole andeks, ei ole, andeks palud, kui te kohe andeks ei palu, siis May, kirjutan. Tea jah, ei oska öelda, võib-olla see mäng on ka Läti poolelt keerulisem, kui meie seda oskame arvata. Me oleme siuksed lihtsas lihtsa metsarahvas. Aitäh teile, siis läheb muidugi vene karu marru, Freiberga niimoodi tee. Jah, kui me lähme nüüd ikka tõsistesse vandenõuteooriatesse, siis võib ju spekuleerida aga sellise võimalusega, et tegelikult on Balti riigid omavahel kokku leppinud ja on kokku leppinud Nad mängivadki sellist erinevat mängu. Nojah, sest ma tea, Leedu poolt ei ole üldse signaali tulnud siiamaani kas Adamkus läheb või mitte, on pealegi olemas kokkulepe balti riikide vahel ja otsustada alles märtsis, noh see oli see, millega nagu Läti president. Neid petised, ta sellise otsuse tegi enne, eksju, järelikult ta ei tunnistanud neid kokkuleppeid, aga nüüd ongi küsimus, et miks ta seda tegi. Järelikult pidas ta suhteid Venemaaga antud juhul siis tähtsamaks kui suhteid balti naabritega. Ma ei oska muud seletust sellele anud. No see on põhimõtteline välispoliitilise doktriini muutmine muutumine sel juhul Lätis, kui ta peab suhteid Venemaaga olulisemaks kui suhteid partnereid NATO partneritega NATOs ja partneritele Euroopa Liidus. Juhul kohe juhul, kui see niimoodi on, siis, siis see tähendab seda, et meie lõunanaabrite välispoliitika on teinud 180 kraadise pöörde. Ja samas nagu edasine areng ei viita loogiliselt sellele sellepärast et kohe esines Vike-Freiberga avaldusega mistõttu on olukord praegu niisugune, et Venemaa viimaste päevade sõnavõtud Läti suhtes on kaugelt kriitilisemad kui Eesti suhtes, sest et Läti presidendi kohta öeldi otse, et noh, kui sa tuled siia niisugust juttu rääkima, siis parem ära tule, aga näe, Eesti president ei ole midagi niisugust öelnud. Jah, aga siin võib veel spekuleerida sellega, et kui sa räägid, eks ju, et me oleme NATOs ja me oleme Euroopa liidus kõik kolm balti riiki, siis võib-olla Vike-Freiberga toetubki nüüd pigem ütleme niimoodi Euroopa Liidu ühisseisukohale kui oma naabrite erandlikule seisukohale ta nüüd lähtub sellest, et Euroopa Liit on põhimõtteliselt heaks kiitnud oma juhtide osalemise seal praktiliselt vist ainult Eesti Leedu ja, ja kas oli ka veel üks Lääne-Euroopa riikidest, kes ei ole veel ametlikult teatanud, oli Austria või kes seal tähendab küsimus ongi selles, et, et võib-olla nüüd Vaira Vike-Freiberga üritab näidata, et ta neuroopalikum kui eurooplased Ma ei tea, kõige-Freiberga teeks taolise avalduse, et et. Euroopa liidus ei ole siiami kaksikud või kassid. Et Läti presidendina toetan Türgi kiiret liitumist Euroopa Liiduga ja teen ettepaneku kohtuda Türgi presidendiga. Mine reaktsioon oleks kui Saksamaa poolt või milline oleks inglaste reaktsioon taolisele avaldusele, et et noh, selles mõttes see kõik on naljakas, aga, aga kuulajale peaks veel kord toonitama, et kõik, see, mis me siin räägime, on tõepoolest oletuslik, sest meil puudub tegelik informatsioon ja taust nende, nende avalduste, nende kohtumist ja nende väljaütlemiste kohta. Jah, aga sellest hoolimata spekuleerida Või mõnusaks? Ja kui kellelegi ei meeldi, on alati raadiol olemas selle jaoks nukk. Aga läheme nüüd siit edasi suhkru juurde, sest et kui me Euroopa liidust juba siin rääkisime kenasti, et nõmme, oleme siin oma sise elus ja sisepoliitikas jooksnud üha küllaltki sellise kummalise probleeme otsa, et kes siis nagu peaks selle suhkrutrahvi nagu nüüd seda nimetatakse kinni maksma, ehk siis selle, selle hinnavahe, mis tekkis enne Euroopa Liiduga ühinemist sisse ostetud suhkru ja, ja siis nii-öelda Euroopa liidu poolt subsideeritud hinnaga suhkru vahel, mille suurusjärk on ma sain aru kusagil seitse, 800 miljonit, vist lõppkokkuvõttes praeguste hinnangute järgi. Just sellele teemale mõeldes ma siin vaatasin vanu ajalehti alates 2003. aasta sügisest ja mis on nagu väga kummaline on see, et praktiliselt kuni 2004. aasta esimeste kuudeni ju valitsuse poolt mingeid seisukohti ei võetud seoses sellega valitsus nagu ei, ei rääkinud tollal õieti ei ahvidest. Põllumajandusminister Tiit Tammsaar on küll vihjanud sellele, et, et võidakse need suhkru kogused ära võtta. Kuid noh, mingisugust sellist väga selget skeemi või süsteemi, kuidas võimaliku suhkru kokkuostubuumiga võidelda teatud talla. Mõtlesin, et nüüd vastastikku süüdistatakse. Kui siis süüdistada valitsust tervikuna, ma ei, ma ei tea, et oleks ka näiteks peaminister midagi eriti arvanud enne meie ühinemist Euroopa Liiduga suhkruküsimus. Seda võib, seda võib poliitikutele küll ette heita, ehk siis tegelikult meenutagem 2003. aasta septembrikuu referendumit, mil eesti rahvas otsustas, kas siis lõplikult, kas ühineda Euroopa Liiduga või mitte, sellele referendumile. Referendumile eelnes ikkagi päris pikk diskussioon Euroopa Liidu poolt Euroopa liidu vastu, kusjuures suhkru hind oli euroskeptikute eurovastast üks tookordseid argumente. Nad rõhusid, et kõik hinnad kasvavad Euroopa Liiduga liitudes ja viitasid eelkõige kütusele ja suhkrud ja tegelikult siis Eestit Euroopa Liitu tõuganud poliitilised jõud, kes kellest kolm on praegu selgelt võimul andnud tegelikult selget signaali või, või, või vastulööki juba siis räägitud suhkru kallinemisest. Teiselt poolt ei räägitud võimalikest trahvidest ja rääkinud, räägitud sellest, ärge koguge, ärge ladustage, suhkrut, midagi hullu ei juhtu. Siis selles mõttes võib poliitikutele küll ette heita ja. Taavi Veskimägi on ju aastaid eelmisel aasta alguses, kui ta, kui ta ka rahandusminister oli ja kui juba selgus, et suhkrut on ladustatud ja sellest tuleb, tuleb, tuleb jama, ehk siis võib tulla trafina kaela. On öelnud, et et kindlasti ei puuduta see noh, eraisikuid, kellel on üleliigne kott suhkrut nurgakesi kilo ja, ja ja paar päeva tagasi teatab seesama Taavi Veskimägi mitte tema, Claude maitses sama, Taavi Veskimägi, et suhkrutrahv tuleb kinni maksta solidaarselt. Ehk siis see puudutab ka mutikest, kellel on üleliigne kott nurgas. No ilmselt pidas ta seda silmas, et see tuleb kinni maksta kõigil maksumaksjatel, see tähendab, et ka neil, kellel ei olnud selle liigset kotikest Kes ja kusjuures see prognoos, mis kuskil aasta tagasi seal surma Taavi Veskimägi andis, kõneles kuni 250-st miljonist kroonist. Nüüd me näeme, on see vähemalt kolmekordistunud, aga siin on veel üks väikene nõks. Vaata ilmselt valitsus ja põllumajandusministeerium jäiga lootma selle peale, et 2003. aasta lõpul Euroopa Liit muudab oma suhkrupoliitikat. Oli ju niisugune lootus, et loobutakse suhkrust tegemist, mille peale järgnesid tohutud meeleavaldused Prantsusmaal, Hispaanias ja mujal nendes suurtes suhkrutootjariikides, isegi siinsamas naabri naaberriigis Soomes, kus enamik suhkrust toodetakse kohapealsest suhkrupeedist. Ja see põllumajandustootjate suur kisa ja protestiaktsioonid viisid selleni, et kogutud selle sellest. Küll aga köitis tähelepanu veel üks niisugune huvitav teade, millest ei ole rohkem jällegi juttu olnud kui 13. oktoobri Postimehes. Et euroliit aitab ettevõtetel hinnatõusu hüvitada. Siin on nimelt väidetud, et Euroopa Liit on Eestile eraldanud ligi 400 miljonit krooni, millega riik peab ettevõtetele liitumisel kaasnev tooraine hinnatõusu kompenseerida pehmendama kauba kallinemist poodides. Näiteks maiustustetootja Kalevi juht Oliver Kruuda sõnul püüab nende ettevõte nendest rahadest kompenseerida suhkru hinnatõus. No näed siis Euroopa Liit meie trahvi juba ise kinni maksnud. Mingil määral minu jaoks tekib ka küsimus, et kus siis nüüd see raha on, eks ju, mis siis oli ette nähtud just selle suhkru hinnatõusu kompenseerimiseks. On veel üks huvitav, 16.-st oktoobrist 2003 on intervjuu Postimehes majandusministeeriumi asekantsler Andres kaubiga kes on öelnud, et suhkru import ei tohi enne liitumist ebaloomulikult suureneda. Sellise nõudlusega püütakse tagada normaalne konkurents pärast liitumist, vastasel juhul ostavad mingeid ettevõtteid enne odavat suhkrut kokku ning hakkavad seda pärast liikmed kallimalt müüma. Tähendab selline? Ta oli olemas ja siin ilmselt tema ise on ka kinnitanud, et ootab Eesti 20 kolmekordne suhkru hinnatõus. Tähendab ühest küljest nagu ametnikud seda buumi ju lisasid juurde või noh, nii-öelda kihutasid üles, sest sellele järgnes, vabandage väga, kohe oktoobri lõpus tulevad teated sellest, kuidas Ida-Virumaal tonnide viisi Kohv noaga, aga kui, kui, kui riigiametnik ütleb, et mingisuguse kauba hind kallineb kuni kolm korda mitte kolm protsenti, 10 protsenti kuni kolm korda, siis, siis seda võibki nimetada paanika külvamiseks, ehk siis noh, ma kujutan ette, et ajakirjandus ei saagi siis muud teha kui, kui lüüa selle ümber lokku ja ja taastules Taavi Veskimägi juurde. Et ta pigem oleks süüdis pidanud süüdistama sellest võimalikus suhkrutrahvis, mis meile kaela on tulnud ajakirjas asemel siis ikkagi tolleaegseid ametnikke ja nende väljaastumisi, kes, kes tõepoolest kinnitasid, et kolmekordne hinnatõus Jah, aga tõepoolest oled ainuke, mis tehti, oli Maksu-Tolliametile anti ülesanne jälgida neid sisse toodavaid kogused, aga no ma ei tea, miks siis noh, ma võin spekuleerida, oleks ju võinud näiteks kehtestada ajutiselt mingi suhkruaktsiisi lisada suhkruhinnale kohe nii-öelda teatud osa aktsiisi ajutiselt kuni kuni Euroopa Liiduga ühinemise, nii näiteks, et vältida seda suhkru kokkuostubuumi, eks ju, ja koguda vara või raha nagu öeldakse selle jaoks, et et selle arvel siis kompenseerida võimalikku hilisemat trahvi või, või ma ei tea, tähendab võib-olla see on väga lapsik ja lihtsameelne näide, aga samal ajal me teame, kuidas me rakendame siin ju aktsiis, võib-olla Euroopa liit ei luba sellist rakendada, ma ei tea. Aga me ei olnud veel siis Euroopa Liidu liikmed, nii et meil oli võimalus veel selle viimase otsa peal mingeid piiranguid siin seada, et seda vältida, sest ausalt öeldes jällegi nüüd hakkavad subjektiivsed meeldivused kaasa rääkima mina, kes faktiliselt üldse suhkrut ei kasuta. Miks mina peaksin nüüd olema osaline selle 500 miljonilise maksu maksmisel, ma hakkasin mõtlema selle peale, tule jumal appi, kui näiteks meil keegi eile kaasa toob sisse sigarette ja, ja siis ma peaks ka selle kinni maksma ja et noh, et tõepoolest, milles on nüüd siis see maksumaksja süüdi, aga miks ta peab olema solidaarselt süüdi nendega, kes eelkõige tegid seda oma spekulatiivsete leebemaks? Noh, meil on juba riigis kord solidaarsusprintsiip, et siit võiks edasi minna, et miks ma, miks ma maksan nii suurt sotsiaalmaksu kui ma, kui ma või, või ma ei ole veel pensionär, kui ma ei ole arsti juures käinud, muide ma olen ka, võin teile kinnitada, et ma mõtlen, et Tallinnas on palju kodutuid jamale, eks ole, neid peetakse natukene tervematena arvel. Praegune diskussioon suhkrutrahvile käib ju, tähendab tähendab nii palju ei arutatagi selle üle, et kuidas, kuidas see ikkagi juhtus, nüüd arutletakse pigem sellele, et kes selle kinni peab maksma, kas, kas riik oma stabiliseerimisreservist Tahan nad keegi tunnistatud õisi vormiga ahju ja siis maksumaksja sealt kinni maksma. Ja ega siin ei ole muidugi väga suurt vahet, sest kuhu, kuhu see stabilisatsioonifond tegi, see raha tuli annus taevast. Jah, ning see tuleb täita uuesti ikkagi maksumaksjal, kui ka sealt makstakse, nii et tegelikult kogu kogu riigi raha, mis tal on, on maksumaksja raha. Nii et ega siin erinevaid variante ei ole, kes tuleb kinni maksta. Aga mina just mõtlen, et mingi aktsiis oleks olnud selles mõttes õiglane, alkoholi tarvitajad maksavad kinni, eks öelda selle oma halva harjumuse, eks ju. Suitsetajad maksavad kinni oma halva harjumuse läbi aktsiisi, eks ju noh, ütleme kuni selleni, et mootorikütuseaktsiis mingil määral ka reguleerib seda keskkonda saastab noh, on olemas keskkonnamaksud. Et võib-olla oleks tõesti olnud siis vaja teatud ajutine maks kehtestada, mille arvel oleks ka vähendatud seda suhkrubuumi või kokkuostu mõttetud kokkuostu. Nojah, suhkrule aktsiisi kehtestamine oleks võinud loomulikult äärmiselt ebapopulaarne otsus ja toonud poliitiliselt poliitiliselt opo ebapopulaarne. Kuid samal ajal otsus ühinemisest oli ju antud juba referendumil, et nagu ei olnud midagi enam karta välja arvatud oma väikese valitsusse saata. Seepärast no just, aga see nende jaoks Kes seal valitsuses on, ei olegi see nii vähe. Siis no kak servassa see, mida tegi valitsuse juhtpartei populaarsus kõver. 2004. aastal oli ilma suhkru suhkru aktsiisitagi piisavalt katastroofiline, ehk siis poliitilises mõttes kuidas oleks olnud hästi raske samm? Ja ilmselt loodeti, et see trahv tuleb kusagil kahe aasta pärast, kui tuleb ja mine tea, mis siis veel on? See on ju küllaltki inimlik niimoodi ebameeldivaid asju edasi lükata. Siin võib ju selles mõttes jõuda absurdini, kui me räägime poliitilisest otsusest, võib juba enne valimisi võib lubada, mida mida tahes, võib ju lubada, et tõstame, tõstame 40 protsenti pensioni, kui te meid valite, aga selleks, et siis pensioni tõsta, tuleb kehtestada aknaaktsiis, ehk siis mida rohkem on sul aknaid, seda rohkem maksta? Maksuajaloost on selline asi vist vist teada, et kunagi kehtestati Inglismaal aknamaks. Muidugi ma tahaksingi sinna, kui on olemas viited selle kohta, kuidas Taavi Veskimägi on rääkinud kuni 250 miljonilisest võimalikust noh, ütleme sellest vahest, mis tekib, või trahvisummast, et kui see nüüd on kasvanud nii suureks järelikult ikkagi keegi kusagil jättis midagi tegemata, et äkki see niimoodi Nancy kasvama. Et me teame väga hästi, kuidas meil õlleaktsiis muutub või alkoholiaktsiis, kui palju huvigruppe on seal taga ja kui palju nende huvigruppide toetusest jõuab ka poliitilisse nii-öelda ringkäiku või poliitik poliitikamaa maailma tagasi, eks ju. Et, et minul tekib niisugune kiuslik küsimus, et kas äkki selle tõttu, et siin midagi otsustavalt ette ei võetud jätnud seda suhkrut, mida Eestis on rohkem mitu korda kui naaberriikides ligi 100000 tonni, mida hakatakse sidemed ka välja vedama niimoodi? Kenasti. Et sellest rahast kukuka poliitikute. Aga mina julgen küll niimoodi spekuleerida, kui ikkagi mitte midagi ette ei võetud ja kui nii vääraid prognoose seati, siis, siis on ju selles midagi niisugust kummalist see 500 miljoniline nii-öelda maksumaksjatele täiendav arve ei ole ju ometi väike raha ja olgem ausad. Jah, mul lihtsalt, mul tekkis selline analoog siin, et meil on väga populaarne maksta kõrgematele ametnikele tulemuspalka hea töö eest. Täpselt ei ole küll võimalik kontrollida neid tulemusi, aga kui on niisugune konkreetne näide, kus kellegi tegemata jätmine või valearvestus tõi või toob kaasa sadadesse miljonitesse ulatuva kahju, kas see peaks kuidagi kajastama, kelle kajastuma kellelegi palganumbrist tulemus? Tulemuspalga miinuse näol näiteks? Sest tegelikult jah, tegelikult olge nüüd ausad, et kui siin on üks õhuseks krediitkaardiskandaal kus kunstiteadlane peab tagasi maksma akadeemiale raha, mida ta on kulutanud arvatavasti küll õilsate eesmärkidel, aga suurema seal, aga, aga ilma ilma tšekiraamatupidamisse Toomat siis mis mõttes see suhkrutrahv siis nagu erinev olnud, sest et keegi on, keegi on võtnud endale rahalise kohustuse mille eest peaks nagu iga inimene vastutama. Ja teadlikult tähendab, riik on antud juhul võtnud ju ühinedes Euroopa Liiduga teadlikult teadliku kohustuse, see võib meile tunduda ebaõiglane ja nii nagu ka ajakirjandus palju spekuleeris selle üle, et noh et jälle see üks Euroopa Liidu lollus, noh, aga neid lollusi on seal teisigi ja neid ja neid teate kõiki väga hästi ette, kui selle peale mindi teadlikult systeem Pindi teatud põhjusel ja nüüd nagu süüdistada näiteks ainult meie armsat praegust põllumajandusministrit Ester Tuiksood selles, et noh, tema ei suuda nagu ennast välja rääkida seal, et ta ei suuda piisavalt käituda piisavalt rehepaplikult Brüsselis. Meile see andeks antaks, jääb meil arvatakse, et meie kokkukuivanud maa, elanikkond, kõike need tonnid kulutab ära lähiaastakümnetel pohlamoosi tegemiseks. Et no tähendab, see minul ei ole absoluutselt selle vastu midagi, kui ka tõesti inimene mesinik või, või kes teeb hoidiseid maal elava, ostis 500 või 100 või 200 kilo. Jumala pärast Aga küsimus ei ole ju praegu nendes asjades esimese on ikkagi suurspekulantide noaga, kui toodangule edaks, seisab selle selle suurust. Kuule, antide ninamees või leitakse ametnikel, kes pidi otseselt selle vastutusvaldkonna eest seisma, kelle, kelle lühinägelikkuse või rumaluse tõttu see kuni 800 miljoni kroonine trahv meil nüüd õhus on, mis siis edasi saab, Avo Viiol ei jõua iial oma kaheksa miljonist trahvi elu lõpuni ära maksta või võlga elu lõpuni ära maksta, mis siis, mis, mis me selle teadmisega peale hakkame, et on inimene, kelle tõttu ähvardab meid 800 miljoni kroonine trahv kusjuures oli sel nädalal veel, eks huvitavad ajakirjad risti ja see on kogu lugu. Oli ajakirjandusteade selle kohta, et oli mingi 30 ettevõtte ümber, kelle vastu siis nagu maksu- ja tolliamet on nagu algatanud siis menetluse selle sissenõudmiseks ja nendest juba enamik on omakorda andnud uuesti maksu- ja tolliametikohta. Järelikult see protsess vähemasti niipea ei lõpe. Ja, ja ma ei ole ka väga kindel, et üldsegi on praegu selliseid seadusesätteid, mille alusel need lõpuks raha kätte saadakse, tähendab siin kellegi tegemata töö, on see siis õiguse alane tegemata töö praktiline tegemata töö või üleüldsegi sellele probleemile vilistamine, vaatame, mis tuleb, kelle asisem. Absoluutselt jah, siin süüdlase otsimisel tuleks ikkagi vaadata riigivõimutegelaste poole ja noh, sa ütlesid küll, et kui me leiame sealt selle süüdlase üles, aga see ei jõua neid sadu miljoneid kinni maksta, aga lihtsalt võib-olla siis oleks see niisugune hoiatav eeskuju tulevikus. Aga mis puudutab nüüd sellesse, nõuda sisse nendelt spekulantide, siis kas nad tegid midagi ebaseaduslikku, seda suhkrut kokkuostudest? Kui mina ja ongi, mina ei ole sellest siiamaani aru, suudab keegi tõestada, et seal oli midagi ebaseaduslikku. Otseselt mingit seadust ju ei kehtestatud, mingit määrust ei olnud, selle kohta oli ainult Euroopa Liidu direktiiv, mis oli kohustuslik riigile aga kahtlemata mitte ettevõtjatele, rääkimata eraisikutest ja veelgi enne Euroopa Liiduga ühinemist. Et siis ta ei olnud ka kehtiv üldse mitte kellelegi, järelikult ikkagi riik ja valitsus jättis selle kahe silma vahele ja ei võtnud midagi selle olukorra pärast, et noh, see olge kahjudega nüüd räägivad tagantjärele targa näoga, et oi kui palju neid õppisime sellest tormist jälle, kuidas reageerida, eks, aga, aga võib-olla Chabraaneti jällegi kooliraha maksmine, mis on siis üks, kolm protsenti meie riigieelarve võistle jällegi kusagile niimoodi tuulde loopida? Õppimise nimel õppija kooliraha oli raha ja kooliraha ei olnud, no mitte päris tuulde loopida selles mõttes, eks ta läheb Euroopa Liidu ühiskatlasse ja ta tuleb ja sealt tuleb, tuleb piisku meile tagasi, eks ole, kõrgema hinnaga eestil Teil on ju teatavasti võimalik kasutada miljoneid ja miljoneid kroone Euroopa Liidu abiraha, millega me kõik väga hästi toime ei tule, ehk siis meil oleks võimalik saada Euroopa liidus tunduvalt rohkem raha kui me, kui me seda oleme võimelised hankima. Euroopa liidule saaks Eesti rahvas ainult kätte maksta sel kombel, et loobus suhkru söömisest. Või teisel kombel ta ei suuda seda kätte maksta. Jah, või siis võiks, võiks Eesti üllatada kogu Euroopa avalikkust sellega, et ta käitub nagu maffiaperekond, et et sisejuurdluse käigus siis leitakse see inimene, kes tehakse vastutavaks ja siis öeldakse Euroopa liidule, et vabandust, raha meil ei ole, aga näete, inimene on siin, et kui tal selle 800 miljonit välja peksate, siis, Paigutatakse näiteks suhkruvarud sinna Venemaa ja Eesti piiri peale, mis ei ole lepinguga fikseeritud, tuleb alati öelda, et see oli tegelikult Venemaa poole peal. Kas eestisse suhkur, nii et noh, kui ma nüüd hakkame neid krutskeid välja mõtlema, siis muidugi asi ei paista enam niisama. Selge ja ühemõtteline, aga just paneb imestama see, et tõesti nüüd otsitakse süüdlast, aga siis, kui oli aeg midagi teha ja, ja tegutseda, siis ei tehtud lihtsalt mitte midagi. Aga noh, muidugi, teisest küljest jälle kui ikkagi esimesed signaalid tulid tonnide viisi kokku astmelisest tohutute laovarude soetamisest, siis noh, on kummaline, et mitte keegi ju midagi teinud. No ma mäletan ikkagi, et teleuudisteeeter oli mingil hetkel tulvil pildist, kuidas sõna otseses mõttes kottide viisi vedasid suhkrut lae, meenutab Kivirähu rehepapi, eks ole, kus kottide viisi kratid tassisid mõisast kraapli ära, et see oli uskumatu, et et siis midagi ette ei võetud, siis mina mäletan. Minu jaoks oli see pilt küll jahmatav. Ma pean, ma pean ausalt tunnistama, et minul kodus ei ole suhkrut. Tarbida on, et palju, aga paljud inimesed tarbivad, aga ma vaatasin koguseid, mis inimesed laadisid oma oma päevinäinud kaubikutesse ja siis ma hakkasin küll mõtlema, et mis, mis nagu toimub, et ei saanud hästi aru. No näed, jällegi on süüdi televisioon, eks ole, ju, eks see jooksnud all punane riba, kus oli targem. Suhkruhammastele valge valgeturg. Ja kui seda oleks õigel ajal kriisireguleerimise meeskond eile korralduse andnud niimoodi kõikidele kanalitele. Ja oleks öelnud kriisi kriisikomisjon oleks öelnud, et avalik-õiguslik televisioon ja raadio peavad nüüd teatama, et vastavalt eriolukorra seaduse paragrahv 53 lõige neljale on suh kurval kirurg. Jah jah, ja igaüks, kes suhkrut kasutab isoleeritakse ühiskonnast. No me läksime natukene lõbusamaks, aga, aga tegelikult tõesti jääb vaid oodata ja mina millegipärast kardan, et siin jällegi mängitakse välja tüüpiline eesti lahendused, leitakse, eks. Patuoinas kelle kaelase määritakse, parem on, kui ta ei ole hetkel valitsuses, a'la näiteks endine põllumajandusminister Tiit Tammsaar, kellel on juba piisavalt kaela määritud. Ja sellega lahendatakse nagu küsimusena. Aga vot minu jaoks ongi see kõige hullem, kui üks riik ei toimi, tähendab kui, kui alati on süüdi mini, mõni üksikametnik, kes on millegagi hakkama saanud või ei ole hakkama saanud midagi valesti teinud, aga kunagi ei ole see riigisüsteem või võimu võimuaparaat kui selline milleski süüdi. Nemad ei ole kunagi, sest alati on keegi üksiksüüdlased. Aga võimalik, et see on, see on justkui nagu sellele, sellele leiad sa vastuse võib-olla koalitsioonilepingust? Jah, pole lihtne ja toimiv riik, jah, lihtne, odav ja toimiv riik, see on hea, et see koalitsioonilepingule vihjasid, sest ma üritasin seal otseselt suhkrutrahviga, seoti lillele odav ja toimiv riik kätte, ma üritasin seda eile lugeda. Teate, mina lugesin mitte midagi aru, mina lugesin, mina ei saa mitte midagi, mina lugesin ja see oli, see oli tõepoolest huvitav, et mul on viimasel ajal olnud kaks huvitavat lugemist arvamust Edgar Edgar Savisaare raamat, mis kohati on tõepoolest vaimukam kui šveik. Ja eile õhtul monurr siin koalitsioonilepingut lugedes ja kohati muigasin päris mõnuga. Seal on väga palju väga ilusaid sõnumeid, ainult et natuke raske on nagu kontrollida, tegelikult, mis siis, mis siis on toimunud, sest kohati oli selliseid asju nagu, millest ma üldse midagi kuulnud, aga võib-olla nad veel tulevad eelseisvatel aastatel saastast aega üle kahe aasta. Aga, aga, aga, aga mitte nagu te teate, on läinud lahti nagu koalitsioonisisene, mingisugune hõõrumine stsenaariumist Mart käinud mingi ukse tagakaameraga jälle uurimas, et kuidas siis need suhted seal on omavahel, aga, aga nagu kõik tulevad välja, ütlevad kõik, on paremas korras. Aga miks nad siis kohtuvad, kõik on paremas korras. Nad ütlesid, et osa koalitsioonilepingu punkte on segaselt sõnastatud ja neist erinevalt aru saada. Ah, mis vastab tõele, seal on, seal on väiteid, millest võib äärmiselt erinevalt, et aru saada, näiteks seisab koalitsioonileppes mustvalgel, et praegune valitsuskoalitsioon parandab arstiabi kättesaadavust, vähendab ravijärjekordi. Ja kui nüüd me vaatame näkku tegelikkusele, siis ma väidan, et sellest võibki mitmeti aru saada, et mida nad tegelikult mõtlesid raviarstiabi kättesaadavuse parandamise ravijärjekordade vähendamiseks. Aega ju veel on, see on ravikindlustuse seadusesse sisse kirjutada niisugune punkt, et seda peaks nagu tegema ilma lubamata. Et seal on ka seadusega ette nähtud, see on nagu seal, nagu ei näe, mida siin lubada. Ma ma pean seda ka täiesti normaalseks, et elades 21. sajandi Euroopas võiks nagu arstiabi kättesaadavus olla suhteliselt nagu, nagu nagu okei. Ja aga tegelikult olgem ausad, ravikindlustuse seadus näebki ette, et meil on kättesaadavus, milleks on antud kriteeriumid, mille keskmiselt 2000 inimest ühe perearsti kohta ei olnud minu teada, seal peaks olema tagatud seadusega. Mida me siis nüüd siin nagu saabuda? Või siis taas minu lemmiklause, lihtne, odav ja toimiv riik, et, et sellest võib küll väga mitmeti aru saada. Lihtne odav ja toimiv. Lihtne lihtne võib tähendada ka seda, et makstes ära suhkrutrahvi, oleme veidi vaesemad, ehk siis me peame elama lihtsamalt ja odavamalt läbi ja odavamalt läbi ajama. Jaheke ja, ja kõik ikkagi nagu toimib. Toimib parafraseerides tuntud reklaamlauset puhtam ja kuivem tunne. Et. Ma vaatasin seal seda haridusprogrammi osa ja eriti kõrghariduse ja teaduse arendustegevuse osa, mis mind eriti huvitas, sellepärast et mul siin esmaspäeval seisab ka jälle sellel teemal saade ees väga palju ilusaid sõnu on seal kirjas, ainult et nagu kusagilt ei ole naha seda tegevust selle nimel, et ja rääkimata muidugi sellest massist üldsõnalises tekstis noh, mille, mis on tõesti umbes nii. Nüüd ootab maapealne õndsus No koalitsiooni koalitsioonierakondade poliitikud liigitavad sind sinu viimase väljaastumise tõttu loomulikult nende pimedate ajakirjanike hulka, kes kes räägivad, aga ei näe. Kes ei näe, et ta ei näe läbi lakkamatult midagi, toimub vähemasti diskussioon, kui mitte midagi. Aga minul tekkis hoopis sellega seoses see mõte, et et samal ajal me teame ju kõik väga hästi, praktiliselt ei ole võimalik hetkel mingit alternatiivi olemasolevale valitsusele, eks tähendab see, et nad nüüd on nagu kokku tulnud ja koalitsioonilepingut nagu ümber teevad või ümber ei tee või tegelikult ikka teevad on tegelikult mingisugune omavaheliste jõusuhete ümberjagamine. Sest tegelikult noh, ainukene variant, mis toimida seal praegu saaks koalitsiooni sees, on see vahetuses peaminister välja, aga nagu me teame, Eesti seadusandluse järgi, see tähendaks kogu valitsuse tagasiastumist ja sellepärast selle peale ei minda. Aga praktikas ei ole ju mingit alternatiivi praegusele valitsusele vähemasti mitte kohalike valimisteni, juhul kui seal tõesti mõni erakond ja me aimame, milline, eks ju, võib täielikult läbi põruda, eks ju, võib-olla siis tekib mingi nisugune soov ümber mängida siin vihjatud võimalusele, et reform taas niimoodi või vastupidi, Keskerakond unustab oma solvumise ja nad ühendavad taas sõbralikult käed. Aga tegelikult sinnamaani on midagi nagu toimumas ei ole. Ühesõnaga minu jaoks on see kõige ohtlikum ajajärk üldse riigis, kui tekib niisugune seis, kus koalitsioon on monoliitne oma vastuolude tõttu. Nende vastuolud on nii suured, et nad saavad koos püsida. Püsimise nimel on nad valmis kõik omavahel ära unustama ja, ja kõik see kriitika, mis nad üksteise suhtes ka teevad, nad ei lähe üle teatava piiri. Et ühesõnaga tegelikult see toob kaasa teatava vaikiva Olukorra, aga kui mina kehastuksin nüüd hetkeks ajakirjanikust administraatoriks ja sa mainisid siin tulemuspark ehk siis tegelikult selleks, et maksta tulemuspalka, peab enne kokku leppima selgelt eesmärkidest, me tahame saavutada aasta lõpuks või perioodi lõpuks seda, seda, seda, need eesmärgid on sõnastatud, mõõdetavad ja kui see kõik on tehtud, siis makstakse tulemuspalka. Koalitsioonilepe ei ole mitte midagi muud kui tegelikult seesama koalitsioonivalitsusparteide poliitikute sõnastatud eesmärgid, mida mõõdetakse siis järgmistel valijate valimistel. Ja see on nagu nagu see valija hääl ongi nagu tulemuspalka saad selle või sa ei saa seda. Aga kui nüüd hakata koalitsioonilepingut poole pealt ümber tegema vaadates, et ah seda, mil, mida me lubasime, me ei saavuta, et teeme selle lepingu ümber. Oleks administraator ja sõlmiksin oma alluvaga, kehtestatakse eesmärgid ja ütleksin, et sa saad tulemuspalka 5000 krooni aasta lõpus, juhul kui sa oled teinud seda, seda, seda, ja siis poole aasta Pealt sõnastame need eesmärgid ümber, sest me ei saa neid täita. Aga tulemuspalka tahaks ju saada, et see on nagu selles mõttes see on nagu selles mõttes absurdne, et tegelikult koalitsioonilepingut sisuliselt muuta, jäädes samade partneritega siis muuta, mis suunas, kas kas tõsta need eesmärgid veel suuremaks ehk siis seada ülesanne keerulisemaks? Aga igal juhul mitte mitte muuta selles suunas, et me, me saame aru, et me ei saa hakkama, et võtame need punktid sealt välja. Nõukogude plaanimajanduse süsteemist oli see ju üsnagi tuntud praktika, et plaan oli vaja täis saada. Jah, aga kui selgus, et plaani täis ei saa, siis oli võimalik sõita ministeeriumisse ja kooskõlastada selle plaani vähendama. Täpselt nii see sa käisid lakkamatult. Aga sama asi on tegelikult ju toimunud praegu sellesama kurikuulsa 21. sajandi kooliga koolireformiga mis on nii-öelda kokkuleppel sõbralikult omavahel kultuurikomisjonis kokku lepitud, et see üleüldse enam see, mis alguses oli ja sellega on kõik need vastuolud maha võetud, et tegelikult see koalitsioonileping, tekst ja see elu, mis selle kõrval on, ei pruugi üldse kokku langeda, eks nad võivad seda koalitsioonilepingut muuta või mitte muuta. Aga tegelikult ju seadused ja need otsused, mis langetatakse, on need, mis tegelikult toimivad, eks. Kas meil on nüüd piisavalt kompetentsi, eks ju, otsustada ühel hetkel, et koalitsioonileping jäi muutmata, aga öelda, et noh, tegelikult see tulemus, mis väideti, seda ei saavuta. Vaat see on küsimus praegu, see tähendab kusjuures mina ei taha jumala pärast selle reformi oleks nii teostatud, nagu koalitsioonileping ette nägi, kuid teisest küljest, eks ja kui see nüüd hääletamine riigikogus selle kinnitab selle lahjendatud versiooni, nagu me teame, kus noh, praktiliselt ju väga palju asju jäänud sisse, mida alguses planeeriti, kas siis nüüd lugeda seda koalitsiooni võiduks või kaotuseks. Kas haridusreformist läksid välja mingid punktid, mis olid konkreetselt koalitsioonilepingusse? No vot, see ongi nüüd küsimus, et ilmselt ei läinud mingid sellised välja, sest seal on piisavalt ümarad, kui sa vaatad seda just üldhariduskoolireformi osa on piisavalt ümarad, need aga, aga need on ju need, mida kogu aeg Res Publica ja tema minister on väga ägedalt kaitsnud. Aga nüüd selgub, eks ju, kultuurikomisjonis, eks ju, et ei ole, ei ole niisukesi vastuolusid enam, järelikult on opositsioonile öeldud, et noh, et me võtame, need väljapeasid, seadus läbi läheks, kuna sellega, kui seadus takerduks, eks ju, riigikogusse mäe ju koalitsioonile tõmmata. Võtsime vee peale koalitsioonis olemine ongi kompromisside kunst ja ajab ainult omavahel vaid ka väljaspool. Aga tegelikult koalitsioonilepingu sünd, kompromisside kunst, ehk siis siis ma kordan veel kord, et see on, need on sätestatud eesmärgid, nende eesmärke loeb, valija peaks lugema ja valija maksab poliitikule poliitikule tulemuspalka, andes oma häält või mitte. Kui kirjas on, et muudame koolisüsteemi paremini toimivaks, siis milliste kriteeriumite järgi sa teed kindlaks, kas koalitsioonilepingut täideti? Täiesti võimatu, sellepärast ma ütlengi, et need eesmärgid ei ole mõõdetavad, mida, mida koalitsioonileping meile lubab. Ma mäletan ühest eelmisest koalitsioonist ühe partei väga selget lubadust, mis oli väga selgelt mõõdetav ja mida ei suudetud suutnud partei täita, mäletate 9000 krooni, keskmine palk ja palju uusi töökohti. Ma ei mäleta, 9000 krooni keskmine, palju, kui kooli koalitsioonilepingu punktid oleks taolised küll oleks tore ja lihtne. Aga ma ei ole, aga ainus, mis seal koalitsiooni ETK sangeni Tulumaksu vähendamine ja selle ümber ka käibe põhiline vaidlus, nagu me teame, see ongi see viimane positsioon, mille külge Reformierakond klammerdub, aga selgelt mõõdetav eesmärk, selgelt mõõdetav eesmärk, tal on sellest õudselt raske loobuda ja see on ka ainukene punkt selles koalitsioonilepingus, mille nimel võib see koalitsioon laguneda. Aga nagu öeldud, mitte enne kohalikke valimisi, sest vaevalt keegi tahaks loobuda oma võimust ja võimuga kaasas käivatest privileeg idest. Iseendale tutvustamisega võimuga laamimisel võimuga käib kaasas ka vastutus. Sa räägid nagu õiges kantsler Kahjuks Eesti riigis on ainult üks õiguskantsler korraga üks varaga ja tema võime asjadesse sekkuda, nagu me teame, on üsna piiratud. Aga ta on vähemasti selline, kes. On aeg-ajalt rahva südametunnistuse häälega. Vähemasti mina tahaksin nii loota. No mis me siin ikka pikemalt keerutame järgmisel laupäeval, siin on loodetavasti Aarne Rannamäe juhtimisel juba järgmised teemad arutluse all. Ma tänan Eesti televisiooni. Martline. Jaa, Ainar Ruussaar. Saatejuht oli Mart Ummelas, jah, nagu öeldud, kordusi võite kuulata ja siis võite jälle meie kohta halvasti öelda, kuulmiseni.