Tere tulemast saatesse draamateatri avalike suhete juht Kristiina garantsis. Tere. Nüüd ütleb Draamateater oma külastajatele Wella Itaalia. Mis puhul siis, see on tegelikult üks suur kokkusattumus, et see just nii on, et nimelt siis laupäeval, 22. jaanuaril on esietenduvas sabana Roola tuleriik selline üsna suur vägev vaatemänguline lavastus autoriks Mart Kivastik ja lavastajaks Hendrik Toompere juunior. Et kes võib-olla mäletab, see on niisugune tegelikult üsna hea jätk minu arust Kivastiku ja Toompere koostööle, mis, mida võis näha näiteks suvel Viinistu kunstimuuseumis Konrad Mäe elu laulu külmetava kunstniku portree, kus Kivastik oli teksti kirjutanud pere siis mängis ühte peaosalist ja Aleksander Eelmaa sai selle eestinud äsja oma aasta suure preemia, aga eks see oli üks hästi suur, ma arvan, selline koostöö kõikide näitlejate ja, ja ka ja Aleksander, Elmo ja Kivastiku vahel, et see nii just sündis. Ja oleme mõelnud sellist asja, et, et mis meie teatris võiks olla veel erilist, mida publikule pakkuda, et Draamateater on niikuinii ka mingis mõttes rahvasuus selline ka osaliselt rahvusteatri või rahvusdraamateatri nime kandev, et siis meie kohus on ka võib-olla natukene rahvast nagu rohkem harida ja, või pöörata tähelepanu sellistele nähtustele erinevatele tuuri keskkondadele, mis üldse maailmas eksisteerivad ja mõtlesime, et teeme sellise, et see lavastus ja sinna ümber seotud selline loengute programm oleks selline pilootprojekt. Et millega me siis püüame iga hooaega võtta, Ta keskenduda siis mingisugusele erinevale kultuuriruumile just näidata, et kuidas siis seda kultuuri tõlgendab üks kaasaja eesti lavastaja, kaasaegse eesti näitekirjanik kui silmade läbi, et kuidas meie näeme näiteks Itaalia kultuuri võiks tegelikult sauna, rula tuleriida ning niisuguseks nagu alapealkirjaks isegi panna. Ja tegelikult see saab olla Roola, sündis loomulikult koostöös siis Hendrik Toompere ja Mart Kivastiku omavahel, eks nad seal arutasid, vestlesid, et mida ja kuidas, kellele võiks keskenduda ja savalaroola on tegelikult selline tegelane, kes on päriselt ajalooliselt eksisteerinud. Ja hull oli ta siis noh, ütleme selles loos tegelikult. Kõigepealt arvatakse, teema oleks oma sellise usufanaatikud Steele tänu sellele ühele õnnetu armastuse loole, mis ta elus oli sellele vastamata armastus ühe tütarlapse vastu, kes oli pärit kõrgklassi perekonnast ja kelle isa ei lubanud siis samal ajal hoolal abielluda. Kui ka ja siis ta otsustas siis kättemaksuks hakata maailmale näitama, kes ta tegelikult on ja milleks ta võimeline on. Ja siis seesama mees siis tema teekond mungast, usufanaatik kuni isegi ketserini ja lõpuks siis tunnistatakse pühakuks vahepeal või põletatakse tuleriidal, see nüanss ka juurtel. Aga see lavastus saab olema selline suur, vaatemänguline ja siis sinna ümber. Me võime sellise satelliitprogrammi, mis siis tähendab kõigepealt seda, et pakume inimestele loenguid kuulamiseks ütleme tund aega siis ennem igat etendust ja neid pileteid saab osta Eesti trammiteatri kassast, kes tuleb ostma Savon Arula etenduse piletit võisaka täitsa eraldi, et kes tahab lihtsalt loengut kuulata ja need loengud ongi nagu sissejuhatus itaalia kultuuriruumi läbi erinevate Eesti loengupidajate inimeste, kes, kes on mingil põhjusel keskendunud mingisugusele teatud nähtusele, siis näiteks Lauri Kärk tuleb meile lugema Itaalia kino, suured režissöörid ÕISis näitama, eks, Rain Kärst legendid ja müüdid Itaalia köögist või Vilve Unt räägib itaalia moest oma sellise subjektiivse isikliku vaatevinkli läbi, kuna ta Itaalias ise Mulnud viibinud, näinud seda kõike, või siis näiteks Tiia Puustusmaa tuleb tutvustama Itaalia veine, mida saab ka degusteerida, et sellised igasuguseid põnevaid loenguid ja inimesed. Ja siis ümber käib veel see, et nendel päevadel, mille me mängime samale Roola tule ritta on feegeetering teinud sellise üllatuse, et pakutakse puhvetist spetsiaalseid Itaalia köögi hõrgutisi, milleks on siis oma reto, kohvi, tiramisu, koogid ja, ja seal spetsiaalsed veinid ja rulasalatid ja nii edasi ja nii edasi. Ja veel, lisaks kõigele sellele 22. jaanuaril, kui on esietendus, avame vahet tulelt, ennem seitse, siis kolmveerand seitse Jüri Arrak. Isikunäituse, milleks seekord on hästi vägevad söejoonistused, mida te tavaliselt inimesed pole üldse harjunud harracumaalne nägema, aga meie teatrist saavad olemas joonistused, et see on hästi põnev. Kas need on ka kuidagi Itaalia või selle temaatikaga seotud? Aga nad ei ole seotud Itaalia, kui nad on seotud rohkem sellel samal Roola temaatikaga. Et seal on sellist teispoolsust natukene ja selliseid suuri fantaasiapilte, et, aga eks tuleb ise vaatama tulla, et seda on väga raske ümber jutustada, ütleme sambla rulatemaatikaga nagu seotud. Mart Kivastiku uue näidendi peaosa mängib Mait Malmsten nagu. Me oleme afiššidel juba näinud. Kas see on tema jaoks üks niisugune suur kandev. Roll see on hästi suure kandev roll ja tegelikult paralleelis temaga mängib sellist teist väga suurt peaosa Jan Uuspõld ja see on hästi põnev. Jan mängib tõeliselt vana ja haiget meest. Et see on nagu selles mõttes jonne olete, ollakse võib-olla harjunud rohkem vaatama teleekraanil, kui ta on rohkem selline kloonilikke, lõbusam ja kergem tüüp, siis seal on, see on talle minu arust päris korralikuks väljakutseks, selline tõeline karakter, osa, aga siis samas ka paralleelsed. Tõnu Kark, kas mängib väga huvitava suure osa Martin Veinmann ja et selles mõttes on selline tükk jah, võib-olla, kus keskselt? Ta särab kõige rohkem, Mait Malmsten, aga samuti on nagu sellised hästi paralleelsed, suhteliselt suured peaosad kõrval. Tegelaste osatäitjate loetelust sain ma aru, et tegemist on siiski meistrit. Tükiga no seal on ikka tegelikult ka naisi sees. Et näiteks Mirtel Pohla mängib Mait Malmsteni ehk siis sauna rula armastatu või siis näiteks Riina Maidre mängib saba Naroola ema, et seal on ikkagi naisiga seise üks koer on ka lava peal. Juhul, kui nüüd laval peaks olema tuleriit, siis kindlasti tuleks ära mainida ka kunstniku töö. Ja kunstnik on Ervin õunapuu ja Ervin on tegelikult teinud koostööd ka ennem Hendrik Toomperega, et kui keegi mäletab, mida me siiamaani meil mängime repertuaaris koka töö, Hispaania autoritükk, mis sai ka teatriaastapreemia siis lavastaja Hendrik Toompere, et siis sõlmitakse, on see koostöö, mis võib-olla kõige tuntum on, nad on ikkagi nagu baaris töötanud ja noh, kes teab Erminit läbi kirjanduse läbi ajalehtede ja nii edasi, siis tal on nagu selline suht-koht eriline suhe ka neliku temaatikas ja religiooni ja kuna tegemist on ikkagi sellise renessansiaegse Itaalia ka siis teema on seal ka nagu väga tugev, et see katoliku kiriku teema ja siis ütleme meeditsite teema, et selline valitsejate teema, et samale rula nimelt selline, kes siis hakkab jutlustama inimestele seda, et seal renessansi ajal, kui oli tegelikult Itaalia äärmiselt luksuslik, et kõik õitses, oli küllust. Tema jutustas inimestele, et kõik see luksus ja selline hõlbu, elu ja, ja mis iganes on, on patust tegelikult, et tuleb tähelepanu pöörata lihtsusele ja siis see, mis sealt sündis, missugune liikumine sealt sellest, tema sellisest jutlustamisest ja, ja tema ideest, teedest ja tema väga sugestiivse esinemisest alguse sai, et see tükk on kõigest sellest, et see on tegelikult päris huvitav, et ta on tõesti hästi suur ja vaatemänguline, kus siis tegelikult Mart Kivastik täiesti segab või miksib erinevaid ajastuid erinevaid inimesi, kuulsaid Itaalia näiteks kunstnik Leonardo da Vinci või, või Michelangelo või siis seal on, ütleme, lavastajad, filmirežissöörid, Bertolutsiv, ühiskondi, kes iganes, kes tegelikult on elanud täiesti erinevatel aegadel. Aga kes tema lavastuses kõik kokku saavad ja siis see laval üheaegselt tegelikult kokku puutuvad üksteisega elavad ja suhtlevad, et see on selline fantaasiamäng, et seda saab nagu võtta, niiet samad Roland tegelane, kes on eksisteerinud küll tegelikult reaalselt ajaloos Mondeo, Medici ja, ja kõik muud sellised tüübid ja osad paavstid, keda, keda seal lava peal näha on. Aga tegelikult see on ikkagi Kivastiku silmade läbi lavastaja silmade läbi, mis on tegelikult nende fantaasia ja nende tõlgendus. Aga kuivõrd teater on Mart Kivastiku uut näidendit, et nii-öelda vääristanud loengusarjaga, siis tundub mulle ikkagi, et tegemist on niisuguse üsna ulatusliku projektiga, mis pakub inimestele vaimutoitu ja mis võib tekitada päris uudseid suhtumisi ja võib-olla ka vastuväite. Teid, kas teater on selleks kõigeks valmis ja loomulikult oleme selleks valmis, et eks see teatri üks funktsioon ongi, et tuua võib-olla päevavalgele mingisuguseid ideid ja mingisuguseid teemasid, et, et palun ühiskonda võib-olla kaasa mõtlema ja arutama. Ja ma tahtsin veel öelda, et kahegi seitsmendal jaanuaril on tegelikult selle loengusarja programmis ka sees Mart Kivastiku uue näidendi Käsu Hansu ajaloo tund esimene lugemine. Et see on selline lugemisteater, mida me oleme sel hooajal päris palju pakkunud ja keda huvitab Mart Kivastiku järgmine tükk, et tulgu vaatama, et vaadaku, mida lugemisteater endast üldse kujutab ja ja et saada ka aimu sellest, et mis Mart Kivastik uus tükk võiks olla. Aga laupäeval esietendub sauna Roolad, tuleriit jääb draamateatri repertuaari ikka hooaja lõpuni. Ta on võimalik võtta, jääb hooaja lõpuni, aga me mängimegi seda niimoodi, et seitse etendust nii-öelda järjest täitsa õhtut. Ja siis tuleb üks suurem paus ja siis jälle kuidagi nagu plokkidena rohkem, et keda nüüd see asi huvitab, et sinu soovitan tõesti tulla vaatama nende järjest siis ühel sellel seitsmel korral ja lisaks sellele kindlasti mingisugust loengut Kabulat, et, et sellest võib-olla tekib hoopis mingisugune teine suhe, et see loeng on ikkagi nagu sissejuhatus juba nendesse ka lavastuse teemadesse või siis nagu paneb laiemalt mõtlema, et mida see Itaalia kultuur ja kogu see kultuuriruum, see maastik üldse endast kujutab. Aitäh kutsumast Kristiina Tarancis. Aitäh.