11. jaanuaril tähistas Tartus elav pedagoogikateadlane Helga Kurm oma 80 viiendat juubelit. Teadlane, õpetaja, koolielu korraldaja võib Helga Kurmi kohta öelda. Tema tegevuse tulemusena hakati Eesti koolides juba kaheksakümnendatel õpetama perekonnaõpetust. Tema sulest pärineb omal ajal väga levinud raamat sinule tütarlaps. Aga kõik on kunagi kusagilt alguse saanud ning niiga Helga Kurmi pedagoogide ning sellest räägib ta juba ise. Kõigepealt ma läksin ajale osakonnast pedagoogika ajaloo peale ja pedagoogika ajalooga koos jõudsin maga pedagoogika juurde tehes aspirantuuris kõik vastavad eksamid ja nii ma siis võisin õpetada nii pedagoogikat kui ka pedagoogika ajalugu. Aga kuna nüüd tekkis teil selline mõte, et Eesti koolides peaks ka rohkem tegelema perekonnaõpetusega Kui vaadata tookord kui suur oli meil lahutuste hulk ja õieti 10 aasta jooksul oli olukord nii, et peaaegu 45 kuni 48 protsenti oli abielulahutusi siis oli selge, et oleks vaja ikkagi teatavat ettevalmistust noortele, et nad mõistaksid, kui oluline on perekond ühiskonna seisukohast võetuna. Kui oluline on perekond, eriti laste kasvatamise seisukohalt võetuna ja kui vajalik on, et selles perekonnas oleks ikkagi ka isa. Kaua nüüd võttis aega nendest mõtetest, kuni ükskord jõuti välja selleni, et olemas oli päris perekonnaõpetuse programm ja seda hakati siis koolides kasutama. See tuli kaheksakümnendatel aastatel del kui hakati esialgu fakultatiivselt ainena, aga kuna tahtjaid oli nii palju, siis tulika kooli perekonnaõpetus ja tänu sellele, et sellest perekonnaõpetusest võtsid tol ajal osa veel kord rõhutan, psühholoogid, arstid, juristid ja koos nendega me saime ikkagi anda mitmekülgse ettevalmistuse, mis on vaja perekonna loomiseks, mis on vaja abielupoolte omavaheliseks suhtlemiseks, et nad tõesti teineteist hindaksid ja mis on oluline, et nad oskaksid lapsi kasvatada. Millele praegu on õpetuses kõige rohkem rõhku pandi perekonnaõpetuses oli kindlasti üks oluline osa sellest missuguseks peaksid kujunema abielu poolt ja omavahelised suhted. Ja oli väga oluline osa ka sellel, kuidas ja missugused ülesanded peaksid olema nii emal kui isal laste kasvatamisel ja vaat sellel samal perekonnaõpetusel juba tollal me panime tõsise tähelepanu sellele, kui ohtlik, kui kahjulik ja kui kohutavalt mõjub see, kui Perekonnas pruugitakse alkoholi. Sest isade joomine, see oli ju väga suur, emade joomine oli väiksem. Ja nüüd on kahju tõdeda, et praegu on hakanud ka emad, tulevased laste sünnitajad nii palju alkoholi pruukima, igal juhul selle alkoholi kahjulik toime ja mõju perekonnas sellele. Me pöörasime tõsist tähelepanu ja tänu sellele, et tolleaegses teede Arist me saime need filmid, mis näitasid ka, mida toob endaga kaasa alkoholi pruukimine nii meeste kui naiste poolt sest ütleme, kõik need munarakud onju olemas ja kui need saavad kahjustatud, kui palju selle sünnib selliseid lapsi, kes tuleb eri asutustesse panna, tähendab, kes ei ole päris normaalselt terved ja alkoholiprobleemid olid perekonnaõpetuses ikka väga tõsiselt olemas. Ja tänu nendele filmidele, mis need tookord Tederist saime. Nii mõnigi noor hakkas mõtlema, mida tähendab niisugune alkoholi pruukimine tütarlapsed, tollal suitsetasid vähem poisid rohkem suitsetamise probleem, nendel aegadel, kui perekonnaõpetust tuli, ei olnud nii oluline. Aga alkoholi pruukimine oli kindlasti väga tõsine probleem. Seksiteema oli Nõukogude liidus ääretult varjatud, sellist asja ei eksisteerinudki nõukogude inimese jaoks. Aga kas perekonnaõpetuses ka seda valdkonda puudutav? Jah, tuli puudutada, sest Makarenko oli öelnud, et seksiprobleeme ei ole vaja teada. Nad saavad oma kaaslastelt nagunii kõik vajaliku, aga me leidsime, et nii see asi siiski ei ole, me peaksime nii, ütleme, et kui on ainult puhtalt ainult seks, aga ei ole inimeste vahel tundmusi ei ole, teineteisest arusaamist, ei ole teineteise hoidmist, siis need suhted jäävad sageli pelgalt kasvõi üheöösuheteks. Mingit niisugust Pikema aegsemat mõistmist ja kiindumust sel puhul ei teki. Nii et tuli ka neid teemasid kindlasti sellest puudutada tuli ja, ja jällegi tänu meie meedikutele ka nad leidsid, et neid probleeme tuleb ka käsitleda. Näiteks muidugi ka psühholoogid panid oma õla alla. Siin Aino Lunge näiteks oli kena ja, ja kindlasti aitas kaasa neid probleeme lahendada ka meil tookord väga hea kateedri juha Ta ja Heino Liimets, me nagu koondasime need jõud ja püüdsime siis näidata, missugune osa on nii Psühholoogia tundmises, missugune osa on meditsiinil, missugune osa on need juriidiliste probleemide teadmisel, neid küsimusi me püüdsime lahendada. Kuidas nüüd üldse õnnestus nõukogude ühiskonnas kooli suruda sellised teemad, selliseid teemasid käsitlev? No ei noh, see oli tõsiselt raske ja minister Eisen sai isegi Moskvas pahandada tookord, kuidas ta niisugused teemad sisse viisite. Ja minister Eisen ütles, et me teame, missugune kaal nendel probleemidel on ja me tahaksime, et meie noored läheksid ellu küpsematena ja suudaksid ka luua terveid, tugevaid ja laste kasvatamise osas teadlikke lapsi. Kas saite kusagilt ka eeskuju selle programmi loomisele? Küllap ma natukene eeskuju sain, kateeder, rist, tookord nendel oli juba neid probleeme käsitletud ja siis mul oli üks kooliõde ka Inglismaal, nii et ma sain ka sealt ja siis oli üks kooliõde mul Rootsis, need nemad saatsid mulle nende programmid ja sealt võtsime välja selle kõige olulisema mis meie arvates oli meie noortele vajalik. Aga kui palju neid tolleaegses Nõukogude Liidus liiduvabariikides sellest eeskuju võeti, mis teie Eestis tegite? Ma arvan, et võttis osa Läti ja näiteks peame tunnistama, et Leedus tänu katoliku usule näiteks abielulahutusi niisugusel kujul ei olnud. Meil oli juba ligi 10 aastat oli meil lahutuste arv 48 kuni 50 protsenti abieludest läksid lahku. Meil nähtavad luterlik kirik ei saanud nii tugevasti mõju avaldada, kui avaldas katoliku kirik oma mõju ja toimet. Ja vaat selle tõttu Lätti palus kõik need materjalid, mis olid ka nendele saata, seda ma tegin. Ja siis need materjalid, mis mul olid, läksid ka Tšehhi tookord Slovakkiasse. Igaljuhul pidin Moskvas paar korda esinema ja ma rääkisin, mis meie teeme ja ma olin seal noorsoo ja naistesektori liige. Nemad siiski leidsid, et see on vajalik, et te seda teete. No perekonnaõpetus oli alates siis 80.-test selline fakultatiiv aine, mida õpetati keskkooli klassides. Kuidas te nüüd hindate, oli see piisav aeg? Alati on võimalik rohkem ja sügavamalt teha, aga see läks, nüüd hakkad tervishoiutundide arvel siis tookord rohkemaks ei olnud võimalust, aga oli võimalik veel ka noorteorganisatsioonides Nendest küsimustest rääkida ja seda. Ja oli olemas tookord niisugune ühing nagu ühing, teadus ja sinna võisid ka tulla noored kuulama. Ja kui sellised probleemid olid, siis oli huvitav vaadata, kui palju noori tuli neid küsimusi jälgima. Nii et ju vajadus oli Nende probleemide lahkamiseks. Terviseõpetus ja inimeseõpetus on praegustes koolides programmis sees. Kas saate võrrelda natukene ka neid kahte programmi? Kahjuks minul ei ole jõudnud viimased uued inimõpetusse programmid, Peaksin neid nähtavasti eraldi välja paluma haridusministeeriumist. Aga ma tean, et neid probleeme nii inimeseõpetuses kui ka terviseõpetuses ikkagi käsitletakse. Võib-olla võiks neid olla suuremal määral? Mitte ainult perekonnaõpetuse programmi ja selle koolides rakendamisega ei ole te Eesti haridus- ja inimesekasvatuse lukku jäänud ju? Te olete ju ka ülipopulaarse, võiks öelda raamatu sinule, tütarlaps. Peale ja see on olemas. Kuidas sellega lood olid, kui ma nüüd ei eksi, see tuli ka kusagil kaheksakümnendatel aastatel ja see muutus väga vajalikuks. Kui mõelda sinule, tütarlapse tiraaž on 100000, see tõlgiti kohe, ta ilmus kõigepealt eesti keeles mitut trükki, siis tuli mitut trükki vene keeles, siis tuli läti keeles siis leedu keeles siis tšehhi keeles. Need tiraaž on sinule tütarlapsel sadat 1000, see on igal juhul uskumata. Ah, ma võtsin kokku, kui mul on olemas nii Tšehhi kui tookord Tšehhoslovakkia, andestage, ma ei räägi õigesti. Ka seal oli ja ka saksa keeles oli tema olemas. Seekord muidugi läks ta ka teede Harry aga nähtavasti oli vajadus selle raamatukese järele. No tänapäeval peaaegu et juba lastele suunatud väljaanded räägivad seksist ja soovimatutest, rasedustest ja suguhaigustest ja aga mis te arvate, kas lisaks seksile peaks hoopis mingitel muudel teemadel ka praegu juba väga noortele rohkem rääkima? Jah, kindlasti peaks näiteks suhted poiste ja tütarlaste vahel, millised need peaksid olema, kuidas ja mismoodi peaksid nad teineteist toetama sellega seoses muidugi ka need koolivägivalla probleemid kuuluvad kõik sinna alla ja ma arvan, et ei saa üle ega ümber. See on probleem alkoholi pruukimise eest, mis praegu meie noorte hulgas on mõtlemapanevalt suur. Viis aastat tagasi kirjutati Õpetajate lehes, et loomulikult mõtleb Helga Kurm pedagoogikateadlasena üha eesti koolile ja peab vajalikuks, et meil oleks läbinisti õpilaskeskne kool, stabiilne hariduskava materiaalne võimalus selle teostamiseks vääriline pedagoogilise töö tasustamine, tugev kõlbeline kasvatus, vastutustunde kasvatamine koolis, taas koos pedagoogidega, meedikud suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide vastast tööd tegemas. Need probleemid olid aktuaalsed nii 20 kui ka viis aastat tagasi ning on ka praegu kolm aastat tagasi räägiti uuest inimõpetuse kontseptsioonist, mis lähtub paljuski sellest, mida Helga Kurm omal ajal oluliseks pidas. Aga nii see ju ongi, et head mõtted ei kaotama väärtust kunagi.