Ja on rõõm jälle kohtuda. Tere hommikust. Ilusat laupäeva hommikut kõigile meie kuulajatele, keda loodetavasti tänasel külmal jaanuari hommikul on raadioaparaatide juures palju nagu alati, ütleme nii. Ja siin vikerraadio stuudios ümmarguse laua taga, Heikki Talving uudistevabrikust BNS Vallo Toomet päevalehest ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe endiselt Eesti televisioonist. Kolleegid, loodan, et mul on siin täna au koos istuda laua taga ikkagi teadlike kodanikega. Te olete loodetavasti juba Vabadussamba asukoha ära määranud, enda jaoks ja sellest ka linnapeale teada andnud? Jah, mina olen paigutanud tõsi jah. Kuhu mujale. Hea, mis koht Tallinnas mujal, see on nüüd juba, las jääda nüüd minu väikeseks niisuguseks üllatuseks veel saladuseks. Ja Heiki tähendab vastust, palun. Ka minul ei ole vaja linna peale teada, on ta linnapea, annab minule teada, kuhu vabadussammas peab tulema. Paneb postkastini kirjakesi, et hääletage Vabadussamba poolt Vabaduse väljakule. Ja põhimõtteliselt pole mul sellest mõjutamiskatsest hoolimata midagi selle vastu, et vabaduse sammast tuleks sinna väljakule. No hea küll, ma hakkasin vaidlema, kas see peab olema vabadussõja mälestussammas, nagu mõned räägivad, lihtsalt Vabadussammas lase on, ei oleks praegu asja teemal nii, et mul ei oleks isiklikult midagi selle vastu, kui see seal olnud. Ma ei, ma ei kuulnud nüüd vastust, kas sa oled juba hääletamas käinud või ei ole? Tehnilistel põhjustel ma ei saa seal käia, mul on ükskõik, sa saad minna kusagile kaubanduskeskuse, jah, seal ma ka ei tea, kus ma pean tunnistama, et ma ei ole ka nagu olnud. Vabandust, aga osadel on mul väga kahju, ma. Väga piinlik selle asja pärast, aga, aga, aga me jõuame äkki veel. Sa tegid praegu ühe positiivse liigutuse. Mõnikord sa oleksid meie käest lihtsalt esitanud raskeid küsimusi, jätnud välja nuhkinud, meie arvamuse, veenduma, välja ütlemata jätnud oma käitumise seekord. Tõlkes ei, mulle puht huligaansetel ajenditel meeldiks, kui, kui need inimesed, ma ei tea, palju neid praegu sa ütlesid enne vallalist 3000, Ülo, kes seal käivad koos siis e-hääletusega ja kaubanduskeskustega nii-öelda mehaanilisel teel hääletamas, et mulle puhtulikaalsetele ajenditel meeldiks, kui see vastus tuleks mujale. Siis ma tahaks ikkagi näha, mida, nagu linnavalitsus selle enda korraldatud farsiga peale hakkab. Aga mulle tundub, et, et see, see lootus ei lähe täide, sest et ma tean, et just vanematel inimestel on, on see küsimus hästi hingelähedane ja nad on massiliselt ka käinud. Ja enamus vist, kes on käinud hääletamas ja oma arvamust avaldamas, ongi eakamad inimesed. Kuigi tõepoolest ma ei ole siiani aru saanud, miks linnapea, et tal palju raha on ja ta isikliku raha raiskab nende sedelite jaoks, see on tema asi, aga, aga miks selle asjaga niisugune tuline kiire nagu takus on, et isegi ma olen mõelnud, et kui noh, ütleme vastukaal Lihula sambale, et mingisugune niisugune noh, positiivne sõnum, on ta ka sammas samba vastu või nagu öeldakse, hammas hamba vastu. Ivo kohalikud omavalitsuse valimised, mis on tegelikult ju veel kaugel, mitu kuud on veel aega üheksa kuud. Et mis, mis on see, mis on see motiiv, mis, mis sunnib nagu linnavalitsust nagu tõmblema niisuguse? Iseenesest ju ütleme ajatu asjaga. Nojah, tegelikult, ega see asi ei hakanud ju eile ega üleeile pihta, see vaidlus käib juba juba üsna mitu aastat oli alguses juba tunduvalt ennem Lihula sammast, kõik need eelnõud, mis riigikogus välja pakuti, eelmise aasta kevadel Lihula ihul oli augustis eksia, septembris. Nii et päris otseselt öelda pärast Lihula see asi hakkas, pihta ei saa, aga muidugi samas ega ma ei eita ka seda, et mingisugune mõju sellel on, sest et sest et pärast Lihula tehtud vist rummu komisjoni üks üks ettepanekuid oli nagu kiirendada selle vabal Vabadussamba püsti panemist, niiet siin on see aspekt on ka olemas, ainult mitte, aga muidugi mitte ainult. Tegelikult, mis põhiprobleem on selles, et tuleb ikkagi Vabaduse väljaku planeerinud ära kinnitada, teha vähemalt seal sees, siis noh, kas siis on nüüd samas ei ole, see on ju tegelikult põhiküsimus. Kui ta on seal, siis on üks väljaku ei ole, siis on hoopis teine välja. See on minu arust see, mis sunnib noh, mis ka reaalselt sunnib ikka linnavalitsus kuidagi mingeid otsuseid tegema. Õnnetu katse seda kuidagi läbi rahva kinnistada, et meil on õigus seda sinna panna. Läks kuidagi. Läbi rahva kinnistati öise alkoholimüügi keeldu. Ilusa küllaga. Ütleme, et Savisaar näitas ikka linna peale ennast palju tugevamale, pani kaks posti püsti sinna ja kogu lugu. Ja nüüd, mis kellmaalast vabadus, Genoa, nii et polnudki probleemi. Aga mulle tundub, et linnapea on öelnud, et, et see on ka viimane nii-öelda rahvahääletus, et sellega on nüüd rahvademokraatial lõpi ots peale, et aitab küll sellest demokraatia mängimisest ja eks ta, eks ta õige olegi, sest et noh, see see farss jää kuidagi kaunistama ei meie linnavalitsustega ega ühtegi võimu, kes seal, kes seal punases majas istub. Puhtad praktiline väärtus, muidugi sellel hääletusel on see e-hääletuse, selle selle proovimine, kui, kui turvaline on ainult et noh, praeguses seisus mina ei tea. Kui noh, eks me mõne päeva jooksul kuuleme, kui palju neid e-hääletajaid on. Aga nagu ma olen õigesti, mulle tundub, et ma olen õigesti aru saanud siis vabariigi valimiskomisjoni esimehe sõnadest, et, et vaja on kõigepealt ID-kaarti, eks ole. No mis tänapäeval juba paljudel on olemas, minul kahjuks mitte. Ma võin kohe selgitada, miks mitte passi kätte said. Ei, passimas enam ammu ja asja mul juba vana. Aga et siis seal on vaja mingit lisa. Meid, kuhu see kaart siis sisse toppida, et ei ole lihtsalt nagu, nagu panga panga veebilehekülgedele minnes või Huuneti või siis hansanetti, kes, kellel, kuidas ja, ja et see asi on vähe keerulisem, mis tuleb mingid koodid sisse toksida, vot ma, mul on sügavad nagu pessimist selle asja suhteliselt. Et kui paljudel inimestel üldse need seadmed kodus on? Palju neid tähendab, need seadmed tõenäoliselt oleksid paljudel kodus, kui oleks, oleks neid seadmeid vaja. Ega vaata, ma arvan, et ega see nüüd nii tähtis ka ei ole, et kui palju teisi seadmeid kodus olevat, et see e-hääletus minu arust on üks võimalus inimesel, kellel on see seade kodus hääletada, et ega seal nagu muud ei olegi taga. Hea asi on see, et see süsteem töötaks, nüüd tahtsid testida, et probleem on selles, et kas nad said küllalt palju hääletajaid, et testida, vaid, kas seda testimist lugeda nagu usaldusväärne või jäin ja et ma nagu seda ei ole üldse tähtis. Mina jalutan, eks ole, kui valimised on valimisjaoskonda rahulikult ja pole probleemi ja, ja kui mul on seade kodus, siis noh, eks ma siis proovin selle kaudu seal seda nagu probleemi. Mina ma kardangi seda, et enamus inimesi siiski kõigele vaatamata kõigele edumeelsusele vaatamata on sunnitud nii-öelda jääma headeks eestiaegseteks inimesteks, minema valimisi, aga miks mitte hommikut? Sibul meile ütles küll, et probleeme selle e-hääletamisega siiamaani ei ole olnud, ma tegin just üleeile uudise, kui mu mälu mind ei peta, siis kinnitas, et süsteem toimib tõrgeteta, aga no ja ma ütlen, et see arv kas on piisavalt usaldusväärne. Ei, vaat seal on küsimus selles, et nad peaksid testima niimoodi, et ühel hetkel läheb siis hästi, palju korraga korral võib, mis võib valimistel toimuda, kui kõik jäävad oma viimaste alati enne 10 minutit, ennetäht. Tulge vist isegi siis, kui läheb, eks ole, mingi noh, me 20000, noh näiteks ma ei usu, et nii palju läheb, muidugi. Et siis on, tekib probleem, muidu ei tekkinud olem jah, muidugi. Ei no aga seda võimalust nagu praegu ei ole, eks ole, sellepärast et palju häälete hääletajaid on, mõnisada seadmeid ei ole, tähendab, mida me proovime, kui me proovime juba nii-öelda teeme praegu peaproovi kohalike valimiste jaoks oktoobris, siis siis noh, ega nende seadmete arv ju ei, ei ei suurene oluliselt. Oh, vot siin hea hea mõte, praegu tuli pähe, et võiks nagu selle eurovisioon laulu valida ID-kaardiga läbi arvud. Seda tunduvalt rohkem ja ma just tahtsin tegelikult jõuda sinna, et et seda on ju proovitud, et helistada ja kõik ja ma mäletan, missugune skandaal oli hääletamise ajal, kus, kus noh, ei saanud üldse jutule. Võtsid toru juba, hakkas sulle ütlema kurjalt midagi, et, et ei ole võimalik ja ei teinud väljagi sellest, et sa tahtsid oma häält anda Ruslan heaks näiteks, eks ole. See, see on noh, nagu, nagu, nagu meil alles lapsekingades, aga noh, kui, kui tahetakse proovida, siis las nad siis proovivad. Ajan lohutan ennast sellega, et ega esimene lennukil lennata kohe üle Atlandi ookeani võttis ikka natukene aega. Jah, mis rohkem nüüd selle asja juures muret teeb, kui me edasi räägime sellest e-hääletuse poolest, et ega seda, seda ID-kaarti, mida nüüd massiliselt tegelikult välja jagatud ja tehtud lausa kohustuslikuks antakse koos passiga, nagu sa õigesti märkisid siis siis, ega tal kasutamist ei ole, noh, tallinlastel on, kas on Tartus ka see e-või IT bussipilet olemas? Ma seda ei tea, aga Tallinnast on kindlalt olemas Tartus minu meelest oli ka ja seda funktsiooni teeb aga, aga ütleme ID ehk isikut tõendava sõrgadega tõendava dokumendina. Ei, ei ole tal ju tegelikult enamuse inimeste jaoks mitte mingisugust väärtust, kes tahab oma asju ajada ja tõendada oma isikut, sellel on alati olemas autojuhiload, kellelgi neist enamusel. Ja ei, ta ei ta mingil määral siiski on, kui sa ikkagi natukenegi reisid, siis ütleme, üle piiride, rahulikud lähevad sellega Euroopas vähemalt ei ole üldsegi. Probleem praegu olla proovida veel šoki turismina, sellepärast et ei ole päris kindel, kas sa ülemad ja käisin Bulgaarias. Bulgaaria kaelas nägema Euroopa liidu raames. Tere, käisime nad mõni aeg tagasi kolleegidega komandeeringusse, siis ühel kolleegil ei olnud passi kaasas ID-kaardiga küll soso. Ei sellest saadad sõbrannale, aga mina tahaks rääkida natuke vabadussammast ka, et ma küsin küsimuse teie käest, et kas te saate aru või, või miks kaua seda peab arutama, et see nüüd, noh see on nii kaua kestnud, selle arutelu ja teda ei suudeta nagu paika panna. Et milles see probleem on, et kas otsustuskindluses on probleem või, või ma ei, mulle ei mahu pähe tähendab seda ükskord ära? Teeks ära küll, aga vaata, siin on ju niimoodi, et meie lugupeetud president, väljendanud oma idea, mida ta jõuliselt Ja asukohast iga president teiega räägime, räägime asjast asjast sambast, et kui arvamust ei küsita, siis saab ju palju kiiremini ta püsti panna, teeks ära ja kõik. Muidugi siis hakkavad kauplused selle üle, et missugune ta välja peab nägema ja mis seal peab olema ja kellele ta peab olema pühendatud ja missugused kirjad seal peavad olema ja millised figuurid ja nii edasi. Minu meelest seda räägitud ja seda on arutatud juba 10 aastat minu mälu järgi vähemalt no nii nagu Eesti jälle tasalaksaini hakati koheselt midagi rääkima. Ei ole jõutud kuhugi. Noh ja mis siis, põhjus on? Mulle eesti rahvas on nagu juudidki, et kui kaks eestlast koostasin kolm arvamust. Et võib-olla sellest nagu ei, aga no praegu on selgelt Poliitikud on eri meelt, kas kas teha ühte kohta teise kohta ja kui on rahva käsid, küsitlus läbi viidud, siis annab vähemalt ettekande võimalus öelda, et näete, rahvaküsitlus soovis seda sinna, sinna, sinna mujale. Olemas ja tema kuju ja tema asukoht, ma arvan, no ma ei tea, kas üldse poliitikute asi, see peaks olema nagu märksa pädevamad inimeste pärusmaa, laia otsustada, kuhu, kuhu platsi serva või, või kas trepi sealt ära lõhkuda või mitte, või panna ta kuhugi mujale või, või hoopis mitte. Tallinna. Arvestan arvestada seal, arvestada sellega, et kui see ükskord püsti pannakse, ükskõik kuhu, hakkavad sinna panema, pärgib teised poliitikud, siis meie poliitikud seisavad kõrvaline, järelikult on neil ka mingisugune tahtmine. Vot see on nüüd muidugi argumente, aga mitte poliitikute kasuks, vaid tähendab, Eesti, ma arvan, tõesti vajab sellist kohta, kus kuhu iga väliskülaline, kui tal on mingisugune nii-öelda poliitiku tunnused küljes, tuleb vedada vägisi, nii nagu nii, nagu see paljudes riikides on ja ja ta peab kajastama siis meie jaoks teatud kindlat, olgugi, et nii nagu juudid peavad kõik oma külalised Jaanuašemm, eks holokausti muuseumisse mis on tegelikult rohkem kui muuseum. Samas muidugi seda nüüd võrdlust välja võib-olla ei kannata, aga paljudes riikides pealinnades on, on koht, kuhu, kuhu need pärjad viiakse. Või nii või nii nagu lätlastel õnnestus Venemaa suursaadik Riias vedada Lätti hukkuda ratsiooni muuseumisse. Pärast noh, niimoodi ma ei tea, mitme mitmekuulist vaidlust kas läheb või ei lähe, läheb või ei lähe, läheb või ei lähe, see oli eile või üleeile käis ära. Okupatsioonimuuseumis ja kõiges muus sellest taolises on alati olemas niisugune noh, väga palju kujundlikku sõnad ja pildid ja kuidas Eesti rahvas on kannatanud ja ei kujuta vaata kuidas nagu ühe samba puhul nagu saaks seda ilma pikemalt jututa nagu selgeks teha sellele välisriigi kõrgele külalisele, et vot see on see koht, kus, kus me mälestame kõiki eestlasi, kes on kõikides sõdades kõikides küüditamiste siia üleüldse läbi ajaloo kohutavalt kannatanud. Et, et noh, ma ei usu väga, et kas, kas näiteks reaalkooli juures olev samas kui ka riigijuhid on nagu pärgi pannud ja, ja niisugune vaikne hetk korraldatud, et kas see asendab nüüd mingisugust sellist või, või siis reaalkool jääb nüüd selle võrra vaesemaks, et seal enam delegatsioonid ei käia, hakkab vot selle uue samba juures käima, et vot seda ma nagu seda, seda vahekorda nagu ei saa päris hästi aru Võib-olla hoopis niimoodi, et kuna ei ole suudetud kokku leppida, tegelikult tegelikult polegi teda vaja. Ahnii. Asi on selles, et kui midagi väga pingutatult tehakse, nii-öelda pingutatud ja lõpuks ikkagi kuhugi ei jõuta, siis võib-olla tõde selles, et ta Ta ei pane nagu hinges midagi helisema eriti ja noh, ütleme, et on suhteliselt külmalt, vaadatakse peale ja kalkuleeritakse, aga ta noh, kui su kirega midagi teed, siis sa saavutad tõenäoliselt suurema tulemuseni. Et võib-olla ja kiirem, võib-olla ei olegi seda nagu vaja, võib-olla see on nagu mingi mõttetult üles puhutud probleem ja, ja las ta olla siis iga, igas ühes on mingi sammas, mees. Janne selle selle avaldusega sa riskid vastuollu minna teatava põlvkonna suurte veendumustega email. Võib-olla jäin, ma toetan sind selles mõttes, et mulle tundub, et see hääletuse loidus ja see nii-öelda farstlik külg asjal, mis, mis lubas tegelikult selle farsi ette võtta, oligi just see, et see asi ei ole niivõrd tähtis. Kui oleks asi ikka tähtis, siis me ei kirjutaks küsitlussedelile või mujal ja eks ju, et, et seal mingisugune oma iva. Mina jäin mõtlema, kas sammas võiks kuuluda samasse loetellu, mis on iga riigi tunnus, nagu on vapp, lipp ja hümn. Praegu praegu vilksatas sihukene mõte pähe. Naabritel on lätlastel, läks samas Vabadussammas. Idanaabritel oli mausoleum, suhtumine sellesse, kuidas ise suhtumeks. Helsingis Helsingis on ju ka Mannerheimi ristija kangelase haual seal, kuhu viiakse välismaalasi kõiki. Rootsis juhtus, ma jään praegu vastuse võlgu. Budapestis, kus ma käinud olen, on väga võimas kompleks, kuhu kõik riigijuhid viivad pärgid, mis seal, mis olid vist 1000 aastat Ungele reidile, kui mu mälu mind ei peta. Ja teistes riikides on ka sellised, kas sammas mahub sellesse loetellu, mis on nagu liigitunnuslipp, vapp ja hümn? Emal on sinu arvamus? Absoluutselt see on ikkagi et kui me niimoodi, kas see on jälle selline hästi pragmaatiline vaatepunkt, et ta peab olema kui riigi tunnus ja kui me niimoodi käsitleme, siis me saame mingi külma asja taaskord. Me saame mingi asja, mis tehakse sellepärast, et sinna kedagi vedada. Seda ei ole, meil on aega, sellepärast sammaste paneme ikkagi paneme või kedagi, mälestame, kuidagi tahame austada. Me tunneme mingit hingelist, mingit vajadust seda teha. Loome mingi noh, ütleme sümboolse koha, kus seda võiks siis nagu mingi vaikusehetkega teha. See on nagu minu arust sellise sellise samba mõte. Ma tulen teise riigi president, võtan ta käe kõrvale, näitan mind sinna, siis ta teeb seal nägusid natuke aega paneb sinna pärja nii-öelda austades midagi, noh see on ju, see on formaalne, hülgas. Nojah ja ütled sina ja lõppude lõppude lõpuks on see ju kusagil panete nagu kõrvuti lipu ja vapiga siis noh, kõik on traditsioon, see on see, mis peab olema nagu südames kinni muidugi, eks ju. Ja igasuguse ausamba puhul eriti praegusel ajal, kus, kus tõesti nii palju, kui on poliitikuid, nii palju on ka arvamusi. On ju alati oht see, et ta ei hakka tööle, see kõlab väga halvasti nihilistlikult, tõesti, noh, ma tunnistan seda, aga tõesti see ausammas võib-olla ei hakka tööle. Et panime püsti, kaklesime kõigepealt kunstnikud omavahel ja siis poliitikud omavahel, et tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati. Üks ütleb teisele, et sa oled loll, et, et noh, et see ei ole mingi kunst, mis sa siia tegid ja, ja nii see asi käib, eks ole, siis ta lõpuks kinnistut temaga lepitakse. Las ta siis olla, aga ta tööle ei hakka selles mõttes, et ta ei täida seda eesmärki, mis tal algselt on pandud ja ja noh, on järjekordne niisugune monstrum, nii et, et see, see oht on muidugi Alati olemas, vaata mis töötas kunagi, see oli Nõukogude Liidu protesti protestist Nõukogude Liidu vastu oli ju see Kuperjanovi aud Tartus, kus testi käidi ja eriti sellepärast, et protesti avaldada. Aga sellega riskiti, vaata. Huvitav, kui inimene riskide oht vahele jääda, teada KGB-sse sattuda, mine tea, mis veel, eks ole, aga inimesed käisid, noored käisid, seal on selles, järelikult selles paigas on mingi tõmbejõude, seal oli mingi vajadusel inimeste sinna minna. Okei, see oli protestivaimust ajendatuna, aga ikkagi panen samba püsti. Ja kui inimesed, nagu sa ütled, ei lähe sinna. Aga no selles ma ei ole kindlasti praegu ei tea seda jah, aga ma ütlengi arutelu samas samas on meil koht olemas, kus, kus, mis töötab ja, ja tegelikult see on selles mõttes väga ideaalne koht, et ta on seotud meie ajalooga. Meie jaoks rohkem nagu lähiajalooga, seesama lauluväljak, kus tegelikult sa lähed ju tühjale lauluväljakule ja Island kuuleks, et mis seal iga viie aasta tagant toimub, eks ole, ükspuha kas lapsed karjuvad, suusatavad ja kelgutavad või, või on see trossid pandud üles ja veetakse neid suusatajaid üles mäkke, kõik, aga, aga põhimõtteliselt ta töötab nagu igal aastal ja selles mõttes on nagu meie presidendi mõte õige. Et, et on tegelikult see koht olemas ja, ja võib-olla see see sammas, mis, mis täiendaks seda lauluväljakut veelgi, ma ei tea, mul ei ole kunstilisi kalduvusi, aga kas või kas sa üldse sinna sobib? Ma ei saanud aru, kuhu ta täpselt tahetakse panna, sellepärast et kui me meenutame, siis maestro Ernesaks istub seal ja vaatan seda noh, iga-aastast või, või neid laulupidusid pealt ja rahva hullamas, seal võivad need, et noh, mis ilus mu meelest väga ilusat, mulle väga ilus sündmus. Ja kui sinna kõrvale ma ei kujuta üldse ette taga Ma ei, no võib-olla ongi, et sa ei tee, on ka nagu sea seljas sadul, et et noh küll külvame, öeldakse liiga ei tee, aga, aga vahel on ikka nii jube, et karju appi. Hea küll, kolleegid, lähme nagu tõsisemate asjadega. Läheme mujale me oleme ja mitte väga mujale. Räägime enne natukene sellest, seal veel kord sellest kooli asjast, kuna meie peaminister alles värskelt eile oli, oli Stockholmis ja kohtus seal oma Rootsi ametivennaga ja luges seda raportit ja sai teada, tõenäoliselt ka mingisuguseid. Ma ei tea, kas sai või ei saanud, aga mulle tundub, et sai teada riigisaladusi. Ehk siis need asjad, mis rootsi kuulutanud aastateks, et, et ei, ei avalikkus teada, mis siis lõppude lõpuks alla 94. aasta varasügisel või hilissuvel, kuidas võtta veeti. Et see, see, see on ja jääb riigisaladuseks, aga, aga mulle tundub, et, et kuna see asi seob meid, meid, siis rahvaid, eestlasi, soomlasi, rootslasi, eeskätt et me peaministrile siiski avaldati, see saladus ja ta teab, mis ta mis seal kirjas on. Ta julgeb väita, et seal lahingutehnikat, sõjad, sõjatehnikat küll, kuid mitte relvi mitte mitte juhatavaid esemeid ei, ei veetud. Et noh, ma ei oska nüüd öelda, kas kas see teadmine meid, meie vandenõuteooriate ihalejaid nagu rahustab või vastupidi veel õli, õli tulle, mis te arvate kindlasti? Ei, loomulikult mitte, kes, kes, kes usub, vandenõusse jääb uskumise lõpp on nii, et. Ja minu küsimus oleks ikka oma filme ja minu küsimus on nagu selles, et huvitav teada noh, ütleme ka Rootsi poole pealt, et mis saladuse kategooria on selline, mis pannakse 70-ks aastaks luku taha ja mida ei avalikustata rahvale? See küll, nagu ma olen, ma ei ole sellele vastust lugemas, mis kategoorias ja siis nüüd lõpuks on 70 aastat on väga pikk aeg. Ma ei saa sellest aru. No vaadake, seal on veel teine asi, kui selgub, et peeti, millega ta Eesti kaupa nimetataksegi kaubaks ei teagi. Et siis Eesti pool võiks selle ju avaldada, näiteks kui nüüd meie loodav parlamendikomisjon, ma loodan, et see tuleb nagu tõsine komisjon. Mida, mida tõsisem see on, seda, seda kiiremini ja on meil võimalus see asi nagu päevakorrast maha võtta. Mul on mingisugune tavaline parlamendikomisjon, nagu me oleme neid näinud ja kus pannakse suhteliselt juhuslikud inimesed kokku, siis, siis ei tule sealt muidugi midagi. Aga oletame, et see on Eesti, Eesti kauplisel veeti segastel aegadel oli kellelegi vaja mingisugust elektroonikat, näiteks noh, spekuleerime, eks ole siis kas Eesti peaks ka seda varjama? Ma arvan, et mitte, loomulikult mitte. Ei no kui Eestis noh, sellest on räägitud, ega Eestis võis olla ainult vene mingit sõjatehnikaga, sõjaelektroonikat ega eestlastel endil polnud midagi. Ei no ühest jäetud siia vene vene armee poolt jäetud vene armee oli siis juba läinud ja siis siin on väga keeruline. Armee läks äsja, tuleb meelde, eks ole, pärast juulilepete sõlmimist ta läks augusti lõpus, siis 31 oli, eks viimaks, kuid Paldiskis oli ta veel olla. Ja. Ei tea, mida siin on oletatud igat sorti, kui see teema uuesti päevakorrale tõusis, eelmise aasta lõpus oletati igat sorti lennukite tuvastamissüsteeme ja muid muud sellist. Elektroonikat, sest et siin oli, oli nii Tartu lennuväljal kui ka siin Lääne-Eestis oli ju üsna üsna üsna tugevad Nõukogude lennuüksused varustatud tolle aja kohta modernse tehnikaga anda. See on kusagilt eesti meediast läbi vilksatanud teised mitte meediast, vaid vaid minu meelest põhiseaduskomisjonist, et tolleks ajaks oli nagu eesti riik, Need kõik maha jäänud vara ülevad ametlike paberite järgi paberite järgi ja nii et see pidi olema Eesti riigi vara, mida leiti. Ma ei oska öelda, aga see, et komisjon tehakse, see õigemini mulle tunnesised pärslane poolt näidatud paberites oli siiski sellist suurt mõju, sest Res Publica siiasmanni seda parlamendi uurimiskomisjoni eriti suure vaimustusega ei suhtunud. Seda pigem taga opositsioon. Võib-olla omadel kaalutlustel, ma hakkasin selle üle oletama ka Res Publica siiamaani seda parlamendikomisjoni kahe käega ei toetanud. Pigem jutt oli umbes niimoodi põhiseaduskomisjoni esimehelt, et vaatorit võib-olla maja Eile oli aga, aga nüüd nüüd on jah, ütleme nii, suhteliselt selge, aga nüüd on Res Publica esimees on oma seisukohta ja ta ütles, et on vaja luua ja kui see parlamendikomisjon nii-öelda leiab midagi juurde, siis läheb uurimine süvitsi ja, ja võib-olla teiste organite kätte. Ei, no aga vaatame tehniliselt, kuidas süsteem toimima toimuma hakkab, et parts on ainult mingeid pabereid ja ta teab midagi. Kas see komisjon loodi, komisjon näeb ka neid pabereid ja hakkabki midagi teadma. Võidan, ei võida, seda teadmist ei ole ja ta hakkab. No see on järgi, rootslased olid nõus. Brationi enda sõnum oli eile, et kui Eesti, kui siis on, see tingib, kui, kui Eesti hakkab seda asja uurima, peab seda vajalikuks, siis Rootsi pool on avatud ja annab kõik paberid ja dokumendid üle. Et eestipoolseks tutvul. Nüüd kui Eestimaa, nii et ta ei ole enam suur saladuse vastu. Risti nüüd paneb selle nii-öelda saladuse Grifial. Vaat siis siis siis on siis on küll, no tähendab selles mõttes vandenõuteooriate apologeetidel jälle head võimalused, et kahel riigil nüüd juba kahel riigil mitte enam lihtsalt kunagi minevikus kuskil mingisugustel, tumedatele, mustadel, tegelastel, riigil on põhjust midagi kinni mätsida. See, mida tegelikult ju kogu aeg räägitakse, et Eestil ja Rootsil ja Soomel on mingid ühised huvid, eks ole, et see tõde kunagi nagu päevavalgele ei tuleks. Nii et vana küsimus küll juba varsti 11 aastat, aga, aga lained veel oi kui palju ja, ja Jutta Rabe võib oma filme filmidele teha teise ja kolmanda ja neljanda Et selle sellepärast ma arvan, et Priit Hõbemägi siin Päevalehes just sel nädalal kirjutas ka oma kolumni ja ta ütles ju tegelikult välja selle et ega Estonia tegelikult juba kunagi, et selles mõttes ongi see, see aqua Ja pole meil sellist õnnetust ei olnud ja annaks jumal, et ei tule, ei tulekski, aga 852 asja, mis on noh, too meeletu arv, kui nüüd tsunami rootsi jaoks lõi selle ohvrite arvu üle, aga aga noh, tsunami, tsunami tsunamis arvata midagi kurja kätt, eks ole, seal emakese looduse on. On on arvatud, on arvatud juba, see oli mingisugune austraallane, kes väitis, et jänkid korraldasid seal mingist tuumakatsetust India ookeani põhjas, seal läbi jooksnud juba. Ja sõjavõidul jäädagi rääkima, et hoiatussüsteemid ja nii edasi kõik, millest me ka siin saates oleme ju tegelikult väga palju rääkinud tuleneb veel oma ihule lähemale ja veel asjade juurde mis meid puudutavad täna. No ütleme, Estonian minevik ja sealt palju huvitavaid asju välja tulla, aga, aga vaevalt, et midagi sellist, mis hakkab nagu Eesti elu tulevikus. Kuigi Estonia õppu kunagi, nagu sa ütlesid valda siis räägime, räägime ikkagi sellest, mis nädala jooksul on toimunud kõige laiemas mõttes Eesti-Vene suhetes, ehk siis president Arnold Rüütli Moskva sõidu järelmõjud või järelkajad järel sündmus, et no nüüd on selguses selgus siis selles mõttes majas, et et Rüütli, meie presidendi, Moskvas käik oli, oli Eesti jaoks mitte mitte ainult läbimurdeline vaid suhteliselt mõttetu. Ehk siis kõik see, see, mida, mida president nimetas nagu selle kohtumise saavutustena. Kõik see positiivne, mis ta pärast esile tõi ajakirjanikele, kes seisid rivis metropoli hotellis, nagu pole ole kümnetes ajaleheartiklitest lugenud kõik kõik see ei vasta tõele, õigemini võib-olla vastab küll, aga, aga, aga Moskva ütleb, et ei, vastajajad oskava tähendab, tõlgendab seda, seda hoopis teistmoodi. Et millised, millised mõtted teis, nagu see, see asi nüüd nüüd tekitab? Ma ei ole küll väga välispoliitika asjatundja, aga seda parem võib-olla jah, aga Polegi väga välispoliitika. Et ei noh, selles mõttes nagu president ikkagi see Moskvas käik pälvis või ta sai selle, milleks ta sinna läks ehk väikeses autasu ja kohtus kuidas seal metropoliitidega, aga et see mind nagu väga huvitav, et miks Putin sellise sammu tegi? Et see on nagu hästi huvitav küsimus minust, ta tuli sinna, rääkis kaks tundi, sõime lõunat. Ja, ja selle tulemusel nagu mitte midagi tegelikkuses ei toimi. Ja president, meie president Rüütel sai, sai tegelikult väga jõulisi avaldusi teha teatud perioodi jooksul, mida nüüd Venemaa siis nagu kogu aeg ümber lükkab ja viies sele nagu võiduni, nii-öelda sinu võidu viies nulli ja tegelikult see läheb veel negatiivseks taga tagantkätt ka, et inimesed hakkavad kummastes suhtuma. Aga, aga positiivne pool minu jaoks selles, selles nullimises on see, et me saame nüüd väga selgelt vaadata seda üheksandat maid minna või mitte minna kaalutleda neid asju ja ja, ja, ja selles mõttes on asi nagu hästi-hästi, selge, et see, mis, millest seal räägiti, väga täpselt ei tea. Ja tulemused on praegu näha. Piirilepingut enne kümnendaid maid ei tule, see on selge. Ja. No mina, mina arvan küll, et ei tule, loodan see, et Venemaa suursaadik käis nii-öelda jutul vaibal, oleks liigne öelda. See oleks nagu asjade vääritimõistmine, käis jutul meie välisministeeriumis ja teatas, et piirilepingut ikkagi ei jõua enne ja tõenäoliselt ütles ka seda, et seotakse selle poliitilise deklaratsiooniga. Ega see ei ole veel nii-öelda viimane sõna Venemaa presidendi sõna meie presidendile antud sõna. Ma ei ole tegelikult see, mis ta oli siis siis üks ühe suursaadiku sõna, see on lihtsalt üks väikene helmes pikas ketis, nii et et kõik kõik Võivad muutuda. Oota, kas proua ei lesideerimise Aegi sa selle aasta jooksul juba otsaga mitte? Kas see on üldse mingit ja selles? On, on, siiski ei tea, selles mõttes vaalu käis ikkagi milline tähtsusele. Eks välismigratsiooniga ametlik käik ja seda ta ei tee, lihtsalt niimoodi. Täna hommikul ärkasin üles, ei lähe välisministeeriumisse ja räägin neile mingit juttu, see on selgelt Moskvast tulnud direktiive, käsk ja seda ta siis seda käskudele annaks ka vihma ja ja see on selge, et ma nagu jälle muudetakse Moskvas välisministeeriumis ära. Siis on väga-väga huvitav. Arvan, et aega veel üheksanda maini on väga palju aega ja ma üldse ei imesta, kui ühel päeval on Venemaa välisminister Lavrov kõpsti Tallinnas lepingud taskus ja lepingud on taskus ja siitpoolt kraamitakse gaasileping välja tegelikult olnud juba kroomitud, nagu me teame ja vaadatakse praegu üle, et, et mis seal ikkagi on ja ja meile, meile, see ei ole midagi, vaata, see ülejäänud, mis on parafeeritud, on kõik seal lõplike valitsuses. Ja kuidas lugesite vene parlamendi ülemkoja välissuhete komitee esimehe reovee ja mõtteavaldus siis Eestimaa Saatse saabast, kuidas hoida saad? Sa ei saa mitte kunagi, sest et meie suhted pole need, et Venemaa võiks tilkagi oma oma pühast maast ära anda. Küll, aga Eesti on täiesti vabatahtlikult nõus ja kiiresti nõus loovutama oma oma pinnast 3000 ruutkilomeetrites. Meie jaoks ei ole see nagu probleem. No eks see ole see, eks see ole vastukäik setode meeloovatusel, seal Marcelo peavad, see on ka selge. Ja see võib olla nii jah, ainult et ma arvan, et see trumme, mis, mida meie ajakirjandus hakkas piirilepingu puhul taguma, et just see Saatse saabas tuleb Eestile tagasi, et see, see oli põhjustatud sellest, et Margeelov hakkas rääkima mõõtaanio Pihkvast valitud. Senaator, eks ole, armastavad ennast nimetada. Ajakirjanduse vooludes küll seda, et see on nagu veidi hiline trummi põristamise, et nagu ärgatakse hetkel, kui mingi asi päevakorda tõuseb, siis hakatakse mingeid asju üles kerima. See on suhteliselt mõttetu tegevus, et see asi on otsustatud väga ammu. See piiripiir on maas juba väga ammu parafeeritud, väga kokkulepped sõlmitud väga ammu. Noh, ma ei tea, mis mõte ma saan muidugi setude nisust emotsioonidest aru, et aga, aga üles kakkumine ei anna meile midagi, Venemaa sellega ei nõustu ja piirilepingut ei sõlmita järgmised 100 aastat. Ja muide, küsimus ongi selles, kas seda piirilepingut on üldse vaja või ei ole. Aga me saime, me läksime Euroopa Liitu. Euroopa liit ei teinud mingit probleemi. Nüüd oled sa kindel? Eino, kuule, kui võeti vastu, siis kas sa arvad, et, Kui oled sa oled hetkel vastuvõtmise hetkel, leppis selle tõdemusega, et küllap see piirileping kunagi tuleb ja ma arvan, et, et ta kunagi tuleb. Aga ma arvan ka seda, et kui ta ei tule nähtavas tulevikus kui ta ei tule nüüd mõne aasta jooksul, siis surve Euroopa liidu poolt kindlasti hakkab kasvama, sellepärast et Euroopa Liit on eluliselt huvitatud suhetest Venemaaga surve Eestile ja surve Moskvale. Ja kuna meie suurused on niivõrd erinevad, siis see surve ei olegi. Ega Euroopa Liit võib suruda, mis ta tahab Eestit, kui ikkagi Moskva ütleb ei no mis, mida sa väikese testiga surud seal? Seina pigem ütleb Moskva ja ainult, et Moskva ütleb oma ja teatavate lisatingimustega ja nii-öelda bütsanslikel ajenditel pruugib sinna juurde veel mingeid asju ja Eesti välispoliitika on, on kahjuks piisavalt nõrk, et meie ei suuda nii-öelda oma tingimusi seada, kuigi tegelikult meie oleme praegu meil praegu tegelikult nagu pall ette antud see, see pingpongi pall ripub praegu meie laua vahel ja me võime panna sinna niisukese vindi sisse. Et minu jaoks oligi nagu see president Rüütli visiiti, selle, selle järelmid, sellised noh, väga positiivne visiit, aga mitte selles mõttes, mida Rüütel pärast seda rääkis, vaid vaid me saime järjekordselt teada, kui, kui tegelikult nõrgad. Nüüd loen ikkagi lehest, et presidendil oli nii-öelda pastakas või, või täitesulepea valmis, et piirileping alla kirjutada, juhul kui Vladimir Vladimirov tuleb mapp kaenla all sinna ruumi, kus Rüütel juba patriarhi ka oli siis no vabandust, aga kas nii siis sõlmitakse seda, seda lepingut? 94. aasta juulilepped, enam-vähem? 90 see oli mindigi Moskvasse nii-öelda lepingu järele. See on nüüd minu arust kaks võrrelda võrreldamatut. Aga. Venelased lihtsalt Eesti poed ja üldse mitte midagi, mis hakkab toimuma, eks ole, järgmise 45 minuti jooksul me teame, et toimub presidentide neljasilmakohtumine, patriarh, aga no see oli eelmisel aastal teadsime seda, et Venemaa president marsib sinna juhuslikult sisse täiesti juhuslikult, see oli meil teada, eks ole, algse mapp on kaenla all, ei ole, tähendab, Rüütel oli valmis selleks stsenaariumiks. No kuulge, see, see ei ole ju normaalne, see ei ole normaalne käitumine. Rääkimata sellest, mida on juba 100 korda meie meie meedias räägitud, et et, et president ei tohi üksinda sellistele kohtumistele minna. Mitte sellepärast, et Arnold Rüütel vaid et üldse vaid üldse ei, ei ei tohi minna nihukesele koht. Või ütleme, tohib, aga siis ta ei saa teha mingeid järeldusi. Kusjuures äraütlemiseks oli, oli sellise kohtumise, mitte mitte kohtumisest loomisest või selle kohtumise viisi äraütlemiseks oli põhjusi 100 101. President on eakas, president ei ole vene keelt rääkinud juba aastaid, eks ole, kuigi ta kunagi oli, oli noh, väga oma inimene nende müüride vahel, kus ta käis, aga, aga, aga ei pea ükski protokolli, näete, et president läheb sinna üksinda ja hakkab võõras keeles rääkima riikidevahelisi ülimalt olulisi asju. Et ma, ma ei, ma tihti ei saa aru, et mis nagu meie välispoliitikas toimub, et kus, kus on see tsentraalne niiditõmbaja, et kas seda üldse on olemas ja kas kas neid asja koordineeritakse või või, või on neil mitu jõukeskust välispoliitikas ja, ja siis case by case leitakse mingisugune sobiv lahendus nii kadriorule kui Islandi väljakule kui, kui Stenbocki majale ja niidi. Aga välispoliitika on tegelikult see põld, kus, kus ei tohi mitut traktorit peale lasta. Et see, see on koht, kus, kus peab toimuma ülimalt koordineeritud tegevus. Kahjuks tundub, et Eesti välispoliitikas praegu praegu nii ei toimu, see asi Või olete teie eriarvamusele? Ei no ma arvan, et kui, kui president oli valmis ikkagi allkirjastama piirilepingud Moskvas millest on kirjutatud, siis noh, ma olen päris veendunud, et välisministeerium või sellega täpselt kursis ja teadis, mida ikkagi mida ikkagi millised volitused ikkagi presidendil on või on, oli noh ma nüüd küll usun seda, et see ei olnud päris Kadrioru välja mõeldud. Ja ei olnud eile teadlane Deerumis suunatud ja valitsuse vaheline neljale poole. Paar tundi enne sõda andis valitsus heakskiidu sellele lepingule, see tähendas, see tähendas seda selgelt, tähendab seda. Kui Putin tuleb selle ettepanekuga, siis Rüütlil volitused all kõik. Et selles mõttes ikkagi on see valitsuse poolt koordineeritud Olgu, diplomaatia on, on, tähendab, öeldakse selleks, et tantsida tangot, on vaja kahte, eks ole. Aga oot-oot-oot-oot-oot, kas, kas te, kas te kujutate ette, et Rüütel oleks läinud sinna patriarhi juurde? Ta oleks olnud niisugune mahukas mapp kaasas, ta teab, et Putin jalutab juhuslikult sisse, ta oleks võtnud selle mapi lahti öelda, et kuulge, härra president, et vaadake kirjutama, piirileping kirjutame, seal oleks olnud geniaalne käik. See oleks aga. Miks, aga miks, miks Eesti tee selliseid käike või ütleme, miks Eesti puhul ei tule noh tegelikult ei tule ju kõne alla ja et selliseid käike tehakse. Siis küsib, Vladimir, töötab kohe, eks ole. Kuidas ma oleks tahtnud seal olla? Et see on hea mõte muidugi. Aga ega mina ei tea, mina Moskvas ei käinud, võibolla võibolla seisis seal. Granaate, võib alata või kus, kus pagan see koht oli ukse ukse ukse taga mingisugune inimene, kellel oli portfell peos ja oleks vajadusel sisse astunud. Ma ei oska öelda, kui oleks kutsutud. No nii või teisiti. Mul hakkab üha rohkem tunduma, et et Läti presidendikäik nii palju kui seda on ka kritiseeritud ja nii kahjulik, kui see ka ei ole Balti koostööle anna omandab üha üha paremaid piirjooni minu minu silmis, et tehtud on jõuline käik, tema avaldus mida loeti kõikides Euroopa ja maailma tähtsamates pealinnades. Ja mis sai õlalepatsutus iga äsja Auschwitzis, kus kõik riigipead viibisid. Et, et proua Vike-Freiberga käik on, on märksa asjalikum olnud ja, ja nii-öelda praktilisem ja Läti huvidest lähtuv ta küll sinna läheb, aga, aga Moskvasse siis üheksandal mail aga on teatanud, et mingisugused lepingute seal alla ei kirjuta. No vaatame, kas see, kas see ka paika peab, aga vähemalt praegu on, on siis selline meie oleme ka teatanud, Moskvas piirilepingute alla ei kirjutanud. Me oleme teatanud, et me ei ole seda teatanud. President ütles veel, president ütles, et Mosmostaapima ratifitseerimiskirju vahetada ei tahaks, et ta ei ole otsustanud, kas ta läheb Moskvasse või lähe ägeda rättestada sinuni sinule intervjuus Aktuaalse kaamera, just meie välisministeeriumi ametlik seisukoht on selline. Ja seda on öelnud proua välisminister oma isikliku suuga. Et piirilepingu allakirjutamisega mingeid probleeme. Kas see toimub teisel veebruaril Tartu rahupäeval Tartus või toimub see Moskvas üheksandal või 10. mail, Karjala vahet poliitilist deklaratsiooni alla ei kirjutanud. Ja see haigus, õigus, Rüütel, Rüütel ütles, nimetada tahaks jah. Aga, aga ei, aga nüüd me nüüd nüüd on ju kõik, kõik mängivad seal. Meie seisukoht on see, et pileti tuleb ennem alla kirjutada. Sealsamas. Ei ole meie seisukoht, tähendab välisministeerium jätkab praegu tööd, et piirileping saaks alla kirjutada enne, et Lavrovi visiit siiski tuleb. Aga see ei tähenda seda, et see on meie seisukoht, et me lõppude lõpuks teda 10. mail Moskvas alla ei kirjuta. Okei vaata, seal on vaks, vahet on, olen nõus. Aga ma just seda poliitilist deklaratsiooni ei tule, see seda sellisel kujul ei allkirja. Et asi pärimust. See oleks, tahaksime siiski öelda, sa rääkisid siin Vaira Vike-Freiberga, olen väga palju sinuga nõus, tema avaldust loeti maailmas sellega. Ma olen ka täiesti nõus. Kui pärast Rüütli-Putini kohtumist järgmisel, ülejärgmisel päeval ma olen siis Google'is otsingu Estonia, eks, ja siis olid kõik või noh, näiteks kõik, aga hästi-hästi palju loetel loetelusid, tulite visiidist ja igal pool sallasta MRP MRP MRP märke. Vähemalt ühte asja sellele sellele lausetega saavutused maailmale jõudis sõna vahelt MRP jälle uues uuesti tagasi, ütleb, millest ju 15 aastat praktiliselt vaikiti. Mis ei tähenda iseenesest mitte midagi. No ikkagi väike mäluvärskendus narkamaskoobika ikka kujuga, no ütleme, ütleme pärast Putini rüütlikohtumist selles kontekstis, kus, kus nagu väidab Rüütel, et Putin on lubanud nii-öelda hukka mõista, ütleme Rüütel rääkis tühistamisest, mis on noh aja ajaloo mõistes, mida me tühistame, ei tühista. Juriidiliselt selle selles suhtes umbes Covid muidugi õigus, et seda ei saa juriidiliselt tühistada, ainult ainult saab sellise hukkamõistva hinnangu anda. Teoretiseerides, mis nüüd saab edasi, et kas Rüütel peab Moskvasse minema ja? Või pea või nüüd tegelikult on otsustamise küsimus ikkagi taaskord kõige selle valguses, mis on toimunud kõige selle valguses just, mis eriti on toimunud viimase nädala jooksul, mis on ikkagi väga väga-väga tõsine signaal. Et Moskva mängib tähendab meie riigipea kaudu kogu riigi lollitamine. On, on tõesti niivõrd tõsine asi, et seda on nagu päris tähelepanuta ei saa, ei saa jätta? Ma ei tea, ma ei tea, mis president teeb. Ma ei ole aru saanud, et et otsus langeks ühele või teisele poole, et, et oleks nagu aimata praegu, et mis nagu toimuma hakkab, ma tean seda, et et see pall on eesti käes. Mina olen sellest, ma olen raudselt veendunud. No nagu ma ütlen, ma ütlen päris ausalt, mina ei näe võimalust, et Rüütel ei lähe. Õigemini ma ei kujuta ette, kas ta peaks minema ei küsimusele kas peab või ei. Ta on, tähendab, ei ole minu arust ei ole võimalust, et ta ei lähe. Õigemini, kui ta ei lähe, siis see põhjus, miks ta ei lähe. No ma tahaksin siis seda teha. Ma tean nii palju, et ma ei näe seda võimalik, ta ei lähe sellepärast, et Eesti-Vene suhted on viletsad ja, ja Venemaa ei võta Eestit võrdväärse partnerina. Seal on piisavalt, see on piisav põhjus. Kõige laiemas mõttes Venemaa ei aktsepteeri Eesti iseseisvust selle õigusliku järjepidevuse alusel. Piisav põhjus ühte asja ma tean, et kavas on ju see kolme balti riigi presidendi ühisavaldus. Milline ta tuleb, seda ma ei oska praegu öelda, see peaks olema siis kusagil noh, veebruari lõpp, märtsi alguses, märtsi keskpõgusalt, niimoodi see seal selle nimel seda tehakse tööd, see on ammu kokku lepitud ja ja kordavad seda niga, Freiberg. Meie omad on kogu aeg, varandusse tuleb, aga seda ma ei oska öelda. Mis, mis seal seisab olemas, seda ma ka ei oska. Loomulikult öeldu praegu. Ja kas pärast pärast seda, kuidas sellele reageeringut tulevad? No see peaks tulema siis enne otsuse langetamist, eks, et teada saada, kuidas Venemaa sellele reageerib, siis otsust teha? Ja muidugi ka ja küsimus on piirileping, Lavrovi visiit, millal, millal see tuleb, tähendab? Ja kas üldse tulla, 99. maini on piisavalt palju aega, aga samas üheksanda maini on niivõrd vähe aega. Et mida aeg edasi, mida päev, mida nädal edasi, seda rohkem see, see valmis on meil tegelikult ees. See eemaldub meist. Sest et Venemaa itsitab õudselt praegu pihku ja mõtleb, et vot niisugune niisugused debatti me saime mingisuguse. Nad iseenesest ju tühipaljakutsega. See kutse ei maksnud Venemaale mitte midagi. Suurest võidust Venemaa jaoks. Möödub 60 aastat ja 10 aasta pärast möödub 70 aastat ja 20 aasta pärast möödub 80 aastat ja mis siis tähtpäevad tulevad ja lähevad. Aga kui palju kisa ja kui palju kära ja kui palju diplomaatilisi pingutusi võite ja kaotusi. Meie jaoks rohkem kaotusi paraku venelaste jaoks paraku võite ja mida aeg edasi läheb, mis, kui seda avaldust ei tehta. Vabadus lõpuks lükatakse kuhugi aprilli näiteks aprilli alguses, ehk siis kuu aega enne enne Moskva võiduparaadi. Seda, seda, seda hullemaks meie jaoks olukord muutub. Selles mõttes on Vike-Freiberga õigused, tuleb see asi ära lõpetada? See ei ole, see ei ole meie jaoks mingisugune niisugune noh, nagu öeldud, müstifitseeritud on seda kõvasti, ei ole minu jaoks niisugune märgiline küsimus, et, et otsustame selle asja lõppude lõpuks ära. Ma olen sellega nõus, et tuleks ära otsustada, see kauame seda kuumaga rahulik. Peos veeretama märtsi lõpuni. Aga sellega me teeme. Ma olen Aarne, väga nõus, sellega ma kogu aeg, see nagu lükkamise palju otsust edasi ja kogu aeg, nagu nagu näiliselt kasvab see probleem kogu aeg suuremaks probleem, mida võib-olla ei ole üldse olemas, et me ise kasvatame seda siin ja ise näinud. Kui me sellest enam-vähem, ma ei tea, mitmes areen. Ei, no aga otsustame, otsustame ära siis see probleem on kahtlemata kui te panite tähele, väga noh, ohvitsoli oli selle nädala märksõna ja jällegi 60 aastat ja vabastamisest ja ja noh, kohutav kõik, mis seal toimus ja nii edasi, noh sellest ei ole vaja uuesti üle rääkida, seda, et seda enda jaoks teadvustada, aga ma ei tea, kas te panite tähele Venemaa presidendi kõnet? Seal ei saanud ju kõik mitte riigipead ja valitsusjuhid sõnavõtuõigust ja ei saanud Vike-Freiberga ega meie Arnold Rüütel seal kõnelda. Tõsi, Vike-Freiberga tegi ilusa žesti raamatu aga Venemaa president kahtlemata, kui võite riigi ja suure suure riigi president, et sai selle võimaluse, tähendab venelased, kes vabastasid, siis pange tähele, missugune oli maailma reageering, maailm noppis, noh, kõne oli pikk ja, ja kõiki, neid ei saa ju lõputu ajakirjandus on teatavasti niukene kõigesööjad, ruttu on vaja esitada kõige tähtsamad punktid. Venemaailm esitas sellest kõnest ühe punkti ja Eesti ajakirjandus tänu sellele, et osa Eesti ajakirjandust lihtsalt märkas vene allikaid lugeda esitas sellest kõnest teise punkti. Läänemaailm märkas seda, kui Putin kritiseeris antisemitism summa, mis kahjuks eksisteerib kõigile nõudmistele vaatamata, mis, mis on maailmas toimunud. Meie ajakirjandus õnneks märkas seda, mis ta ütles selle kõne lõpus et ei saa okupantide vabastajad panna ühte patta ja, ja kui seda tehakse, siis on see euroopalik, nagu ma ei mäleta täpselt, aga ma umbes peas tsiteerin, et eetikanormi ja moraalinõuete ja normide selline vastane tähendab, see on see on Venemaa riigipea jaoks probleem, et seda nii-öelda Venemaa rolli selles sõjas ja stalinistlike surmalaagrid, mis eksisteerisid mõnesaja kilomeetri kaugusel sellest samast, Alvar mütsi ei ole ju üldse kaupa, eks ole. Et, et selle kohta öeldakse väga ilusti, et varga põles varga peas müts põleb, et ei ole sugugi nii, et venelastel on nagu see, see, see asi probleemita. Otsisin Putini koduleheküljelt seal kõne teksti leidsin ka vähemalt selles variandis ma ei tea, kas pidas ühe või kaks kõnet kui seal seal väljas vähemalt aus Krakowis kraakurid, ma ei tea, sest et selle selles kõnes, mis on, oli presidendi kodulehekülje peale seda vabandamist antisemitismi pärast muretsemist antisemitismi pärast Venemaal ei ole Putini koduleheküljel seda lõiku sees. Minu jaoks on, minu jaoks on hoopis teine probleem, et ma üritasin meeleheitlikult olen lülitanud kadriorust ära saada, et noh, kas president Rüütlil oli ka seal mingisuguseid kontakte lisaks seal küünal pandi või muud? Ma küsisin seda meie presidenditoolist ja ta ütles, et oli, aga kellega, mille Putiniga ta ütles, ta ei nimetanud minu selles intervjuus kedagi nimepidi, aga ta ütles, et oli palju juttu ja oli palju juttu ka sellest, et ma küsisin, kas täna oli ainult niisugune Auschwitzi päev, et natslik, sõjakuritegude mälestamise ja, ja nii-öelda kood kausti mälestamisel väärtust ei, et vastupidi, et temale tõi Auschwitzist temale endale meelde paindlikud koondus ja surmalaagrid, mida oli samuti samas mahus ja rohkemgi ja tal oli sellega, tal oli sellega sellest väga palju juttu oma kolleegidega teistest riikidest ja, ja need jagasid tema seisukoht. Ses mõttes ma kasutan seda võrdlust, et pall on nagu meie käes ja oli ka seal Auschwitzis tegelikult, sest et ega Venemaa teab väga hästi, et Euroopa Liitu ja NATOsse on tulnud viimaste aastate jooksul viima eriti just viimase aasta jooksul. Grupp kodanikke, kes, kellelt, kellel Lätil, Leedul on, on jagada hoopis ühesugused mälestused, mitte ainult Eesti, Läti, Leedu, panen Poola juurde. Ungari Tšehhi areng, et meil ja Kesk-Euroopa riikide ajaloo on, on jagada see, et, et ei ole, ei ole päris nii, et nagu Venemaa ütleb Nii on Poola, ma mäletan suurepäraselt, mis 39. aastal tegelikult juhtus. Kustpoolt tuldi ühelt poolt ja teiselt poolt. Ja ma veelkord, et, et, et see on kahetsusväärne, et meil, see asi on jäänud niikaua nii-öelda põrisema ja ja Ma ei oska öelda, millal, nüüd siis nagu nagu järgmine samm astutakse, sest et Venemaa on oma sõna öelnud ja mulle tundub, et Eestil ei ole mõtet sellele enam nii-öelda pariteetselt vastata. Oota, aga ma põhimõtteliselt. Uitmõte, kas sa oled, sa oled sa ikka kindel, et ainult meie oleme selles piinlikus olukorras, kui me praegu praegu kohe ei vastavaid vastu, mis edasi lükkama, kes ei tekita teatud määral ju vähemalt meediamüra ja ilmselt diplomaatideni jõudvat müra selle kohta, et Venemaa on kuidagi peab natukene midagi selgitama, midagi ütlema. Ma ma, see oli selline uitmõte, mis praegu tuli. Ka selline ootamine on ainult meile kahjulik või annab see teatud määral võimalusega sedasama Auschwitzis rääkida seda nagu sa ütlesid. Stalinlikust aja. Ma arvan lihtsalt, et see küsimus ei ole selles, et Venemaa itsitab, eks ole. Tühiasi, las ta itsitas, aga ma arvan, et see tekitab meil nagu sisepoliitilist tõmblemist liiga palju. Ja, ja selle sisepoliitilise tõmblemise tagajärjel see langetati otsus ei pruugi olla kõige läbimõeldud või kõige kõige parem, läbimõeldud küll, kuid, kuid mitte kõige parem mitte kõige ratsionaalsem aeg, aeg töötab selles mõttes meie kahjuks. Jah, kui sisepoliitilist tõmblemist muidugi, aga noh, ekspoliitiku mõnustas ju Vaira Vike-Freiberg otsustuga, ta polegi ju üldse varjanud seda märtsi kohalike valimiste. Lätis oli see üks asjaolu, mis teda mõjutas oma otsust tegema just nii, nagu ta tegi. Ainult muidugi siin tekib ka teine küsimus. Läti presidendi kuulus intervjuu ühele Leedu raadiojaamale, kus ta süüdistada vankrist seal ütlesid sellest, et ei ole võimalik üldse kuidagi kokku leppida, vot see, see on minu jaoks tegelikult praegu probleem. Kes, kelle, kelle seal õigus olla. Ja eks eks iga samm, mis sünnitab vastusammu ja see väga valuline reageerimine Vilniuses ja Tallinnas Riia otsusele oli vist see, mis, mis sundis proua Freiberga uuesti jälle suu avama ja, ja nii-öelda Sõrve juurde lisama mahlasemaid toone kasutama. Üks asi oli see et balti riikidega balti riikidel ei ole nagu lihtne koostööd teha, sellepärast et Leedu ja Eesti ei, ei tule alati Läti initsiatiividele kaasa. Aga noh, ta mainis ka siin Soome turistide, kes aitavad. Eesti nagu majandus mõttes on. Noh, see on nagu peale, et veidigi rohkem võib-olla kujundlik väljend ütleme suhu surematu seda küll jah, aga, aga minu minu huvi on selle vastu, et ta väidab ka seda, et ta teatas Rüütlile jätta sellise avalduse teeb ja ja, ja mitu päeva ennem, et, et see oli nagu Rüütlil oli täiesti teada, et kuidagi see üllatusena ikkagist ikka ei saanud tulla ei saa nagu kummaline jälle, et kaod Kadriorg juure nagu kavastanud sellele midagi minu teada, kas teadsid ja. On öelnud, et Freiberga teavitas ette. Seda on öeldud, seda öeldi peakuist samal päeval minu meelest. Nonii meie saade hakkab armutult lõpuni tiksuma. Ühte asja teadma selle, selle kogu, selle loo juures, millest me praegu pikalt rääkisime, päris kindlasti, et Eesti avalik arvamus või kui korralduseks. Kui Tõnis Palts korraldaks kogu Eestis rahvaküsitluse sel teemal, kas kas minna Moskvasse või mujale siis ma olen kindel, et valdav osa pakun 70 80 protsenti elanikkonnast vastaks, et mujale. Sellel taustal ma hoian ja ma usun, et teiega ja, ja kogu meie avalikkus jääb huviga ootama, et missuguse otsuse siis nii-öelda välispoliitika niiditõmbajad meil langetavad ja siis president läheb ja milliste sõnade saatel ta sinna sinna Moskvasse läheb või, või ei lähe? Aga jah, kui sellel küsitlusel on sama väike väike osalusprotsent nagu samba Ma olen millegipärast veendunud, et järjekorrad ulatuksid Raplani vähemalt Tallinnas, kuigi see pannakse Seda saab teha läbi mingi küsitlusfirma ka, kes teeb seda, nagu me kirjutasime ka Päevalehes noh, vähemalt 40 korda odavamalt ja saad adekvaatsema tulemuse, kui see küsitlus, mis praegu Tallinnas tehtud. Just aga, aga küsimus jääb ja ootame huviga vastust sellele. Kõik siis tänaseks. Heikki Talving, Vallo Toometi, Aarne Rannamäe olid täna siin vikerraadio stuudios ja kuulake saate kordust ja nautige ilusat haruldast päikeselist ilma.