Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Kooli algusega tõstatub päevakorda küsimus, kas õpilased või üli pillased tohivad tunni või loengu ajal kasutada isiklikke arvuteid ja nutiseadmeid. Vaidlus toetub enamasti tähelepanu ja õppimisele keskendumise teemadele. Head lahendust pole leitud, aga lahendust on vaja, sest kasvab osa õpetatavast materjalist asub ju internetis parku sammas asub enamus maailma informatsioonist osa sellest oluliselt lihtsakoelisem ja emotsionaalsem kui keeruline õppimise ülesanne. Kreem tuleneb inimese ajust, mis on arenenud hüppeliselt ja lühiajaliselt keskenduma igasugustele asjadele. Looduslik valik pole liigselt keskenduvaid soosinud, jättes nad siis kellelegi märkamatult ligi hiilinu toiduks ellu jäänud nutel arenesega omadus, keskendumine iga uue signaali peale katkestada ja võtta see uus signaal siis omakorda fookusesse. Infoajastu ekraan pakub siis lõputult taoliseid uusi signaale. Probleem on. Haridusasutusest väljumas töökeskkonda Nottingham klienti ja vürtspurgi ülikoolides korraldati IT-turvalisusega tegeleva Kaspersky läbi tellimusel uurimus milles peaaegu 100-le 19 kuni 59 aastasele anti keskendumist nõudvaid ülesandeid samal ajal lähedust nende isikliku nutitelefoniga. Telefonitegurile oli siis neli seisundit. See kass oli uuritava laua peal, tema taskus, lukustatud sahtlis või ruumist eemaldatud. Selgus, et telefoni asukoht mõjutas tajutava määral inimeste keskendumisvõimet, olles kõige rohkem häiritud kui telefon Asus laua peal ning segav mõju vähenes iga kaugenemised tingimusega. Uuringu keskmise tulemusena oli vaatlusaluste keskendumisvõimega seotud ülesannete täitmine 26 protsenti. Parem kui telefoni tulid toast eemaldatud. Uurijad järeldavad, et nutitelefoni puudus vastupidiselt selle olemasolule paranduskatses osalenute keskendumisvõimet ja tegi seda märkimisväärset 26 protsenti. Tulemusena ühest küljest oodatav. Aga samas ka oodata tuleb vastupidine arvestades näiteks ühe varasema uurimuse tulemust, milles pelk telefoni lähedus ilma seda kasutamata mõjus stressirohkes olukorras stressi tõrjuvana. Kuigi selles uuringus tegeleti peamiselt siis juba telefonisõltuvuse nähtudega isikutega Nende puhul võis telefoni lähedus mõjuda teistsuguste mehhanismide kaudu võrreldes siis keskendumisülesannetega inimeste seas, kellel polnud ilmselt telefonide suhtes veel sõltuvus. Kujunenud kusjuures taolise sõltuvuse kujunemise küsimus pole sugugi tühine, kui uskuda uuringuid, milles nutitelefonist eemalolek põhjustas inimestes ängistust ja depressiooni sümptomeid. Mõnedel andmetel ei talu absoluutne enamus ehk umbes 90 protsenti inimestest isegi seda, kui telefoni. Kui hakkab tühjenema ja samuti on leitud, et umbes kolmandik peamiselt noortest helistavad telefoni oma pereliikmetele olgu lisatud, et, Viimati mainitud uuringu taga oli juba mainitud Nottingham klienti ja siis kab vürtsburgi ülikoolid kus on inimese ja nutiseadmete suhted võetud siis põhjalikuma uurimise objektiks. Aga tagasi tulles Need alguses kirjeldatud uurimuse juurde, siis selles uuringus ei põhjustanud telefoni kontakti kadumine uuritavatest märgatavaid ängistuse märke. Järelikult võib tööandjatel tekkida kiusatus. Töötajate telefonid hommikul ära korjata, et need siis töökohalt lahkudes omanikele tagastada ja loota, et keegi ei pane seda pahaks. Aga ilmselt pole selleks siis teadlaseid vaja. Pidada sellist tootlikkuse kasvatamise meedet praktikas ilma suurte konfliktideta võimalikuks. Küll aga võib oletada. Kultuurist telefonide kasutamise isegi hoidmise asukoha suhtes olulisi muudatusi. Seda eriti vaimset. Tööd nõudvate ametite puhul muutustest on ilmselt kasu nii tööandjale kui töövõtjale eriti kui arvestada lisanduvaid tõendeid nutitelefonide kasutamisega kaasnevast depressiooni riskist. Ja need need, kes ei saanud äsjasest jutust aru Telefon teise tuppa ja proovigu uuesti keskenduda.