Eesti maja ongi peamine, meie koondumised, koht, raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandas oma edasist saada. Mina olen Siberis sündinud, sünnimaa on sead, aga Isamaa, võta mulle Eesti ning eesti lugu. Tere võõra rahva keskel elades saab oma keelt kasutada ja oma kultuuri edendada piiratult. Siis mõtleb inimene kindlasti oma keele ja kultuuri peale rohkem kui iseenesestmõistetavas keskkonnas. Nii rääkisid Aivar Jürgenson eelmises saates. Missugused tegurid mõjutavad seda, kuidas ja kellena eestlane ennast tagasi tulles omade keskel tunneb mida tähendas Eesti iseseisvumine idaeestlastele ja kuidas on mõjutanud eestlase rahvustunnet taasiseseisvumine 25 aastat tagasi ja üleilmastuvas maailm, räägib Tallinna Ülikooli vanemteadur Aivar Jürgenson tänases saates saate toimetaja Piret Kriivan. 920, kui Tartu rahu oli sõlmitud, siis see tähendab seda, et idaeestlaste ja kodueestlaste vahele jäi piir. Ehk siis sai otsa see ühine suhtlusruum ka juba. Seda enam ei olnud. Ja kindlasti jah, et see nojah, see muidugi 20. eks ole, Tartu rahu ja siis selle neljanda artikli aluseline Venemaal elanud eestlased said võimaluse sorteerida Eesti kodakondsuse ja siis kui pöörduda Eestisse. Neid tuli, noh tõesti, 20 10.-st 23. aastani pikendati natuke seda aega ka, et need saaksid ikka tulla ja siis üle 37000 optandi tõesti ka Eestisse jõudis. Muidugi, eks nad tahtsid pääseda eelkõige, sest enamlaste sõja kommunismist meil on siin kirjutatud ei tea, kui, kui rahvuslikud kolideks, aga ja et nende hulgas oli siis ka vasakpoolset tõesti, kes jõudsid ju Eestisse, aga noh, need kirjad, mida ma nüüd olen lugenud ka, mis on nüüd tõesti, kus siis põhjendatakse oma soovi Eestisse tulla, et seal no ikkagi sellised ka kultuurilised asjad ikkagi, et eestikeelne haridussüsteem, mis siiamaani oli ju kõik need eesti õpetajad, kes olid seal olnud ja eesti õpikud, et noh, et seda võimalust enam ei olnud, et noh, et lapsed peaksid ikka eesti koolis käima, et see oli ka sageli ikkagi motiiviks, et noh, majanduslikud põhjused kindlasti, et saksa parunite võim oli murtud, näiteks, kui kuulata nüüd tänase Taiwani asunike lugusid Eestist, siis see kuri mõisnik on üks väga tähtis selline Lorne tegelane, sest sest see põhjendab ka, miks nende esivanemad Eestist ära tulid, aga nüüd olid nende kurjade mõisnike võim lõppenud ja siis oli paljudel ikkagi soov Eestisse tulla ja noh, nii palju inimesi siis ka Eestisse tuli. No muidugi teada ka see, et et need, kes nüüd okteerust Eesti kodakondsuse sugugi kõik Eestisse ei tulnud, osa jäi sinna elama, nad lootsid, et kultuurilised sidemed ikkagi ikkagi võiksid ju säilida neid Abhaasias näiteks, mis oli 21. aastal, siis moodustati Abhaasia NSV juba 921. alguses, bolševikud jõudsid sinna siis moodustati see Abhaasia NSV ja suurem osa sealsetest eestlastest olid opteerinud Eesti kodakondsuse aga ei olnud Eestisse pöördunud siis sealne Eesti bolševistliku organisaator, näiteks. 21. aastal oli siis kohutavalt hädalised, kui ta korraldas koosolekuid külades, agitkoosolekuid, siis talle kogu aeg segati vahele ja teda ei kuulatud ja siis, kui ta seal hõikas praegu kogu maailma töötavale talurahvale, siis tõusid seal kohal viibinud eestlased püsti, hüüdsid elagu vabale valgele eestiline. Ainult kuidas aastat täpselt oli, aga aga selline sellised tohutud protestid olid seal küll, aga see on nüüd selge, et jah, et kui nüüd tõesti piir vahele tulijat, siis peale seda ikkagi ka see kultuuriväli katkes ju ja me teame, et ikkagi 20-ks aastaks. Igal juhul noh, näiteks Siberi eesti külades kohati räägitaksegi eesti ajast. See eestiaegse ei ole kuidagi seotud Eesti vabariigiga, nendel ei ole sellega midagi pistmist. Mis tahaks küsida, et mis nemad teevad siis eesti ajast? Et see, see ei ole, see ei ole see ja Eesti aeg, eks ole, aga see on see omaaegne Eesti omavalitsuste aeg, tähendab, kus küla oli tõesti need külaomavalitsus, eks ole, ja ja siis see siis vastandub juba sellele, mis hiljem toimus. Ja see, kui omal ajal need külad olid ikkagi väga etnilisel alusel ju moodustatud, et seal vahel külga luterlastega koos teiste luterlastega enamasti ikkagi eestlased olid ju eraldi ja siin noh, näiteks Ida-Siberis, Ülem-Bulankast külas on, ütles kunagi niimoodi, et et Bulani piirid olid kõvad venelasi, sinna ei tahetud piiril keegi püssiga ei seisnud, aga keele pärast ükski ei tahtnud sinna minna. Külad ise tegid omale nii-öelda pantserid ümber, nagu ta ütles. Seal on mingid füüsilised piirid, aga noh, eelkõige sümboolselt tajutud etnilised piirid tänu millele üldsegi need külad pikki aastakümneid eesti küladena ju säilisid. Ja no kui üldse rääkida sellest eesti kultuurist, eks ole, noh, kultuur ikkagi koosneb ju väärtustest ja hoiakutest ja, ja no ütleme siis teatud praktikatest, mida siis nendele väärtustele tuginedes siis teostatakse. Et need olid sellised eestilikena tajutud väärtused ja toimingud. Ja need väärtus, seosed nendes eesti külades, need ilmnevad väga mitmeti riietuses teenis kindlasti, et noh, räägitakse vene külad on mustad ja räpased, aga eesti külad on puhtad või toidumajanduses või noh, lauale kommertskindlasti inimese looduse suhetest no seal kui näiteks isegi puude vaestes piirkondades eestlased on üritanud ikka oma majade ümber puid istutada ja räägivad, kuidas teistele neid puid ei ole. Ja uskumused, Avandit ja nii edasi, eks, et igasugused sellised oma grupiväärtused. Ja need on kindlasti kaasa võetud emamaalt, aga võõrsil Need on ju Belgi tugevnenud just sellises millises keskkonnas, kus kus sulle need etnilised piirid väga ligidal ja siis nagu mõtled ja ilmselt tõesti ka siis säilitad neid innukamalt kui võib-olla mujal. See isegi nagu võimalik või vajalik oleks. Ja noh jah, et on esimese maailmasõjani välja nende väärtuste säilitamist kindlasti toetas side Eestiga. Aga nüüd siis ikkagi ju kadus. Ja kui me sellest kultuuriväljast üldse räägime, et see peab ikkagi tähendama midagi sellist, mis nagu ühtlast ja suhteliselt pidevat kommunikatsiooni kommunikatsioon peab ikkagi säilima, sest noh, mis on nagu üks üks asi, kuidas need erinevad etnilised grupid hakkavad üksist eristuma emamaal sageli ikkagi asjad liiguvad kiiremini, eks toimuvad keelemuutused, eks ole, toimuvad majanduses muutusid palju, on sageli ka jõulisemalt kui, kui nüüd nendes asutustes ja, ja siis ühtäkki tajutakse kõnd emamaaga võrreldes erinevusi. Ja seal, kui nüüd sellest idadiasporaa-st rääkida, et siis Nõukogude võimu kehtestamisega ja kui see kultuuriväli nüüd katkes, et ajakirjandust Eesti ajakirjandust enam ei saanud, tellitud Se tembeldati Nõukogude vaenulikuks ja kooli ega kirikuõpetajaid enam ei saabunud ja need kirikuõpetajaid, kes nüüd olid jäänud need represseeriti Õpikud näiteks ka esialgu olid küll eestikeelsed õpikud, aga mitte enam Eestis trükitud, vaid juba punaste eestlaste poolt trükitud ja hoopis teiste väärtuste kandjad. Noh, üks asi, miks neid võib olla ka, et et väga massiliselt kõiki ei tulnud Eestisse, et siis ka näiteks 21. aastal, kui algas nagu triigis uus majanduspoliitika nepp. Et siis veel nagu otsis nii-öelda kompromissi selliste kapitalistlike majandushoobadega ja tõesti need eestlased ka paljud siis ikkagi lootsid, et nende talumajandus säilib ja, ja elu on Venemaal ka edaspidi võimalik jätkata vanal moel. Ja nõukogude võim esialgu jõuga tõusis ka etnilisi vähemusi, et rahalisel kohalikul tasandil anti kultuurilisi õigusi näiteks sellistes piirkondades, kus kaks kolmandikku elanike koguarvust, et olid vähemusrahvuse esindajad, siis oli võimalik moodustada rahvuslikke külanõukogusid ja selliseid eesti rahvuslikke külanõukogusid oli siis nõukogude liidu territooriumil umbes 40. Aga noh, need asjad muutusid 20.-te teine pool, see juba selline maatiline rahvuspoliitika hakkas juba kaduma, eks ole, ja asemele tuli sisene repressiivne kõik see, mida, nagu enne räägiti internatsionaalsest solidaarsusest, et see nüüd asendus juba nõukogude patriotismi õhutamise, Stalini kultusega ja alates 30.-test aastatest ka vene keele eelis juurutamine. Need vähemuskeelteperiood voodikamisel küll bolševistliku, aga noh, seega siis likvideeriti ja need ka Eesti koolides üldse vähemusrahvuste olid, need kaotati seal 30.-te teisel poolel ära ja 38. aastal ka need rahvuslikud külanõukogud. Ja neid välispäritolu inimesi hakati represseerima ka selle tõttu, et, et nad justkui oleksid võõrriigi spioonide diversantidel, eestlasi ka pandi ju kinni sellepärast ja hukati, et nad justkui oleksid töötaksid kodanliku Eesti kasuks, mis mis on ju. No ei ole kuidagi kuidagi väga-väga tõestatud ja ei peagi olema. Ja kulakut saadeti ju välja ja noh, see tähendas ka seda, et sinnamaani olid eestlased elanud põhiliselt hajaasustusega külades, taludes ja siis toodi majad külla kokku ja ma olen neid intervjuusid teinud ka seal tõesti Siberis, inimestega, kes kes on kirjeldanud, kui valuline protsess oli, eks ole, sinu talu maad, mis seal ümber on kõik, eks ole, et sa ühel hetkel lihtsalt seda ei ole enam, siis sa lähed külla ja see on hoopis teistsugune ja siis doosides muidugi moodustati juba ka mitmetest küladest kolhoose ja siis see tähendas seda, et kui sul on kõrval näiteks ütleme, Moldaavia küla, eks ole, siis siis see Eesti ja Moldaavia küla moodustavad ühise kolhoosikeel on ikkagi siis vene keel, eks ole, et sealt edasi juba ka vene keel muutus järjest olulisemaks. Ja ei olnudki alati oleme venelased, kes tänu kellele algestesse õnnestumine, eks ole. Näiteks armeenlaste ja grusiinidega ka, eks ole seal kas migratsioon juba ka nendesse Eesti küladesse, aga ühine keel, no see oli vene keel ja siis vene keele nagu eelis juurutamine. Et see kõik tähendas ikkagi väga palju ja ja sealt edasi siis tõesti noh, kahekümnendad kolmekümnendad aastad tõenäoliselt olidki vist murranguline aeg, kus kus need kodueestlased ja, ja idadiasporaa, eestlased hakkasid ka ütleme niimoodi mentaalsel tasandil ikkagi lahknema kui Eestis, ka neid esialgu, eks ole, kahekümnendatel aastatel ja küll selline see, millest nüüd enne oli, Jutakse tsaariajal kultuur, rahvuslus, eks ole, esialgu kahekümnendatel aastatel räägiti ka ikkagi pigem persest kultuur rahvuslusest ja vaadata seda eraldi kondsusest, eks, aga kolmekümnendatel aastatel hakatis juurutamisest. Sest nii ametliku riigi rahvuslust ja, ja sealt edasi meil tõesti meil Eestis ei ole ju väga lihtne vahet teha mingis etnilisusel ja, ja rahvusluse, eks ole, et need on, need moodustavad ühtse terviku. Eestlus, kui me räägime sellisest raskesti defineeritavad asjast nagu eestlased, siis et mis see siis on? Meie jaoks on see nagu üks, üks tervik. Aga nüüd idadiasporaa ess võis see taju olla ikkagi hoopis teistsugune. Ja ilmselt ka läänediasporaa nüüd, et kui me nüüd mõtleme selle peale, kuidas 40.-te aastatel, kui Eestist põgenedes Need inimesed võtsid ikkagi kaasa selle noh, selle ikkagi selle riigi rahvusliku teadvuse. Et kui nüüd mõelda ka selle peale, kuidas eestlased läänes eestlust säilitada üritasid, siis ühelt poolt oli see kindlasti keel ja kultuur, mida taheti säilitada, aga teiselt poolt kanti edasi riiklust. See oli ikkagi üks selline mõte, et Eesti on okupeeritud, Eesti riiklust säilitatakse võõrsil ja ka need ilmselt ka okupeeritud Eestis ikkagi paremates peredes ikkagi ka kanti edasi just seda, seda eestlust, mis oli kolmekümnendatel aastatel Eestis juurdunud ja see oli nüüd see, mida siis vastandati selline nõukogude korrale. Et siis läänediasporaa ja kodueestlased, neid ühendab see omariiklus ja see omariiklus eraldab meist idaeestlastest. Nojaa, ida, eestlastel jah, ei ole seda kogemust, seda oma riigi kogemust neil ei ole ja siis see on kui need tänapäeval ka rääkida nende inimestega, siis see, see vahe tuleb nagu vestlustes sageli esile, eks ole, et see see, kuidas näiteks inimene ennast isiklikul tasandil ikkagi väga selgelt vene riigiga samastab ja et see, see meile justkui võõras aga nende jaoks täiesti loomulik. Nagu 19. sajandil oli, kui nad läksid Jah, just seal toodeti Nõukogude mentaliteet veel juurde, eks ole, aga lihtsalt, et see, kuidas tõesti meil Need poolsete eestlastega on nagu selles osas nagu rohkem ühist, kuidas teil nendega, kes idas on just see oma riigi kogemus ja nüüd tegelikult siis kui neljakümnendatel nüüd uuesti Eesti okupeeriti ja siis olime me ühtäkki ida eestlastega jälle ühes riigis. Ja noh, tegelikult see on kurblooline tõsiasi, et neid ida-eestlasi hakati ka kasutama uue korra ehitamisel siin Eestis. Näiteks 44. 45. aastal saadeti ju Eestis palju parteitöötajaid ja, ja Eesti partei juhtivtöötajate hulgas oli siis eestlasi 55 protsenti. Nendest 45 protsenti omakorda olid siis üles kasvanud hoopiski Nõukogude liidus. Ja EKP Keskkomitee töötajaskond näiteks 45. aastal koosnes enamjaolt just Nõukogude Liidust pärit inimestest see olid need Eesti laskurkorpuse sõdurid, kes olid värvatud eesti asunduste eest Venemaalt. Need nendega soovitati paljudele ikkagi Eestisse jääda, et et uut korda ehitada ja ma olen ka juhtunud juttu ajama ka nendega, kes siin hiljem tagasi läinud, aga näiteks neljakümnendatel, viiekümnendatel nende Eestis noh, tõesti siin nagu nad ise ütlevad, et bandiite taga ajasid. Et võitluses metsavendlusega ja enesest me muidugi peaksime nagu mõtlema ka sellele, et neid inimesi, kes need uue korra ehitamises osales, oli ikkagi suhteliselt vähe ja ja nüüd eestlasi, ida poolt on Eestisse saabunud kümneid tuhandeid, tegelikult nendele aastakümnetel, mis on need pärast teist maailmasõda. Ja suurem osa nendest ikkagi olid selle nõukogude võimu ohvrid ja mitte niivõrd tööriistad. Kõik need järjestikused repressioonid Venemaal, mis toimusid, eks ole, nende talumajanduse lõhkumine ja kultuurilise aktiivsuse kummatamine ja noh, ütleme kollektiviseerimine kõik, need olid ju suunatud ikkagi just nende vanade Eesti väärtuste vastu, et kõik see, mida peeti eestilikuks, töökust, edasipüüdlikkust, see oli kõik, eks ole, või või pealetung religioossel väljal, eks, et kuidas lõhuti, mida Eesti usuks seal siiamaani räägitakse luterlasest kui Eesti usust. Et need olid niuksed, stalinliku repressioonid, mille eest väga paljud ikkagi põgenesid. Väga paljud olid tegelikult ju Eestis veel sündinud ja nüüd läksid oma noh, ütleme kodumaale tagasi nii-öelda etnilisele kodumaale, aga väga paljusid tabas Eestis pettumus, et selle asemel, et nüüd jõuda koju ühteqi satuteni, nimelt kultuuriliselt võõrapositsiooni ja sellele aitas kindlasti kaasa see, et et neid ida-eestlasi osalist oli siis kasutatud ka selle võõra võimu kehtestamisel ja neid ajutisin Eestis aenlastena. Nii et need, need inimesed, kes olid see oli nüüd seal ida pool stigmatiseerib haritud ja rõhutud eestlastena siis jõudsite Eestisse ja siin hakati neid nüüd Stigantiseerima venelaste ja see tekitabki juba sellise teadlikkuse endi nii-öelda eristaatusest ja nüüd kui rääkida nendest etniliste piiridest, siis võib-olla siin hakkasidki kujunema sellised sellised selgemad etnilised piirid ja, ja noh, nii-öelda uus identiteedi muster võib sealt nagu välja lõpuks ka kasvada, et noh, tänapäeva identiteedi konstrueerimise puhul ikkagi tänapäeval need uurijad, kes sellest kirjutavad, nad ikkagi räägivad, et et need, need piirid ja, ja need need kollektiivsed identiteedid, et no need, need hakkavad tekkima jussist erinevate gruppide vahelises interaktsioonis. Kommunikatsioonis võivad olla üpris dünaamilised, üsna kiired, et Ameerikas eriti nüüd räägitakse tänapäeval isegi nagu etnogeeneesisteks. Me oleme harjunud selle mõistega seoses nüüd arheoloogiaga, et kuidas, kuidas rahvas tuhandete aastate jooksul välja kujuneb, aga Ameerikas sotsiaalteadlased on selle sõna võtnud kasutusega nüüd sellises väga nagu ruumilises tähenduses, kuidas need grupid võivad tekkida niimoodi väga kiiresti mõne aastakümne jooksul, eks no võib-olla, et seda saaks nagu siin ka nagu kasutada, et et kuidas need erinevad, sest ajaloolised ja kultuurilised olud võivad mõjutada nüüd tõesti seda, et, et need, kes peavad ennast eestlasteks, ühtpidi kuuluvad kokku ja teistpidi justkui ei kuulaksid nagu tekivad, nagu erinev võimalus defineerida eestlasteks. Tegelikult, kui nüüd vaadata, et missugused need tunnused on alusel idadiasporaa, eestlased on ennast paljude põlvkondade jooksul eestlasteks pidanud kõigepealt ikkagi keel. Ja siis no raam ja, või see, et abiellutakse ikkagi oma rahvuse piirased, kuidas vanad alati on seda jälginud haarad ikkagi abielluksid eestlastega. Äärmisel juhul teiste luterlastega ühine ajaloolise saatuse kogemine lood, eks ole, et kelle eest nagu tulli Eestist ära omal ajal, jaa, jaa, nojah, ja kõikvõimalikud kultuuri elemendid, toidud, kalendripühad, et see kõik on jah, aga aga eelkõige muidugi keel, et kui seal Siberiski näiteks eestlastega rääkida, et mis on see-eest eestluses kõige olulisem ikka eesti keel. Ja meil siin Eestis. On küll, kui me nüüd kuulame, kas siberi volga oma eestlast kõnet, siis meie kõrv tabab seal aktsenti leiab selle eksikas erinevusi meie keelega ja nii-öelda neid asju, mida me peame venepäraseks. Sageli seome seda kõike siis mingisuguste stereotüüpidega. Aga need, Venemaa eestlased ise rõhutavad oma keele juures just seda, et see on puhas eesti keelt, tähendab, seal ei ole uuendusi, seal on säilinud need vanad ja õiged Eesti keelejooned. Ja paljud intervjuud, mis ma olen tõesti läbi viinud nüüd idadiasporaa eestlaste erinevates kogukondades, need toovad välja ikkagi teatud sellise kimbu väärtusi ja omadusi mida peetakse nüüd tõesti eestlastele omaseks. Korraarmastus ja ausus, töökus, kindlasti külalislahkus. Ja siis on ka mingisugused sellised tunnused, mida nüüd peetakse omaseks just Eestimaa eestlastele ka kindlasti töökus, puhtus. Ja järgmine on puudu. Külalislahkust ei ole. Ja külalislahkust ei ole, on jah selline individualism, egoism, nahtistantseeritus, eks ole, ja siis, nii et me näeme, et on mingisugused yld eestiliku tunnused, mille kaudu tuntakse kokkukuuluvust kodueestlastega. Ja samas on need need tunnused, mis tõesti tõmbavad juba sellised kultuurilised piirid idaeestlaste ja kodueestlaste vahel. Maitseerinevused ühes Siberi külas, kus ma siis ööbisin ühes peres, siis perenaine ühel päeval lihtsalt küsib, et miks Eestis ei sallita sinist värvi. Ja siis seal tõepoolest on sinine värv ongi, et see, mida meie siin oleme harjunud pidama venelikuks aknaraamid värvitakse siniseks. Siis kui tube lubatakse, siis pannakse tinti sisse, et oleks ilusam, eks ole, siis on sellised helesinised seinad jällegi kodueestlane peab seda juba mingisuguseks selliseks vedelikuks jooneks. Ja need etnilised sellised piirid leiavad väljendused vastastikuses tõesti stereotüüp viseerimises. Venelase stereotüübid, eks ole, mis riietumises keele tarvituses välimuses ja need on, need on nendele ka idapoolsetele eestlastele ju väga teada, et noh, et et kodueestlased tõrjuvad. Neid teatud tunnuste alusel. Et lausa ma ütleks, et folkloor, seks on kujunenud selline lugu, mida noh, peaaegu igas Venemaa eesti külas Kaukaasias kuulda võib. Kuidas Sealne eestlane tuleb Eestisse, häbeneb oma eesti keelt ja küsib midagi vene keeles ja kuidas siis teda kassi teenindata, kas saadetakse ta vales suunas, kui ta teed küsib või siis sõimatakse teda koguni vene seaks vene siga või siberi siga näiteks? No et ilmselt see lugu on kellegagi juhtunud, aga aga siis seda räägitakse peaaegu igal pool ja peaaegu kõigil on mingisugused nagu, justkui just ilmselt sellega mina, sest üldine lugu muutub äkki minajutustus, eks, eks ole, et need on nagu ja need intervjuudes ka, et kui seal inimestega rääkinud palju just sellest, et missugused on siis eestlased, Eestis on väga head inimesed, seal ikka ei ole. Nii et, et kas oleks Eestisse kolida nai? Keegi ütleb siin, et ma mõtlen, et me poleks seal saanud, sest seal me oleksime taroy sorti inimesed, teise sordi inimesed. Ja no üks võib-olla päris päris selline huvitav ja mõtlemapanev lugu Aasiast, Estonia külast, kuidas me teame, et teise maailmasõja ajal eesti laskurkorpuse haavata saanud sõdureid saadeti nagu kosuma ja puhkama sageli siis eesti küladesse seal olnud Siberis niimoodi see on olnud Kaukaasias, tähendab seal, kus noh, nii-öelda tagalasse selle kosum selt tõesti tekkisid siis kohalikel eestlastel üle mitmekümne aasta kontaktid kodueestlastega, mil ta ei olnud nüüd olnud, eks ole, sealt saadi näiteks Eestimaa eestlaste laulud, mida tänase päevani lauldakse, öeldakse, et need on Eestimaa eestlaste laulud. Et Laanestes need rahvalikud laulud, mis, mis vahepeal olid siis noh, Eestis käibele tulnud ja mida need ei teadnud, siis üks lugu on sellest, kuidas oli siis Kaukaasias seal ühte külla naasiasse Estonia külla, siis saabus üks, üks üks poiss ja nõmme loendasid. Just olen lugenud selle selle loo erinevatest kirjadest kokku, mis on nüüd arhiivis säilinud. Nii et kuidas ühel päeval astus keegi ära vaevatud ja katkenud riietes kõhna habemes noormees meile ja palus ulualust süüa. Selles majapidamises oli sel ajal juba kaks punaväelasest invaliidi ja vähendamisest talle aga, et noh, et aga kuidas sa palvela ära ütled ja siis ta tuligi, sinna ta jäigi sinna siis ja, ja oli seal, noh, kuigi kaua ei tule siit kirjast hästi välja, aga kirjutab, et kuud ja aastat päris pikk aeg pidi siis ikkagi olema, kui ta seal oli ja seda kosutati seal ja siis käis ta seal karjas ja, ja piimaga saadetite Suhhumi turule näiteks piima müüme, sai natukene seal ka noh, abistada ja, ja tööd teha. Aga kui ta oli haige, siis teda jälle põletati seal ja see selle noormehe nimi oli Heino ja kui sellel Heino ükskord tuli siis aeg koju sõita siis see, kes kirjutab, kirjutab, et tahtsin teda oma aiapiirini, saatsin teda nagu oma last, kes oli selle aja jooksul nii omaseks saanud. Tubli Ausa iseloomuga noormees ja siis jäätisel jumalaga ja siis see noormees veel oli öelnud, et vot sina sellele naisele sina jääd raudklambritega igavesti minu südamesse ja siis olid need kirjavahetuses pika, aga veel pärast ka. Ja siis, 46. aastal tuli nüüd see, see naine oma mehe, kas tulid Eestisse vaatama, sest see ta kuskil kirjutab, et kogu aeg oli temal soov olnud oma esivanemate sünnimaad külastada. Ja võib-olla ka siis sinna päriselt elama asuda. Aga et nojah, ja siis no kui ta Eestisse jõudis, siis nägi ta, et siin eestlased ei võta neid hästi vastu, et meid Venemaa näljaseid kitsesid nagu üks vanem naisterahvas nimetas, sugugi tarvis ei olnud. Ja siis läksid nemad ka siis tõesti sellele heinule külla ja Heino võttis ilmselt vastu, aga Heinol oli võõrasema, kohalik siis eesti naine, eks ole, kes oli väga tõre, keetis küll koorega kartuleid, aga mitte midagi juurde ei pakkunud, tõi siis need koorega kartulid laua peale, ise läks teise tuppa, no ei, ei istunud isegi lauda. Ja siis see naine, need, kes sellest kirjutab, et need ei, ma ikka sõin selle ühe kartuli ära, sest perenaine naist lauda üldse ei tulnud. Et tundis, et ta ei olnud seal sugugi oodatud. Ja siis kuidas? Kuidas sellel Heino vaesekesel tulid pisarad silma sellest kõigest ja, ja, ja siis, kuidas nad sealt varsti ära läksid ja kuidas nad pärast siis ka enam kirjavahetust ei pidanud, nii et sellel naisel oli siis tõesti osutanud väga suurt külalislahkust sellele poisile, eks ole, ja siis kuidas ta nüüd Eestis käies pettus täiesti selles kohalikus kohalikus elus ja ja ei tunnetama Eestisse elama sugugi Taulisid lugusid, tegelikult võib isegi mitte ainult nüüd Venemaa eestlastelt, aga isegi need, kes nüüd on küüditatud olnud neljakümnendatel aastatel, kes on Eestist olnud küüditatud Ma olen Siberis näiteks kohtunud ühe mehega, kes lapsena Rakvere kandist neljakümnendatel küüditati, teati, ja siis, kui ta kasvas natuke suuremaks, olid tal jällegi juba need nii-öelda imelikud tunnused, mida siin peetakse venelikuks, eks ole, siis keda tuli tahtis Eestisse tulla, elama tuli siia natuke aega oli, eks tagasi ta läks tagasi ja siis otsis seal ühe eesti küla. Ja nüüd elas kõik oma hetkel, ma ei teagi, kas ta veel elus on, see oli päris ammu minutite seal kohtasin vana mees, teda nimetati seal eesti Elmariks, nii et noh, et ikkagi see ka seos, et ta ei ole sealt päriselt päritaks, aga elas seal ja elas väga kenasti. Ja siis näiteks ka nautüüditatud lugusid, aga meil siin publitseeritud palju, et noh, näiteks üks Malle, kes 70. aastal lõpetas Krasnojarski põllumajandusinstituudi, tuli Eestisse asus Vilde nimelisse kolhoosi tööle. Aga noh, ka tema eesti keel oli tugeva vene aktsendiga oma kõrgharidusele vastavat tööd ja siis kuidas ta pidevalt pidi taluma solvanguid aktsendi pärast ja riietuse pärast. Ja siis oli ta ka kirjavahetuses oma vanema õe Mairega ja kes siis? Ilmselt Nende asjade pärast siis ka Eestisse tagasi ei tulnud ja siis samuti ka tema vend, et need jäidki Siberisse elama ja ja neid on ise neid kohanud Siberis, kes tõesti küüditatute järglast, et või küüditatud, eks, lasteaia küüditatud juba see pakulturatsioon ilmselt nii palju on ikkagi mõjunud, et nad tajuvad juba sest piiri ja pigem elavad seal siis me läheme edasi. Üks kaljunimeline mees näiteks, kes kirjutab, et ja ma mõistan praegu neid eestlasi, kes jäid elama paberisse ja seda mõistsid ka minu vanemad hiljem Eestis elades, kui said aru, et eestlases akustika on teine eestlane Siberis oli see asi veidi teisiti. Alati valida endale olukorda, aga me saame valida, mida me nendega peale hakkame. Ja siis ongi niimoodi, et kui nad räägivad jah, kodueestlaste arrogantsist, et siis nad vastandavad sellele just iseendi avatuse, viisakusega külalislahkuse. Ja see aitab neil luua, sest nii-öelda ühist lojaalsust või ühist identiteeti omavahel isekeskis kuuluvust. Ja noh, pärast Nõukogude Liidu lagunemist onju väljadele piirete tuli jälle piir ette ja tean ka paljusid, kes on nüüd või noh, mitte paljusid, aga tean inimesi tõesti, kes on nüüd need, need eestlased, kes nõukogude ajal elasid Eestis on sündinud küll Venemaal elasid sel ajal Eestis ja siis 90.-te alguses ära jälle venelane tagasi läinud. Et ei sobinud neile see Eesti iseseisvus. Ja noh, ma ei oska öelda, kui palju neid võib olla, aga neid kindlasti on. Ja kui nüüd rääkida oli tänapäeval näiteks Venemaa eesti külades inimestega, siis nad paljud ikkagi arvavad, et oleks ikkagi parem, kui Eesti kuuluks endiselt Venemaaga kokku ja seda ei esitata kuidagi järevantsistlikult või niimoodi noh nagu sõjakalt, eks ole, vaid pigem noh, et meil kõigil oleks äkki niimoodi parem, kui me oleksime ikkagi kõikjal koos. Ja noh, muidugi see ei ole väga erandlik ka, kui nüüd tänapäeval tõesti kiidetakse ka Venemaa eesti külades heaks Putini selline revansistlik poliitika ja tuntakse suurt vastumeelsust lääne ambitsioonide suhtes ja nii et hiljaaegu siin just oli üks selline juhtum üks Eesti noormees Siberi eesti külast, kes umbes 20 aastat juba elab Eestis, tähendab Me kohtusime kunagi Siberisse, siis mõne aja pärast ta kolis Eestisse ja temast on saanud, kuigi tal on jällegi noh, päris tugev vene aktsent ja kõik, aga temast on saanud ka veendunud eesti, noh, ütleme rahvuslane, eks ole, kus nagu on kõike omaks võtta, et mis, mis justkui kuulub selle rahvusluse juurde. Ja siis nüüd sellel aastal Est saatis ta sotsiaalmeedia vahendusel ma täpselt ei mäletaks seda glasnikud või siis Facebooki ja selle kaudu siis saatis oma Siberis elavatele sugulastele edasi ühe sellise väikse videoklipi b kus siis Eestit tutvustati, seal lehvis Eesti lipp ja siis sai ta vastuseks oma Siberis elavalt Eesti sugulaselt. Oi, see lipp on nii kole, et meie lipp on ikka palju ilusam. Mille peale nüüd see Eestis elav Siberi eestlane kustutas selle sugulase oma kontodelt täiesti ära. Nii et sellised jah, otsapidi identiteediga seotud asjad, otsapidi poliitikaga seotud asjad, aga need tõmbavad piirega perekondade sisse, nii et tänapäeval Aga kui need eestlased, kes on tulnud tagasi ja on jäänud siia, siis kas nad seostavad ennast kuidagi Venemaaga seal teispool piiri seostavad Venemaaga või, või oma konkreetse kodupaigaga? Ja pigem pigem kodupaigaga, tähendab seal on ikkagi niimoodi, et Siberist pärit inimesed peavad ennast ikkagi Siberi eestlasteks. Kaukaasias pärit inimesed peavad ennast Kaukaasia eestlasteks vahel või mitte isegi vahel, vaid päris tugevasti seostatakse ennast mingi kodukülaga suurematest küladest olevat eestlased, kes siin on, nad seostavadki ennast selle külaga korraldavad jaanitulesid näiteks ja üritusi just oma küla inimestega, kes siin elavad ja noh, on paljudest näiteks Siberi küladest on ka praegu Eestis juba enamus tähendab, et noh, et aastakümnete jooksul kolinud sealt ära ja siis ahelmigratsiooni teel niimoodi ikkagi oma sugulastele järgi ja siis on juba külad suht tühjaks jäänud ja, ja suurem osa paljudest küladest elab Eestis noh mitte ainult muidugi ka Venemaa linnades, aga, aga suur osa elab Eestis ja siis siis nad seostavad ennast pigem niimoodi. Aga mis siis peab olema see ühine näitaja üks ühine näitaja, mis teeb eestlasest eestlase kõigepealt on see ikkagi keel olgu siin kodu-Eestis või, või idas või läänes või põhjas või lõunas kaevelda. Keelt alati peetakse kõige olulisem inimesed ise peavad keelt alati kõige olulisem kommunikatsioonikood ikkagi jah, ja sellega kõige lihtsam ilmselt tõmmata piire. Aga niimoodi pikematest vestlustest tuleb välja ka neid teisi väärtusi, eks ole, millest siin ka juttu oli ja ja siin läheb sageli asi segasemaks juba, et mõni peab nagu eestilikuks, nagu ühtisid väärtusi, teine teine jälle midagi muud. Kui palju tänapäeval see identiteet tegelikult muutub? Globaliseeruvas maailmas ma mõtlen, muutub Kaju identiteete juurtest kinni hoidmine ja see keeleruum ja suhtlusruum muutuvad. Ta paistab jah, et need asjad muutuvad tänapäeval üpris kiiresti, no kasvõi nüüd ütleme näide sellest sellest mehest, kes nüüd Eestisse tuli, eks ole, temast on nüüd saanud no tõesti siis ikkagi ikkagi eestlane, kes täiesti identifitseerib ennast ikka kodueestlasena, eks ole. Et seal võib-olla näeme Temaski midagi muud, aga noh, et selle aja jooksul, mis ta on Eestis elanud, on temast saanud ikka väga selgelt ikkagi kodueestlane ja ja niimoodi me võiksime ju nimetada, aga siis ja, ja mitmeid teisi, ma tean ka siin, kes on tõesti no väga selgelt ikkagi seovad ennast eesti kodueesti kogukonnaga. Ja jällegi üks tuttav, kes nüüd hakkab siit minema just augustikuus Siberisse oma sugulastele külla, tunneb praegu väikest hirmu, et ei tea, kuidas poliitilised vestlused kujunema hakkavad, sest tema on elanud siin meie kultuuri väljas ja, ja selle täiesti omaks võtnud. Tänapäeval räägitakse päris palju migratsioonialases diskursuses sellisest asjast nagu kaugrahvuslus. Et see seostub ikkagi mingisuguse konkreetse tervikuna tooriumiga, eks, et noh, inimesed võivad elada väga erinevates geograafilistes piirkondades, aga nad teavad, et neil on kuskil üks mingisugune algkodu, mida nad peavad endale nagu oluliseks või koduks ja rahvusterritooriumid, seal on nende ühine päritolu, nende võib isegi öelda, et veresidemed, eks ole, on sealtkaudu siis selle kaugrahvusluse puhul räägitakse, et see säilib siis, kui on mingi kriitiline mass. Neid inimesi, eks ole, kes siis mingil maal elavad ja kus nad siis tegutsevad. Aga mulle tundub endale küll see, et tegelikult see massi peagi olema üldse väga suureks, et seal võib ka üks inimene saab tegelikult väga hästi tänapäeval osaleda Eesti kultuuri väljas, kui ta kasutab Skype'i, kui ta kasutab internetti, loeb ajalehti, saab raadiot kuulata. Nii et, et selles mõttes ei ole sellist füüsiliselt kompaktset diasporaa kogukond võib-olla tänapäeval üldse enam väga vaja. Muidugi iseenesest on see ikkagi hea, kui see on olemas, niisugune silmast silma suhtlemine on ikka väga hea päeva Jahnist tehnilisi arenguid silmas pidades, et on see diasporaa nii-öelda kogukonna lahutatus emamaast. No ei ole enam päriselt see, mis ta oli aastakümneid tagasi. Ja diasporaa tingimustes elavad inimesed, kuigi nad on välise assimilatsioonisurve häälega need uutes tingimustes võivad ikkagi vägagi osaleda, nüüd selles sotsiokultuurilises ruumis, eksite. Ma tsiteeriksin siin vahepeal ühte Ameerika eestlast kunagi Los Angelese eestlastega intervjuud tegemas just Eesti vabariigi aastapäevaajale, siis oli Eesti Majas kohalikus oli aktus ja siis tema räägib niimoodi seal aktusekõnes jõuludel rääkisin siin, kuidas vahin Tallinna veebikaameraid, kuulan raadio Elmarit ja vaatan kreisiraadiotükke Youtube'ist. Peaaegu võiks öelda, et pidevalt elan mõttes Eestis peaaegu tegelikult olukord nii ekstreemne veel ei ole. Näitab, aga, et mis seal juhtub, on keskne osa elust siin ja lihtsalt on tulnud juurde vahendid, mis teevad kontaktipidamist üha lihtsamaks. Saan virtuaalselt rohkem kaasa elada Eesti eluga kui kunagi varem. Nii et tõesti inimesed tänapäeval ikkagi ootamatult palju tahaks. Esialgu oli see võib olla ootamatu, et, et hästi palju ikkagi loetakse internetist ka Eesti ajalehti, kuulatakse eesti raadiojaamu, ollakse Eesti inforuumis. Ja see võib-olla isegi nagu ka peegelpildis, et ma tean ühte meest, kes tuli Argentiinast tagasi vist 2000. Kas esimesel aastal tuli Eestisse, nüüd ta suhtleb Skype'iga väga aktiivselt nüüd nende eestlastega, kes jäid Argentiinasse maha. Et need võimalused on ju tänapäeval olemas. Ja siin mõned Jahnikest uurijad just eristavad nii-öelda vanu ja uusi diasporaa kontseptsioone, et see vana vanades büroo kontseptsioon, et selle järgi siis seal räägitakse ikka koduma lootusest, juurtetusest, abitusest, kannatustest aga siis uutes, nendes kontseptsioonides rõhutatakse just seda eludesburaasiast kui normaalseisundit, et noh, et paljud inimesed ja võib-olla isegi enamus nagu siin üks autor kirjutab tunnevad ennast nii-öelda paigast lahutatuna, eks ole, ja siis et seda suurte või kodumaa kaotust ei pea justkui võtmagi negatiivselt, vaid pigem positiivselt, mis me sinna avatus ja paindlikkus. Noh, see muidugi need uued diasporaa kontseptsioonidega, nad neid päriselt ikkagi kõiki võimalik kodumast eraldatuse võimalusi ei kata, sest kui me mõtleme kasvõi kõikvõimalikele põgenikelaagritele noh, Lähis-Idas või Euroopas või Aafrikas, siis siis vaevalt, et need inimesed nüüd väga õnnelikult selle avatuse üle on need, et seal on kindlasti asju, mis, mis, mis, mis päriselt niimoodi ei ole, aga aga see on nüüd küll jah, et sellistes väikestes diasporaa kogukondades ei pea tänapäeval tõenäoliselt nägema sellist paratamatult tassimileerumisega lõppevat mingit ummikteed, et et nii nagu Los Angeles eestlane kuulab raadio Elmarit, siis Buenos Airese eestlane kuulab vikerraadiot, mõlemad loevad eesti ajalehti. Ja nad ei pea tingimata nüüd sellel assimileerumist survele alluma. Isegi kui neid on väga vähe. Mitu identiteeti võib-olla eestlased või mitme identiteedifaktoriga võib-olla eestlane või mitut moodi võib-olla eestlane? No me räägime tõesti mitmikidentiteetide siis tänapäeval ja siin ei saa võib-olla jah sellist mingisugust ühte numbrit välja tuua, et siin on ei põlvkonniti väga selgelt eristusid, uued on, ei mingit mudelid välja joonistatud, eks ole, kuidas esimene põlvkond hoiab kinni oma kodupaigast ja teine põlvkond hakkab vaikselt, et siis noh, akultureeruma kolmaasi passimileerub, eks, aga noh, et kui käia neid inimesi mööda ja nendega intervjuusid teha, siis näed lihtsalt nii palju igasuguseid tähendusrikkaid, erandeid. Et sa lõpuks ei saa teha mingisuguseid väga selgeid üldistusi, on neid inimesi tõesti, noh, orgentiinaski, kes on väga väga no ütleme, puhta eesti keelega, eks ole, ja siis teavad täpselt, mis Eestis toimub, sest jälgivad kogu aeg pressi. Teistpidi jällegi peavad ennast orgentiinlasteks. Noh, seda võib niimoodi üldiselt jah ka näiteks läänediasporaa puhul ju ka üldistada, et et kui nüüd idas tõesti elati külades ja seal viis, kuus seitse põlve on võimalik tõesti seda eestlust säilitada, siis Läänes, kus elatakse peamiselt linnades, ei ole see hoopiski nii lihtne ja seal tõesti juba teine-kolmas põlvkond, et neil on üldjuhul väiksemates kogukondades vähemalt segapered ja siis noh, näiteks, kui sul on tõesti neli vanavanemad kõik erinevatest rahvustest, siis on sul väga raske nüüd ennast tingimata, et seostada need ühega neist ja siis on näiteks Argentiinas kui üks noor naine, kelle vanaema, eestlanna tema ütleski, et see eesti asi noh, et see on nagu te ütlesite hispaania keeles lakoostade myya Vuela, et minu vanaema värk või noh, et et see ei ole, see ei ole nagu ta teab, et see on olemas, aga minu jaoks siis on eestlasi, kelle jaoks on see eesti asi. On huvitav nagu mingi hobi. Ja siis on muidugi neid eestlasi, kes vaatamata kõigile nendele tarkadele mudelitele säilitavad oma just elavad justkui hermeetilisus Eestimaailmas aastakümneid. Et on ka neid ja olen ka neid kohanud, nii et see identiteet on kindlasti nagu valikute küsimus ja osalt on see muidugi vanemate valikute küsimus, sest kui vanemad on olnud väga aktiivsed eesti organisatsioonides osalema, siis on lastel ka suurem näosuses ikkagi selles kõiges edasi minna, kõik see skaudiliikumine ja, ja, ja mõned on siis kirikutega vägagi seotud olnud ja jätkuvalt. Aga jah, et, et mina ei ole nüüd küll see, kes, kes julgeb mingisuguseid väga suuri üldistusi teha, et et inimesed on erinevad ja võib-olla see teebki asja huvitavaks. Saab olla mitut moodi. Linlane saab tänapäeval olla ikkagi ilmselt vägagi mitut moodi. Eestlaseks olemisest idas ja läänes, eile ja täna, rääkis etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson, saate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni, seekord kahe nädala pärast, 20. augustil taasiseseisvumispäeval.