Valgus tuleb idas. Martti Kalda tutvustab idamaade kirjanduse tähtteoseid. Täna siirdume vanale Hiinamaale ja räägime sealsest filosoofiast. Täpsemalt läheme siis sadu ja sadu aastaid enne Kristust aega kus oli selline ajastu nagu sõdivate riikide ajastu. Ja sündis hiina filosoofia. Ja täna vaatame taoismi sündi ja räägime sellisest õpetlasest nagu laots kelle teost taodeid Ching on eesti keelde tõlgitud lausa neljal korral. Lautsejaid on eesti keelde tõlgitud neli korda. Ja esimene tõlge, mis on selliste idamaiste tekstide puhul väga eriline, tehti juba Eesti esimese vabariigi ajal aastal 1937 tõenäoliselt inglise keele vahendusel. Kuigi teoses ei ole seda mainitud, siis selline mees nagu August Valsli tõlkis laudse põhilise teose eesti keelde. Nüüd, kui ma ütlesin, et August võsli, siis jääb selline mulje, et mingisugune inglise päritolu härrasmees on eesti keele selgeks õppinud ja tulnud appi ja teinud maarahvale Hiina filosoofiat tuttavaks. Tegelikkus on isegi natukene keerulisem. Tegu oli Soome päritolu mehega kes oli sündinud Soomes, aga kolinud elama Ameerika ühendriikidesse, võtnud seal endale inglisepärase nime, saabunud esimese maailmasõja lõpuaegadel tagasi kodumaale ja osalenud seal pula kaardi võitluses valgete vastu, ehk siis Soome kodusõjas oli punaste poolel. Kui punased kodusõja kaotasid, põgenes ta Venemaale ja sattus sealt Eestisse kus osales veel aastatel 1919 kuni 20 ka Eesti vabadussõjas. Nüüd siis juba Eesti poolel ja elaski siis esimese Eesti vabariigi ajal Eesti vabariigis, sest Soome ta oma punase mineviku tõttu tagasi minna ei saanud. Ja tegeles siis Eestis. Toimetaja ja ajakirjaniku, tööga ja muude tekstide seas tõlkis siis ka laotze teose eesti keelde. Ja veel huvitava sellise elu pöördena. Tõenäoliselt suri Leningradi piiramisel Leningradi blokaadi ajal nälga. Nüüd järgmise tõlke on eesti keelde teinud Eesti idateaduse isaks nimetatud Linnart Mäll. Ja esimest korda ilmus siis ja ainsat korda tema laudse tõlge aastal 1979 Loomingu raamatukogus. Ja kuigi võib-olla Linnart Mäll on meile rohkem tuntud budistlike tekstide ja india tekstide tõlkijana siis ometigi on ta teinud vähemalt kaks olulist tõlget hiina keelest. Üks neist on siis laotuse, teine on Konfutsiuse filosoofiline tekst. Konfutsiuse filosoofilist teksti on ka uustrükina välja antud, aga laudsed mitte. Aga sellega laudse elulugu Eestis ei piirdunud. Aastal 2001 ilmus uus laotuse tõlge Jaan Kaplinski sulest. Täiesti iseseisvana ja huvitavana. Kõik need tõlked on kõvasti erinevad üksteisest. Aga ka Jaan Kaplinski tõlge ei jäänud sugugi mitte viimaseks, sest aastal 2011 tõlkis siis Tartu päritolumuusikapedagoog ja mees, kes võib-olla rohkem meile tuntud kui Chrysosoomuse raamatupoe omanik Tõnn Sarv laotze uuesti eesti keelde. Ja kõik need teosed on meile kättesaadavad. Aga tänase saatetekstid pärinevad siiski Linnart Mälli tõlkest mille tõlget ma pean eesti keeles siis kõige klassikalisem maks ja millega võib-olla ka inimesed kõige rohkem harjunud on. Huvitav on ka aeg, mil laudse see Hiina filosoof ise elas. Kõigepealt tuleb kohe öelda, et laotze isik on uurijate jaoks jäänud suhteliselt tabamata. Üks lause on selline suhteliselt müstiline isik ja isegi ei ole täpselt teada. Tema eluaeg pakutakse, et see oli tõenäoliselt ajavahemik kuuendast kuni neljanda sajandini enne Kristust. Aga mitte midagi muud erilist tema eluloost teada ei ole. On pakutud erinevaid nimesid, on pakutud erinevaid kohti. Esimene selline kirjalik märk, mis laod see elu ja tegevust natukene laiendab pärineb esimesest sajandist enne Kristust, kui Hiina kuulus ajaloolane Sõmmotšenn oma elulugudest koosneva seal on raamatus ka laotsed, mainib aga ka seal on ta legendide keskmes. Ja sisuliselt räägib Sõmmochenn meile ainult ühest sellest, kuidas laotze oli Hiinast lahkumas. Põhjustel, mida keegi ei tea, ja piirivalvurile jättis siis kingitusena maha selle teksti, mida tänapäeval ka laotuse nime all aga rohkem taodeczingi nime all tuntakse. Nii et ta oli siis Konfutsiuse ja teiste kuulsate Hiina filosoofide kaasaegne üldse see ajastu sealt kaheksandast kuni kolmanda sajandini. Siis enne aega, mil Hiina lõplikult ühendati on väga viljakas filosoofide tegevusaeg. Elasite tegutsesid Konfutsius, tema järglane, Mence laod, tema järglased, eelkõige siis song. Kelle filosoofia tihti maailmas tähelepanuta on, on jäänud. Ja ainus, mida me laudse puhul teame, ongi siis tema tekst. Tao Te Ching, seda on väga mitut moodi üritatud tõlkida. Aga tao, seal on siis loomulikult see kulgemine, aga ka maailmakord, tee on vägi või jõud ka oskuseks võiks seda tõlkida ehti isegi kavaluseks. Ja hingan siis see nii-öelda tekst ehk siis kulgemise ja väeraamat või lihtsalt tao ja teeraamat, kuidas soovite. Ja Hiinas on levinud isegi legendid, mis ütlevad, laotze läks Hiinast ära seikles läbi Kesk-Aasia Indiasse. Ja hiljem Indias oli tuntud hoopis kui buda nii et üritavad taoismi ja budismi lausa ühte patta panna. Mis muidugi ajalooliselt ei ole tõene. Et selline huvitav mõte kahtlemata. Sest taoismi ja budismi õpetuses on väga palju sarnast. Millest siis räägib taoism, millest on tänapäeval saanud võime rahulikult öelda üks Hiina religioonidest? No kindlasti üks põhiline teema, millest taoism räägib ja mida ta Oism taotleb, on inimese ja inimeksistentsi ja isegi võiks öelda inimühiskonna harmoonia, kooskõla loodusega. Selline loomulik harmooniline elu. Ja see ongi see, mida võiks nimetada selleks taoks. Kulg ja ühtlasi ka õpetus sellest, kuidas kulgeda kulgemise printsiip millele siis laod ja tema järglasena Šonce aluse panid. Teiselt poolt üritatakse saavutada harmooniat ja räägitakse Hinny ja yangi kooskõlast. Meile kõigile on tuttav see, see pilt valgest ja mustast, mis on üksteisega läbi põimunud. Ehk siis sisuliselt öeldakse täiusliku kulgemise saavutamiseks on vaja feminiinsete maskuliinsete jõudude kooskõla ühistegevust. Ja seda siis kõikjal maailmas. Taoism on loomulikult palju muid asju, ka ekstaasi, tehnika, ka meditatsiooniõpetus, õpetus sellest, kuidas saavutada pikka iga. Vanas Hiinas oli Toismiga seotud alkeemia ja tõelise religioonina organiseerust alles kusagil seal teisel-kolmandal sajandil peale Kristust. Ehk siis varem oli tegu pigem sellise mõtteviisiga või ilmavaatega ja eks ta ole seda siiamaani. Aga sarnaselt budismi les on siis taoismi puhul nõnda, et ongi raske öelda, kas tegu on puhtakujulise religiooniga või on lihtsalt filosoofiaga. Igatahes tänapäeval tegutseb Hiinas päris mitmeid Tauistlike koolkondi, tal olemas taustlikud templid ja on isegi olemas Tauistlik klooster. No mida siis taoism taotleb, mida ta ütleb, et kuidas selle harmooniani jõuda. Ega ta väga palju reegleid ette ei kirjuta, väga lihtsal põhjusel, kuivõrd kõik peab olema loomulik, siis peab ka selline eetika selline hea käitumine tulema spontaanselt. Üks, millest ta väga selgelt kinni hoiab, on patsifist täielik loobumine vägivallast. Ja üks Tauistlik, huvitav tegutsemispõhimõte ongi siis passiivsus, järgiandmine, seda on isegi uurijate poolt nimetatud anarhismiks. Ja keskseks lõpetuseks on kõiges olla loomulik mitte võlts ja mitega kuidagi tehislik, vaid vaid loomulik siis. Ja Hiina ajaloos on taoism aidanud kaasa näiteks taimetoitluse tekkele. Samas on rõhutanud esivanemate austamise tähtsust ja soovitanud areneda mitte ainult vaimselt, vaid ka füüsiliselt. Et siis ka inimkehas peaks saavutama teatud harmoonia. Ja väga paljud Hiina luuletajad ja ka maalikunstnikud on olnud taoismi järgijad või vähemalt seda armastanud. Ja muidugi ei pannud sellele religioonile laotze üksinda algust, vaid siis tema õpilased. Eelkõige on need, kellele tuleb tänu avaldada selle ilmavaate ja religiooni sünni eest. Taeva all kõik mõistavad ilusa ilusaks. Siit ka inetus. Kõik mõistavad hea heaks. Siit ka halb. Sest oled olematu, sünnitavad teineteist. Raske ja kerge, täiendavad teineteist. Ja lühike võrdlevad teineteist kõrge jama, tal mõõdavad teineteist kõla ja heli häälestavat, teineteist ees ja taga. Vahetavad teineteist. Seepärast õnnis toimimata, tegutseb sõnadeta, õpetab must tuhandeid gloob, kuid ei väida, annab elu, kuid ei, omasta. Toimib kuid ei toetu. Valmis saab, kuid ei peatu. Tõesti, ta ei peatu. Nõnda, ta ei lahku. Ärgu ülendada kuu võimekaid ning rahvas ei võistle. Ärgu hinnatagi haruldusi ning rahvas varasta, ärgu nähtagu ihaldatavat ning rahva süda pole rahutu. Sellepärast õnnis inimene valitsedes jätab tühjaks, südamed paneb täis, ent kõhud jätab nõrgaks, püüud teeb kõvaks kondid ning rahvas ei mõista ega ihka. Mõisti, aga ei söanda toimida. Toini toimimata ning ei ole nii, et ei oleks juhtimist. Nagu kuulsime vastandused igasugune nimede andmine, ilu ja inetust, hea ja halb. Need nimetused ja vastandused kehtivad kõigepealt ainult üksteisega suhtesse astudes. Ainult siis, kui on olemas mingisugune laiem kontekst kus nad tähendust omavad. Siin tuli ka välja alguses laotze inimese ideaal. See on õnnis isik. See ongi see Tauistlik ideaalinimene, kes toimib toimimata. Ehk siis nii, nagu on kuulus Taistlik tegutsemispõhimõte. Jaa, märkate, ta õpetab sõnadeta. Siin mõeldakse kahtlemata seda, et õnnis inimene ei räägi või tenniseinimene teeb ja teised peavad temast eeskuju võtma. Ta õpetab oma eeskuju. Loomulik kõne on hääletu sest iial ei kesta hommik otsa. Paduvihm ei kogu päeva. Kes neid annab? Taevas, maa. Kui ei taevas kaasa kestvalt, kas siis inimene? Seepärast ole kulge ja kulge ja on sama, mis kulg. Vägiline on sama mis vägi. Hälbia on sama mis hälvimine. Kes on sama, mis kulg. Rõõmustab kulg, kes on sama, mis vägi. Seda rõõmustab vägi. Kes on sama, mis hälbimine. Seda rõõmustab hälbimine. Kelles pole usaldust. Sellel pole usaldust. Loomulikus ehk siis kulg tao ja vägitee on need, mis olulised on. Ja hälbia loomulikult see, kes on sellelt kulgemise teelt kõrvale astunud. Ja peaks siis tagasi pöörduma. Nimetus taevas, maa on nimi hiina jumalale absoluudile, maailma tervikule ja ta tunnistab seda kui sellist kõrgemat printsiipi mis kogu seda kulgemist koos hoiab. Relvad pole õnneriistad olendid neid vihkavad. Seepärast kulgejad ei tarvita. Õilis hing, ent arvab. Rahuaegu hindan vasemat sõdides, kuid hindan parimat. Relvad, õnneriistad pole õilishingeriistad. Tarvitan, kui teisiti ei saa ülimaks seada. Rahu. Võidan küll, kuid ilusaks ei pea. Ilusaks, kui peaksin, rõõmustaksin inimtapust. Rõõmustaksin inimtapust. Püüdlused ei täituks taeval. Pidupäevil hindan vasemat. Mure käivil hindan paremat. Abipealik lahingus on temal ülempealik, lahingus on paremal. Räägitakse ülemvõimuvaldaja, pidagu peiesid, laibavirnade kohal muuta, kurvastades võidad sõja. Peabeesid. Nimetatud lõik oli kõige selgem laots väljendus sõja vastu. See oli absoluutse patsifismi deklaratsioon. Relvad pole õnneriistad ja see õilis hing, keda lõpu poole nimetati ei ole Tauistlik ideaalinimene vaid hoopiski konfitsianistlik ideaal. Siin näib, et laod polemiseerib oma kuulsa kaasaegsetega. Õilising märkate tegutseb vastavalt vajadusele, ei jälgi nii-öelda suuri printsiipe. Aga ta ostlikuks, ideaaliks on ikkagi kulge ja kes alati kulgemisega üks on. Lisaks tuleb mainida, et see paremal ja vasakul käel seismine on oluline sellepärast, et sõjaolukorras seisid tähtsad inimesed, paremal pool rahuajal aga vasakul pool. Inimestetundja arukas iseenda tundja, kirgastunu inimeste ja tuge, iseenda võitja, võimas, vähesega leppija. Kas võimukas tegutseja tahtejõuline kes ei nihkuma kohalt kauaaegne kes küll sureb, kuid ei hävi. Pikaealine. Mõistja ei räägi, rääkija ei mõista. Sulesuu, pane kinni, väravad nüristab terasõlmi lahti, sõlmed, tuhnis ta sära, päris tolmuks, pea sellest ütlen samastatus ürgsega. Sest nii ei ole sugulasi, nii ei ole võõraid, nii ei ole kasulikku, nii ei ole kahjulikku. Nii ei ole väärtuslikku. Nii ei ole väärtusetud. Nõnda ollaksegi väärtuslik taeva all. Nendes kahes lõigus anti meile nüüd siis pilt Tauistlikust ideaalinimesest sellest õndsast. Aga kui te märkate siin oli väga suuri sarnasusi India pagavad kida mõtetega. Siin räägiti samamoodi iseenda võitmisest iseenda tundmaõppimisest, millest räägib ka hindu filosoofia. Et maailma muutmine algab siis, kui te olete nii endast jagu saanud. Ja kui kõik on endast jagu saanud, siis ongi maailm muudetud. Teine, mida tasub märgata, on siis see, et õilis mõistab ilma õpetuseta ilma uurimata, ta mõistab tunnetuslikult. Ja kui ta on sellise täiusliku tunnetuse saavutanud siis saavadki see kulgemine, see tao. Ja mina. Toimi toimimata tegutsed, tegutsemata, maitse maitsemata. Suur on väikeses palju väheses kurjusele vastu käega kerges rasket mäe väikest suureks pea. Rasket tööd siin taevas sugenevat kergetest suuret püüdsin taevalisugenevad väikestest. Sellepärast õnnis kunagi ei võta ette suurt nõnda saaki luua, suurt. Kergelt lubad? Haruharva usutakse. Ärge praegu hiljem liiga raske. Sellepärast õnnis kõike arvad raskeks. Selles lõigus avaldati meile kõige selgemalt Tauistlik tegutsemisprintsiip ega laudse ei räägigi detailsemalt täpsemalt kuidas õnnis inimene peaks tegutsema vaid lihtsalt öeldakse, toimi toimimata hiina keeles, Uuvey. See on selline absoluutne passiivsus. See on teadlik passiivsus. See on see otsus mitte astuda oma vaenlasele vastu, vaid lihtsalt istuda jõepervel ja oodata, mil vaenlase laip ühel hetkel mööda jõge sinust mööda voolab. See on ta mõistlik lahendus ja vastus kõikidele probleemidele. Nõukogude Eestis oli see ette loetud Linnart Mälli tõlge äärmiselt populaarne võib-olla isegi sama populaarne kui tema poolt tõlgitud budistlikud tekstid. Tänapäeval päeval on laots millegipärast unustusse jäänud. Kuigi ta ostlikust harmoonia loomulikkuse taotlusest võiksid ka nooremad inimesed õppust võtta. See võiks olla nii, nagu ta kunagi Läänes viiekümnendatel kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel oli hipide üks lemmikraamatuid võiks olla ta tänapäeval ka osa noortekultuurist. Kindlasti on ta ainuLaatsemi algsem kui kodukootud targad ja nõiad. Seetõttu soovitame pöörduda tagasi selle vana teksti juurde ja lugeda ikka uuesti. Laotze taodeczingi. Tekste luges Maian Kärmas. Helipuldis oli maris Tomba. Mina olen Martti Kalda hüva lugemist.