Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Jürgen Zopp ka Säravat mingi. Tere, Eestis elav vene ja valgevene päritolu Sergei tšeku laev. Tere. Kuulasime saate alguses. Tei. Ansambli üht muusikapala. No mida te räägite oma ansamblist? Tegemist ansambliga, mille nimeks on ta rai ehk joashi keeles on see siid. Mina ise veel Joshi kilde you alla, aga meil on üks Sillar, kellega juba muusikat mängima suht kaua ja teema juba olles täiskasvanult unis huvi oma kultuuri vastu ja hakkas Piimajõe, siis lõppude lõpuks, kui me mängisime lihtsalt mingi poprocki, siis nüüd on meil folk poprock Joaže keeles tänu teemale ehk Aleksandra, kes on võib-olla ka esinenud teie saates on olnud jaa. Tee esinesid näiteks hiljaaegu Estonia talveaias, kus oli üks migratsiooni ja integratsiooni sihtasutuse pidulik üritus ja seal ma sain teid kuulata, no tõesti äärmiselt vahva ansambel. Aga kus te veel eestimaal esinete? Põhimõtteliselt võimaluse selleks on täitsa olemas, sest nagu Eestimaa on tõenäoliselt festivali maa ehk siis dioodid hakkavad pihta kevade Stadrey tegelikult aastaringselt midagi toimub nädalavahetusel kindlasti Kesklinna kevadlaadal olime hiljuti esinenud, siis esineme ka vanalinna päevade raames noortelaval. Õnneks tekkis selline võimalus näidata iseenda ja muidu teises koosseisus koos meie folklooriansambliga Palam kus on põhimõtteliselt sama liikmed, kuid tegemist on just nagu puhtalt folklooriga. Oleme esinenud Moostel ja Sagadi mõisas ja noh, siin ka Tallinnas, kas vabaõhumuuseumis ehk nagu teiste rahvusvähemuste ansamblitega? Ja ansambli asutaja on siis teie hea sõber Aleksander Raid kes on rahvuselt joas, on laitmatult selgeks saanud eesti keele ja tõepoolest on meil temaga siin sarjas ka üks saade olnud. Ja teie ise seal ansamblis mängite. Mängime akordioni. Nõnda palju siis sellest ansamblist ja lõpus kuulame seda jälle nüüd, aga kus te sündisite Valgevene ja vene verd nagu te, Sergei, olete? Füüsiliselt tegelikult ma olen sündinud Valgevene maalsest. Ema otsustas, et läheb sinna just nagu sünniajaks, kuna kõik vanemad olid Valgevenemaal aga põhimõtteliselt kogu oma elu, elan Eestis nagu issi on minu kodumaa. Ja nii see ongi, et nagu ma olen kohalegi Nii et võib nii öelda, et te olite sünnihetkel Valgevenes, aga siis tulite kohe. No põhjused ja paari kuu pärast, et oleme tagasi siin kodus, Paldiskis ja siis nagu hiljem kolisime Tallinna. Ei, see on Venemaalt pärit, emo on Valgevenemaad ja, ja siis nad seitsmekümnendatel lõpus said siin kokku abielusid ja siis hakkasin koos elama ja siis saingi mina ka nagu kuule aasta pärast, siis mina olen sündinud ka nende noores peres. Kõigepealt tulid isa ja ema eraldi siia Eestisse. Tulid. Ema lõpetas ülikooli Valgevenemaal ja temal oli võimalus valida uus, minna edasi elada ja kutseliselt professionaalselt kasvada. Ta on olnud Eestimaa tol ajal, see oli kõige võib-olla selline läänelik lääneliku me just nimelt ja kõige huvitavam atraktiivsem varjend, tema silmades kindlasti ja paljude teiste inimeste, kes on kolinud Eestisse elama silmades ka ja isa õpetas. Too koolis Paldiskis ja siis põhimõtteliselt ühel päeval saad kokku ühes Electrich, kõige selle elektrirongis. See on nagu filmist Moskva pisaraid ei usu, olete näinud? Olen kindlasti, kus ka peategelased Electriczkas kohtuvad. Hakkavad sündmused edasi, arenevad. Aga mis eriala emal oli, on? Eemale on tehniline eriala. Ta on meil teraviljasalve inspektor, mad võib-olla täpselt kohe peast ei ütle veel seda. Inspektor, kes kontrollib meie kvaliteet viideegolideedis nimel kontrollippa vilja kvaliteedi ja tegeleb sellega juba. Rajuga ikka jätkab Sakus tööga ja isa jätkab naison merekapitannia, siis tol ajal ta juba seejuures õpetamisega Pauliski Mul oli mitu-mitu haridust ja kas arvates kõrgharidust ja ta õpetas ka Kõrg matemaatikat ja füüsikat ja teeb seda ka praegu. Kahjuks ei tee kahjuks, ta on haige nüüd ja voodis ema hoolitseb tema eest, aga teadmistele minna ka sain keskkooli ässi toda ehk olles eakas inimene, tal oligi väga hästi meeles, kes kooliprogramm, et matemaatika programm, geomeetria, algebra programm oli, oli meeles, seal oli ka nagu suureks üllatuseks tegelikult ta üldse õppis küla koolis, aga sai väga hästi seal kooli lõpus, et antud ja, ja pidi astuma Baumani ülikooli vene Moskvas. Just nimelt, aga kuna perekond oli väga vaene, siis mereväe, kust tulevad noored ohvitsofitseeritud erikool ja nüüd on asjad nagu merekooliks, kuna taoliselt sellistes asutustel võtab enda peale kõiki kuusid, ehk see oli nagu selline otsus, mis sul nagu reaalsena kättesaadavam, ehk ehk ta astus sinna ja siis pühendas oma elumerele põhimõtteliselt ja. On teie lapsepõlv oli selles mõttes turvalisem ja tänu isa teadmistele saite roolis kergemalt läbi ka. Igas mõttes lapsepõlv oli turvaline, kuid kui ma mõtlen sellest, mida me oleme teinud õues, kui kaua me olime üksinda õues, et seda ma ei saa lubada oma lapsele nüüd nagu tänapäeval, no mul on neljaaastane laps, et esmaspäeval sai nelja aastaseks ja aga kui ma mõtlen, et neid ehitusplatsid, mis olid meie tol ajal mänguväljakud, kus me viibisime terve päeva jooksul ja käisime metsas üksinda ja, ja kuskil moele ja mitte midagi halvad, nagu meiega ei juhtunud ja terved ja õnnelikud olime ühtuix kodus, et võib-olla hetkel on natuke raske ette kujutada endale olles vanem, olles vanem just nimelt kuidagi seinu tundes muretum või oli voli, küll tundus küll. Lapsepõlv möödus Lasnamäel Ei õismäel Astangu tänaval. Nii et see oli siis 80.-te aastate keskpaik, lõpp, kui te kõige elavamad poisikeseaastad olid just nimelt ja oli kuidagi see elu muretum, rahulikum, vanemat vähemalt pidanud siis nii väga välja, et nad muretsevad. Aga mingeid tõdesid nad teile ometi jagasid, et millised, millised olid need sellised vanemate nõuanded, mis teil on meeles, millega te olete niimoodi? Ma pigem ütleks, et kõige kõige mõjuvamad kõige olulisemad asjad olid just need mis jäid võib-olla välje ütlemata vaid vanema toolid. Ja on minu jaoks eeskujud selles mõttes, et nad on ausad. Nad on heatahtlikud, sõbralikud, väga abivalmid. Ja see oligi Nende sõnum, mis paistis välja just nendes nende nende elus ja tegevuses ja suhtlemises teistega. Ehk see oligi kõige kõige olulisem võib-olla et kordagi ei tekkinud sellist momendid, võiksin süüdistada maadist selles midagi, noh see ei ole nii hea sõnaga, aga ma võin rahuliku südamega alati öelda, et mul on nagu head vanemad, head ausad tavalised lihtsad inimesed, aga just nagu sellise, nagu peaksid olema nagu eeskujuks enda lastele. Mul hakkab juba väike pilt silmade ette tekkinud teie vanematest, kui te nii ilusti neist räägite, napilt, aga väga ilusti. Olitel kodus mingid spetsiaalsed rituaalid näiteks? No ma ei tea seoses mingite kalendri tähtpäevadega seoses sünnipäevadega missiga. Just nimelt sünnipäevadel tavaliselt tulet vaatamata sõbrad külla ja siis põhimõtteliselt lauldi küll. No kus vene rahvalaule, no mina ka pidin tänu sellele õppima akordionit on mitte ainult tänu sellele, aga iga kord pidime esinema küll oli see veits keeruline minu jaoks iga kord väga pingeline, aga siis saad disain mingid toodikese ja siis nagu see disain. Mu isale väga meeldis laulda ja ta on hea kuulmine küll tema alati tahtis mängida mingit pilli, isegi olles juba pensionil, ta õppis kitarri ja inglise keelt ja muud ei muuda. Siin hetkel tegelikult natuke muutnud, aastatega ei saa, juunikuu saab 80 aastaseks, emon palju noorem kui teema. Ja ees on kahjuks nagu voodis haige ema peab iga päev peale tööd tema eest hoolitsema. Ehk kas see elu on muutnud perekeskseks, et meil on nüüd pere peale abiellumist tegelikult enne seda suuremaks läinud tänu sellele, et kosmee, minu naise perega liitusime, ehk ma ütleksin disnagu minu ema, siis, kes võtab aktiivselt osa minu pere elu siis nagu pigem rohkem pühendab oma aega ja oma energiat siis nagu pereüritusele ja perega suhtlemisele. Meise lihtsalt võtsin võib-olla endale seal insatiive üle. Meil on palju häid sõpru ja tegelikult ka kutsume ema nendele üritustele, mis on meil nagu oma sõpradega, me korraldame selleks, et tema elu oleks huvitavam ka. Võtsite emaga oma sõbraks ja, ja võtame ta kaasa, et kas meil on kontsert või meil on mingi piknik või midagi muud. Vanematega on teil tõeliselt vedanud. Nad on väga uhked oma lasteaia üle, neid rõõmustavad meie saavutused. Kas me oleme viie aastased, 25 aastaselt 34 aastased nagu mina olen? Ja siis anname sellist võimalust nagu ka uuesti rõõmu tundma. Tagasi sellesse aega, kus te olite kooliealine no kodu on üks koht, mis kujundab last, aga teine koht on kindlasti kool ja kas teil kooliajast on ka mõni eriti selline sära tore õpetaja meelde jäänud, kõigepealt, kus kooliste käisid? Mina käisin 40. keskkool ehk Vene lütseum, Peismäe Lütsoovis, et kui ma ei eksi, tema nimetuseks on neid ja ehk nagu Õismäe tiigi ääres ja juuli palju toredaid õpetajaid küll. Üks nendest on põhikoolis, seal, kes ka kahjuks pidi lahkuma Eestist tagasi Venemaale kes oli emakeele ja kirjanduse õpetaja, kes oli hea, professionaalne, tundlik ja tähelepanelik ja siis nagu vaimustav inimene ja kellelt on jäänud väga head muljed ja siis põhiliselt keskkooli viimastes klassides olid väga tugevad ja toredad õpetajad. Mõned nendest veel õpetavad ehk ajaloo õpetaja meesterahvast ja emakeele kirjanduse õpetaja matemaatikaõpetajad, et nad pühendasid iseenda, oma aega, energiaid, oma tegevusele ja nad olid ka nagu targad ja huvitavad inimesed ehka kaasa arvates ka minu akordioni ja kellega ma suhtlen ka tänapäeval vahepeal. Ka südamlik ja huvitav inimene. Kooli lõpetasite Te venekeelse, eks ole, jah, kuidas eesti keel hakkas tulema? Tasapisi hakkas tulema, sest meie kahjuks nii see oli, tol ajal ehk ma lõpetasin keskkooli aastal 99, nii palju eestlastega ei suhelnud. Ehk nagu vaatamata sellele, et eesti keelt õppisime ja saime häid hindeid, et me eriti ei osanud ehk ülikoolis oma õppisin majandust ja kaks esimest aastat olid vene keeles ja siis nagu jääd olid eesti keeles ja siis peale seda töökohtadel kasutasin võimalust, kui näiteks töökeeleks ei olnud eesti keelt aga mingi Muugas inglise keel vahepeal siis kasutasin võimalust selleks suhelda vaba aega oma kolleegidega, sest mulle meeldib suhelda ja siis mulle meeldib ka tagasiside ja see energia, mis võib, võib tekkida rõõmsast nagu suhtlemisest. Nii mujal Eestimaal noh eriti muidugi Ida-Virumaal, aga ka Tallinnas on piisavalt neid vene ja muust rahvusest inimesi, kes ei pea sugugi oluliseks, et peaks nagu eesti keele selgeks õppima. Teil sellist mõtet vist ei tulnudki? Triaalselt hakkasin aru saama, et eesti keelde oleks vaev hüpidel vist nendel hetkedel, kui hakkasin juba nagu tööd tegelikult otsima. Ja asi tegelikult arenes edasisest. Minu naine valdab eesti keelt väga hästi ja ta on õppinud ka eesti koolis ülikoolis ja töötas ka Eesti keskkonnas, ehk kumu muuseumis kunstimuuseumis ta töötas ja tänaste emale, et mul ka võimalus ka rohkem eestlastega suhelda siis nagu motivatsioon tekkis ka. Sest kui sul palju sõpru ja kes räägib üht keelt sinuga, siis põhimõtteliselt mingi hetkeni sul ei teki sellist vajadust, et kui kõik sinu vajadused on kaetud, et see on nagu niisugune loomulik protsess, aga kui sa hüppad seltskonnast ehk kui sul tekib vahedus reaalne nagu suhelda ja siis sa hakkad aru saama, et midagi on valesti, et midagi on takistuseks nagu keeleoskus on tavaliselt takistuseks, et selleks, et Ossa saaks teineteisest aru, et sellest algab kõik see liikumine vastase suunas. Keel on kõige alus. Just nimelt, mida te ülikoolis õppisite ja mis tööd te hiljem hakkasid tantsima? Me ei ole veel selleni ja ei loo, ma õppisin majandust Tallinna Tehnikaülikoolis. Ja kooliaeg oli väga lahe, väga huvitav ja palju huvitavam tegelikult kui viimased, võib-olla keskkooliaastad, kus ma palju õppisime, üks on hästi. Kuid seda isegi kellani jäljes, nagu kannatas, sel ajal olnud. Aga õpetasin ülikoolidele sellele, mul on veelgi rohkem sõpru põhjused, peamiselt sõbrad. Ja nende tuttavad on tulnud tänu ülikoolile tänu sellele, et me saime seal kokku ja see on kõige suurem saavutus ja teine haridus- ja tänu millele ma nüüd ka töötanud finantsvaldkonnas omavalitsuses. Et aga vahepeal, ja siis kui peale ülikooli lõppu katsetasin enda ühes teises valdkonnas ehk nagu ostu-müügi valdkonnas, siis logistika valdkonnas ja siis põhimõtteliselt tagasi majandusvaldkondade juurde sattusin. Võtaks nüüd sellise väikese kandi siia meie senise jutu juurde, ühesõnaga teie juured on ikkagi Valgevenes ja on ka Venemaal. Sael tuleb selline tahtmine, mis on ka realiseerunud, et läheks, käiks Valgevenemaal seal on võib-olla sugulasi või Venemaal või kuidas nende asjadega on. Ma käin, mitte tihti, aga käin regulaarselt Peterburis, kus on naise sugulased ja õnneks näivad ka kiusavad meid tihti koiduvalgusega Venemaal ja näiteks Moskvas ka on meil sugulased oma ammu pole käinud võib-olla mingil põhjusel ei suhelnud nii palju nagu peaks nagu aega, eks ole, ja siis nüüd alles nagu tekib see vajadus ja hakkame üha rohkem suhtlema. Õnneks on minu ema oli nagu selline sildmaade vahele ja siis põhimõtteliselt tänu temale nagu rohkem tekib selline nagu võimalust ja nüüd momendi suhtlemiseks. Ja tegelikult Valgevenemaal elavad. Mõned Me sugulastest, kes on väga südamlikud ja tegelikult sellele suhtlema isegi telefoni teel, mis meil nagu vahepeal käib, nii südamlikult see käib, et see on tegelikult midagigi erilistelt siin. Vot see on dissuune. No. Te olete väga suured suhtlejad ja teil on toredad sugulased ja seda kõike on rõõm kuulda, nii et on selline omamoodi väike kogukond, kuigi kilomeetrite kaugusel on need teised kogukonna liikmena aga aga siinsamas Tallinnas, et paljudel siin neid rahvuskaaslasi elab siis ma mõtlen näiteks just nii-öelda selle valgevene poole pealt. Pean ausalt ütlema, et nii palju maist ühendusega Valgevenele sai? Ei, ma üldse ei suhtle, et ma ei oska niipalju öelda, et minu ema on peamine, see rahvuskaaslane temaga tihti keeles on teda. Et õnneks võin küll öelda ei tuleks, oleme elame suhteliselt lähedal ehk 10 minutit, Tiit, sa isegi viis minutit autoga. Paljudel vanematel lapsed võidavad kas teises linnas või, või üldse välismaal, ehk nad näevad teineteist ja lapselapsi ka suhteliselt harva. Emal on see ja siis naiste vanematel on see võimalus täitsa olemas ja tänu sellele meil ka on võimalus nende abi saamiseks olemas, et ehk tagasi küsimusele ema ongi valgevenelaste esindajaks. Aga olete vahel vaadanud ja mõelnud, et kui sarnased või siis mitte sarnased on näiteks eestlased, valgevenelased. No siin küll, et ma ütleksin, et tegelikult erisusi väga palju ei pruugiks olla, sest väärtused on iga ühed ja samad ehk perekond ehk armastus sõbralikus ehk lihtsalt võib-olla võib-olla see see distants, mis on inimeste vahel, et seda distantsi läbida siin Eestis natuke keerulisem kui, kui isegi Euroopas, kui eestlased käivad ka reisimas, siis nad kaovad toda nagu paha tähele ja siis inimesed kusevad rohkem päikest, kus seal teine kliima, nad on avatum ja, ja. Kontakti tekitamiseks neil läheb vähem jõudu ja aega, et see, et just nagu inimesed ei distants, kui see saab läbitud, siis põhimõtteliselt, et siis sa näed inimeste ja tema omadusi ja sealt saad aru, et tegelikult vahet eriti ei ole nii palju. Ja veel üks huvitav lugu, et on olemas selline süsteem nagu kauss, solfing, mitte süsteem, nimetame seda võimuseks, reisida maailmas, leida sõpru, tuttavaid ja peatuda nende juures paariks-kolmeks päevaks või lihtsalt kohtuda, et nad näiteks sulle oma linna oma kodupaika. Tänu sellele meidki USA kuskil 40 40 inimest kuskil nelja kuue aasta jooksul üks nendest oli Taiwanist ehk kõige eksootilisem võib-olla oli ka hiinlastega otse Taiwanist, noormees oli väga huvitav ja vaimustus, eks, ja, ja üllatuseks pigem oli see, et ta leidis nii palju sarnasusi Eestimaa ja taiwani vahel. Neil on teistsugune, kliimata ei sugune kultuur teistsugune mõttemaailma üldse. Ei, aga kui tema hakkas nagu neid loetlema neid väärtusi ja asju, mis on nende jaoks olulised, siis põhimõtteliselt ava, ainult sain temaga nõustuda. Ongi nii, et see Taiwan ehk see rahvas esirahvas ehk nagu meie ka oleme nagu osa sellest, et vaatamata sellele, et juured ja kell on teistsugused on väga sarnased ehk pereväärtused ehk haridus ehk neid humanistlikud nagu väärtused, mille järgi saab öelda, et mina olen eurooplane vaatamata. On ju Aasiast üldse tulnud ja samuti polümnevalt koondeid, meil on ka suhteliselt keeruline Hiina ja Taiwani vahel on teada väga keerulised suhted, nii et ka see on mingit nagu paralleeli võiks nagu jälle tuua, aga, aga pigem, kui me räägime inimestest ja nende omadustest ja väärtustest, et väga palju sarnasusi Ega ilmaaegu ei öelda, et maailm on üks suur küla. Nii asjale läheneda, kõik me oleme kuidagimoodi üksteisega sarnased. Ma saan aru, et Eesti kultuur on teile päris lähedane, arvestades teie naine on. Muuseumitega seotud nüüd juba paljude muuseumidega, kui tohib, ma ütleks, et tema juba teist aastat järjest korraldab muuseumi festivali sügisel koolivaheajal ja tänu eelmisel aastal korraldatud festival ta sai sellel aastal aunimetuseks muuseumis ümber 2016 k. Tänu sellele, et teema oli hõivatud just sellesse pehme valdkonda oma elu tegelikult ehk nagu tegeles kunstiga või tegeles muuseumivaldkonnaga, siis põhimõtteliselt temale loomulikult kui palju sõpru ja tuttavaid nagu eestlastest ja tänu teemale toimuski, nii nagu mina integratsioon, nii kultuuri kui ka Eestimaailma ja olen väga tänulik just emale, et tänu sellele, et see protsess just läks nii nagu Mul väga sujuvalt, et ja ma soovitaks igaühele midagi taolist. Sest õnneks eema küllanguga, kus kajastub ka neid hetki, mis tekitavad meilt erinevaid emotsioone. Aga põhimõtteliselt see on ikka väga tänulik valdkond. Väga hea valdkond. Olen väga rõimulikijad tänulik nendele inimestele, kes taastavad neid sillu kultuuride vahel, ehk näiteks vanalinna päevadel. Nüüd esineb Petrotsiaalsesid väga kihvtid ja tasemel muusikud, see on lihtsalt üks nendest nagu nüanssidest. Ja näidud on piisavalt üldse tänu sellele, et minu naine Lena on pidanud oma elu selles Roman kollane nagu muuseumitöö. Need viimane Konrad Mägi või Eduard Wiiralt või majandusliku ja teised ei ole minu jaoks võõrad. Rõõm kuulda Eesti teatris ka käite või käisite Vene Draamateatris? Ei käi nii tihti nagu tahaks, sest väikelapse kasvatamine too siis oma korrektiive, aga teatav number 99 alati üllatab. Ta küll. No 99, NO99 alati üllatab, võib-olla mõnede asjade, kui tegemist on just nagu poliitilise või nagu ajaloolise temaatikaga küll, nagu see nii lihtne ei ole ja tekitab igasuguseid mõtteid, vaatamata sellele, see on vägev, mida me oleme näinud näiteks Liina, teades ammu käinud, aga, aga tegelikult jaoks ka ei ole saarlaseks, et väga kõrgel tasemel on meil siin Eestis teatritöö ja väga toredad lavastused. Siin tehakse igal aastal ja vahepealt, meil õnnestub neid näha. Ma saan aru, et Eestit peate te oma koduks? Loomulikult loomulikult, aga samas tahate ikka ringi ka liikuda, et siis tekib selline variant, et elate küll Eestis, aga vahel tahate olla kohe pikemalt ära mujal ja muudkui oma silmaringi avardada. Ja Tallinna tehnikaülikool andis sellise toreda võimaluse viibida viis kuud Kreeta saarel näiteks Erasmus programmi raames ja, ja see oli väga tore võimalus, et lihtsalt elada ja suhelda kohalikega, et peale ülikooli teist aastat ka käisin Ameerikas kolmeks kuuks töötama. Ja teie samal aastal, millal toimus terrorirünnak septembris 2001 isegi meie kaheks päevaks saime kinni, ei saanud nagu tagasi koju lennata, meil oli ka lend broneeri, kui ma ei eksi, 14.-ks jaanis 16. Välja nägime natuke tagajärjed ja ka olime väga šokeeritud sellega, mida me oleme näinud kõrvalt ja aga kui sellest rääkida üldiselt ja see võimalus reisimiseks on kõikidel, meil on see olemas, kas, nagu rohkem võimalusi või vähemalt seda kindlasti tasub ära kasutades selleks natuke, et rohkem tundma õppida maailma ja teise kultuuri, et siis oleks jälle tore koju tagasi tulla Eestisse ja siin on olnud väga mugav tegelikult isegi Tallinnas, pealinnas, sul on sinu lähedal, on nii? Seal on kõik ja siin saad, sa saad nautida põhimõtteliselt kultuurielu tipphetke ehk kas minna kontsertidele või teatrietendustele kasvõi hiiu ta lennujaama veerand tunniga või 20 minutiga selleks et lennata maailma teise otsa. Võrreldes teiste pealinnadega võib-olla nii palju võimalusi ei ole, et peale tööd vil tegeleda muusikaga ja siis pühendada veel paar tundi oma sellele, et suures megapooli siis peaks nagu olema kas töö või pereelu või hobid või et nii palju aega ei ole siin nagu. Ja saate lõpetuseks kuulame jälle ansamblit taray, kus on siis teie sõber Aleksander raid haarov siis olete teie ja teil on seal üks väga huvitav inimene veel. Ansamblis ja meil on Itaaliast pärit trummimees Andrei ja temaga mängima ehk meil on rahvusvaheline ansambel, lehka Chevas Vene-Valgevene vene soomlane. Ja siis nagu ka itaallane selle slaidi kapelgiga kohtasite. Kolm nendest on sõbrad ehk meie koos bassimehega ja siis meie solistiga teame teineteist juba suhteliselt kaua ja Andrea liitus meiega suhteliselt hiljuti kui teine. Meie trummimees ei leidnud ma aega meie jaoks väga tore inimene oli ka, aga noh, tal oli palju teisi projekti. Ja siis meie mängime nüüd iidallasega ja tema toob oma energiaid oma emotsiooniga. Meie muusika saime nagu selle protsessi ja, ja oma mõttemaailmaga tuleb kaasa. Suurepärane igal juhul aitäh teile, Sergei checulajev, Vene-Valgevene verd noormees, kes te elate Eestimaal ja stuudios oli ikka veel Haldi, Normet-Saarna ja Viivika lõdvik ja kuulame nüüd siis teie ansamblit, aitäh, kõike head.