Valgus tuleb idas. Martti Kalda tutvustab idamaade kirjanduse tähti. Ilusaid. Tänane saade viib meid taaskord vanale heinamaale. Ja. Sõdivate riikide ajastusse, kaheksa kuni kolm sajandit enne Kristust. Aga täna ei räägi mitte filosoofiast vaid omamoodi mõtlejast, kelle nimi oli Sunza kes on kirjutanud sellise teose, mida tavaliselt tõlgitakse kui sõjakunst eesti keeles, sõja seadused. Selle huvitava ja maailmas väga palju kõmu tekitanud teksti on eesti keelde tõlkinud Märt Läänemets. Ja seda juba aastal 2001. Räägime siis natukene pikemalt Vana-Hiina ajaloost sõdivate riikide ajastul. Egase sõdivate riikide ajastu ei olegi mingisugune selline väga ühtne kindel periood. Pigem on tegu lihtsalt ilusa nimega. Väga keerulisele ja poliitiliselt ebastabiilsele. Ajale ja nimi pärineb Hiina omaaegsest ajalooteosest. Sõdivate riikide ajastu oli siis Hiinas säärane, kus algselt oli lausa 200 erinevat Hiina väikeriiki mis pidevalt omavahel sõdisid. Kuni lõpuks kujunes välja teatud selline süsteem, et riik oli umbes kuus-seitse aga keegi neist oli just nagu nimeliselt ülemvalitseja. Ja lõppeks siis neljandal sajandil ja kolmandal sajandil enne Kristust lõppes kogu see periood Hiina ühendamisega aastal 221 enne Kristust kus siis kõik riigid suhteliselt vägivaldselt. Üheks Hiina impeerium, miks said selle impeeriumi valitseja oli siis Ing Seng rohkem tuntud kui vangidi. Hiina esimene keiser? Muidugi, sellist vägivaldset ühendamist ei saavutatud lihtsalt ja hõlpsalt. See oli ikkagi tohutu vägivald, mida nii Hiina esimene keiser, kui tema eellased kasutama pidid Abiks sellel Hiina ühendamisel maailmavaatena oli fondil legalism, ehk siis selline range seaduste kontroll. Mõnes mõttes võiks öelda, et tal oli ka selline seadustel baseeruv riik nagu meil tänapäeval. Aga selle vahega, et iga väiksemagi asja eest karistati. Karistused olid peaaegu alati rängad. Sisuliselt oli kaks karistust, üks oli surmanuhtlus ja teine oli sunnitöö. Ja nüüd selle sunnitööliste tohutu armee abiga panida siis toime kõik selle, mis võimaldas Hiina ühendamise rajas tohutuid niisutussüsteeme, mis võimaldasid kasvatada tohutul hulgal riisi, toita oma rahvast ja seetõttu omada suuremat armeed. Ehitas esialgse Hiina müüri, lasi luua tohutul hulgal häid relvi ja loomulikult kunstiväärtusena seda, mida tänapäevalgi võimalik vaadelda, rajas omaenda hauakambri täna päevasse channi linna mis meile tuntud oma terrakota sõdalaste poolest. Aga kahtlemata ei olnud tegu mingisuguse meeldiva või sõbraliku härrasmehega. Näiteks muude asjade hulgas soovis ta alustada ajalugu algusest ehk siis temast endast. Ja selleks, et tagada selline olukord, põletas ta ära kõik varasemad käsikirjad ja raamatud ja kontrollis seda, mida siis Hiinast ja ka varasemast ajast kirjutati ja mis säilis ja mis ei säilinud. Õnneks loomulikult oli ka põrandaaluseid, kes säilitasid valutekste ja raamatuid sest muidu võib olla suur hulk sellest vanahiina filosoofiast üldse meieni säilinud ei olekski. Üks, mis aitas hiina ühendamisele kindlasti tublisti kaasa oli seesama Suntse. Suns ise elas kuuendal, viiendal sajandil enne Kristust. Tema eluaastad olid 544 kuni 496 enne Kristust aga tema Sõjastrateegilised põhimõtted, mille ta siis kirja pani oma teoses olid kahtlemata need, mis aitasid hästi rakendatuna Hiina ühendamisele kaasa. Ja sellel sõdivate riikide ajastul. Kõik tahtsid ju olla paremad sõjamehed ja võita kõik lahingud. Sun, see ise elas ja töötas kuuenda, viienda sajandi enne Kristust vahetusel muu riigi kuninga Helü teenistuses. Ja ega me eriti temast peale selle teksti midagi ei tea, peale legendide aga kuulsa Hiina ajaloolase sõrma channi lugu sund, sest on seda märkimisväärsem ja seda huvitavam. Nimelt olevat kunagi sellesama muu riigi kuningas küsinud Sunse käest, kas sõjakunsti on võimalik õpetada kõigile inimestele. Ja see vastas talle jaatavalt. Seepeale olevat kuningas palunud tal õpetada sõjakunsti oma haaremi naistele. Ja andnud sun see käsutusse 180 oma haaremi naist. Sunsi olevat jaganud haareminaised kaheks määranud kaks kuninga lemmik naist mõlema grupijuhtideks õpetanud neile, kuidas marssida, kuidas rünnata, kuidas võtta kaitsepositsioone. Ja naised olevat selle peale ainult kihistanud naerda. Suns olevat veel kord naistele kõik ära rääkinud ja palunud neil siis seda teha ja naised endiselt kihistasid. Seepeale sun, see olevat kuningalt küsinud, kas ta võib sõjakunsti naiste lõpetada ükskõik mis vahendeid kasutades. Ja kuningas olevat selleks nõusoleku andnud. Seepeale olevat Sunse lasknud kuningaks lemmik naist nende gruppide juhid hukata. Pärast seda olevat naised marssinud rünnanud ja võtnud kaitseasendeid täpselt sama hästi nagu sõjaväelased. Nii et sundsee teooria järgi saaks sõjakunsti õpetada just nagu igaühele. Eesti keelde on siis tema tekst tõlgitud pealkirja all sõja seadused ja koos Suntse enda tekstiga on siis tema hilisema järeltulija järeltulija siis nii füüsilises mõttes kui ka vaimses mõttes tekst selles samas eesti keelde tõlgitud versioonis esitatud. Nii et Sunse ja Sun pinni sõja seadused, mis loodud seal kuuenda sajandi lõpul, viienda sajandi alguses on siis eesti keeles ka Märt Läänemetsa tõlkes täiesti kättesaadavad prantsuse keeles näiteks juba aastal 1772, inglise keeles aastal 1905. Ja põhiliselt see inglisekeelne versioon ongi maailmas ülimalt kuulsaks saanud. Selles Sunse teoses on 13 peatükki. Pikaleveninud sõda ei too riigile kunagi kasu. See, kes ei saa aru sõja kahjulikkusest, ei saa aru ka sõjakasulikkusest. Kui on teada, millal võib lahingusse astuda, millal ei või lahingusse astuda, on võit käes. Kui osatakse rakendada hulki ja väheseid, on võit käes. Kui ülemad ja alamad soovivad ühte ja sama on võit käes. Kui kannatlikult oodatakse ära vastaseid, kannatamatus on võit käes. Kui väejuht on võimekas ja valitseja ei hoia teda lõa otsas, on võit käes. Neid viit tuntakse kui võidukulgu. Sellepärast öeldakse. Tunned vastast, tunned ennast 100-st lahingust üheski ei saa lüüa. Ei tunne vastast, tunned ennast. Kord võidad, kord kaotad. Ei tunne vastast, ei tunne ennast. Igas lahingus saad lüüa. Sellepärast hea võitleja jääb sinnapaika, kus ei kaotata. Ometi ei lase käest vaenlase kaotust. Sellepärast võidukas sõjavägi enne võidab. Alles siis otsib lahingut. Kaotaja sõjavägi ei lähe enne lahingusse. Alles siis otsib võitu. Hea sõdi ja korrastab kulgu. Ometi järgib seadust. Sellepärast suudabki valitseda võitu. Sellepärast, kujundades sõda On ülim jõuda selleni, et kuju ei olekski. Kui pole kuju, siis osa vaimgi salakuulaja ei suuda midagi näha. Kõige targemgi ei suuda teha plaane. Sellise kujuga saab võita hulki, nii et hulgad sellest arugi ei saa. Kõik saavad aru, mis kujul võit mulle tuli. Aga keegi ei saa, Aru, mil viisil ma võidu kujundasin. Sellepärast ei tule kellelegi lahingus ükski võit kunagi tagasi. Kujundamisviisid on aga ammendamatud. Sõjal on samasugune kuju nagu voolaval veel. Vesi omandab kuju, kui ta valgudes kõrgelt sööstab. Ella sõda omandab kuju, kui ta valgudes täielt annab löögi tühjusesse. Vesi sätib oma voolumaakoha järgi sõjas sätitakse võitu vaenlase järgi. Sellepärast kui lahingukulg lubab kindlat võitu tuleb astuda lahingusse isegi siis, kui valitseja ütleb. Ära astu lahingusse. Kui lahingukulg ei luba. Kindlat võitu. Ei tohi lahingusse astuda isegi siis, kui valitseja ütleb. Astu lahingusse. Sellepärast on väejuht, kes läheb pealetungile, otsimata kuulsust, taganeb pelgamata karistust, hoolitseb rahva, julgeoleku ja valitseja kasu eest riigile tõeline aare. Teineteise vastas seistakse aastaid. Võit otsustatakse päevaga. Kui hoiad kokku tiitleid, autasusid ja raha, tundmata ise vaenlase olukorda on see äärmine ebainimlikkus. Kes nii toimib, ei ole väe juhtuma, meestele ei ole abimees oma valitsejale. Ei ole võiduisand. Sellepärast valgustatud valitseja ja tarkväejuht hakkavad liikuma ja võidavad lastast paistavad oma saavutustega väljahulkade seast. Kuna teavad ette etteteadmist, ei saa vaimudelt ega jumalatelt ei saa sarnaste asjade põhjal mõõtude järele proovimisega vaid saadakse ainult inimestelt, kes tunnevad vaenlase olukorda. Sellepärast rakendatakse viit liiki salakuulajaid. Need on kohalikud salakuulajad, sisemised salakuulajad, pöördunud salakuulajad, surma, salakuulajad, elu, kuulajad. Kui need viis liiki salakuulajaid asuvad koos tegevusse siis keegi ei tea nende kulgu. Seda nimetatakse jumalikuks korralduseks. Need inimesed on valitseja aare. Kohalikud salakuulaja, et leitakse kohaliku rahva seast ja rakendatakse selleks sisemised salakuulajad, leitakse ametimeeste seast ja rakendatakse selleks. Pöördunud salakuulajad leitakse vaenlase salakuulajate seast ja rakendatakse selleks surma. Salakuulajatele antakse valeteateid levitamiseks väljas. Oma salakuulajad saavad teada, mida anda edasi vaenlase salakuulajatele. Elusala kuule, Nad pöörduvad tagasi ettekannetega. Nagu kuulsite, Sun see ei räägi mitte ainult sõjapidamisest kui füüsilisest tegevusest kus on vaja sõjavägesid paigutada ühest kohast teise. Sun see räägib ikkagi sellest, et sõjakunst on sõduritele ja ka väejuhile eelkõige eluviis ja see on täpselt samamoodi iseenda arendamine kui armee käsitsemine. Võit peab ennem olema valmis nii-öelda väejuhi käes sellest tema marssali kepikeses. Ja siis võidetakse lahing nii-öelda ette ära. Võidud saavutatakse enne kui lahingut pidama hakatakse. Ja kahtlemata on huvitav sundmõte sellest, et sõda, see on just nagu voolav vesi. Väejuht ei tohi olla ebakohane. Kui ta ei ole kohane, siis ta ei ole karm. Kui ta ei ole karm, siis tal pole mõjuvõimu. Kui tal pole mõjuvõimu, siis sõdurid ei lähe surma. Sellepärast on kohasus sõja peaväejuht ei tohi olla ebainimlik. Kui väejuht on ebainimlik siis sõjavägi ei ole võidukas. Kui sõjavägi ei ole võidukas, siis saavutada edu. Sellepärast on inimlikkus, sõja kõht. Väejuht ei tohi olla ilma väeta. Kui pole, siis pole jõudu. Kui pole jõudu, siis sõjaväest ei ole kasu. Sellepärast on vägisõja käsiväejuht ei tohi olla ebausus. Vaata kui pole usaldust, siis ei täideta käske. Kui ei täideta käske, siis sõjavägi ei ole kuulekas. Kui sõjavägi ei ole kuulekas siis ei tule kuulsust. Sellepärast on usaldus sõjajalg. Väejuht ei tohi olla teadmatu võidust. Kui ta ei tea võitu, siis vägi ei tegutse otsustavalt. Sellepärast on otsustavus sõjasaba. Nagu kuulsite, Sun PIN, Sun seejäreltulija lisab veel ka eetilisi printsiipe kirjeldades, milline on tõeliselt hea väejuht. Nüüd tuleks siis peale tekstide ärakuulamist küsida, miks sõjakunst sõja seadused nõnda populaarne teos on. Sest kui me vaatame kogu maailmaraamatuid, siis sun, see teos on üks kõige populaarsemaid. Seda on välja antud sadades erinevates versioonides ja variant sides erinevates keeltes. Juba inglise keeles üksi on tehtud üle 200 tõlke. Ja loomulikult käsitlused, käsitlused, käsitlused, käsitlused mitte ainult sõjaväelastele, vaid käsitlused näiteks ärijuhtidele, jalgpalluritele, meestele ja naistele, nende omavahelistes suhetes, poliitikutele, lastele, Sun Se eksisteerib arvukates koomiksites. Ja loomulikult kõik sõjakunstiga seotud lisatooted, relvad, T-särgid, keraamika ja nõnda edasi. See on üks selline poode, mis kahtlemata hästi müüb. Loomulikult kõik need tooted ei lähtu sellest algsest tekstist. Küll aga natukene tõsisemaks minnes tuleb öelda, et sun, see oli ja ilmselt on ka tänapäeval väga populaarne sõjaväelaste edukate sõjaväelaste hulgas sest ega ilmaasjata ei andnud ka eestikeelset tõlget välja kaitseväe ühendatud õppeasutused. No näiteks on teada, et sõjakunsti rakendas oma sõjalistes ettevõtmistes väga aktiivselt Hiina rahvavabariigi üks loojatest ja pea ideoloogidest moodse tung. Samamoodi teise maailmasõja Ameerika vägede juht vaiksel ookeanil Douglas Mäkaator. Üks põhilisi Jaapanile tuumapommi heitmise pooldajaid olevat pidevalt hoidnud Sunset teksti pärast. Samamoodi meile lähemale tulles Karl Gustav Emil Mannerheim olevat hoidnud prantsuskeelset versiooni Sunsi tekstist pidevalt käe ligi ja viimasena Guenn jap, mees, keda tuntakse eelkõige Vietnami sõja võitu, Diana Vietnami kindral, kes alles paar aastat tagasi 102 aasta vanuses kõrges eas ära suri ja kelle matuseid oli ka saatejuhil võimalik lähedalt näha. Kõik nad lugesid sõjakunsti ja kõik nad olid oma sõjalistes ettevõtmistes ülimalt edukad. Samamoodi tuleb öelda, et ega sõjakunst ei seisa üksinda. Sääraste maailmas kirjutatud tekstide hulgas on väga palju sarnaseid kirjutisi raamatuid pikemaid ja lühemaid, nii idas kui läänes, mis Sun söga korreleeruvat teatud suhtesse asuvad. Ja kõik need rakendavad, mitte küll päris samu, aga väga sarnaseid põhimõtteid. No kindlasti ei saa siinkohal mainimata jätta Julius Tseesari kommentaarid kallija sõjale ja Nikkolo makkia Velli vürsti. Viimast on võimalik ka eesti lugejal eesti keeles lugeda. Ja loomulikult sellesama kaitseväe ühendatud õppeasutuste poolt välja antud karbon Klausevici sõjast tohutult paks preisi sõjaväelase käsitlus. Aga kui me lisame sinna juurde selle mõtte, et see teos on kirjutatud Napoleoni sõdade ajal mil inglased ja prantslased koos kuulsast prantsuse väejuhist jagusaid siis muudab see olukorda. Samamoodi on idamaadel sarnaseid teoseid vanas Indias juba seal neli sajandit enne Kristust, kuni Kristuse sünnini pandi kokku selline teos nagu Arthašaastra mis on omistatud kuulsale Mauria dünastia peaminister kautiliale. Ja loomulikult ei saa siinkohal ka ütlemata jätta, et sundsee oli väga populaarne ja kuulus teos mitte ainult Hiinas vaid ka Hiinast mõjutatud kultuurmaades, näiteks Jaapanis ja Koreas. Ja seetõttu tuleb mainida ka jama, mootosuled tomoteost, Hagacure, mis võiks eesti keelde tõlkida kui lehtede varjus ja mis kirja pandud 18. sajandi alguses ja mis üritab siis neid samu sõjapidamise printsiipe rakendada jaapani omaaegsesse väga keerulisse samurai maailma. Loodetavasti jõuate kõik sellesama sundtekstini. Ja ei pane tähele seda, mis pealkirjas öeldud, et see on sõjaseadused. See tekst ei ole ainult neile, kes peavad sõda või tegelevad strateegiaga. Võiks isegi öelda, et see on filosoofia omal veidral kombel mõtleja ja moodi maailmavaate looja kindlasti. Üks on selge, mida idamaised teosed meile õpetad, võtavad. Kui midagi teha, siis seda tuleb teha hästi kogu hingega. Ja pidage siis meeles luguenn Chapi kütlust. Sõda on poliitika jätk teiste vahenditega. Sunset tekste luges Maian Kärmas. Helipuldis oli maris Tomba, mina olen Martti Kalda. Hüva lugemist.