Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav itaallane Samuele De pitsal, tere päevast. No itaallasi on meie sarjas ennegi olnud, aga ikka ma ei väsi imestamast, kuidas sellised inimesed täiesti rahulikult enesestmõistetavalt õpivad selgeks eesti keele ja toimetavad siin niimoodi igapäevaselt ja te kuulute nende hulka. Ei tea, kuid tegelikult ma räägin eesti keelde. Täiesti arusaadavalt, no vaatame, kus te sündisite ja milline see teie lapsepõlvekodu oli. Mina sündisin Põhja-Itaaliast trügisus, mis on Ta 1000 elanikuga linn umbes 30 kilomeetri kaugusel Veneetsiast. Ja mina olin vanemate ainus laps kuni üheksa aastaseni, kuni sündis ööde ja kuna mölemad vanemad töötasid, siis olin koolis iga päev kuni kella viieni. Pärast kooli käisin tavaliselt jalgpalli trennis või mängisin sõpradega jalgpalliplatsil. No koolis kella viieni meil on nagu öeldud, selle kohta pikapäeva rühm, nii et saite tavaliselt kool ööni. No ma saan aru, et teil oma koolist ei ole nüüd kõige helgemaid mälestusi, et ütlesite selle kohta, et oli selline vägadid, aktiline. See oligi lähemal sellele aia Itaalias oli niimoodi, ma ei tea tänapäeva, kuidas see on. Aga mulle meeldis rohkem see, see, mis siin Eestis kasutatakse. No mul on kaks lapsed, kes käivad koolis ja siis ma näen, et mulle meeldib, palju parem. Siin teie kooliaastad Itaalias olid isastatel naaber Helime, see oli 30 aastat tagasi. Aga räägime teie lapsepõlvekodust, et isa ema oli tööinimesed, mõistagi aga töövälisel ajal, kui kogu pere koos oli, et kuidas kodune elu siis välja nägi? Noh, mis ma mäletan, minu vanemad töötasid. Aga eriti laupäev oli see päev, kui mul oli rohkem aeg, siis, sest ma ei käinud koolis. Ja siis mul oli rohkem vaba aega, sõitsin jalgrattaga, mängisin, jalgpallis on nagu ma ütlesin. Ja siis Meie juurde ei käinud eriti külalised. See on natuke ebatüüpiline siis, et itaallastel, ma saan aru, on ikka päris palju külalisi. Ja. Aga see, see võib-olla on natuke seda edutid või me peame sellest ka rääkima, et mina olen pärit tõiaid Itaaliast ja seal on natuke teistmoodi kui, kui Lõuna-Itaalias ja seal on inimesed rohkem haavatud ja nad on natuke teistmoodi na Põhja-Itaalias me oleme natuke pigem eesti moodi. Natuke sarnased. Aa, no siis ei olnud teil ka Eestis raske sisse elada, ei olnud väga raske. Sinna me veel jõuame, aga siis põhjaitaallased on vaoshoitumad ja lõunaitaallased on siis väga avatud. Inimesed armastavad lisaks töö tegemisele pidutseda, külalisi vastu võtta, ise. Kui elu elada ja seda me oleme näinud ka paljudest filmidest, nullesin, meenuvad näiteks filmid Sophia Looreni, Marcello mast, Rayanniga teate ju kindlasti sealt ta on ka väga-väga vahvaid mälupilte sellisest ehedast itaalia elust lihtrahva elust. Aga teie perekond, mis tööd isa ema tegid? Minu ema töötas koolis. Ta oli sekretär ja isa töötas informaatikavaldkonnas ja see firma, kus teema töötas alust taas mingi 30 aastat tagasi. Nad hakkasid esimees, et kom püüderid müüma daaliast, mitte. See on arusaadav ja kõik, kõik oli arusaadav ja teie isa kohta võib öelda, et ta kuulus nii-öelda tehnilise intelligentsi hulka. Teil oli ikkagi selline haritlaste kodu aga räägime mõne sõnaga ka nii-öelda isa ema päritolust, neist juurtest, et kas mõlemad on itaallased või on seal olnud esivanemate hulgas ka teisi rahvusi. Ei, minu pere on saada protsentist, Allane mölemad, minu vanemad on pärit televiisor kandis aga pean ka ütlema, et minu vanavanaisa oli Sitsiinlane. Kahjuks ma pole kunagi Sitsiilias käinud. Te ei ole Sitsiilias. Ja sellepärast, et iga aasta ma mõtlen, et madaažidziilase minna puhkusele ja siis lõpus ma kuskil mujal lihtsalt ma ei tea, miks. Palermos on väga-väga ilusat kirikut, isegi mina olen Sitsiilias käinud ja Palermo on üldse üks väga vahva linn, aga Sitsiilias sugulasi on veel alles, kui vanavanaisa. Kaugsugulased on ikka ja ma paar tükki tunnen isiklikult. Aga tuleme korraks teie pereelu juurde veel tagasi, et Põhja-Itaaliast nagu te pärit olete ja vaoshoitumad inimesed, nagu seal elavad, mingeid selliseid traditsioonilisi ütleme pidusööke või midagi taolistel kodus siiski vahetevahel toimus midagi tähistasite. Me tähistasime ja tänapäeva veel tähistame, kui ma olen Itaalia sellel aias, see on jõuluaeg ja kindlasti see on kõige suurem piidu ja see päev, kui pere kindlasti peab olema kõik koos ja ja see on väga-väga suur tähtpäev ja Eestis kahjuks ei ole nii tähtis ja ma tunnen sellest natuke puudu. Itaalias kestas vähemalt kaks-kolm päeva. Eestis on poole päevaga on jõulujuba juba läbi. Aga käite siis oma Eesti perega Itaalias just jõulude ajal ka kindlasti? Me katsume niimoodi teha, et üks aasta me oleme Eestis üks aasta Itaalias siis mõlemad pere on õnnelik. Ja vanaema vanaisa näevad oma lapselapsi. Ta on nagunii paar korda aastas. Vanemad rääkisid teile ka mingeid selliseid tähtsaid asju, kuidas eluga hakkama saada ja jagasid teile mingeid tõdesid nõuandeid ja need on teid ehk võtnud ka, et mis need oleksid. Kindlasti ausus eelkõige ja do eetika võiks öelda ja Itaalias on teada. Venetolased netomaakonnast pärit inimesed on alati suured töötegijad. Lõuna-Itaalias loetakse tööde vahendiks, et elada. Kuid meil on omaette väärtus. Ma ei ole veel aru saanud, kumb neist õige on. Natuke kadestate siis neid lõuna, itaallasi ka natuke ikka. Nendel on tähtsaim nii, et elu oleks ilus ja oleks päike ja palju veini toredad sõbrad ja üldse rõõmusku. Ja põhjaitaallased siis on teistmoodi, on tõsisemad. Jah. Kindlasti teevad endale probleeme, mille peale lõunaitaallased võib-olla naeravad. Alati on mõlemal pool erandeid. Kõige parem variant oleks siis natukene lõuna-itaallasest ja ja natuke põhja itaallasest ja siis saab kokku ideaalse inimese 50 50 ja see on alati kõige parem. Kuidas te Eestisse sattusite? Noh, see on üsna pikk lugu. Sai alguse aasta 1997, kui ma ei suutunuteist teed isegi maakaardilt leida. Kas te teadsite kuni aastani 1997, et Eesti-sugune väikeriik on olemas siia? Teade, et Eesti on olemas sees. Tädi mängis Itaaliaga, aga loomulikult ma räägin jalgpallis. Ja Itaalia võttis kolm, üks, seda ma mäletan. Ja siis jah, ma arvan, et hea oli see esimene kord, kui ma avastasin, et niisugune Ricon üldse. Aga siis kohtusin ilusa eesti tüdruku Saksamaalt ja siis ma kuulsin uuesti sellest riigist ja mul tuli uudishimu. Ja paar kuud hiljem sõitsin Itaalias Ta Eestis ja sisa siis võib välja jätta Eestisse saatusi armastuse pärast. Aga kolisin siia Asta 2005 ja hakkasin tegelema tõstus masinate müügiga. Kuna see oli see, mida teegine enne ka Itaalias. Ja hiljem asutasin ka turismifirma, korraldasin reisi Itaaliast Eestisse või üldiselt Baltimaades, aga mitte ainult Itaaliast. Igalt pool tulid turistid aga praegu nii saksa pühendanud suure osa oma ajast Jaltalile. Eelmisel aastal asutasin oma jalgpalliklubi ja sel aastal alustasin kalaste treenimist. Ise ka mängite, muidugi mängin ja kuid ma olen natuke vanamees, aga te olete tõesti märkimisväärselt anamees naerukoht, aga jalgpall siis täitsa suur osa teie elust vä? Jah, ja praegu praegu, et see, sa, mul on kollast praegu, aga üks on väga äike ja kaks natuke suuremad käivad koolis ja mängivad jalgpalli juba kolm aastat, ma arvan. Ja siis kuna see on neile väga tähtis, siis on mulle ka. Kohanemine ei olnud tee jaoks probleem, ma saan aru, et te olete äärmiselt toimekas itaallane, et tulite siia, hakkasite kohe tegelema tööstusmasinate müügiga, asutasite turismifirma siis asutasite jalgpalliklubi, alustasite laste treenimist, et see kuidagi kõik enesestmõistetavalt niimoodi tuli teel ja ta juba teadsite ette, et oot, ma tulen Eestisse elama. Siis ma hakkan tegutsema ja ma hakkan tegutsema energiliselt. Jah, minu ainuke plaan oli Itaaliast ära minna, ära koolida sellele armastuse pärast, see oli juba sellel ajal, kui ma otsuse seened siia kooli ta. Ma ju noh, ma olin juba abiellus ja elasime Itaalias. Aga. Te kõigepealt elasite Itaalias pärast. Ja meelasime. Tegelikult kõigepealt meie elasime Saksamaal, siis elasime Itaalias ja siis otsustasime või? No ma peaks ütlema, et ise otsustasin, et tuleme Eestisse, naine algul ei olnud väga noor, sellega see tuli. Natuke ootamatu. Talle meeldis Itaalias elada, Talle meeldis Itaalias elada, aga mina tahtsin midagi midagi muud teha. No mul oli töö sellel ajal, mul olid päris hea töö, aga ma tahtsin midagi uut alustada, midagi uut alustada võib ka Itaalias, et see on huvitav, et see on palju raskem Itaalias. No kui me räägime ärist, on väga raske midagi alustada. Te olite juba selle aja veel aru saanud, et Eestis on kergem asju käima lükata ja absoluutselt. Aga kõik sellised emotsionaalsed momendid need ei hakanud segama. Et reisida ja eila ta välismaal, nagu ma ütlesin, ma elasin aasta või isegi rohkem kui aasta Saksamaal. Olin käinud mitu korda Inglismaal õppida ja enne Eestisse tulla ja ma olin kuu aega Venemaal oma, ei kartnud üldse välismaale kolida. Missioon see teis on selline, et aitab kiiresti kohaneda. Et võib-olla ma ei ole päris itaallane? Ma olen eurooplane. Kes teab? Eurooplane selles kohanemise mõttes, no kas eesti keelt oli ka raske õppida? Veel raske, ma ei ole veel väga hästi õppinud. Aga algul ma arvasin, et see on palju, palju lihtsam, kuna ma tean juba mitu keeli ja see on alati olnud palju lihtsam, kui eesti keelt õppida. Huvitav, mis selle eesti keeleni raskeks teeb jaoks? Ma arvan, et see kõige suurem probleem on see, et Eestis inimesed räägivad inglise keelt ja siis välismaalane ei pea rääkima eesti keelt ja võib-olla mul oli eriti raske, kui ma esitasin küsimuse eesti keeles. Ja siis mulle vastati inglise keeles. Ja mõnikord jätkus dialoog niimoodi päris mitme lausega. Ja endamisi ma ütleksin, tean, et ma räägin halvasti, kuid kas võiksid ennast kokku võtta ja mitte mulle seedab pidevalt meelde tuletada. Inglise keele rääkimise näol inglise keeles vastamise näol, aga pikapeale ikkagi hakati vastama eesti keeles. See oli alguse asi või, või siiamaani käib see nii, et hakatakse inglise keeles vastu rääkima, praegu? Väga harva. No teil on palju huvitavat veel ees ja avastate üha uusi ja uusi sõnu ja lauseid väljendeid eesti keeles ja see kõik on ju väga tore tegelikult. Et areneb edasi. Jah, praegu. Vähemalt ma tunnen ennast vabal, ma saan igast asja teha. Ma ei pea kartma enam eesti keelt rääkima, kuid ma tean, et ma teen palju liigutada, aga pole midagi teha. Huvitaval kombel on kuskil räägitud ka eesti ja itaalia keele sarnasusest, aga mine mitte sinnapoolegi. Ei, absoluutselt, võib-olla lihtsalt küllap saarlane. Keel ise on väga-väga erinev. Teie kuulus kaasmaalane totoku Tonio käis siin juuni alguses Haapsalus, veinipäevadel oli ka mõne sõna eesti keeles ära õppinud ja oli näha, kuidas üldse eestlastele meeldisid. Need itaalia veini lähevad seal Haapsalus ja kui palju oli rahvast ja ja kui võimas oli see kontsert, nii et tegelikult eestlastele, itaallased väga meeldivad itaalia muusika, itaalia vein ja. Ma arvan, et see on ka kuskilt kaudselt nagu see sild, mis aitab teil siin paremini kohaneda. Veelgi. Jah, kindlasti ei saa õige kõige paremad ase, mida daalial on pakkuda, on ikka toid, muusiga, riided. Ja toredad inimesed tunnetate ilmselt ise ka näiteks oma temperamendi erinevus teistest eesti inimestest, kama kolleegidest, sõpradest oma abikaasast, võib-olla lastest. Jah nagu ma ütlesin, taanlased ja eestlased on väga erinev aga see erinevus on suurem, kui me võrdleme lõunaitaallased eestlaste ja, ja mina tunnen ennast nagu natuke eestlastele sarnane. Olles põhja-itaallane tollane, mida te arvate sellisest palju rahvuselisest eestist nüüd tänase äreva maailma taustal, meil on palju tublisid inimesi vähemuste hulgast, kes mujalt siia tulnud kas õppima või armastuse pärast, nagu teie on selgeks saanud, saanud või selgeks saamas keelt on leidnud töö ja samas on muidugi ka neid, kes pole seda kõike teinud ja leiavad, et pole nagu ajagi. Arvame. Et igal rahval on teistelt midagi õppida, kuid igaüks peab respekteerima teiste kultuuri ja traditsioone. Keele õppimine on tihti isiklik valik. Ma tunnen paljusid välismaalasi, kes ei räägi eesti keelt, aga on täiesti integreerunud. Seega keele tundmine vähemalt Eestis ei ole minu arust ta esmatähtis kuid isiklikult arvan, et see on loomulik ja ma ei saakski teistmoodi. Tunnete välismaalasi, kes ei räägi eesti keeltega, on täiesti integreerunud resoluutselt väga palju. See tähendab, et nad saavad hakkama inglise keelega. Kus ärimehed ja tavalised töötajad ka? Ja nad elavad, nad on siia oma kodu rajanud või ongi nii, et nad on siin ajutiselt, et natuke aega on sõidavad, see on pigem sellised. Aga kui ma räägin inimestelt, kes on integreerunud, siis ma räägin nendest, kes on Eestis juba mitu aasta elanud isegi üle 10 aasta. Samas veel kord võib öelda, et nad saavad inglise keelega suurepäraselt hakkama, nende äripartnerid räägivad inglise keeles. Nende kodus ilmselt valitsev inglise keel võib-olla, ja noh, võib olla mitu keelt, eks ole, no poes paremates poodides räägivad tänasel päeval ka müüjad inglise keelt. Jah, see on, see on õige ja no vähemalt, et kui inimene elab Tallinnas, ma arvan, et saab ta väga hästi inglise keelega hakkama. Kui peaks kuskil mujal Eestis elama mingi väikses linnas, siis võib-olla see ongi probleem, aga nemad elavad Tallinnas pigem. Aga siis võib öelda, et nad on sellised neutraalsed eurooplased või mujalt kandist pärit neutraalsed inimesed, sest et eesti keelt tundmata sai see osa eesti kultuurist. See on õige, ma olen absoluutselt nõus, et kui keegi tahab tunda seda kultuuri, peab keegi oskama või arusaama päevalt tunnena, midagi ajaloost, poliitikast. Ja nõnda edasi ja teie olete püüdnud endale nii üht ja teist kui kolmandat, sellest, mis te äsja nimetasite, selgeks teha, püüdnud kursis olla natukenegi eesti kultuuriga ja istikust. Tuurist Eesti ajaloost kui ma siia kolisin, tegelikult ta algul ma töötasin ka giidina, see tähendab, et tema pidi õppima Eesti ajalugu, Eesti kultuur. Ja poliitikast. Ma ei ole väga-väga palju kursis, ma natuke laen ajalehel. Aga kuna mulle poliitika eriti ei meeldi Itaalia poliitika kui Eesti poliitika, siis ma väga palju ei jälgi. Aga giid olite te, kus Tallinna vanalinnas äkki Tallinna vanalinnas ja see endas ikka kõvasti tööd? Jah? Kuivõrd te peate kinni sellistest lapsepõlvekodutavadest oma tänases Eesti kodus, võtame näiteks köök, võtame näiteks toidu. Mu naine, kes oskab hästi itaalia toite valmistada, lisaks pean väga tähtsaks jõulude tähistamist, eriti eriti alates sellest ajast, kui mul on lapsed. Ma ei ole küll usklik, kui te jõuludega seotud kõige ilusamad mälestused mu lapsepõlvest. Ja nagu ma varem ütlesin, see on minu jaoks väga tähtis. Ja eriti no see on väga tähtis, et minu lapsed jõuluootust samamoodi tunda saaksid. Kui vanad teie lapsed on ja ma mäletan, ta ütles, et teil on nüüd kolm last. Jah, on lasta, kõige suurem on taastane. Siis teine on ka peaaegu kaheksane ja väikelaps on kaheksa kuud ja kodune keel on. Mina räägin lastega ainult itaalia keelt, räägib ainult eesti keelt ja Miina naisega. Me räägime omavahel itaalia keelt. Siis lapsed kuulavad palju itaalia keelt kodus ja räägivad perfektselt mõlemad keeli. Ja koolis ei ole juhtunud, et läheb segi, et laps hakkab eesti keeles vastama, läheb sujuvalt kogemata itaalia keelele üle. Kuuluvusele no lapsed omandavad ka keeli mängleva kergusega, et see on suurepärane. Et see on neile väga loomulik ja nad nad ei mõtle üldse, no nad võivad rääkida lausega eesti keeles. Emaga ja Jago räägivad itaalia keelt, minuga on head lapsed, jonnivad ka vahel lapsed, lapsed ikka. Mis keeles nad jonnivad? See sõltub, kui Ma olen süüdi, siis kindlasti itaalia keeles. Aga need toidud, mis naine teeb, no on teil mõni lemmikroog? Kindlasti kõige pastaroa domino lemmikud. Piitsa ka, aga seda ma teen ise võima, lähen pitsarestorani sööma. Mis on Tallinna parim pitsarestoran artima partima? Jah, see asub Peterburi teel kaugele ja aga tasub kindlasti on ka kesklinnas ja aga mitu tegelikult, mis on, mis on päris hea. Aga see on minu lemmik ja minu jalgpallimeeskonna lemmikkoht oleme kõik sinna koos sööma. On teil siin elavate itaallaste hulgas mõni tõsisem sõber ka? Mul on üks hea sõber, kes samamoodi nagu mina, elab juba päris kaua Eestis ja räägib eesti keelt temana, aga Lõuna-Itaaliast ja tihti viskame nalja, et võrreldes temaga olin mina eestlane vaoshoitud ja mina olen, teete Venetust ja mõned ajaloolased on arvamusel, et, et eestlased ja, ja Venetolased on on kuidagi seotud seest vana veeneto rahvas. Liigus igal pool Ida-Euroopas ja nad elasid ja siin kõrval on Lätis ja Venemaal ja näiteks vana merevaik kui merevaigutee ja merevaiku tee mis algas. Lõppes venitus ja meil on ka ennetusisegi üks väike linn, mille nimi on este. Ja see seen võib-olla näitab, et kuidagi me oleme seotuda, et meie kaks rahvast seotud. Linnake nimega este. Ma enne selle toidujutu juurde unustasin küsida, et aga on teil mõni lemmik ka eesti toitude hulgas. Eesti toit muule maitsev, kui me räägime lihast ja kartulist. Aga näiteks hapukapsas ja siuksed road mulle eriti ei sobi. Juba tuli ka selline kannataja nägu ette, et ma pean sööma, siis ma siis ma söön ka, ma saan kõike, kõike, aga mõni asi on nii, et seda Kusjuures ja aga ma olen õppinud süüa verivorsti ja sülti, mida algul ma ei julgenud üldse. See on väga tore see verivorst ja sült läbi terve sellesse Maria on inimestel toidust rääkides väga tihti meenunud, et kes on siis õppinud seda sööma ja on selle üle väga uhke olnud ja kes on teatanud, et ta ei saa üldse aru, kuidas midagi sellist süüa saab. Aga mis on muidu Eestis see, mis meeldib? Eestis on rahvast vähe ja eilamiseks alla rohkem ruumi. Bürokraatiat on vähe. Tööelu ja tööaeg kontoris on paindlikud. Poed on kogu aeg lahti, ühesõnaga elu on lihtsam. Mulle meeldib ka see, et on turvaline ja lapsed saavad ise vabalt liikuda. Itaalias on kõik vastupidi. Talle on alati raske harjuda. Eesti toidu ja kliimaga aga seevastu ei üllatalist kedagi. Kui te vahel Itaalias käite, noh, näiteks jõulude ajal siis tagasi Eestisse tullakse, vahel on kahju ka sealt lahkuda, et ikkagi kodu, kuigi te olete kiire kohane ja kas vahel käib selline jõnks läbi, et et siin ma nüüd olin natuke aega, mul on kahju ära minna, aga samas ma jõuan varsti oma Eesti koju. Mis emotsioonid need on? Ma võin öelda, et minu kodu on siin praegu ja kui ma lähen Itaaliasse, see minu jaoks on areis siis mulle sobib, olen seal paariks nädalaks aga siis on alati hea tagasi tulla. Eriti kui siin on hea aeg, kui vihma ei saa ja, või kui lumi on maas ja kõik on valge, siis sobib. Aga kui on kõik poline, siis noh, siis ma pigem istuks lennuki saia, läheks tagasi Itaaliasse, veel paariks nädalaks. Aga kodu on igal juhul Eestis kodune, seal suur tänu Eestis elav itaallane Samuele De pitsal ja saate alguses kõlas üks lugu, mille te välja valisite. Mida me kuulsime? See oli frangubatjado lagura, see on minu arust väga hea laul. Ja see räägib sellest, et peab hoolitsema oma armastus, oma lapsed ja see on see teema. Ja mida me lõpetuseks kuulame. Ja lõpus on üks laul, mida ma olen päris kindel, et teised vallased, kes Eestis elavad, ei tunne seest venda anda, see on üks väike peaaegu tundma, dub enda Treviis osta. Aga see on minu lemmikbänd tegelikult. Ja laul on Trediidud ja Lätis. Laulu nimi on astaja, mis tähendab eesti keeles täht. Suur tänu veelkord ja stuudios olid ka Haldi Normet-Saarna ning Maris Tomba. Kuulmiseni.