Valgus tuleb idas. Martti Kalda tutvustab idamaade kirjanduse täht. Tänase saate teemaks on vana Lähis-Ida peaaegu et kõige vanem kirjandusteos. Isegi võiks öelda, et maailma kõige vanem kirjandusteos Gilgamissieepas me räägime siis piirkonnast, mille nimi on mesot daami ja mis jääb tänapäeval Tigrise ja Eufrati jõe vahele. Valdavalt tänapäevane Iraak, osaliselt ka Süüria, kus olid muistsel ajal 3500 kuni 2300 aastat tagasi enne Kristust sumer ja hiljem siis Akkadi riik ja Gilgamesseepos. On säilinud meieni väga mitmetes erinevates keeltes. Kõige vanemad tekstid on ajast 2100 aastat enne Kristust. Aga standartne Gilgamissi, eepose versioon 12 tahvlit pärineb ajast 1200 aastat enne Kristust. Ja see eepiline lugu avastati 19. sajandil, kui toimusid väljakaevamised niinides, kus siis kaevati välja savitahvlit tega, raamatukogu ja Hormuuseutras. Samm selle leidis ja Inglise astroloog George Smis 1872. aastal ka esimesed jupid sellest eeposest ära tõlkis. Jääb üle küsida, et mis on üldse eepos? Kui me nimetame Gilgamessi eepaseks, siis mis teeb Gilgamessi loost eepilise loo? Et sinna ritta ta paigutatakse, aga kuidas ta teistega suhestub? Öeldakse, et on olemas folkloorist lähtuvad pärimuse epased. On olemas kunsteepased ja mõnikord ka suulise Deepased. Väga raske on tegelikult täpselt vahet teha, mis on mis. Kui me räägime näiteks eesti kalevipojast siis kas see on folkloorist lähtuv eepos või on see autorilooming? Ja niimoodi ka paljude teiste eeposte puhul, et kirjapanija võib-olla üks, aga ainest on ta ammutanud folkloorist. Loomulikult enamus eestlasi teab kuulsaid eepaci. Lisaks Gilga messile kreeka eepos iilias toodesseiat indeepaci maha haarata dramaajanad vanemat nooremat edad Skandinaaviast Nibelungide laulu ja nii edasi ja nii edasi. Seda nimetust eepiline kasutatakse ka väga paljude teiste asjade kohta. Öeldakse, et mõni kirjandusteose eepiline mõni film on eepiline. Mõni lugu on eepiline. Näiteks Tolkieni sõrmuste isanda, nii teose kui ka selle järgi tehtud filmide kohta on öeldud, et need on eepiline lugu või eepilised lood. Ega ei olegi päris selge misse eepiline täpselt on aga võib-olla selle saate käigus see paremini saab meile ka selgeks. Ei ole naljalt sellist olukorda, et eesti keelde oleks mõnda idamaist teost tõlgitud kahel korral aga Gilgamisseepasega just nimelt nõnda on. Et kõigepealt on meil siis olemas Boriss kabuuri tõlgitud Gilgamess, sellest, kes kõik kõike näinud aastast 1994. Ega selle Leepasel ja selle eepose tõlkel poris kabuuri poolt midagi viga ei ole. Siin muidugi avaldub seene, eestlaste soov alati tõlkida kõige otse ja algkeelest võimalikult lähedal olla sellele algsele tekstile. Aga kuivõrd poriskabur järelsõnas sisuliselt paljastab? Tema põhiline abivahend on olnud Gilgamissi tõlge vene keelde siis pole ka ime, et Amar Annus tõlkis selle siis uuesti eesti keelde ilmus ta Tallinna Ülikooli kirjastuse poolt aastal 2010. Aga me tunnustame kahtlemata Boris kabuuri, nüüdseks juba meie seast lahkunud Boriss kabuuri soovi selline tähtis teos eesti keelde ümber panna. Aga lähemegi kohe siis selle Gilgammeši loo juurde sest vist ei ole väga paljud seda lugu lugenud. Uruki linnas on kuningas, tema nimi on Gilgamess. Ta on kahe kolmandiku jagu jumal ja ühe kolmandiku jagu inimene. Ta on üldiselt väga võimas kuningas, aga tal on kahtlemata ka tema kuningliku, sest ja tema jumalikkuse tulevaid probleeme öeldakse, ta ahistab inimesi töödega. Jaa, magatab noori neide. Ja seetõttu jumalad loovad metsmehe, mets, inimese Encydu kelle ülesandeks on siis tilga mees nii-öelda paika panna, pakkuda talle omamoodi vastukaalu. Et inimkond seal Uruki linnas saaks sellest Gilga messist natukene rahu. Ja huvitav on see viis, kuidas Entidu inimeseks saab, kuidas metsmehest saab tsiviliseeritud inimene. Läks kütt endaga, hoor shammati viis kaasa. Teed haarasid sirgele, rajale läksid kolmandal päeval määratud kohta saabusid kütt ja hoor oma varjupaika, istusid ühe päeva, kaks päeva joogikoha koolmelistusid. Saabus kari joogi kohale jooma, saabusid ulukid vetele, kosutama südant ja Encydu, kelle sünnipaik mägedes koos ka sellidega ta sõi rohtu koos karjaga ta jooma paigal, tungles koos ulukitega vetest, kosutas südant. Nägi siis sham hat metsikut meest, tapjat, noorukit Rohtlate keskelt. Päästis valla sam Hattuma alusrõivad oma isa tegi lahti ja mees tema veetlusi võitis. Ta ei peljanud, võttis vastuda hingust oma rõivad lõi laiali ja mees tema peal magas. Tegi siis metslasele naise tööd. Ta võlud Lembisid naise peal kuus päeva ja seitse ööd, Ency tooli püsti ja Samaatid Koinis. Kui ta sai küllalt tema toredustest oma palgede seadis Rohtlase karja poole. Linkidelt nähes jooksid ära ka sellid. Rohtla kari hoidis kaugele tema kehast Ency tooli rikkunud oma puhast keha. Tema põlved jäid paigale, kuigi ta kari liikus nõrgemaks. Jäänud oli Encydu, ei olnud endine tema jooks. Aga tal oli nüüd aru ja avar taiplikus. Ja ses ja istus maha, hoora ette, hoorale otsada, vaatas ja mida hoor ütles, kuulasid tema kõrvad. Hoor temale, Ency tule, kõneles Ilus Oledengidu nagu jumalaks loodud. Miks koos ulukitega Rohtlase jooksed? Tule, ma teen sulle hambad ära uluki südamesse puhtasse kotta Nuia Isdari elupaika, kus on tilgamees jõu poolest täiuslik ja nagu ta arvas, võimutseb noorte meeste üle. Nõnda sõnas talle ja mees tema jutuga nõustus. Tema tark süda otsiski. Kuulsite päris huvitav lähenemine Gilgamis eepose poolt. Metsmehest saab tsiviliseeritud inimene prostituudi abiga selle läbi. Ta magab prostituudiga. Siin muidugi tekib hulka küsimusi seksuaalkultuurist kui, kui osast meie tsivilisatsioonist. Kui palju seksuaalsus, inimest üldse defineerib. Ja loomulikult ka prostitutsioonis, kui väidetavasti maailma ühest kõige vanemast ametist. Aga lugu läheb edasi. Encydu, kes enam ei ole metsmees läheb pealinna seda tilga messi otsima, kellest talle on räägitud. Ja mida ta näeb, näeb, et inimesed on murelikud, eriti mehed. Eriti need, kes soovivad abielluda, kuivõrd Gilga mees rakendab oma linnas esimese öö õigust. Ja nüüd siis astub Entidu omamoodi selline looduse või loomulikkuse esindaja tilga messile vahele sellel tilga messiõigusele ja ütleb, et pea kinni, see ei ole õige asi. Nende vahel toimub jõukatsumine Gilgamesson küll tugevam, aga sellest hoolimata loobub ta siis oma esimese öö õigusest. Ja selleks, et suunata kuhugi mujale oma selline mehelik kangelasjõud, otsustavad nad hoopiski minna siis Mesopotaamias kahejõe, maalt tänapäevasesse Liibanoni, et seal seedrimetsas tappa kole koll pooljumal Humbaba ja ühtlasi selle läbi tuua Uruki linna nii vajaliku seedripuitu, ehitusmaterjali. Nad jätavad hüvasti, lahkuvad. See on pikk retk. Ja huvitav on see, et Entidu selle retke vältel ütleb tilga messile korduvalt, et see retk võib-olla liiga ohtlik ärme lähe. Ja väga huvitav on see, mida tilga mees talle seepeale vastab. Ent idu oma suu avas ja ütles, kõneles Gilga messile. Kuidas me läheme, mu sõber, seedrimetsa CD ei ole kõnnitav. Seda inimest enam ei nähta. Selleks, et seedri terveks jääksid. Rahvaste hirmuks määras ta n Lil seedrimetsavalvur, Humbaba tema möire nuputus, leekonda suusurm on ta hingus. Ta kuuleb 60 penikoorma kaugusele metsamüha. Kes on see, kes laskuda võtab ta metsa. Aadon esimene, aga tema on teine, kes intriigide hulgast vastu astuks. Selleks, et seedrit terveks jääksid. Rahvaste hirmuks määrasta Enn Lill ning see, kes laskub ta metsa nõrkuste. Ta haarab. Gilga mees oma suu avas embki tule, kõneles. Kes mu sõber on, tõusnud taevani. Ainult jumalad elavad igavesti päikesevalguses. Inimese päevad on loetud. Mida ta iganes teeb, on tuul. Ja siin oled sina. Kardad surma? Milleks on hea sinu vägev kangelaslikkus. Mina tahan käia su palge ees, sinu suu, hüüdku mulle. Mine lähemale, ära karda, kui ma langen, mu nimi jääb püsima. Hiilgames sõjaka Humbabaga lahingut pidas. Märgake Gilga messi vastuses on see põhiline kangelaste mõnes mõttes võiks öelda isegi needus. Kangelased teevad kangelastegusid sellepärast, et saavutada igavene kuulsus. Mõtleme siin achilleuse peale, mõtleme siin Aleksander suure peale. See kõik. Nad sõdivad ja on peaaegu Humbale alla vandumas. Aga siis lõpuks tuleb neile appi päikesejumal shamas. Alistab Humbaba, annab ta Entidu ja tilga messi kätte. Humbavo palub armu, aga ei, Gilgamess siiski tapab koletise. Ja seejärel sooritavad kaks kangelast. Selle, mida tänapäevases mõttes võiks nimetada ökoloogiliseks katastroofiks, raiuvad seedrimetsa ja sajandite jooksul, kuivõrd ei ole seda valvurit enam, raiutakse üha enam ja enam seda liibanoni seedrimetsa. Ja tänasel päeval seda enam ei ole. See puit on viidud muistsete templite jaoks. Tilga messentidu jõuavad kangelaslikult tagasi kodulinna ja seal kodulinnas pöörabki messile. Tähelepanu. Teine jumal. Jumalanna jumalanna Istar kes läheneb tilga messile seksuaalsete kavatsustega, pakub, et Gilgamess võiks hakata tema armukeseks tilga mees aga keeldub. Kelga Messi ilule silma viskas Valdjatar, Istar. Tule kilgates saa minu peiuks, oma viljad mulle kingituseks. Anna. Ole sina, mu abikaasa ja mina sinu naine. Panen rakkesse sulle sõjavankrilasu riidist ja kullast, mille rattad on kuld ja sarved on merevaikrakendis, olgu tormi, lõvide suured muulad. Meie Seedri lõhnalisse majja astu. Kui ta siseneb meie majja ukselävi jala järi suudel, kui sinu jalgu kummarda, kui sinu ees maani kuningad, ülikud ja vürstid mäe ja maa kõiki saadusi kandku sulle andamiks. Sinu kitsaid kolmikuid, sinu lambad, kaksikuid, sünnitagu, sinu eesli varsad koormal möödugu muuladest, sinu hobused rakendis hiilgavalt jooksku sinu härja Leices ärgu leidub võrdset kilgates oma suu avas ja ütles, kõneles Valdjata instarile. Kui ma tõesti kosiksin sind, kas sa söödaksid mind jumalateväärse leivaga? Kas sa kallaksid mulle õlut, mis on kuningluse vääriline? Kes võtaks sinu ja kosiksu naiseks? Sinu, kes sa oled nagu jää nagu tagauks, mis ei peatatuultega tormi. Balleemis hävitab kangelased pigi, mis määrib ära selle kandja v lähkermis teeb märjaks selle kandja paekivi, mis lõhub maha kivimüüri rammija, mis hävitab vaenlase maa müürid. Jalad, mis hammustab oma kandja jalgu. Milline su peig on vastu pidanud igavesti. Milline su linnuke taevasse üles tõusis? Märkate tilga mess on nii uhke, et vastab jumalanna pakkumisele eitavalt tuues põhjuseks selle, et ister ei ole varem oma armukesega omamaiste armukest ega kuigi viisakalt käitunud. Loomulikult eeposes on veel pikk loetelu nendest lugudest, kõrvallugudest, mis käivad kogu selle mütoloogias meie juurde. Ja nüüd Sabister pahaseks. Ja siit on siis märgata, kui kohutav on tõrjutud naise viha, eriti kui see naine on jumalanna. Mõnes mõttes võiks öelda, et see viha isegi ei ole tema armastuse vastand vaid probleem on selles, et jumalanna au on solvatud. Ja muidugi on eraldi küsimus, kui võimalik üldse oleks inimese ja jumala vaheline armusuhe. Igatahes palub ister oma isa taevajumalat Alut et see annaksisterile kohutava taevase härja selleks, et hävitada urgu selleks et hävitada Encyduja Gilgames. Aga loomulikult kangelased saavad ka selle taevase härjaga hakkama ja tapavad härja ära. Loomulikult ei jää karistus tulemata. Encydu näeb juba ende und. Tal on kombeks näha endeid unes, et tema hukkub jumalad otsustavadki alguses vaieldes, kas see peab olema Einki tuvi, peab olema see Gilgamess, kes siis surema peab. Ja lõpuks otsustavad, et see on Entidu, kes surema peab. Mõnes mõttes võiks öelda, et Gilgamissi patud nuheldakse tema sõbra kaela ja siis toimub pikaajaline Engidu suremine mille vältel ta neab nii inimesi kui jumalaid, kes on tema teel olnud kõiki neid, kes on teinud üldse temast inimese, kes on toonud ta metsast ära. Siseneb, palub selline tohutu agoonia 12 päeva. Ja siis lõpuks ka sureb. Tilga mees leinab oma sõpra. Toimuvad uhked matused, ohverdatakse suuri ohvreid allilma jumalaile, kelle juurde Encydu nüüd on läinud ja tekib ka Gilgamissil endal tohutu surmahirm. Ta longid mööda metsi ei ole enam kuningas, see tunne vaevab teda. Ja lõpuks ta otsustab minna otsima ainsat inimest, keda ta teab kes on elanud kõikidest teistest kauem. See on siis Mesopotaamia variant piiblinoast Utnapisti õieti see, kelle põhjal kogu loa lugu on piiblisse jõudnud. Sellel teekonnal on Gilga messil palju seiklusi. Ta võitleb teel lõvidega, kohtub skorpion inimestega ja kohtub ka päris mitmete tarkadega, kes soovitavad talle see teekond pooleli jätta. Kõrtsiemand temale kelgamessile kõneles elu, mida otsid. Sina ei leia. Kui jumalad lõid inimkonna surma, nad seadsid inimkonnale elu nad eneste kätte, võtsid sinul Gilgames täis, olgu kõht päeval ja öösel ole õnnelik. Iga päev korraldan rõõmupidu päeval ja öösel, pidutseja, tantsi. Olgu puhtad, su rõivad, sinu pea pestud, saagu sa kümmeldav ees. Vaata seda väikest, kes hoiab kinni su käest. Su naine aina lõbutse, kui sinu süles. Selline on inimkonna saatus. Märkate, mida targad inimesed kirgamissile ütlevad? Sisuliselt seda, et inimeste osaks ongi süüa, juua, lõbutseda ja nad ei peaks otsima sellist asja nagu surematus. See on siis Gilgammesseepase vastus kõikidele nendele inimestele kõikidele nendele otsingutele muutuda jumala sarnasteks püüelda millegi parema poole. Sellest hoolimata sellelt samalt kõrtsipidaja Annalt Sid uurilt, kes need sõnad ütles, saab Gilgamest teada, kuidas jõuda Utnapisti juurde. Ja paadimees viib ta üle meretilga Mess loomulikult aitab ise sellele kõvasti kaasa. Ehitades puidust silla ja jõudes utab pysti juurde, saab ta enamvähem sellesama vastuse. Ehk siis inimestel on surmaga võidelda. Võimatu. Loomulikult räägib, utab pysti ära ka veeuputuse loo väga sarnase sellele, mida me juba Piiblistki tunneme. Kuidas jumalad hoiatasid utopistid, et on saabuvas veeuputus, kuidas utatisti ehitas laeva ja läks oma perega selle sisse, et siis sellest veeuputusest pääseda. Selleks, et tõestada tilga messile. Et inimestel on võimatu surmast jagu saada, soovitab ta kangelasel kes peaks olema just nagu teistest võimsam jagu saada ühest väga tavalisest asjast. Ja seal uni. Tema abikaasa temale kõneles kaugele UTanapistile. Puuduta teda ja äratada üles teed, mis ta tulnud pöördugu tagasi rahus. Suurest väravast, kust tuli läbi ta pöördugu tagasi oma maale. Utana püstid emale kõneles oma abikaasale. Petlik on inimsugu nii petata sindki. Lase käia, küpsetada igapäevane leivapäts ja sea see tema pea kõrvale. Ja päevad, mis ta magab, märgi seinale üles. Naine küpsetas ta igapäevase leivapätsi ja seadis selle ta pea kõrvale. Ja päevad, mis ta magas, märkis seinale üles. Tema esimene leivapäts oli juba ära kuivanud, teine oli pahaks läinud, kolmas nätske neljasta jahukook oli läinud valgeks. Viies hallitust näitas kuues veel värske. Seitsmes oli sütel, kui puudutas teda ja ärkas mees. Gilgamestamale kõneles kaugele UTanapistile. Vaevalt oli uni valgunud mu peale, kui juba sa puudutasid, mindi, ajasid mu üles. UTanapistid emale kõneles Gilgamissile. Lase käia, Gilganes, loe kokku. Oma päevased leivad. Siis saad teada päevad, kaua sa magasid. Sinu esimene leivapäts on juba ära kuivanud, teine on pahaks läinud, kolmas on nätske. Neljas su jahu kookon läinud valgeks. Viies hallitust näitab kuues veel värske, seitsmes oli sütel, siis alles ärkasid. Ja jällegi öeldakse kelgamässile, et kui sa ei suuda jagu saada nii lihtsast tavalisest asjast kui uni siis kuidas sa suudaksid jagu saada sellisest asjast nagu surm? Sellest hoolimata. Utenapisti räägib kelga messile. Kusagil vetesügavuses kasvab taim, mis teeb inimesed taas nooreks tilga mees hangib selle taime sukeldudes vetesügavustesse, toob selle välja. Aga taas inimlikkus saab talle saatuslikuks. Tee peale jääb ta korraks magama ja madu varastab selle pidevalt noorendava taime tema käest ja sööb ära. Loomulikult vihje on see sellele, et madu pidevalt vahetab oma kesta. On kogu aeg üha uus ja noor. Aga fakt on ka selles, et nii tilga mees, kui inimkond jäävad sellest noorendavast taimest ilma. Ja 12-st tahvelloost on siis omamoodi eepose lisa räägib siis sellest, kuidas Encydu viibib allilmas õieti kuidas Entidu ja tilga Mess sinna koos laskuvad. Kuidas Gilgamessenkiduga seal vestleb, kuidas rentida jääb allilma. Mõnes mõttes on see just nagu lisandus seitsmenda tahvli loole kusentidu ära sureb. Aga sedasi eepos lõpebki mitte mingisugust, väga suurt elutõde siin lõpus ei anta. On lihtsalt üks lugu ühest mehest või õieti isegi kahest Encydust ja Gilga messist. Ja kuivõrd tilga mess on neist kahest kuningas, siis saab tema nimi selle eepose pealkirjaks selle eepose kandvaks tegelaseks. Muidugi me võime siin väga palju arutleda selle kelgamis eepose üle. Võime arutleda näiteks selle üle, kuidas väga mitmed momendid siin olid väga sarnased meile tuntud ja tuttavate piiblilugudega. Kuidas veeuputuse lugu oli siin sees olemas, kuidas ka see laskumine Utnapisti juurde oli omamoodi selline minek paradiisi loomulikult kase utopistid, pikk eluiga, mida vana testamendi iidsetele kangelastele omistatakse, see on kõik siinsamas sees ja veelgi kaugemale minnes ka Kreeka mütoloogia on kindlasti siit motiive ammutanud. Meenub kohe Odüsseus laskumine allilma, kuidas vaimud tulevad temaga kõnelema? See on just nagu kajastus sellest Gilgamessiientidu vestlusest ja loomulikult kõik need kangelasteod ühe või teise kolli Lõvi. Skorpion inimese, nende tapmine nendele vastu astumine meenutab ju meile kõikidele kreeka mütoloogia suuri kangelasi, olgu see siis Heracles, tee, Zeus, Perseus või mõni muu nende seast. Nii et hulgaliselt motiive on siin näha. Tihti arvatakse, et, et Euroopa kirjandus algab kreeka kirjandusest. Ma usun, et vanas Lähis-Idas on nii palju avastamata motiive mida kindlasti tuleks tundma õppida. Tilga mäss on ainult üks väikene killukene neist. Täna rääkisime Gilgamis, eeposest tekste luges Maian Kärmas. Helipuldis oli maris Tomba. Mina olen Martti Kalda. Hüva lugemist.