Uue Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus Eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust, mina olin Siberis sündinud, mu sünnimaa on seal, aga Isamaa, mulle Eesti Eesti lugu. Tere päris eesti kultuuripärandist. Eesti kultuurielust väljaspool Eestit, mis on olnud ja mis laenud, jätkavad arutelu Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe ja Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag. Saate toimetaja Piret Kriivan. 50 aastat eesti kultuuri hoidmist ja loomist välismaale väliseesti kultuuripärand, mis tegelikult kõik endas sisaldab. Kui muidugi kodu Eestis mõtlesime, siis me mõtlesime. Kaks märksõna on kirjandus ja poliitiline võitlus. Aga kui suur mõiste? See on tohutult mõista, muidugi kui me nüüd defineerime, mõistad, kultuur sellena, mida inimene loobub. Siis see, mida väljaspool Eestit asuvad eesti kogukonnad, ma räägin siis sellest tuumikust, millest ma suurelt enne rääkisin. Mida nemad lõid siis seda on ju tohutult palju. Ja osalt on see veel, ma arvan, välja toomata ja tundmata, sellepärast hiljaaegu ju tulid välja Rootsi eestlaste liidu arhiivist filmid, haruldased filmid nendest esimestest mõlematest, Eesti üritustest Stockholmis on isegi tulnud ju palju dokumentaalfilme eesti ajast. 30.-te aastate lõpust. Tehti filme, pildistati kirjandus, sellest ma ei räägi praegusest, saame oma täiesti omaette teema, tehti teatrit, kirjutati näidendeid, isegi, mis ei ilmunudki, trükis tehti muusikat ja teatavasti muusikal ja üldse, kellel on see omadus, kui te linte juhatama, siis ta korra kaja peangi, on ja ongi kõik sellest praegu on need siis 1990 pärast Eesti taasiseseisvumist väga vähe järele jäänud, tegelikult ühtegi kirjastust ei ole. Need kirjanikud, kes veel kirjutavad eesti keeles, need avaldavad oma teosed Eestis. Lisaks on veel mõned ajalehed Stockholmi, Eesti Päevaleht ja Eesti elu ja Eesti elu Vaba Eesti sõnaõigus ja veel mõni veel mõni üksik. Aga mis lämbud on teatriringid veel mingil määral muusikakoorid, rahvatantsurühmad, nii et ma praegu, et ma võrdleks seda, ma ütleks siis väliseesti siin suure algtähega sidekriipsuga kahe suure tähega väliseesti. Et see kultuurielu missat praegu toimub, mis on siis jäänud, et see on täiesti võrreldav rahva kultuuriilmingutega Eestis seal täpselt nii nagu Lõuna-Eesti laulukoorid, teatritrupp, nii on ka siis neid Stockholmis ja ta kolis kindlasti Torontos ja mujal Kanadas ja Ameerika ühendriikides, nii et ma ütleks, et see väliseesti joon kuidagi kultuuripärand, see, mis oli see suur õitsev, mis kunagi oli ja mis tõesti on, on täiesti omaette nähtus. Kui me võtame selle kogu Eesti väike saab taeva Eesti tuuri ajaloos, siis on see omaette peatükk omaette omaette rubriik. Nüüd on ta nagu vajunud mingisugusele umbes samale tasemele nagu, nagu Lõuna-Eesti Lääne-Eesti rahvakultuur. Ma ütleks niimoodi. Ja ei, ei ma arvan, et meie arvamused on siin pea eranditult kokku langevad. Ja võib-olla ma kommenteeriksin juurde, et nagu küsimus sellest, kas, kas kirjandus ainult küsimus on selles, et kirjandust inimesed sageli seda sõna mõistavad ilukirjanduse tähenduses ainult. Aga Välis-Eesti puhul ma sellesse kultuuripärandisse võtaksin muidugi mitte ainult eestikeelsed raamatud. Jah, kunagi oli ju, see on ju ka tuntud fakt mis seisab sinugi raamatus sees, et kunagi oli selline aeg, kui kui välisEestis ilmus algupärasemaid eestikeelseid raamatuid pead rohkem kui kui tiitlite järgi, kui samal ajal Nõukogude Eestis, kui me võtame need kirjastused kõik kokku algupärase kirjanduse ja ehkki noh, selle niisugune päike argument olid, olid, olid tolleaegsed nõukogude aegsed eesti raamatut massi tiraažid. No tule jumal appi. Kolme katku vahel, esimene raamat ilmus 32-st 1000. eksemplaris müüdi jäägitult läbi kahe päevaga, kusjuures. Hommikul peale, nii et noh, et sellega, aga ma mõtlen, et, et see on nüüd üks väliseesti selle, selle kirjanduse juurde ma panen, kogub trükitoodangu täielikus ulatuses ka kõik need mälestusraamatut populaar, teaduslikud väljaanded, seal on näiteks äriline kanakasvatus ilmunud väike raamatukene, miks mitte seda raamatut ja, ja siis paneksin sinna selle kultuuripärandi juurde kogu selle trükisena, nii ajalehed, ajakirjad ja, ja need vähesed filmid ja teatritükid, nagu sa mainisid. Aga nüüd tekib see, et loomulikult siin on ka veel seda niisugust, mis tänapäeval, mis kannab nimetust audiovisuaal Allen selles kogu siis need laulud, koorilaul, rahvatants, rahwarlikke käsitöö ütleme, avates rahvariietest, mis on muidugi fantastiline ettevõtmine, hakata neid nii-öelda tegema ja kuduma ja, ja valmistama kuni õlle kappadeni välja need asjad, et see käib ka ja selles mõttes ma olen väga nõus sinu mõista, kas on see rahvakultuuriasi, et maid tõmbaks väga ranget piiri väliseesti kultuuripärandist sellise professionaalse kultuuri ja, ja siis harrastuskultuuri või rahvakultuuri vahel, et see, see piir on võrdlemisi hägune, ta peaks olema kuuluma, sest et sellel on oma unikaalsus ja unikaalsus ja iseseisev väärtus. Ja mitte nii nagu nagu kunagi arvati, et aja küll nüüd on, Eesti on nüüd vaba, nüüd pakime kõik asjad sisse, saadame Eestisse ja lõpetame siin ära, paneme uksed kinni ja püstoli ja püsiv klubi, mis panin tõesti uksed kinni või aiandusklubi Torontos pani uksed kinni ja ja, ja saatsid oma paberid ka kuhugi ära, aga minul on selles mõttes väliseesti ühiskonna kultuuri loome selles kõige laiemas mõttes vastu suur kaugelt Tartus, mida on saavutatud sellisel, see on ääretult unikaalne ja seda mõista. Selleks peab olema see pikk pikku kogemus, et olla nende asjade sees ja kõrval või keskel. Ja muidugi veel on see, et auahnelt me tahame, võtame siis nüüd päris Eesti teadlased, kelle teaduslik produktsioon on ju enamasti võõrkeelne. No loomulikult noh, mis me siis teeme, paneme ka väliseesti kultuuri sisse või välja, jätame sellest välja, siin on noh, vastused on ei või ja mõlemad on võimalikud. Aga ma arvan, et, et, et kui, kui läheb suure suure raamatu kirjutamiseks, siis väljapaistva mälupsühholoog, logi, professor Endel Tulvingu teosed ja avastused lähevad kindlasti väliseesti kultuuri sisse, küsimata Endlite endalt, kas ta seda tahab või ei taha. Nii et sellepärast see kultuuri Islandi ja see on erinev, erinev Eesti asjadest, ma väga mulle meeldis see paralleel, et see on nagu see eesti rahvakultuuri asi, ka mõnesse Et on mõlemal pool oma tipud, omad loomakesed, pärasemad või laiema kandepinnaga kunstnikud, kirjanikud teatab. Ja on erinev, tähendab siiski erinevad. No ma tähendab, üks minu vaimustus seisneb tagantjärele algul, ma ei osanud sellele tähelepanu pöörata ka Eestis olles. Ja ma ei taha seda head maiuspala Raimo Rootsi kogemusest ära neelata, aga see on Eesti Kirjanike kooperatiiv. Need, meetrite pikkused, tähendab. Vaatame järele, mis Jaanika Kroon ta kirjutas oma kui palju raamatuid siiski lõpuks nad välja andsid üle üle 400 raamatu, vist kindlasti kindlasti. Kusjuures unikaalne selles mõttes, et see oli taskuraamatu formaat kahes erinevas versioonis, kõvakaanelised ja pehmekaanelised. Ja Eesti kultuurihuvilist ja eestikeelset kirjandust lugevad kogukonda üle kogu maailma ühendav selline projekt öeldakse tänapäeval, eks ole, võrgustik täiesti fenomenaalne, fenomenaalne ettevõtmine. Nii et see on see kultuuripärand ehk et praeguseks on jah niimoodi, mõnikord ma vaatan mõnda tavakirjanduse leti väljamüüke raamatu koguda väljamüüke, kus müüakse, no ma ei tea, olematu hinnaga Eesti Kirjanike kooperatiivi väljaandeid ja, ja tuleb ikka, vaata tuleb seoses Bernard Kangro tohutu energia, mis tal Lundis selle pealepanija andis, mitte ainult tema üksinda, nii et nojah. Või teiselt poolt, et kultuuripärand näiteks ajaloolasena ma võin öelda seda, et kui meil ei oleks välisEestis kirjutatud ja trükitud mälestusteoseid Nemo ristikat jääkülm sisu üle võib vaielda kvaliteedi üle võib vaielda. Poliitikud, sõjaväelased, ametnikud, endised ja nii edasi siis me teaksime, kui seda kirjandust kõike ei oleks, siis me teaksime Eesti vabariigi elust, inimestest ja eriti Eesti vabariigil langusest ja hävingust palju, palju vähem, sellepärast et et otseseid allikaid ka 39. 40. aasta kohta on väga palju hävinenud või hävitatud ja seal tõuseb kohe esile memo, Aristika niisugune väärtus, kui seda ei oleks, ma ei kujutaks ette. Kaks asja nüüd memory ja näiteks Eesti Kirjanike kooperatiiv Kirjanike kooperatiiv oli muidugi omaette nähtus täiesti. Ja, ja tõesti au Bernard Kangro-le ja teistele, kes seda vedasid. Kangro eelkõige. Ja ta ise veel jõudis luuletada ja romaane kirjutada seal sellega töö kõrval on lihtsalt võrratu. Selleks memo Aristika ja ma ise mäletan oma üliõpilaspõlvest, kui me meil oli Uppsalas Uppsala Eesti üliõpilaskond, selline kogukond või selline organisatsioon. Käisime koos ja väga palju, palju nalja sai heidetud nende memuaaride autorite üle ja ja, ja isegi ironiseeritud, aga sul on jumalast õige, Jürise, see on nii. Nüüd tagantjärele, nüüd ma loen. Või veel, eks näide selles mõttes, et ma olen kõrvuti lugenud nii Jaan Roosi kuulsaid päevaraamatuid väga rasketest vastatest ja talle ju tekkis täiesti ootamatu paralleel Voldemar murese päevaraamatute näol ja siin mitme teada tagasi üks soliidne vanaproua Stockholmist, kellega ma esitasin talle paar küsimust selle peale, sest buss, kastet hästi, loete seda päevaraamatuid. Aga noh, ajaloolasena ma oskan sealt noppida hoiakuid ja asju, mis, mis kuskil kuskil mujal ei esine ja, ja mis ja küll osaliselt kuulujutud tasemel ja, ja klatš ja, ja väga-väga võib-olla subjektiivsed hinnangud inimeste suhtes, aga ikkagi. Nad annavad ikkagi mingi pildi, natuke tausta faktidest teinekord ju eksida. Eksimine on inimlik. Me teame mõlemad, aga teadlik lugeja olema, peab muidugi. Aga kultuuripärand on muidugi keerulisem, mainisid Raimo just nende arhiivide väljatulekut ja filmide väljatuleku. No ma toon veel ühe näite, käesoleval aastal ju tähistasime me tagasihoidlikult küll balti ülikooli asutamise aastapäeva 46. aastal mis Hamburgis ja siis Hamburgi lähedal pinnebergis oli. Kolm aastat 40 49, praktiliselt juba hakkas ta nagu välja surema seadusi ja mille arhilian oksale, mille arhiivonopsalas ta laiali pillutatud ja ainult tubli Helga Merits on käinud otsimas neid asju kokku panemas ja ta tegi sellest väga huvitava filmi, aga see on ainult mingi jäämäe tipp tegelikult nähtusest endast, mis on nii et tekib küsimus peale selle balti ülikooli fenomen seisneb ju selles, et see ei ole mitte ainult eestlaste ettevõtmine, ikka tavaliselt räägime, okei, on kristlased ja käik, ei, meil on tegemist lätlaste, leedulaste ja eestlaste ühise ettevõtmisega. Välisbaltlased vähe sellest Briti tsoonis. Ja miks kipume unustama, et balti ülikooli ametlikke õppeks inklissegi leki kasutajate, kohalike omakeeli ja, ja ka saksa keelt asjaajamises mõnikord kui tarvis. Nii et see on niisugune asi, et selle taga on kindlasti see vana niisugune see kultuurisuund ja optimism millega mindi pagulusse. Aga teiselt poolt, see ei ole nüüd niimoodi, et nüüd me näitame koguma maailmale, mida baltlased on suutelised, Hei, sellega valmistati ette neid noori, kes tulid kõigepealt ta rakendas muidugi tööle ka õppejõud, et nad saaksid oma järgnevates edasi rännu, saades paremini hakkama valmistada oma tulevaseks eluks ja karjääriks ette need, kes olid alustanud ülikooliõpinguid Eestis, Lätis, Leedus Enn vahetult eelõhtul või ka sõja ajal õppinud ja need, kes siis või kes polnud üldse veel jõudnud ülikooli astuda. Et see oli fenomenaalne ettevõtmine, mis millele jääb selles osas on ta kindlasti ütleme selle väliseesti pagulasühiskonna oma kultuuri pärandab väga unikaalne aspekt. Kui mindi omal ajal, siis kui palju püüti teadlikult siit kaasa võtta ja mida püüti kaasa võtta ja kuidas seda siis edasi arendati, kas püüti seda, seda kõike seda pärandit hoida puutumatuna või läks ikkagi väliseesti kogukondades omasoodu. Eestluse seisukohast? Ütleme püüti muidugi edasi arendada seda, mida kaasa võeti, samas seda hoida. Selle eestlase hoidmine oli tohutult tähtis, lausa märksõna, mataks emissioon, see oli mis joone täpselt, täiesti täiesti. Mis ükski asi ei konserveeru mumisid, seeru vaid, vaid läheneb ikka oma omasoodu, nii et nii et see kogu kultuurielu kõige laiemas valdavas mõistus arenes omasoodu ja ja oli mingi mingitele aegadel ju vägagi vägagi tugev. Täitsa tasemel. Mina arvan seda ka, et, et kui me paneksime ise end nende inimeste rolli, kes lahkusid 44 läbi kõige, kõige kiuste kõigi raskuste ja no kujutame ette, et me ülikoolis käinud inimestena peame jätma kuhugi maha oma raamatud, mida eestlased juba noh, 30 940 kalliks pidasid siis käsikirjad, asjad, mis hävinesid, põnesi, tardmaterjali materjali kogud ja siis see on üsna ühelt poolt ikkagi üsna katastroofiline niisugune katkestus ja teiselt poolt mitte kodanike ja kunagi niimoodi mustvalge, täiesti, vaid vaid teiselt poolt. Ma mõtlesin selle peale, kui palju näiteks komplekte eesti rahva kannatuste aastat ma olen näinud Torontos nii-öelda kokku panna, kui palju neid toodi kuskilt üle ja need on need inimesed, muuseas, kes juba Euroopast rändasid kas siis üle Rootsi või Saksamaalt Inglismaale, Inglismaalt, Kanadasse ja vedasid täidamatut, kaasas paadipõgenikud, suur alus. Siis see, see, see on hämmastav. See on tõeliselt hämmastav, millist kirjandust viidi ja võeti kaasa. Mis teiselt poolt näitab ka seda, et et sellest peeti, peeti lugu. Ja küll pärast sõda algas ju kohe eriti Rootsis. Kanadas, hiljem algasid trükkimine eesti kirjanduse klassika järeldada. Aga teoseid trükiti järel juba ka nende nende eksemplaride põhjal, mida võeti kaasa juba Saksamaa laagrites, täpselt praeguse silmaga vaadates niimoodi kehval paberil ja nii edasi, aga trükiti uuesti Eesti vabadussõda. Nii et see on üks komponent, aga teiselt poolt, kui makseil olen mõtisklenud laiemalt, mis see tähendab ja võib-olla see töötab nagu kanada näitab, palju rohkem nad Torontos on linnaosi, mida nimetatakse inglise keeli vastavalt kas siis leedlindi ja, või Ideli. Ja on väidetud, et see olevat ka Portugali puhul kasutusel olevat Loota ungarlased, kes on nüüd kuidagi taandunud ja lagunenud, et seda linnaosa nagu praktiliselt ei ole. Tähendab, linnaosa on olemas, aga ungarlased seal nii palju ei ole enam. Et mudel, see virtuaalne mudel luua väikest Eestit lõdve Estonia, see oli kindlasti kuidagi geneetiliselt veres. Ma olen mõelnud, et noh, mis on selleks siis tarvis seda väikest Eestit luua, selleks on tarvis muidugi ühist territooriumi mida ei tekkinud sellisel kujul Loi saarestik siin ja seal ja kolmandas ja neljandas kohas hea küll, Kanadas Ontarios provintsis oli maa nii odav pärast sõda, et nad ostsid talukohti ja ja suvilaid ja, ja täiesti tavaline. Aga ikkagi mitte oma riiki ei saadud lugeda. Ja teiseks on poliitiliste parteide asutamise küsimus, sest mindi ju pagulusse, nii et nende hulgas oli ju väga erinevate poliitiliste parteide esindajaid ja ma ei oska seda. Ma ei tea Kanada seisukohalt nagu kokku võtta, aga oskad saag vast kommenteerida, Rootsi põhjal oli see natukene rohkem. Kõige tuntavam oli väga ja seal ja sa ütlesid, et väga erinevate poliitiliste vaadetega inimesed sattusid pagulusse ja see vastab absoluutselt tõele. Sellepärast oli ju selliseid juhtumeid, eriti algaastatel või aastakümnete tall, mil teatud inimesi lihtsalt ei kutsutud teatud üritustele poliitilistel põhjustel. Näiteks kutsuda kedagi sellest kilpkonnast Eesti vabariigi aastapäeva aktusel kõnet pidama, see oli absoluutse, olin selline väljakutse medalisse, mida on väga raske ette kujutada, tule. Ja mida paljud panid pahaks? Ei mahtunud ühe eestlase mütsi alla ei mahtunud, ei tahtnud ma ikka seesama, et kaks eestlast kolm keskorganisatsioon. Nii et see sellisel kujul jah, aga see väike tähendab see on emotsionaalne ja ma ei, ma olen kaugel sellest, et suruda seda peale kui teaduslikult ranget definitsiooni, seda ei ole võimalik niimoodi teha, aga mõista seda, kui seda kasutada mõistelise mõttelise mudelina, mida üritati teha ja sellel oli oma eripära ja seda siis peaksid siis tänapäeval võib-olla järeldada tagantjärele mõtlema, missugune eripära sellel oli. Ja loodud traditsioonid ka ürituste sakraalsus või, või nende ürituste sisu, kuni perekondlike käitumismotiivide, nii vaesed lapsed, kes käisid Põhja-Ameerikas inglise koolis, inglise keelses koolis kodus, pidid rääkima eesti keelt ja peale selle nädalavahetusel pühapäevakoolis käima skautide liikumisest osa võtma ja nii edasi, nii et seal muidugi hakkab juba peale, jälle tuleb sisse see põlvkonnavahetuse küsimus, et äkki meil on tegemist põlvkonnaga. Sest et ja kes valdas vabalt inglise keelt ja ei, Mul on mitte nii nagu vana põlvkond, kes ei ei suutnud seda keelt ära õppida niimoodi täitsa arusaadavalt. Ja sellest tekivad, tekkisid kani hirmud. Mul on meeles kunagisest varaselt kanada külastuselt mees, kes ütles, et ta oli metsavaht Lõuna-Eestis seal kuskil ja ja, ja vandus tulist kurja brittide aadressil kogu aeg, et need on kõige-kõige kurja juured, tema arusaamist järgi üksikvanema, kes oli siis lahkumise hetkel olid, olid tal pisarad silmis, ütles ja ütles ühe soovida, et tal on ükssooga. Kui ta tagasi Eestisse lähete. Viige tervitusi Eesti metsadele. Mulle eluks ajaks meelde jäänud niisugune sügav, selles peab sisalduma tõeliselt mingisugune. Nii sügav tunne, et lihtne mees. Eestiliku kultuuripärand siin ja sealpool kodu Eestis ja välisEestis või siis väikestes Eestides. Kui palju nad lahku arenesid või arenesid siiski ikkagi suuresti paralleelselt. Teine teisel pool? Piirialad on täiesti mõeldamatu, et eri keskkondades arenevad kultuurid areneksid täiesti paralleelselt. Eesti kultuur võõrsil ja eestlased võõrsil üldse võtsid muidugi omaks teadlikult või alateadlikult või mõlemat välismõjutusi. Ja peale selle toimus muidugi omaette arengujooni. Tähendab, nagu arendati oma oma joont nii-öelda nii, et ikka mingi lahusolek oli, see on täiesti selge. Nina, mina sõna. Ja siin on toimunud suur suur areng ja, ja aja edenedes ütleme, 1900 kuuekümnendatel aastatel, kui ma olen vaadanud oma kadunud tädi fotoalbumit ohutud kooride kontserdid ja meeletud rahvamassid, mis olid kohal, mis on noh mis ei ole tänaseks lõplikult kadunud, tähendab, andad, koorid on, on, on väga väikesteks kõhnunud üritusi, toimub kõik see areng, see, see on olulisel määral muutunud. Ma ütleksin isegi, et Kanada näite varal, meil on ju kummaline olukord tekkinud, kus Eesti üritusi ettevõtmisi on ja ettevõtmistes on võetud, on, on, on tulnud juurde Eestist tulnud eestlased. Vaatamata kõigele, et et Kanada on väga konservatiivne immigratsiooni osas väga raskete reeglitega tööloa ja elamisloa saanud amisel sellele vaatamata, et need 25 aasta jooksul on nüüd eestlased võtnud üle need väga palju positsioon. Ma nimetaksin üldiselt ainult kirikuõpetajad, kooli õpetajad, ajalehetoimetajad, Toronto, Eesti Ühispangaametnikud, ka mõned arstid, mõnede ülikoolide õppejõud, ettevõtjaid, isegi me võime neid nimetada nüüd uuteks väliseestlaseks ja nagu neid nimetatakse. Aga ma ei ole päris kindel, kas see on õige definitsioon, tõenäoliselt ei ole ja me oleme ringiga seal tagasi, nii et ma ei tahaks öelda, et, et, et näiteks ütlevad, et Piret Noorhani ja, ja ma ise me oleme nagu süstinud sellesse kogukonda, midagi uut eestlust või kindlasti seda mitte. Aga mingid rõhuasetused on muutunud. Sest vähemalt ütleme, ma võin ka pileti nimel rääkida, et mina, meie mõtleme Eesti asja puhul eesti keeles. Ma ei ole väga veendunud, kas me sageli meie vestluskaaslased seal mõtlevad enne inglise keeles ja tõlgivad end eesti keelde. Ja siit algavad juba olulised olulised vahed, nii et see eestiliku kultuuri jätkamine. Jah. Ja veel üks aspekt. Me oleme, oleme tähele pannud, et läbi aastate ma oli alus pidada eestikeelset ajalooseminari Torontos üks 40 kuulajad väga erinevas vanuses inimesi, enamasti kõige vanemad inimesed ja nüüdseks huvi on lagunenud. Mitte sellepärast, et enam ei paku see kellelegi huvi mingil moel kastma. Maailm on muutunud. Maailm on sedavõrd muutunud, et, et ja, ja süüdistamata kedagi. Küsimus on ikkagi jälle, tuleme tagasi meie emakeele juurde, tähendab, mis tähendab eesti keele vabalt valdamine, see tähendab ikkagi rääkimine, lugemine ja kirjutamine ühe oma lähedase sugulasega, ma tegin katset ja panin talle kaks raamatut. Erich Maria remargi, inglise keeles ja eesti keeles ja küsisin, et millise eksemplari sa võtad endale ütelda ootuseks, voodile tüüriks kaasa? Loomulikult haaras automaatselt ja instinktiivselt inglisekeelse vana inimene. No ütleme siis kuskil viiekümnene. Nii et siin on üks üks selline veelahe, mida ma ei oska päris või nagu lastekeeles öeldakse eesti keeles pusle, mida ma ei oska, mida ma ei oska lahti mõtestada. Tähendab, millega siin tegemist on, sest kõik muutub. Ja ma arvan, et ongi see võtmesõna muutub kõik pidevas muutumises ka siis, kui pagulased, need, kellest me nüüd siis räägime põliseestlastest nii-öelda või teise maailmasõjaaegsetest põgenedes. Nad tulid oma asukohamaadele, eriti veel Ameerika Ühendriikides ja Kanadas mingil määral ka Rootsis väga eriti just ülemeremaades. Põhja-Ameerikas olid juba eestlaskonnad kogukonnad kohal, kes muutusid siis nii-öelda vanaolijateks. Ja nüüd on, kui me nüüd vaatame kõrvale nendele suhteliselt vähestele juhtumitele, aga neid siiski oli, kes nõukogude ajaga tulid läände elama siis need, kes pärast taasiseseisvumist on tulnud, nende jaoks on nüüd teise maailmasõjaaegsed põgenikud, nende järglased, vanaolijad ju. Ja see on tegelikult ajalooline ahel niimoodi võtta. Nüüd ongi see, et tegelikult ju muutuvad mõlemad ühiskonnad Eesti ja see nõndanimetatud väliseesti, mõlemad on muutumises ja ma võtsin välja ühest oma ühest kirjatükist võrdlemisi irooniliselt tsitaadi, kus ma kasutasin ühte saksa sotsioloogi. Et selle muutumise protsessiga, mis on haakuvad minu meelest selle saksa sotsioloogi Helmut vilke ideed uuest tüüpilisest ehk kohatust ühiskonnas, mis sünnib globaliseerumise digitaliseerimise, ülemaailmse võrgustumise ja vastastikuse sõltuvuse globaalselt kommunikatsiooni infrastruktuuridega, vabandust, võõrsõnade tulevärk ainult ülemaailmse riialt aimu repootingu ja teiste tegurite ühismõjus. Ja see muudab suveräänse rahvusriigi möödunud sajandi mälestusesemeks saksa keeli Rineronks tükk, nii kirjutas vilke. Ja ma ei oska leida vastuargumente sellele, see on üks muutumise võti, nii et noh, mis me siis teeme, et küsimus eestluse muutus, inimene peaks esiteks küsima, kuidas eestlus muutub Eestis, sest CB peegeldus väliseestlased ükskõik kes tulevad ju eestlust ikkagi toitma, käituma nii nagu mesilased lendavad õie peale ikkagi Eestisse. Ja kui siin toimub selline muutus, siis ongi need pettumused vanemate inimeste puhul või vastupidi, nooremate inimeste puhul leiab sõuad. Mis siis ühesugune, eks ole. Ja ei olegi probleemi, nii et noored saavad vanaks, hakkavad ka nii võib-olla mõtlema. Ei tea, ma mõtlen, mõtlen, need nihked, löötakse, kuidas eestlus on muutumine ja kunagi jõudsin mõttes, et vestlus on võib-olla osaliselt juba muutunud või muutumas mingiks etnograafiliseks igandiks, millest on kohutavalt kahju. Sest et vaatame nüüd noori teadlasi, tarmukad ja noored ja karjääri tegevad edasi röögivad siis et Eestis ei pea ju enam kirjutama teadlane eesti keeles vaid aina rohkem inglise keeles. Sest sellepärast, et kui ta kirjutab eesti keeles või vabandust, kui ta kirjutab ka isegi Saksa või Soome või Itaalia või rootsi keeles, siis see ju ei loe, see ei anna neid punkte. Ja see on minu nägemist pidi üks väga ohtlik tendents. Ja taas uuesti eesti keele selle harimise seisukohalt, nii et need asjad just nimelt, et mis me siis teeme, eks ole. Jah, ma ei tea, et eestlus peab siis kõigepealt elama siin kodu-Eestis ja tugev olema, et siis saab ta olla ka globaliseeruvas maailmas ka väliseesti kogukondades tugev. Nii. Mingil moel kindlasti, ehk õigupoolest ma arvan, et eestlus loosungina või propaganda eesmärgina ma isegi ei seaks teda niimoodi, tähendab, küsimus on eesti keeles. Sest et mina ei oska teisiti öelda, et kui ma midagi kirjutan, siis ma kirjutan kõige paremini oma emakeeles. Hea küll, ma olen suuteline mõtlema inglise keeles või, või kui on ka või mõnes muus keeles, sest elu on, on karmilt õpetanud. Aga kõige paremini saab seda teha ainult ühes keeles ja see ei ole minu välja mõeldud. Ma arvan, et on keelepsühholoogid, sa võid Raimo kindlasti kinnitada, on seda ammu juba tõdenud ja öelnud. Keelsust kakskeelsus on võimalik, eks ole, isegi kolmkeelsus ja. Jah, jah, on küll, ühes pärast seda küll aga 1900 seitsmekümnendatel aastatel oli Rootsi eestlaskonnas vähemalt suur arutlusteema. Et kas on võimalik eesti keeleta eesti kirjandus. See arutelu sündis sellest, et siis tekkisid, kerkisid esile esimesed kirjanikud ütleme siis, Eesti päritoluga või eesti kirjanikud, kes kirjutasid, mitte eesti keeles, avaldasid oma raamatud vaid Rutsi, keelas Lähed neistada eestilistes sugemetega või Eesti isegi Eesti sisuga. Tegevus toimus ühtpidi või teistpidi Eestis või oli Eestiga seotud. Ja sellele nagu mingit küsimust või nagu vastust ei leitud tol ajal või see jäi natukese lahtiseks, aga aga neid kirjanikke tuli üha üha enam ja enam juurde. Ja ongi siis küsimus, see kuulub ka eesti kultuuri alla. Või mitte. No meil on hea näide, on, on Eesti päritolu luuletaja Lindakivi kelle luulekogud on ilmunud inglise keeles või küll nagu ja Karina kindlam on kirjutanud nii inglise kui ka eesti keeles luulet ja, ja no küsimus. On üksikuid autoreid praegu Torontos dist kirjutavad küll mitmed-mitmed, niisugused raamatud on ilmunud ka mälestusraamatud on inglise keeles kirjutatud ja no kas me siis klassifitseerimine neid? Neid eesti kultuuri alla ja tähendab etnilise päritolu poolest kindlasti. Maiataksin Lindakivi luulekogu kindlasti mitte välja. Nüüd aga läheme selle natukene lopsakama sõnavara juurde, nagu Eesti asja ajamine. Vot seal tekib terve rida küsimusi. On arutatud paaril korral, noh, kuskil ütleme neli-viis aastat või isegi kauemgi tagasi, kas, kas Eesti asja ajamine on võimalik ka mitte eesti keeles? Päts Eestis? Seal me nüüd lahkume kirjanduse pinnalt ja, ja see on, see on ka omamoodi küsimus. Aga kindlasti on sellega muidugi isiklikes oma valiku teinud, võib-olla tal ei olnudki valikutavad mullaolude sunnil ei õppinudki eesti keelt, ütlen ma oma kogemustest lähtudes. Ma tõin ühe näite tuua, mis oli mõni mõni hea aasta tagasi, aga tuli Uppsala Ülikooli eesti keelt eesti keelt õppima noor tütarlaps, kes tegelikult õppis arstiteadust. Arstidel oli siis tol ajal oli nagu oli, oli, loodan, et kolmandal semestril, kui sa tahad midagi muud peale arstiteadus ka ülikoolis õppida, siis ainus võimalus on kolmandal semestril, et siis on nagu tempo vaiksem ja jõuad midagi muud. Tema tuli siis eesti keelt õppima. Ma ma nägin juba esimestes tundides, et midagi toimub temaga, midagi on korrast ära. Ja lõpuks ma küsisin. Siis ta jutustas, et jah, et temale oli eesti keelega kokkupuutumine täielik šokk. Ta oli segaperest pärit, tal oli Eesti isa ja ta oli lapsena palunud isa käest, palun õpeta mulle ikka eesti keelt, räägime eesti keelt. Aga isa, kes olid põgenik vastaspõgenikuna iseloomuliku rahuga, et kallis lapp, et õpi enne rootsi keele ära, see on nii võimatult raske keel. Eesti keel on nii kerge. Ja laps jäi muidugi oma isa uskuma ja tuli siis Uppsala Ülikooli seda kerget eesti keelt õppima oma kolmandal, ainsal semestril, mil see võimalik oli maasti õpingute kõrval. Saizuki. Aga sai hakkama, lõpuks sai hakkama, muidugi. Muidugi sai tark inimene, aga, aga see, mida ma sellega öelda tahan, on, et kulud võivad olla sellised, et inimene on eesti keeleta. Mitte omal nii-öelda vabal tahtel vaid olude sunnil ja nagu hukka mõista neid või põrastavalt suhtuda neisse, kes eesti keelt ei oska, vot seda ma ei tahaks mitte mingil juhul heaks kiita. Ei, seda kindlasti mitte ja ma võin paralleel näited lühidalt, tuua suhtlemisest oma üliõpilastega, näiteks noorte hiinlastega, kelle puhul ma olen mõnikord küsinud poisi käest, et vaat mis te kodus räägite. Ka üks eesti juurtega neiu, kes spetsiaalselt tuli ja hakkas latinist erialalt juba doktorant spetsiaalselt hakkas õppima eesti keelt ja palus veel sõnaraamatuid minult, et ta saaks selle kätte, sest tal oli niisugune jonnakas soov, ta peab eesti keele omandama või austria-saksa päritoluga neiu väga andekas. Ja kes ütles, et eiei isa tahtis küll, et ma saksa keelt kodus õpiksin, õpiksin, aga ema keelas ära. Ma tahan selle näidega ainult kinnitada seda, mida sa Raimo esitasid, et noh, väljarännanute perekondades toimuvad niisugused teistsugused protsessid, et eieiei räägime ikka oma suma keelt. Vähe sellest Saabi, raskete slaavi nimedega ja teiselt poolt ka hiina nimedega, tähendab poisid, kes tulevad, ütlevad et palun, minu nimi on nüüd on andkonov. Kuidas ametlikult saaled rest eiei, nad vahetavad oma nimesid ja see, see toimib võrdlemisi suuresti, nii et kõik Need üksiknäited annavad selle, et see käitumismudel, mis toimib väljarännanute perekondades ja eriti värskete migrantide perekonda, see on, see on üks omad sotsugult tuuriline nähtus. Nii et kindlasti on olemas. Eks ta ole muidugi keeruline, sellepärast et kui ma nüüd mõtlen Kanada selle juba nüüdseks vana põlvkonna peale minuealised ja, ja, ja mõneti mõlemad, siis kus nad on kustunud, et ütleme, saanud suurepärase hariduse Põhja-Ameerikas enamasti ülikooliharidus. Eks nad oma nooruses said tunda ka 1968. aasta tuuli, mis sealt ülikoolidest läbi käisid või veel edasi mässasid näiteks Vietnami sõja vastu, mis on ka fakt, mitte kõik muidugi võisaid puudutust, näiteks hipivabadusest. See on see põlvkond ja nüüd tekib siis küsimus, et kuidas siis nüüd need, need globaalsed väärtused, mida nemad oma hariduse ja oma, oma töö või argieluga endasse nagu omandanud, et kuidas need nüüd siis sobituvad rahvuslike arusaamadega. Ma oskan ainult neid küsimusi sõnastada, aga vastata ma neile ei oska. Või millise iseloomuga on siis see, mille üle nüüd Eestis on. Kui lehtede järgi otsustan, palju palju vaieldud, sallivus, ideoloogia, milline on nende sallivus ideoloog ja, ja ma arvan, et see on meelsem meelsem välisEestis, kui, kui, kui päris Eestis või Nemad usuvad, ütleme ka neid rändmüüte rohkem kui näiteks kriitilist raamatutarkus. Ja lõpus, kokkuvõttes siis ka jälle ma tulin jälle sedasama küsimuse juurde tagasi, et millises keeles nad siis eesti asjast räägivad, ma ei süüdista kedagi, aga ma tahan öelda, et, et kui sa tõlgid iseennast, kas sa oled päris 100 protsenti kindel keeruliste ingliskeelsete väljendite puhul, ma ei ole kindel, kas ma kasutan õige sisuga sõna. Nii et need on need küsimused, mis mida isegi sõnastada on vaja. Isegi siis, kui me ei tea vastuseid nendele asjadele. Ma küsin veel ühe küsimuse. Millest palju on Eestis räägitud viimastel aastatel? Ma arvan, et nii kodus kui ka välisEestis, et kas me vajame tugevamat ühendust või tugevamat silda, millest jutt algas kodu Eesti ja väliseesti kogukondade vahel, et kas ühendus meie vahel on praegu piisavalt, et eestlus säiliks, võidule, veel pingutada ja kui tuleb pingutada, siis, siis kuidas. Me oleme tagasi sildade ehitamise täpsemalt. Ma ei oska sellega midagi peale hakata, jah, Sirje Kiin on neid tugevama silla ehitamist jõutud reklaaminud ja, ja ma julgeksin Sirje geeniga küll vaielda ja mina ei saa aru tänapäevasest moodsast maailmast. Et, et võib ju ka erinevale arvamusele jääda, aga meie võime sinuga esinevale armus. Ega me sellepärast kurjad ei ole. Ja, ja ma olen tabanud mõttelt, et kui ma ütlen ka noh, ka ameerika keele peksa kõrva nii, et siis siis seda peetakse sobimatuks või kuidagi ebakorrektseks või või, aga miks peksmis pärast õieti enne silla ehitamist tuleb mul meelde üks vana lugu. Veneaegsest Eestist tõsijale juhtum vanas Sakala majas, siin Tallinnas oli kunagi ammu noorte teadlaste kohtumine tollase keele ja Kirjanduse Instituudi direktori Endel sõbraga kes oma kõnes ettekanne, mille ta pidas, mainis ka temale omasel lopsakalt mahlaka keelekasutuses ka väliseesti kirjanike ja ajakirjade olemasolu. Sest me, keegi oli hirv, hammas, kes küsis, et et kas oleks tarvis rajada, kas sild Välis-Eesti ja Nõukogude Eesti kultuurielu vahel. Endel Sõgel ei, ei mõelnud pikalt ja ütles, et see on rumal küsimus. Sest et niisugust silda ei saa ehitada ainult ühele postile sest Posti ei ole olemas, tähendab, ta eitas väliseesti kultuuri olemasolu virtuaalse silla kande postina. Ja ma arvan, et see oli juba see aeg, kui juba juba Eestisse smugeldada rabi mana ja tuli mullaeksemplarid ja Eesti Kirjanike kooperatiivi raamatuid liikus siiski ka juba vene ajal niimoodi. Nii et selle ütleme nali naljaks, aga tegelikult muidugi. Ma arvan, et sillad on olemas. Toimivad. Ma ei tea, kui palju, aga. Toronto on selles mõttes ilmselt üks praegu kõige tugevam Eesti kogukondlik keskus väljaspool Eestit. Ma ei ütleks, et see võib-olla jah, noh, arvuliselt ka võib-olla tugevam, aga ikkagi tema niisugune esinduslik, et seal on väga palju inimesi, kes suudavad erinevaid asju teha. Ja sellel on omad kauaaegsed juured muidugi sellepärast, et, et Torontos mõeldi kaua aega, et mis teha kogunenud raamatutega ja asjadega, mis kokku kogutud. Ja siis sündiski see väliseesti muuseumi ehk VEMU idee ja selle ees seisis ja Elmar Tambalt, kes oli juba oma teeneid saavutanud, sellega, et ta oli Tartu kolledži ehitanud, mis 1970 valmis sai. Ja koos professorite tul vinguja trassiga eesti õppetoolile alustab pannud Toronto ülikooli juures ja Tambalt tekkis algul küsimus, et noh, et ikkagi see küsimus, mis, ütleme pärast 90 esimest aastat oli, et no mis siis pakime asjad kokku ja saadame ära, lõpetanud, paneme uksed kinni ja teeme nii. Nii see ei ole muidugi läinud ja tulen, põld, kes on nüüdseks küll manalas, arvas, et väliseesti edasi keskmiseks üle aja, tema sõnad peab kohaliku kultuuripärandi kõigepealt talletama niinimetatud muuseumis, mis ei ole muuseum päris tavapärases mõttes, vaid mis on arhiiv ja raamatukogu ja kunstikogu ja kõik kokku niimoodi. Ja veevool on selles mõttes olemas, nüüd kui me tuleme tagasi nende selle olukorra kohta selle silla juurde, sest et ja vemust vaatame mu kõrval, mis juhtunud on, sest tõepoolest Toronto eestlased on saanud osa tohutu suurest arvust erinevatest Eestist tulnud asjadest üritustest tulnud inimesed, toodud näitused, saadud kultuuris, üritused, koorikontserdid, teatrirühmad, paremad eesti popansamblid on käinud üksikud statistid, teadlased iga-aastane dokumentaalfilmifestivale Estaks siis VEMU iseenesest ja nii, et see ürituste programm, mis jookseb ainuüksi Tartu kolled, siis Eesti maja tuleks sinna juurde lisada on niivõrd tihe, et seal on raske leida ühte vaba nädal, kus mitte midagi ei juhtu. Nüüd selle pika tiraadiga. Ma tahan osutada, et suures osas seal, mitte alati reklaamitult on seal oma mingeid toetuseta ka Eestist tulevad inimesed tulevad, kas kultuurkapital talirahadega reisivad või oma teadusprojektirahadega saavad või ja nüüd tuleb see kõige tähtsam, see on siis Eesti vabariigi rahvuskaaslaste programm. See viimane programm, kui ma õieti mäletan, olid 2014 kuni 2020, mis võimaldab ikka väga palju teha. Ja siin on üks, nende üks peamisi prioriteete on eesti keele õpetamine. Nii et kui hakata nüüd, et, et kus on veel vaja tugevamaid sildu teha, ma arvan, et sillad on olemas. Aitäh. Ma olen täiesti nõus ja ma ei tea midagi. Eesti kultuurielust väljaspool Eestit jätkasid arutelu Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe ja Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kuulake palun eelmist saadet arutelu eestluse üle kodu- ja välismaal. Ja kui minu järeldus vestlusest, et kõige suurem pärand ja väärtus on meil, eestlastel, ükskõik kus maailma nurgas. Me oleme meie keel siis vaielge vastu saate kodulehel või Facebooki seinal. Kõike head Kuulmiseni nädala pärast, uues saates.