Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Tere, mina olen Peeter Helme ja algab 2016. aasta sügishooaja esimene, loetud ja kirjutatud. Ja algab kohe ilusti eesti kirjandusega, olen endale külla kutsunud Tarmo Tederi. Tere, Tarmo. Tervitus. Tarmole ilmus siin suvel. Väike raamat, ma ei teagi, kas on romaan või jutustus, mis sa ise ütled. Pigem on pikale veninud novell aga aga tihenduse astmest ja 60 aastat ühe inimese elus. Seda võib julgesti lühiromaaniks nimetada napilt üle 100 lehekülje, et ta ei ole enamike novelberis. Ei, päris vist mitte. Ja selle pealkiri on Andruse elu ja õnn, nagu sa ise ütlesid, see on napilt üle 100 lehekülje. Päris novell ta vist enam tõesti ei ole, siin on ikkagi üsna hoogne ja väga pika aja peale laotuv tegevus. Tegevus algab aastal 1956 ja jõuabki välja siiasamasse 2016.-sse aastasse. Räägib ühe mehe Andruse, kes on Kihnu kalur tema elust ja selle taustal. Tegelikult räägid sa veel lahti ka Eesti ajaloo ja kitsamalt ka Kihnu saare loo selle poole sajandi jooksul, kuidas sul on õnnestunud kõik need asjad nii vähesele leheruumile ära mahutada? No ikka pattu tehes, kohe peab üles tunnistama menu, jalg kahjuks veel ei ole siin üle 58 eluaasta jooksul Kihnu saarel astunud. Et see on nagu võib-olla sellele tublile töökale saarele solvang, aga ega igasuguseid raadios ja kirjanik ei olegi vist tagasi oodatud, aga see selleks. Eks kunagi jõuab Kihnuga Kihnu sellepärast, et suurele Saaremaale ma ei tahtnud seda kalurit paigutada. Ja, ja selleks tuli, ütleme siis natuke neutraalsem saar leida ilmtingimata paar merega ümbritsetud ja Kihnu oma geograafilise asukoha tõttu sobis Pärnust mitte kaugele suurepäraselt, et Pärnu tuua seal hiljem need 90.-te aastate harrase kauboikapitalismi ajad ja kala ärindus ja Pärnu oli ikka suur linn, Eesti mõistes, et sellepärast selline geograafiline valik. Sa oled ise Saaremaalt pärit, samas mul ei tulegi meelde, et sa oleksid oma teostes kuigivõrd Saaremaast kirjutanud. Ei saagi tulla, sellepärast et ma pidin ennem 56 aastat elama, et endale ja võib-olla ka lugejatele kriitikutelegi tõestama, et tõepoolest võib kirjanikuks hakata, et nüüd ma kirjutangi. Aga need asjad on nii palju kirjutatud ja suuresti veel ka kirjutamata, et need asjad loodetavasti kui jumalannad, taevaisa või kes tahes elupäevi, siis tuleb ka palju mahukamad asjad Saaremaa kohta ja sugugi mitte mitte ainult põllumajandusega seotud, vaid esmajoones ikka vesise vesise põlluga. Sellest vesisest põllust oled sa kirjutanud ju päris palju, sul on kokku ilmunud? Kuraditosin raamatut nüüd koos Andruse elu ja õnnega ja päris mitmes jutukogus jutukogusid sul vist ongi kõige rohkem? Tuleb ikka juttu kuidagi merest ja kaladest ja kõik see on kuidagi ikka üks selline punane niitmis paistab su loomingut läbivad. Et ütleme selle viimase kümnekonna aasta jooksul, ütleme sel sajandil vahest rohkem jõgede ja järvede ka seotud, aga aga otsesemalt ikka on mereasiss üks romaan, mis ilmus 2010. Mis selle peal vanaisad-vanaisa tuletorn muidugi see mul lihtsalt praegu Ludulnud Pealkiri kohe meelde, seal on ka ühe üksiku põhjarannik. Sees ja siis nüüdse Andruse elu õnn on ka seal seda otsest tainast, aga kaudselt on ikka kalanduse ja merega ja kalur, aga seotud ka ikka mere mereraamatuke kindlasti, aga noh nagu ma juba jõudsin siin mainida, et eks need asjad ole suuresti veel ikka ees tegemisel tehtud, aga kaante vahele. Võib-olla räägime heal juhul aasta pärast või uuesti jälle nendest mereteemadel kirjutatud raamatutest ei tea ette hüpata praegu kuhugi. Sa ütlesid praegu, et midagi pikemat on veel ees, samas oled sa eelkõige tuntud ikkagi just lühivormide autorina. Ja eks need lühivorme tuleb sisse pähe ja igasuguseid asju, eriti kui sa üldse ei kirjutavaid mingit muud tööd, mis lubab oma mehaanilise tegevuse toimimise kõrvalt mõtelda. Aga neid ma meelega praegu surun alla, et ükskord tuleb see aeg ka millalgi, ei tea kunagi varsti või hiljem, kus ma Juta ka kirjutan jälle, aga praegu, kuna mul on käsil, noh see kõlab nagu, mis teoksil tehtud ja kaante vahel, aga kaante vahel ei ole esialgu midagigi, esimene käsikirigi on praegu ütleme lõpu lõpufaasis alles, et ärme ette hüppame, et see on kõik tulevikumuusikaga. Ja vaata, kuidas asjad laabuvad. Ei, ärme hüppa ette, hoopis loen ette ühe tsitaadi ühest armastusest sinu eelmisele raamatule, milleks oli 2012. aastal ilmunud kiidetud hinged. Ja sirbis kirjutas selle raamatu kohta Merlin piir või järgmist ja minu küsimus on, et kas sa oled sellega nõus, mis ta kirjutas, tsiteerin. Lugemine, loetu analüüsimine ja sellest kirjutamine Re sõnutsi mõnulemine. Ilukirjandus on igikestev mõnulemine. Näed ju, mitte mingi lõplikkusega ei jõua kunagi mingi ühe ainsa lahendina. Nii. Võiks olla nõus küll, mis ma hõikasin, vastu vaidlen, aga kui see mõnulemine tuli, eks Hasso Krulli oli ka tekstitegemise mõnu. Mina püüan ikka mõnu taga ajada, et see eelkõige ikka kirjutamise mõnuprotsessis, vahetu olemise mõnu ja hiljem, kui keegi loeb ja see üle kandub, lugejad on kõik sinust ju erinevad ja, ja igaüks võib oma mõnu või viha pettumuse või hoopis teistmoodi kätte saada. Alles see raamat on ja noh, seda on korratud ja räägime 100 sajandat korda üle. Et alles siis on raamat elus, raamatukogu riiulis, kusagil koduriiulis, vaid ikka siis, kui keegi läheb jälle, siis ärkab raamat jälle ellu. Vahepeal ta täitsa surnud olla, 10 20 aastat või päev või noh, ja, ja need elluärkamisest on alati individuaalselt ja lugeja positsioonilt kirjanikkonna oma, ütleme siis tekstitegemise mõnus saanud mingis protsessis vahetunud olemise kätte, seda ei pööra miski tagasi. Seda kutsub uued tekstid uuesti. No tegelema see nagu mingisugune vaimne ananism. Mul oli kunagi romaan analistid puudutas küll tõsi, ajakirjanike, ärme sellest räägime praegu. Et jah, need tekstid ärkavad ellu, lugeja loeb ja, ja, ja siis ei pruugi talle üldse mingi mõnu olla sõltuvast muidugi tekstist, lugejast, kirjanikust kõik on siin väga, väga risti-rästi musttuhat korda seotud, hoopis teistmoodi ühest üle kannad siin olla ei saa. Aga kas see mõnulemine ei või selles mõttes ohtlik ka olla, seda on ka sulle vahel ette heidetud. Et sa kirjutad millestki, mis ilmselgelt sulle endale meeldib ja siis lõpeb see lugu enam-vähem poole lause pealt ära, kasvõi seesama unanistid, mida sa korraks mainisid. See raamat lõpeb suhteliselt ootamatult. Sama võib öelda näiteks ka vanaisa tuletorni kohta. Jah, ongi nii, vot seda asja ma pean ka õppima veel seda proportsioone ja mahtude jaotamis ja vee sisse panemist ja omal tundub kõik selge, aga ma ei viitsi ennast lugeja positsiooni asetada. Ja nüüd uuesti sellest kehtestatud hingedest üle hüpates selle viimase kaante vahekese juurde. Siin majas otsis selgelt hoiaku, mina kirjutanud, mitte lollidele. Aga nendele noortele inimestele oskavad eesti keelt lugeda, tahavad teada, mis meil toimus üheksakümnendatel aastatel ja kahekümnendatel aastatel 2005 või kuus jälle kvality seesama peaminister tagasi ja nii edasi. Mina kirjutasin võib-olla Kanada väliseesti tüdrukutele keskkond, kaheksateistaastased erandkorras tõesti võtavad kätte kogemata Andruse elu, jonne, hakkad lugema, see on noh, võib-olla minu poolt natuke liigedevuski, aga tõesti, ma ei ülehinda enam lugejat. Et lugejale peab ikka suhteliselt selgeks tegema ja selle asja tara lammutama suhu panema, mina tean muidugi, mida ütlevad sinusugused kirjanduskriitikud ja meie juhtiv kriitikud, siin kirjandusteadlased, praegused Nemad, oma kaifi siit ei saa, kui tegema, hakkad nedele kõiki kaks korda üle seletada, suhu panema. Aga samas tunnistad sina, et olen poole lause peal ära lõiganud, sina ei saanud jälle oma kaifi kätte, mis mul oli selge. Tahtlikult ma Peeter sind tõesti kiusatud tahtnud, ta kukkus kogemata välja. Oot. Siis on midagi selle varasematest asjadest Andruse elu ja õnn lõpeb just väga ilusti. Mulle tundub, et kuigi sa oled vanamees, Tarmo, oled sa veel õppimisvõimeline? Selles ei ole mingit kahtlust, ma juba mõtlesin raadiosse tulla. Asi läheb õppimise põhimõtteliselt vajub juba ennem ütlesin ka, et tegelikult ma 56 aastat elasin selleks ja kirjutasin ka, et selgeks teha, et tõesti, et ma võin kirjanik olla ja kirjanikuna jätkate kirjutamist, tõsist kirjutamist ka ikka käsile võtta, sest eelnevad kirjutasime on kuigivõrd tõsiselt olnud, aga ta on tulnud arvelt ikka ajakirjandus arvelt, filmikriitik arvult jooksva selle noh, oled ju isegi võib-olla leheneeger õena töötanud ja tead, et et noh, mina pidasin ligi 20 aastat seal ka vastu ja, ja, ja eks ole ju elus tehtud muidki ja palju lollusi ja selle kõrvalt nüüd noh, mitte kogu aeg, aga selge peaga keerutades. Ja teha seda teksti või ütleme siis seda kirjandust, neid teoseid, jutte ja pikemaid lugusid, et millega sa hiljem rahule jääksid, et need on vähesed asjad võib-olla, mis võib öelda, et nõnda pika hambaga neli miinus pika miinusega panna, aga selle viimase raamatukese kohta on jah meie üks juhtiv nimed härmasin nimetamegi öelnud, et võib olla kõige kompaktsem, kuid jahedam või? No ma ei teagi täpselt tsitaat. Tähendab mäletamist ta ütles asi. Ega mina vastu ei vaidle, natuke närvilisena ajal kirjutatud ja ma toonitan, et see sadakond lehekülge kirjutatud ikka ühe pika loo vahele, kuna kuna ma tahtsin teha, andsin sõna, et ma teen ühe novelli, aga novell paisus üle ääre ja oli isegi ka Loomingu Raamatukogu selle lävendi ületusena sees, et ootejärjekorras aga liikus omatahtsi või kuidagi sealt nõnda hoopis kiiremas korras Eesti keele sihtasutuse kaante vahel. See see pikk novell või lühiromaan Andruse elu ja õnn. Ja ma olen täitsa nõus sellega, et tõesti see raamat on heas mõttes kompaktne ja samal ajal on tal olemas algus, keskpaik ja lõpp ja kõik see areneb loogiliselt. Samas mingeid küsimusi muidugi jääb ja see ei ole mitte minu kriitika, aga küsikski nüüd selle Andruse kohta, kus see kuju üldse sündinud on, Andrus algul tuleb meie ette ju täieliku opakana, aga lõpus on ta ju võiks öelda, elukogenud mees. Kohe ma teen avalduse, mille peale raadiokuulaja kõrvad kikki ajab oma väiksed orgasmid keset kohe kätte saada. See on pesuehtne kättemaksu novell. Küsimus oli selles, et kuus aastat tagasi, see oli 2010 mingis Loomingu numbris ilmus üks lause. Meie tuntud rahvakirjanikult, lugupeetud minu päris healt sõbralt Andrus Kivirähu. Vaat see eesnimi, aga Andrus Kivirähki eranikuga kirjutas ühe jutu, mille pealkiri mul ei olegi meelas ilus loome, mis ta oli, kus peategelane Tarmo esimene lause hakkas, nii et Tarmo oli tubli, muidu tubli mees. Ta armastas palju või üleliia viina võtta või kuidas see lause täpselt olivad. Tsitaat, ma ei tea. Ja ma mõtlesin fotot Andrus külma kirjutan kunagi ühe jutusõnu kohta, kus esimene lause hakkab. Hakkab nii, kuidas ta siis hakkas seda esimest lauset ma tohutult lehvisid. Kolm kivi Andruse selga laetud, nii algab. Andrus oli muidu tubli mees, aga ta kaldus palastama, võimukandjaid ei sallinud mustakuuemehi ja vilistlas ahistavatele seadustele. Sellega oli kolm asja ette antud. Andrusest ja Kivirähust ei ole siin mitte mingisugust muud sidet kui Pallas eesnimi. Andrus. Andrus on selle raamatu läbi lugenud. Ja noh, sellest natuke räägitud ka ja temas on õnneks väga naljamõistev inimene ja nii et see, mis ma ütlesin, et käpp maksuma, novell siin jutumärkides kättemaksuga adrustega elava Andrus Kivirähu ka on, mul kõik on klaar, aga sea Andrus kasvas nõnda välja. Ja suruti siia 100 lehekülje peale 60 tema kannatusrikas eluaastat ja õnnetused ja asjad, et nyyd läks eelmine suvi neli-viis kuud pidin seda igasuguste katkestustega tegema ja nüüd siis kaante vahel on siin 10 kuud hiljem. Aga kui palju selles raamatu Andrusest sind ennast on? Oi on, ei teagi, võib-olla tunne ära, eks siin ole igasuguseid jutte ja kujutlusi, asju ja neid lolli mängimisi igavest pääseme siia, aga ikka siin on ikka mina lõin ja seda oli mul sellepärast huvitav luua. Kirjutada tähendab ka, et ikka sellist Andrust, kes oleks mina vaid hoopis teine ja, ja võib-olla siin on ta alguses isegi vaimupuudega välja tulnud. Aga ta oli osav näitleja? Jaa, jaa, Läänes ilmselt elu jooksul muidugi ta joy tohutult palju rohkem kui mina, kes ma olen ka kirjaniku kohta jubedalt palju joonud, joodik kirjanikuna juba siin tuntud Eestis kriitikute poolt ka niiviisi vastu ei vaidle. Olen joonud ja hüppan veidi edasi, aga see ei puutu antud juhul asjasse ja ja püüan kõige selle kõrval kirjutatud rohkem ja vähem juua ja nii on läinudki. Viimased aastad. Asjaolude sunnil. Siis, kui ilmus manistid systegi, Jaak Urmet sinuga intervjuu Eesti Päevalehele ja sa ütled selles intervjuus järgmist. Minu puhul kipub olema nii, et tõe pähe võetakse ikka seda, mis ma kokku olen luuletanud ja tegelikult juhtunud absurdikad arvatakse väljamõeldis kirja. Kas see kehtib nüüd Andruse elu ja õnne kohta ka? Vot ei tea, ei ole neid noppeid ja tagasisidet veel lugejatega olnud, aga Annanistride puhul oli küll, mis ma mõtlesin kujundajana ilusti välja, need läksid täiesti kommentaals sinu kraesse saada, kaua tagagi ilmselt veel. Et eluseigad, mis ise sai nagu tuimalt, ütleme, elust maha nühitud, kui nüüd olla enesekriitiline, aga, aga eks see nii kirjandust suurest ongi, et kõik ikka kirjutad oma elust ja mida nad teavad ja tuntud on läbi elanud. Ega nendele ektsessidele ja eriolukordadele teravustele, mis oma arust nagu oli sinu elus kunagi väga emotsioon ilmselt ergastab ja jälge jättev lugeja nendest sõidab üle nagu sõnalat vaeva näinud, fantaasiaga ja kujunduse loonud ja täiesti dokumentaalselt ta treeninud, lihvinud siis ta läheb tõestisündinud elu faktina nagu sinu kraesse kirjanike, mingeid nii elanud ja nii teinud. Remsu kirjutas muide sellest paradoksist, mis on fantaasia väljamõeldis juba vist juba vist eelmisel sajandil tõi esile et väljamõeldis on tugevam fakt, fakt ise, mis võib välja paistma, jääda ja üle libiseda lugeja silmade ja tunnen Pealegi, kõik, mille me välja mõtleme, on ju juba selle väljamõeldise naise fakt. No vot, see on ka, aga kõik, mis on võimalik kujutleda ongi juba ka tegelikult olemas, aga kuidas, kas materiaalselt või mingisuguses teises sfääris, see on täiesti ütleme, filosooframise teema. Sellest Andruse elust sa jõuad siin ikka tõesti nendel vähestel lehekülgedel väga palju kirjutada selles mõttes, et ta teeb väga palju erinevaid asju, teeb äri ja lööb ühe mehe maha ja jõuab abielus olla ja teeb lapsi, joob ja püüab kala ja noh, neid asju on tohutu palju, mida ta jõuab teha. Kõige tähtsamate jääb ellu nende aastate jooksul ja jõuab 2016. aasta kevadesse, mil see tegevus lõppes. Tal läks hästi, üldiselt. Ja, ja siin on muidugi ka kui ma teda kirjutamaksemad, tundsin juba juba kolmandiku peale ta esitule mingit novelli, sest ma tundsin neid laamasid asju kogu seda, seda üheksakümnendad ja näitasid, et poliitilised asju ja siis noh, kes Eestist midagi ei tea, sellel oleks suurepärane lugemine, ta saaksid ühe totaka ja areneva Andruse, kellest sai pisikapitalist võib-olla lõpuks ja tundeline inimene, arenes ka vaimselt, arenes ja saaks linnulennult topituna kätte tedrepudinad nagu nagu ka ajaloopoliitika, äri, aktsiad, pangad ja värgid, 90.-te keskpaigast kuni kuni kuni siis kusi, siis ütleme siis eelmise kümnendi Natodeni välja. Tahtsin toppida hambad ristis kiuste novell paisest, keda üheks hirmsaks novelliks lõpuks võib-olla siis lühiromaaniks. See võib-olla ongi hea sellepärast et see ei ole siin midagi üleliigset. Ja ega siin saanud ei saa panna, see on jutustus, jutt, novell, lühiromaan ja see on nii, et see ei pruugi olla siin meelega, ma panin keskele lahjat vett seal vanglas, ma pole ka kunagi sees käinud rohkem kui patarei pakki osakonnas kunagi poliitfolgil andmas, üle või pakki toit sokutanud. Et kogu see murru teema Ma ju oli ja Tartu vangla ja seal ma pole ka näinudki teda õieti väljast vist. Et ega siin tuli, aga nüüd on üks asi taskus, paljudel mul teda taskus ei ole, laua peal on küll olemas internet. Sealt sa otsid ja sealt sa leiad nii palju asju, et siis seal tuleb mingisugune tõde kokku klopsida. Aga see on kõige tüütum ja tulemust tavaliselt on kõige rohkem lonkavad logisevad. Aga võib-olla alati ei ole ka. Eks see kirjutamise käigus on juba selge kusega tekstimõnu saada ja asi nagu ludinal Ladinal ja ise itsitas ka laua taga välja tuleb, eks õnnestub. Aga kui sa nagu, nagu ütleme Vargamäe Andres, siis lasedamagraaviusuv ma Sauna Madiselt kaevatava ise maadlevad oma nende teede kivide ja noh, jah, nina, tõde ja õigust alles hakkasin lugema, sellepärast kõik on lugenud ja mina julgen, on teistest erinev. Jah, et jutt hoopis sellele, et kui sa higistad vaeva, näed ja teed seda, mida sa ei tea. Vaevalt, et see asi alati nii ladusalt välja tuleb ja lugeja tunneb ära, kes juba loeb sellele nina ja see saab sellest tekstitekstist aru ka, et tekstitegemise igijäävite ridadel külgedel ridade vahele ridade taha paratamatult, aga mitte alati. Higi võib ilmselt ka välja väänata, aga noh, ei tea, ei ole vist ilmselt nii suur proff või profon väga loll sõna, võtame raadiost tagasi, vabandust, eesti vähematu kuulajate ees. Aga äkki sa loed praegu ühe katkendi ette, et siis saavad kuulajad äkki ka ise ettekujutuse sellest, et kui palju see tekst nüüd lõhnab higi järele ja kui palju on sellist loomulikkust, mina ütleksin, et see mõjub väga loomulikult. Jah, nüüd ma vaatasin seda teksti siit kohe päris raamatu algus otsast lehekülg üheksa. Küsimus on selles, et Andrus on eelnevalt natuke lolli mänginud kutsealusena, kus ta Pärnus oli kalakombinaadis ja ta paigutati seal edasi uurimise all, et kas armee kuulsusrikkas Nõukogude armeest värvati. Noor kalurid? Nädala pärast istus Andrus juba imelikus kohas, millel nimeks jämejala. Nüüd uuriti ja puuriti teda põhjalikumalt, võeti analüüse, esitati igasuguseid küsimusi. Andrus paistis väga sõnakuulelik, kuid tema sees paistis pakitsevad ebaharilik hind. Nii väga tahtis ta sõjaväkke minna ja seal kangelastegusid toime panna. Ühel pärastlõunal istus Andrus jälle arsti kabinetis, seekord juba kahe vaimu juures, kes olid sõbralikud ja omal kombel uudishimulikud. Mitu ööd olid nad kordamööda poolenisti salaja Päeval rauga juures passinud ja selle paratamatut lõppu oodanud. Suri ja oli koos voodriga täies tükis tol ajal kõige tundlikumalt kaalule tõstetud. Ning kui see vaakuja lõpuks hinge heitis, näitas kaal 18 grammi vähem kui elusa inimvarrega. Andrusega pidid valges kitlis hinge kaalujad tegelema päeval. Üks neist jalutas tasase astumisega, teine istus laua taga ja kirjutas aeg-ajalt midagi, kelleks siis Andrus saada tahab. Kui läheb kuulsusrikkasse Nõukogude armeesse aega teenima siis psühhiaater, mina tahan saada allveelaeva sukeldujaks, vastas Andrus. Ühineda ujun alt luugist välja ja panen miinid paika. On ette, näeb. Aga mis siis saab? Miin plahvatab, see tähendab, kaheksa kodanlik trump on vastu taevast, kus raiskamise koht, hanged. Just Andrus tõusis püsti, silmad lõid hiilgama, siis ma saangi suureks kangelaseks ja selle nimel annan ma palju juurdlejad, vahetused silmanurgas kelgu. Andrus istus rahulolevana tagasi, et sai suure asja südame pealt ära ütelda. Siis aga küsis juurdlejadele nime, teades Andrus olevat Vaino. Aga palju kaalub inimese hing. Selliseks küsimuseks polnud Andrus valmistunud. Ta sügas kukalt, pistis näpu suhu, kissitas silmi ja pakkus kässada hingevärki, nii täpselt teab. Aga noh, eks ta oma pool puudu ikka võiks ära tulla. Aga äkist kaalub natuke rohkemgi nagu suurel Ülgel Vaidiine Lewisel. Ja jäi Mac Repakel otsa, vaatame vaimuinimesele, kes oli sellise hingestatud, sest üksjagu kiputud. Järgmisel päeval kirjutatud Andrus jämele vaimuhaiglast välja ning kahe nädala pärast, kui temaga koos kalakombinaadi punanurgas alasti seisnud noormehed Palace sõitsid anti talle komissariaadis kätte punaste kaantega sõjaväepilet, mille ühele tagumisel lehel oli vene keeles kirjutatud mirnoya preemia koodi. Ühesõnaga Andrus nõukogude armeesse ei kõlvanud. Aitäh see on siis jah, algus, kus Andrus mõjub tõesti sellise poole toobisena, aga hiljem teeb ta võiks öelda ju läbi märkimisväärse arengu temast saab ju väike või isegi keskmise suurusega ettevõtteid. Aitäh ja asjaolud ütleme nii, et areneb siis tõesti koos Eesti vabariigi taaskehtestamisega varase kapitalismiga. Ta tõuseb jalulasest. Andrus oleks võinud elada ainult 35 aastat ja ennast noorena surnuks juua, nagu paljud noored eesti inimesed või siis meeshinged õnnetult oma lõpu on leidnud. See pole mitte ainult Vene ja Ida-Euroopa teema. Ajakirjaniku arvamust see suuresti ikkagi välja mõeldud. Andrus jäi ellu, ei saa ju muidu täis ja pidi igasugustest kannatustest jamadest värkidest läbi tulema ja ja läbi tulla, ühesõnaga vanglast, kus ta kogemata oma elu eest võideldes ütleme siis, kuritegeliku kehtmafioossete jõududega, asjaolude sunnil kogemata inimeses etapis. Istus oma asja ära, kuna noh, raha, tal võib olla väike kala ärimehena tol ajal isegi piisavalt olijate advokaate leida, aga sised, uurijad vaimuhaigeks ja mõni jäi rasedaks ja sünnitas ja need vaheldusid ja elu nagu on ja eks neid jutte ei ole päris ilmast kõike ma ka välja öelnud, et noh, eks ma olen varases nooruses nuid varases nooruses ütleme, hilisteismelisena ja kahekümnesena maalidega ka suhelnud ja nende nende jutlusi kõrva taha pannud, et kõike saab sünteesida ja ja, ja mitte siis nii kriminaalse tegelase suhu panna. Taas ikkagi oma äri suhteliselt tavaliselt ja tal vedas isegi nende äri käri inimestega, kes püüdsid nii ja naa ja mitut moodi tal naha üle kõrvade tõmmata või kuidas. Ja, ja siis ta nõnda läks küll, kui niikuinii NATO-le ja Eesti vabariigile ja jahu ja siis Ansip aja lõpuni ja nii edasi välja kuni kuni pagulastena välja, siis isegi lõpus tuli pagulase teemaga kohe ma mõtlesin selle lennult siis sain oma seisukoha seal Andrusega kaela ja suu kohe suu vahel erakorralisena kirja panna ja nõnda see see asi ongi, et Andrus peab kõik asjad välja kannatama, kui ta juba loodud on. Ilmselt nii see on, et kirjanikud oma karakteritel tihti armu ei anna. Samal ajal oled sa siiski väga suuremeelne ja lõpus ju ei hakka lõpu ära rääkima, aga Andrus oma õnne leiab? See ei ole minu arvates. Kindel see lõpp on võib-olla tagasi tulles nende poole lause pealt lõpetades. Siin ka selline, et siin on ju ainult üks küsimus. Lõpuks, et kas see oligi siis mõtles, et kas siis ongi mu elu ja õnn, mille nimel ma nii kaugele elanud ja kannatanud, eks ju. Kuidas ta siin täpselt kõlab. Nii et mina ei ole selles sugugi kindel, et see ongi Andruse elu ja õnn. Sama totakas Andrus kaantevahe alguses on, oleks siia panna Andruse elu ja õnn küsimärk järgi. Seega lõhnaks juba ehtsa Andruse järel. Et ei tea, vaevalt, aga võib-olla see oligi ta õnn siis vähemalt neil sel hetkel, kui see romaan lõppeb. Mul on tegelikult nii Andruse kui tema tegemiste kohta mitu küsimust veel, aga kuulaks äkki vahepeal muusikat. Sa valisid tänasesse saatesse ka muusikat, mida sa tahad? Praegu kuulata prooviks seda, kui ma õigesti mäletan 1945 uudi kütrii, kes oli selle selle Meie suure bluusikuninga, kes on nüüd 75 aastane Coop Dylani nagu mõjutaja, mida ta ise tunnistas, et et see on lihtne lugu ja 45. aasta Ameerikat võib ju ka ette kujutada, et mis me siin Ameerikasse kogu aeg hüppama, aga aga pärast tulen Eestisse ka. Et las ta siis tulla, see Ameerituse sõjast läbi tulnud ja maali alla asustatav võib-olla nagu nagu, nagu siis nende lehma ajajade praegu ütleme siis iseseisvussõja järgi 60.-te lõpu, 1860 lõpu Ameerikas, et see 45. aasta Ameerika lugu Loetud ja kirjutatud. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja istun selle hooaja esimeses saates stuudios koos kirjanik Tarmo Tederiga. Kuulasime just Tarmo valikul pudi kah three lugu dist landis jooblanud aastast 1945. See on siis muusikapala, mis vist öelda ülistab Ameerikat, räägib Ameerika elust. Aga ma hakkasin mõtlema, et kui sa Tarmo valisid selle loo ja me räägime sinu raamatust Andruse elu ja õnn, milles on ühtlasi palju jutuga Kihnust ja Eestist Eesti ajaloost. Et kas siis muusikapala peab viitama ka sellele, et see Andruse elu ja Andruse mao, et see on ju meie kõigi maa, millest sa räägid? Jah, kahtlematult, ja ma isegi ei ole nii otseselt mõelnud seda selgelt, aga seda lugu valveid valides ilmselt mingi ülekanne või seos pidi Andrus elu ja õnne ja siis selle, selle, see vaan sinu maania minu maa vahel tingimata olema, et, et eks need käed, ettevõtlikkus, ellujäämine ja tahe. Noh, ma ütlen nüüd kulunud üles töötada harida kala, püüda seda inimestele söögiks maha müüa, eks seegi oli Andruse, see tema maa ja sinu maa, mis ta ütleme siis mitte 45, vaid 92, kolm hakkas, tõusis jalule ja otsustas mitte ennast surnuks juua, vaid väike kalamehe äri ärimeheks hakata, kala kauplejaks ja kalapüüdjaks, hetkes ise püüab ja mahaga inimestele müüb. Et ekstav sai siukseks vaevalt et keskastme ärimeheks, sest noh, läks kuidas tal läks, aga, aga ikkagi tubliks tegijaks ja ja kaante vahele, nõnda jõudis. Sa ütlesid, et Andrus otsustas ennast mitte surnuks juua, vaid tööd teha. Mulle tundub siin vahepeal, et otsustas valida nimelt selle teise alternatiivi surnuks joomisele. Otsustas ennast surnuks töötada. Ei vaat nüüd mul meenus, sest tuleb ju meelde, et ega Andrus ju jõi Ooti ja ka kalaärimehena ja käis massi pöörete juures ehk korter bordellis, kui juriidilised terminid tarvitada. Ja eks ta üks jõmm oli, aga, aga ütleme, aasta läks 2000 põrandatel ja peale seda kui ta vanglast välja sai, ta ikkagi arenes inimesena, ta hakkas ka lugema, mis on ikka ühe kaluri, ütleme joodikust kaluri kohta ikka. Ei, ma ei taha üldse üldse kaluritele liiga teha, et on kindlasti kalureid, kes kui on halb ilm ja Hiina ei ole, kes kindlasti loevad raamatuid ka. Et nõnda läks Andrusega mäleta, õppis vanglas paremini mängima kui algkoolis. Ja pärast ta hakkas teistelegi malet õpetama, et ja mõtlema ja lugema mitte üksnes Andrus Kivirähu pühapäevased kolumne Eesti Päevalehes, vaid ka natuke tõsisemaid tekste ja ja mõtlema oma peaga ja jumal teab, kuhu Andrus veel 61 aastaselt areneb aastal 2017, aga selle peale üle oled sa pole vaja teistel ka muret tunda, sest Andrus siin kaante vahel ja kenasti elama ja tunnetama, et kas see siis oligi tema elu jonn. Mitu korda maininud seda tema äri tegemist ja sa kirjeldad seda siin raamatus üsna detailselt ja veenvalt. Kust sinul selline ärialane teave? Rõivad peavad ja silmad peavad olema nagu vargal. Nii, nii, nii noh, võib-olla ka luuletatel, ma ei tea, ma nii luuletaja üldse, aga jutukirjanikul jaga romaani kirjanikul kindlasti natuke sünteesida ja tähelepanekud niiviisi kokku kirjutada, et Alex laste osutage hõrendatud, nõnda et mina ei ole ise kalaäri teinud kala püüdnud küll ja ja, ja inimestele ütleme, nõnda ka andnud ja, ja teinekord millegi vastu, aga, aga seda juhtub karvasest isegi söönuks õieti ja ilmad ei ole head ja nii edasi spekun keegi süüdi, alati aastaajad. Et jah, see Andruse äri oli ikka kõik välja mõeldud ja kogu kogu see aktsia kaubandus ja esimene mull 97, kui lõhkes, ütleme juba tegelikult sammas augusti lõpus oli juba Preatoni. Ei 19 aastat tagasi tänasest päevast, siis läks ju jõuluks kõik allamäge, oktoobris oli täielik reis käes, järgmises augustis tuli Vene kriis, eks rubla kukusse, kui Andrus õnnetult elu eest võideldes vangi kukkus. Et see tuli kõik rahulikult läbi teha ja mitte tormata uisapäisa ja aga kogu see mass suruda siis nii kokku, et ta oleks arusaadav lugeja samal ajal lahjendada selgelt, et eks ta üks närviline tegemine oli. Aga kui palju sa oled tegelikult juba vastukaja kuulnud, sa oled mitu korda maininud seda, kellele sa kirjutad ja mis on sinul olnud selle Andruse elu ja õnne eesmärk, kui palju on inimesed, kes seda lugenud on juba öelnud, mis nad arvavad? Noh, eks vanad inimesed saunaklubist ja ei ikka nagu on ja ega need on ka suured kriitikud olnud. Oma naine jäi rahule, Hušee juba rahule jääb, no siis võid juba saba kergitada, aga teiste ees, aga noh, see olgu siis kompliment sigadele. Ka karmi kriitikat on vaja, aga mina olen härra päine tegi, et pooleliolevaid tekste ma ei katseta kellelegi peale ei loe ja tuleb kuidas tuleb ja jõuab ka uuesti jälle teha. Aga, aga eks ma siis nagu sa ennem ennist mainisid, et selle hilise loodetavasti arenguga kirjutaja olen. Me oleme päris palju rääkinud selle Andruse tegevlaskujust ja sa oled korduvalt maininud neid tihedaid paralleele, mis on tal ka kogu Eesti riigi ja eesti rahva ajalooga. Ausalt öeldes lugedes mõni selgelt ei mõelnudki selle peale, aga praegu sind kuulates ja vaadates veel korraga selle raamatukujundust, kus domineerivad sinine, must ja valge, taipasime, et see Andrus on ju eesti rahvas ise, eks. Just nimelt ongid Andruse elu ja õnn ongi üks inimene tulnud ju Roshoffi 1956. aasta 20.-st Moskva suurest parteikonverentsist, kas Nikita hakkas seal tegema oma kaaslaste jutumärkides, ütleme siis kõike nendest aegadest läbi sammunud mees ja ta iseseisvuse taastanud Eestis ja ta ole, on üks selline üks Andrus, aga Androseid on ju sadu ja tuhandeid ja igal Andrusel on oma elu ja õnn. Ja nad ei pea üldse muidugi, Andrus, et kõik olema, nad on inimesed, naised-lapsed, raugad, kõik, kes on ikka tulnud, aga, aga 60 aastat on ikka ikka ikka täismehe iga juba ja selles suhtes on Andrus nagu küpsenud läbi nende aastakümnete võrdpilt on kindlasti ja seda ma teadlikult tahtsingi sulandada aega, andsin seda vett, millega ma arvan, et noh, nüüd ütleme, nemad on nagu poliitiliselt üleharitud inimesed lähiajaloost ja ja ka nõukogude ajast seal lähiajalugu, et siis nemad nendele just ei meeldinudki, see ütleme, see siis see, see poliitiline, taastuv või Eesti seal nagu, nagu tegelikult jutustaja peale lugeja tekst, kes annab aimu ütleme nüüd sellele inimesele, kes ei tea Eesti ajaloost suurt midagi, mis siin juhtus ja kuidas pangad tekkisid ja kõrbesid ja kuidas tulid peaministrit ja NATO-s lõpuks saadi, see on antud nii linnulennult ja sellises vesises kellased mingit kaifi sit küll mingisugused poliitrumalad on nende või mingisugused, sellised lugejad ei saa nõnda. Mina püüdsin siin teha ühte oma kuldlõiget kirikut keset küla et kirjutada pigem lugejale, kes loeb vähe, aga tahab midagi teada ja nakkub Andrusest ja võtab selle lühikese kaantevahe kätte ja loeb selle läbi ja. Aga mis puutub kujundusse veel, ma tahtsin nii-öelda kujundust, ma nägin ise siis, kui kujundaja oli kõik juba valmis teinud ja mulle see väga meeldis, et väga tark ja läbinägelik tunnetanud kujundaja, et siin malest oli vähe juttu, laud ei pruugi ainult seda ühte mängu tähendada. Male on ju tegelikult ka eluskäikude tegemine ja male ei ole sugugi selline selline selline triksterlit mäng, vaid, vaid nõuab pigem ikkagi mingisuguseid intuitiivset oskusi, mitte ainult mänguoskust ja analüüsija sõbratsionalismivaid. Malest ärme palju räägime, aga siin on ka trellid ja forelli nahk pidavat olema meriforelli nahk pidavat siin olema trellid ja must. Kujundus peaks küll hea olema, aga noh, sisu, lugeja, teema, tagasisidet ma ei ole saanud eriti. Ma ütlen ära ka, et raamatu on kujundanud Merle Moorlat ja selle tagakaanel näeme veel ühte angerjat, ühte haugi ka, nii et tõesti kõik selles raamatus esinevad olulised elemendid, male, vanglakalad on kujunduses esindatud. On kokku võetud väheste elementidega ja kasvõi see rusikas, mis Nõukogude plakatikunstist 1950 või 60, kus Terrase sulatega emal oli suurem kui tema pea. Eks seegi ole Andrusel rusikas kalurirusikas siin ümber trelli otsena sümbol, nii et kujundusele võiks panna viis pluss ära rohkem panna ei saagi, viis kindlasti. No minu meelest see, mis kehtib kujunduse kohta, kehtib raamatu kohta ka, ma olen seda vist juba kaks korda saate jooksul öelnud, aga tõesti see raamat on väga tihe, siin on tihedalt sümbol ehk tihedalt tegevust tihedalt erinevaid mõttekäike ja selliseid väikeseid nalju ja nagu sinu loomingule alati omane on, nii et tõesti kuigi see raamat on äärmisel juhul kahe õhtu lugemine, tegelikult soovitakse kahte õhtut, sest et ühe õhtu jooksul läheb liiga tihedaks on see ikka raamat, mis jääb meelde, nii et suur tänu sulle, Tarmo. Oi, aitäh, aga ma siiski tuletaks meelde. Ma ise olen natuke enesekriitilisemad, kui mind vange vandakse, ma peaks selle raamatu uuesti kirjutama, et saaks selle ära kustutada ja kirjutada uuesti kirjutada võib-olla sajalehekülg 150 lehekülge või 120 lehekülge, siis ma kirjutaks ta ikka palju paremini. Ikka nelja peale. Ma arvan, et see on liiga tagasihoidlik. Enesekriitiline peab olema, muidu ei ole mitte kusagil areneda enam. No seda kindlasti, aga eks Me ootame sinu uusi raamatuid. Ma tänan, Tarmo sind selle vestluse eest. Aga sa valisid siia saate lõppu veel ühe muusikapala, mis haakub raamatu sisuga kohe eriti hästi. Selleks on ansambli Fix, meremehe armastus, mida sageli tuntakse ka esimese rea järgi, milleks on kord kalalaeva pardal ja seda mängimegi siis saate lõpuks. Mina olen Peeter Helme ja loetud ja kirjutatud on taas eetris nädala pärast. Ei, ma ei. Korda laeva pardalelaga date in mees käes. Kui merre ei ta naist armastada? Laske haugene kaldal. Vaadake alla Mustamäe keskklassi. Teema. Tõuse järgmise palee palgal ei hirmuta. Kest on iga Leima. Tundav alla hirmu. Ei. Live kelm võngutama, et kui me nüüd ei jää ta naist armasta.