Plaani põgenik. Klaari põgenege. Pühapäeva keskpäeva head sõbrad, Klaadi põgenik on pihta alanud, see on siis selline saade, kus saates on külaline ja saatejuht ja saatejuht püüab võimalikult palju teada saada külalise muusikalisest maitsest ja sellest, mis ta arvab üldse muusikast ja nii edasi. Tänane külaline või tänane saate juhtum kõigepealt Jansa ja külas on hea sõber. Ma ei ütle, suurärimees ja mida iganes öeldakse, mõtlen endine diskor ja muusika. Melomaan näiteks. Ja praegune melomaan Viktor Siilats, tere. Tore nii-öelda selle kohta, et jah, võib seepärast, et me äliteste business ist ja sellest räägi lihtsalt ütelda, vastik rikkur. Üldiselt. Mul on täiesti ükskõik, kuidas keegi elavdasid, kõik oleks rõõmsad. Ja me räägime siis muusikast ja miks ma Victori kutsusin siia sellepärast, et minu lapsepõlv ja need kõik ilusamad noorusaastad on möödunud Tartu linnas ja siis ma mäletan väga hästi, kuidas, Olid sellised diskurid kuidagi paarikaupa nad olid siis ma mäletan Bree Holts Peep Pree, kes siis tänapäeval teeb naise ilusaks? Oli omal ajal väga Lootust andev diskor kos kohani Koltsigavat eesnime ei mäleta, tegid sõbra majas ja ma tean, et ka Siilats tegi, diskosid on see õige? On, aga mina tegin siis eranditult üliõpilasringkondadele seltsis keemia keemiaülikooli klubis ja ülikooli kohvikus. Tänapäeval nahtiscarid eriti ei räägi ja miksivad lugusid üksteise külge ja tol ajal oli see asi natuke vist teisiti väga populaarserit kuulamis diskondavast mäletan seda, jah, nendega alustatud ja siis oli ju tegu Nõukogu noorsoomoraalse laostamisega muusika kaasabil ja juurde oli siis võimalik veeretada sellist jutukest, milles oli täpselt piiri peale lubatu piiri peale sätitud sõnum. Ja võib-olla võib-olla see sõnum oli just see esmatähtis ja muusikalisele taustaks ja kuna seal oli praktiliselt kõik keelatud, eks keelatud vili on alati magus ja, ja seetõttu need kuulamised osta populaarsed olid. Kuidas üks kuulamist siis ka välja näeb? See on siis see tiivalt A3 formaadi paberi peale ise siis kirjutad mingisuguse kuulutuse, eks ju. Ja oli küll, niisiis koopiamasinaga. Kui kusagil oli tutvust sepa EPasolilistel paljundatud ja tavaliselt see kuulutus oli siis niiviisi realistlikult kujundatud aaa Salvador Dali või siis või siis Jessi ansambel Jessi plaadikujundaja oli vist rosoftiin, kui ma ei eksi, siis selles stiilis pidi olema see kuulutus ja siis tuli kusagilt laenutada mõni stereo grammofon. Veelgi parem, kui tahad margid, margid, akord, lätlased tegid akord korts ja veega ja mis need olid omal ajal. Nii edasi, kas kuskilt mingit luba ka saada ja üldse sellist üritust. Hiljem muutus bürokraatia selliseks, et ta oli vaja atesteerimisi ja siis oli vaja mingit kultuuriosakonna kinnitust ja nii edasi edasi alguses ei olnud mitte midagi vaja, tulid sealt välja kuulutada ja rahvast oli, rahvast oli, rahvast oli nii palju, et ei mahtunud sisse, see oli ikkagi sellise õhtu pilet kujunes ja istekoht seal kujunes üsna ruttu defitsiidiks. Ja, ja sest see nägi välja, et inimesed ju mitte ei tantsinud olid, inimesed istusid ja kuulasid, eks istusid ja kuulasid näiteks täitmaks, need löödi välja umbes nii. Muusika eriti ei kõlvanud tantsimiseks ka siis teine asi oli see, et siis tuli ka kokku koguda plaadil, sest et tavaliselt inimene omas võib-olla kolmenile viit plaati. Ma näen siin minu ees on üks selline. See on jess I go infos van, jah. Siis, mis see maksis? Ta oli kusagil umbes 45 rubla igal juhul kallim kui kuu stipendium. Ülikooli valk siis sellel ajal olin, ma sel ajal ei olnud, kes oli stipendium. Aga hiljem, kui ma ülikooli lõpetasin, siis oli palk kusagil 140. Lahkelt niimoodi kolm plaatsendastes natukene, jättis Brody pasteeti ja saia ma räägin, et umbes kolm-neli-viis plaati igalühel oli, aga siis kõik teadsid, kellel mis on ja siis omavahel suheldi vahetati, koguti need plaadid üheks õhtuks foku ja näiteks selle plaadi puhul konkreetselt on oluliselt rikutud seda reeglid, mis siis kehtis ja ülisuurmeister olin nimelt iga plaat oli kiletatud ja tartus seal massaažis, seal müüdi kõige sobivama suurusega sobivama kvaliteedid kilekotte. Ja siis ma olin virtuoos kede kiletamise alal triikraua triikrauda, kasutades. Bee kellelgi mingi riide vist triikraua külge ei jääks kuidagi või kuidas see käis? Või see ei avalda saladust, see käis läbi jah, mingi paber pidi vahel olema siis triikraua servaga tuli, tuli need servad kokku sulatada, sellepärast et päev on meil ikkagi selle oma arenguga jätnud ilmuma ühest väga ilusast asjast, nimelt vinüülplaadil on ilus suur pind, kuhu ikkagi tehti suurepäraseid plaadikujundusi, selle laserplaadi Väikse bukleti vahele ei mahugi midagi teha, nad maad on näiteks kasvõi s-i plaadid, kõik nad on, kõik suuremad kunstiteosed on küll ja siis selle kuulamis nimetamata disko kuulamisõhtuks rajal, siis läksid plaadiümbrised rahva sekka käest kätte, nii et neid oli võimalik siis vaadata ja katsuda ja niiviisi lisaks sellele siis kassist, maad, ümbristest või peaasjalikult sürrealistlikke sümbolistlike kunstnike slaide, neid kuvati siis seina peale ka. Ja siis veel prožektorid, mis leiti, pandi sinine, punane, kollane, paberite ja valgus hämaria. Laserite nii välja. Täielik omaja šõu oli siis, see oli visuaalne show, ma mäletan, et suitsumasina suitsu sai kellelegi seda maisiõli, siis oli vedel lämmastikvedel lämmastik, seda sai keemiahoonest või siis füüsika instituudist või siis oligi, oli ikkagi veel koolis vaja suitsu teha, siis on ikkagi tuli appi vana hea elektripliit ja sinna peale Riilitis, ehkki see oli jube küll. Aga ajas oma asja ära. Diplomeeritud keemikuna oli mul väga lihtne, siis neid. Siis mida tollel ajal kuulati kuulamist, eskodel näiteks esimesena kuulamisvõibolla alustaski vinüülplaadist ja Jess wonderful storis imelised lood. Niimoodi siis laudis Jess esinemises kuulamist, diskodel keda veel kuulati kuulamist ühiskonnas, kuulata selliseid venda nagu Emerson, Lake ja Palmer Chene siis Premiotofoneeremorkooni vangeelis väga paljusid selliseid progressiivseid, muusika esitajaid, aga aga bändides näiteks Ruja oli täiesti kuulamise, diskot teema eriti Rujast samuti välja nopitud Isamaaline kongos vastava visualiseering uga. Ja suure auna lugesin ühel kuulamise õhtul ka seda, et Urmas Alender tuli õhtule ise kohale ja esines külalisena. Seal küll seal küll avaldus ka see, mille poolest need õhtud mõneti ohtlikud oli, nii et järgmine hommik tuli minna ülikooli komsomolikomiteesse seletuskirja kirjutama, aru andma, aru andma, sest et. Ja kadunud Urmas Alender oli nimetanud kõrget komsomolitegelast meievahelises intervjuus idioodiks. Ja ma pidin kirjutama, mis ta seletuskirja, et mis moodi see asi käis. Siis pühendasin selles seletuses igasugused neli lehekülge. Ma pühendasin siis nii nagu sulle kuidas ma ette valmistusin seda õhtut ja mida ma kõike tegin ja kuidas ma kogusin plaate ja kuidas ma kirjutasin ja, ja, ja närveldasine, kuidas õhtu kulges neli lehekülge täis kirjutatud, siis lisasin lõppu, et aga aga noh, et, et see soov korraks vetsus käia muutus ikka õhtu arenedes nii väljakannatamatuks, et midagi ei ole teha, ma pidin endale lubama need 10 minutit ja, ja kui ma tagasi tulin, siis õhtu jätkus samas tempos, nii et, et see seda vahepeal juhtus, seda, seda ja seda ma ei tea, ma ei oska seda. Seda väidet. Ülikooli komsomolikomitee väidet, et üks nende kõrgetest juhtidest on idioot, et seda ma ei oska kommenteerida. Seletuskiri puruks. Ja sinna see asi jäi, nii et igasuguseid jälitajad ikkagi siis olid saalis kuulajate seas ka igasugused sellised nii-öelda koputajaid oli kogu aeg sai aeg-ajalt lausa niiviisi varjatult tervitatud, et mitte varjatud, vaid, vaid vaid ikka otse mikrofonist, nii et ka kõik teised kuule teaksid, et et kindlasti on mõni salakõrv kusagil ja jah, see. Ja eks need oli ka teada enamalt jaolt, kes need olid, aga muidugi samas oli ta värskelt veeretasid sinna ridadesse võetud, nii et kõiki nagu osad ikka teada küll. Näiteks ma mäletan, omal ajal, kui sai käidud Kruki sõprus sõprusmaal Ungaris ja Poolas, siis oli küll teada, kes mina olen alati nii naiivne, et mina kuulan neid asju pärast alati, aga aga jah, kunagi kedagi kahtlustada ei ole osanud. Aga mis aastast me praegu hetkel nende kuulamist disko tegi, oleme umbes aastal 1970 74 75 76, niiviisi. Selle seitsme olete kuskil seal lõpus. Ju Tartus algasid Tartu muusikapäevad, kuidas ta tato rock rock festivale, kuidas ta seal alguses oli? Pärast läks lindimuusikapäevadeks üle politsei seal osa linna või sa oskad midagi mäletada sellest ajast. Siis molekul oli omal ajal suuraktivi suur harjamist ja Erki Berends ja ja oli seal pressiesindaja. Kes seal veel olid? Vist oli Illak Illaka muidugi, Illak, loomulikult lillakas Riho Illak. Ka mina nagu otseselt ei osalenud ei korralduskomitees ega, ega muidu seal. Küll, aga ühel aastal. Sai algus tehtud sellise eksperimendiga, mida praegu igal pool rokk-kontserditel kasutatakse, et sai laval toimuv provotseeritud videoprojektorid suurele ekraanile ja see oli tolle aja kohta kõva sõna ja innovatiivne samm ja ainulaadne tehnika. Praeguseks on see saanud selline pildi suureks võimendamine on saanud täiesti igapäevaseks tegevuseks. Au olla Eestis, ütleme esimene ka vaevalt et kuskil mujal tehtud seda ja mul oli au pääseda selle tehnika juurde ligi ja siis muidugi seisada kohe õigeks asjaks kasutatud. Just no mis siis ikka, jutt läheb muidu liiga palju hullema, keda me kuulame, siis. Aga miks nüüd Urmas Alender Ruja ja teisel pool vett? Urmas Alender ja Ruja ja teisel pool vett, noh ta aastal 2005 on see teisel pool vett ja seal vahepeal toimunu jällegi päevakorda tõusnud, kahjuks jällegi aktuaalne ja Estonia katastroofi hakatakse jälle uurima. Aga ma hästi ei usu, et midagi põhja põhjapanevat vaata, sa saad leida, mis kõik muud asjad ümber lükkaks. Seeria selleks, et me oleme tulnud siia Viktor Siilats iga, et rääkida tema lemmikmuusikast, miks ta just on võtnud sellise hunniku plaati kaasa minema? Ma ma üldse vähem mängida saanud, püüame natuke rohkem teha. Ja me oleme kuuludes ära vajunud siis Ruja ja Jessi, aga ma vaatan. Emerson, Lake ja Palmer on sulle hinge jäänud. Jah, see on kihvt Emerson, kes kes on endiste aegade suuruk, klaveri ja klahvpilli virtuoos. Ta on inspireerinud väga paljusid eesti muusikuid ja tõepoolest see oli üks, üks selline bänd, mida omal ajal väga kummardati Emerson Lake ja Palmer. Ja näiteks nende loost laki männ. Inspireerituna Ma esitasin ma kunagi ka ise sellisest laste muusikainstrumendist. Pille endale süntesaatori ja hakkasin sellega mängima. Nii et see on isegi sulle andnud äikesetõuke või see võikski, kui sa ikkagi säilise tõukel, jah, kui sa ikkagi iseehitatud, siis suure tõuke mida siis ikka siia rohkem lisada, kui see on ikkagi sinu elus nii tähtis tähtis periood olnud, siis miks mitte kuulata siis Emerson Lake ja Palmerit, Jahlakime. No siin muusikasaba peal oli kuulda, kuidas häälitseb muna Mog ehk see on siis selline instrument, mis mängib, eks ju, ainult süntesaator ühe generaatoriga raatoriga süntesaator ja temaga saab mängida ainult modi üksikuid noote korda ja seetõttu monokuidas sinus ja monomuuksis töötas, mis kindlasti oli tehtud. Konkreetselt selle loo juures oli väga oluline see iili sander ja, ja seda ei olnud olemasolevate instrumentidega ehk siis marketis valmistatud elektrioreli rätakordiga ei olnud võimalik teha ega, ega selle saksa DV instrumendiga mitte. Naiste ühelt meistril jah, see nendega ka ei olnud võimalik teha. Ja siis Pillega oli see võimalik teha, kuna seal oli selline pikk takistus elektritakistus Griffex pulk, millele sai pillikeel peale tõmmatud ja siis näpuga ise mängitud, siis reostaati ja siis selle selle ja selle abil sai siiski väga täpselt seda soundi järgi tehtud ja just seda klissandad netele. Vahva, ma tean, et sul on siin nii-öelda klaver põõsas, kotis olemas ka mingisuguseid selliseid huvitavad salvestised, mida mitte keegi, noh ütleme väga väike ringkond on kuulnud, kuidas ise oled muusikat teinud, näki saate lõpus seda mängida, kui sa lubad. Ja miks ma ütlen, tänapäeval on ju lihtne, enam ei ole vaja kolmandiku sissetulekust plaatide peale panna, ei ole vaja kusagil imelikest kohtadest töötada, pillide ligi pääseda. Tänapäeval on kõik lihtne, iga lähed poodi ja ostad või siis lähed koju ja teed ise plaadi valmis. Äärmiselt lihtsaks on kõik tehtud, oleks vaid tahtmist, tahtmist ja oskasid, noh, sinnani me veel jõuame. Nii südamel, suur hunnik, plaatasin ees Chenesist, ma näen siin kohe peal kõige peal sellest grupist räägid ja miks see plaat sulle kaasa siis oli omal ajal see kolmas alustala just endal kuulamisõhtutel progressiivse muusika kolmas alustala mis küll mingil hetkel hakkas muutuma üha kommertslikumaks. Ja sealt lahkus ju selline andekas laulja nagu glitter kee prel, kes andis omal ajal, et see enese, selle just sellisel Dickensiliku näo ja, ja salapära. Aga siis jätkas tema asemel Phil Collins, kes lõpuks eraldusbändist ja on teinud oma asja väga ja väga hästi uhked, ainult tjah võib-olla liiga liiga läikivad ja Pieter käibel on jäänud selliseks nišimuusikuks ja teeb seda siiani väga hästi. Siiralt ja südamest. Aga et sinule meeldib siis ikkagi see bittergeebleli aegne, sinna siis rohkem kui Collinsi aegne. Mõneti küll, kuigi kuigi Collins on ikkagi tõusnud maailma juhtivaks lauljaks juhtivaks muusikuks ja suutnud siis ikkagi läbi selle säilitada seal progressiivse muusika, ehkki võib-olla kommertslikuks pakendis. Nii et igalühel on, on oma roll olnud mängida ja ma olen käinud ka Soomes kuulamas tsenesist, nüüd ilma Collinsi ja ilma prillita ja ma ütleks, et mulle ikkagi meeldis. Aga siin on mul kaasas seene siis juba siis nendest aegadest, kus Phil Collins laulab kuulame siis, mis lugusid Folumi Falovju. Phil Collins siis sedapuhku Chinese eeslauljana. Zachary huuled oli küll, ma olen käinud nüüd kahte Phil Collinsi kontserti kuulamas, viimane oli lahkumiskontsert Stockholmis Clubeni muidugi kõrvadega mingi probleem. Aga ei, see ei andnud küll üldse tunda. Ta ta oligi nii. Tausta tausta jutus me rääkisime, et kui ansamblil on või artistil on siis tegutsemisaastat noh, ütleme üle 10 10 15-ni vahel, et siis tal nagu ei olegi vaja uusi lugusid tehat. Vanad lood on nii head. Et muidugi oleneb artisti produktiivsust, jah, aga samas Viktor ütles väga kuldsed sõnad, et ikka on vaja uut teha uut muusikat, et siin Justamendi kuld on, on kaasas igaks juhuks, kui lugudest peaks puudust tulema. Ma arvan, et ei tule. Ma loodan, et ei saa võtta. Aga on keeli see plaat on meil siin ka juba masinasse valmis pandud. Lise temast räägid, miks temaga on seal? Ta on maailma üks tuntumaid klahvpilli mängijaid, kreeklane on teinud koostööd Jessi, laulja John Andersoniga ja, ja väga palju loomingut siis ka iseseisvalt produtseerinud. Ja kas või selle tõttu, et meil siin juba merele, kas see jutt läks siis Fungiliselt show, sest siis just ja selle looga tervitame ja loodame, et kõik linnumajad ära kuivavad. Ega sinu oma ja kuivatusprotsess käib jah, et noh, Pärnu ja kogu see selle õnnetuse ohvrid, kes siis selle õnnetuse osaliseks said, nii Pärnu kui ka siis Häädemeeste kõik see rannikuala inimestele, et oleks teil kõik läks väga hästi peab minema ja asi tegelikult ju päris kurb, kuna paljudel inimestel on tegu nende ainsa koduga ja. Nende vähese varaga, et seal on päris päris traagiline. Aga see lugu on veidi lõbusam ja suunab mõtted kreeka saarestikule. Jaa, vangeelis naersin jällegi taustal rääkisime, et mul ei olegi vangeelistamal ühtegi plaati või ühtegi kogumikku. Pane muretsema, selle muusika ka. Tasub ära. Hästi, hästi mõnus ja, ja selline teraapiline. Võib-olla siis mitte kõik tema loominguga ei ole see lugu küll. Kui me juba siin jah, Urmas Alenderi juurde ja teispool vett. Niisiis meil yks esineja läheb ka sinnasamma kanti kurgu needki pärast tema on siis ka juba meie hulgast ära läinud taevasesse bändi tradi Mercury ansambel Queen. On sõnu ka üks lemmikuid? Jah, siiamaani ja muidugi see oli väga meeldiv üllatus, millega bänd hakkama sai, viis aastat pärast Freddie Mercury surma tuli välja plaat Meidin Heaven. Ja vaadates seda ilusat lõpuks ometi saabunud. Oota, mis aastal see Medin even välja tuli, siis viis aastat surma, mis ta sinna kirjutanud kirjutab meile 95? See on ikka, see on müstiline aeg, jah, ja ei, ma tean, et sa oled ikka müstiline, kuidas Nad ikkagi suutsid. Ju neil oli siis ikka nii palju seda materjali varem valmis salvestatud ja mis ei läinud nagu eelmiste plaatide tööks. Kuidas, kui Fredi oli haige, siis oma elu viimased päevad ta veetis muudkui stuudios ja teadis, sureb emon, kui talletas uut materjali. Tookord, kui see plaat ilmus, siis 10 aastat tagasi oli, oli ta loomulikult, oli üllatus ja šokk ja mida iganes, eks, aga no nüüd jälle kuulata neid lugusid ja avastad uuesti selle suurepärase küünia, sedasama saundi. See on vahva, ei tea muidugi. Selle nii-öelda fööniksi tuhast tõusnud no nii suurt populaarsust saavutanud, kui nad Freddie Mercury ajal, aga noh, sanele teistmoodi elu ütlevad, et Fredy on asendamatu, aga samas mine sa tea, võibolla George Maicel on näiteks üks, kes võiks teda asendada, ei oska öelda. Aga mis me lobiseme, Läheme ikka veel muusika juurde jõuaks, kaks lugu selles saates ära mängida oleks väga vahva. Üks lugu on kindlasti, ma tean. See on Viktor Siilats, omaloominguline lugu, aga, aga Noratsioonzi plaat? Jah, et olgem siis poliitiliselt korrektsed ja üks naisesitajaga siis. Miks. Aga ta on viimasel ajal väga ja väga edukas olnud, sulle meeldib ja ta vastab Krista Siilats moodi, natuke naa. Võib-olla sellepärast ka veel, Krista küll tervitas sind aitäh kuulama moratsioonzi. Noora Johns laulis meile ilusa laulu ja ega siin saate lõpuni on väga vähe ka jäänud ja vaat üks selline muusikaline pala või üks lugu, mida ma kindlasti tahtsin, kuna kuna Viktor Siilats on ise ka natuke kodus muusikat teinud, kasutab mingit programmi, mis seal admis, programmid seal on siis. Et siis, kes ise kodus ka teevad, teevad klubilisi, kasutavad nad, Viktor Siilats ka kasvatab selle muusika tegemiseks, mis ta nüüd ise teeb ja kõik käinud? Jah, ma arvuti abiga loomade ja süntesaatorid abiga ja tekstid oled võtnud siis tekst on Debora Vaarandi. Ja seal on neid lugusid on palju, me valisime välja selle loo, mis on siis trackina number kaks ööviiul Debora Vaarandi ja seal on veel siin Juhan Liivi kasutatud ja, ja siis lugusid on päris palju, sul siin on kaheksa lugu, mis seal teisel plaadil olemist. Aga seal on neli ja eks, eks neid ole veel nooruses sai ka tehtud, väga vahva, et Viktor Siilats avab ennast peale peale neid suurepäraseid lauljaid, kes siin on täna laulnud, muidugi peab kohe välja vabandama, need tagasihoidlikud lokaalsed võimed ei ole hullu, aga iseenesest fakt, kui selline on minu meelest tore, aitäh, Victoriat said tulla kuulama, siis lõpetuseks viiulit sõnad Debora Vaarandi viis ja esitus Viktor Siilats ja ja ilusat talve jätku ja loodame ja naabrite majad ära kuivavad, aitäh heade soovide eest. Sulle samuti ilusat talve jätku.