Kuna Eesti maja ongi peamine, meie koondumised, koht, raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitud. Eks igaüks ise kavandas oma edasist saatust. Hitleri sünnimaa on seal, aga Isamaa jääb ikka mulle eesti moodi eesti lugu. Tere. 1944. aastal lahkus Eestist teiste hulgas ka suur hulk eesti kirikutegelasi kirikute taas ühinemiseni, 2010. aastal jäi üle poole sajandi Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumi peasekretär, Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe räägib esimeses saates koguduste loomise algusaegadest ja neist vaimulikest, kes välis-Eesti kirikuelus olulist rolli täitsid. Saate toimetaja Piret Kriivan. Alustame kõige algusest sellest, et teisele Sõja käigus lahkus tegelikult Eestimaalt. Põgenes ka väga palju kirikutegelasi, vastoreid, õpetajaid. Jah, no tegelikult, 44. aasta sügiseks oli Eesti kirik ju väga õnnetus olukorras, sest 250-st tegev vaimulikust oli 142 vaimulikku läinud. Ja lisaks sellele oli ju veel neid, kes olid tapetud 41. aastal punaste poolt näiteks Tartus NKVD keldris. Teiste tapetute hulgas oli ka minu isa Peri õpetaja, õpetaja, Vooremaa ja, ja õigeusu kiriku piiskop Platon ja mitmed teised vaimulikud. Õigeusu kirikust. Aga Eesti kirikust oli kaks lahkumise lainet, üks oli 39, kui baltisaksa vaimulikud läksid Saksamaale. Ja, ja siis 72 tegev vaimuliku läksid neljandal aastal erinevaid teid pidi, kes Rootsi, kes Saksamaale. Nii et Eesti kirik oli, oli 44. aasta sügiseks päris õnnetus olukorras. Põhimõtteliselt võib öelda, et väljaspool Eestit oli Eesti kirikuõpetajaid rohkem kui Eestis oligi. Jah, tuleb välja, et tegelikult noh, umbes pool sellest kaadrist, kes alles oli jäänud peale 30 üheksandat aastat lahkus siis 44. aga loomulikult koguduse liikmete enamus jäi ikka. Aga lahkus ka luteri kiriku juht, piiskop Johan Kõpp. Jah, piiskop Johan Kõpp lahkus ka 44. aastal ja tegelikult ka teised konsistooriumi liikmed niimoodi, et ainult üks konsistooriumi liikmetest jäigi Eestisse ja teised kirikuvalitsuse liikmed olid lahkunud. Ja, ja see oli olukord, kus teadmatus tuleviku suhtes ja hirm nende nõukogude okupatsiooniga kaasnevate repressioonide ees oli tegelikult nii reaalne, et Pole mingisugust põhjust kellelegi etteheiteid teha, et miks kari maha jäeti ja põgeneti. Sest kui meelde tuletada seda, mismoodi vaimulik konnaga oli käitutud esimese nõukogude okupatsiooni ajal, siis siis väga paljud nendest, kes lahkusid, olid juba tegelikult ka selles eas. Et nad hindasid oma inimlikke võimeid reaalselt, et nad ei suuda nendele repressioonidele lihtsalt vastu. Olla kas Johan Kõpu lahkumisest on täpselt teada, kuidas tal õnnestus minna, kas sellega oli probleeme ja kuhu ta jõudis siis kõigepealt? Ma väga detailselt, tema lahkumisest ei ole mul õnnestunud märke leida, isegi oma mälestustest ta väga detailselt sellest ei kirjuta, aga on teada seda, et ta jõudis Rootsi ja peale Rootsi jõudmist ta võttis võimalikult ruttu ühendust Rootsi kirikuga ja asus sõjal Rootsi põgenenud eestlaste vaimulikku teenimist organiseerima juba Rootsi kirikupoolse, noh, igakülgse toe ja abi najal. Ja tolleks hetkeks, kui tupp oli Rootsi jõudnud, siis oli ka kohe umbes kuus vaimulik Kuu. Hiljem neile lisandus ka teisi, kes aitasid siis Kõpul pagulastega ühendust võtta ja korraldada nende jumalateenistusliku elu. Ja Rootsi kirik võttis, et tegelikult need eesti vaimulikud ja soojalt vastu, kui neil ei olnud võimalust anda tööd nii-öelda pagulaste teenimisel, siis Rootsi kirik. Ta rakendas neid ka mitmetel abitöödel oma koguduste juures. Mitmed leidsid tööd näiteks koguduste arhiivide korraldamisel ja kes rootsi keele kiiresti ära õppisid, need võeti vaimulikuna teenima kogudustes, abi, õuna ja, ja Rootsi kirik aitas tegelikult esimest oli aastatel väga oluliselt neid eesti vaimulikke, kes sinna põgenesid keelt oskamata. Henno keeleõpe oli loomulikult esimene asi, aga vaimulikel on läbi aegade olnud üks selline ühine keel, mida näiteks luteri vaimulikud mingil määral on kogu aeg osanud saksa keel ja ja, ja ega ilmad keelt õppimata loomulikult ei saa. Ei saa väga vaimulik ollagi. Võtan nüüd vist natukene ette, aga kui piiskop Kõpp lahkus, siis kellena tema seal kohe tegutsema hakkas? Kas tema kõrge staatus oli ka mingi mingil puhul oluline, et ta läks niisugusest staatusest, põgenes? No tema taust on ju tegelikult ka soliidne, ta on olnud ju Tartu Ülikooli rektor ja, ja ta on olnud aktiivne eesti teadusloos ja akadeemilises ringkonnas, ta on olnud ka tõsiseltvõetav ajaloo uurija ju ka. Ja temal olid juba akadeemilised sidemed, loomulikult ka poliitilised sidemed ja siis loomulikult ka kirikujuhi taust, mis, mis avas uksed ka Rootsi kiriku kõrgematesse koridoridesse. Kõpu puhul on muidugi huvitav see, et tema oli siis selline piiskop kes jäigi oma ametiaja lõpuni piiskopi ametisse koordineerimata. Sest Ta valiti ju piiskopiks nii napilt enne nõukogude võimu tulekut, et ei jõutud korraldada tema ordinatsioonitalitust, ta ise tahtis tegelikult inglise piiskop, tuleks teda ordineerima. Ka teine maailmasõda oli juba selleks ajaks alanud, kui kui Kõpu ordinatsiooni jumalateenistust ette valmistama hakati ja inglise piiskopil oli võimatu tulla Eestisse. Ja ka teistel partnerkirikute juhtidel oli ju reisimine olulised raskendatud ja, ja siis, kui, kui tuli Saksa okupatsioon, siis noh, ei olnud ilmselt eesti kiriku juhtkonnal sugugi mitte meelt mööda kutsuda, nüüd Saksamaalt mõni piiskapsada talitust tegema. Arutati ka seda, et, et Balti piiskopid omavahel seda teeksid, aga aga, aga siis tuli juba see 40. aastal see nõukogude võim peale ja, ja olukord oli niivõrd ärev. Kõpp jäi koordineerima. Aga siis, kui ta juba välis-Eesti kiriku juhiks sai Nojah, aga siis tekkis juba see probleem, et, et kelleks teda siis oleks ordineerida. Kui te siit lahkusid, oli ordineerimata, kas tal siis kirikujuhi juurde kuuluvad atribuudid olid ikkagi olemas juba, kas ta need võttis kaasa? Ametiristi võttis kõp kaasa aga piiskopisau jäi kodumaale. Ja see on üks väga huvitav detail, sellepärast et teatavasti piiskop kannab piiskopisaua oma piiskopkonnas. Ja kui ta läheb teise piiskopkonda, siis ta reeglina ei võta saua kaasa, välja arvatud sellisel puhul, kui teda on kutsutud teise piiskopkonna või teise kiriku piiskopi ametis sordineerima. Siis võtate oma saua kaasa. Ma ei ole selles sugugi kindel, et see oli juhuslik, et õppi jättis selle oma ametisaua siia maha. See võis olla muidugi see, et kohvris oli palju pakilisemate eluliselt olulisemat pakkida kui nüüd see, see ametisau. Aga Ma usun, et ta jättis teadlikult siia ootama seda, kes selle sauakandjaks. Kas see säilis siin? See säilises on tänase päevani Eesti peapiiskop ametis au son Lundis valmistatud piiskop Kuke ametisse koordineerimiseks ja, ja selle on valmistanud üks tolleks ajaks 10, seitsme aastane puu nikerda ja kes oli praktiliselt pime. Ja, ja see on nii kunstilise kui ajaloolise väärtusega kirikujuhi ameti sümbol, mis, mis tänase päevani teenib eesti kiriku. Samal ajal põgenes Eestist ka teisi Eesti kultuuri- ja usuelu jaoks olulisi isikuid. Jah. On väga huvitavaid persoone, kes on eesti kirikus teeninud ja ja siis lahkunud 44. aastal. Inimesed, kes on noh, oma sellise päris olulise jälje jätnud meie kultuurilukku ja üheks minule selliseks südamelähedaseks isikuks on praost Jaan Lattik. Sellepärast et mul on noh, kaudselt nagu isiklik side sellega tema temaga, et, et ma olen teeninud ju Lattiku kogudust, Viljandi Pauluse kogudust 20 aastat oma elust ja ja seal ma puutusin Lattiku elulooga ja tema tema loominguga ja tööga üsna niimoodi otseselt kokku. Ja kui Kõpp oli näiteks sündinud 1874, see tähendab siis 19. sajandi lõpus siis Lattik oli temast ainult neli aastat noorem, 1008 78 sündinud. Ja tema on olnud ju eesti poliitik, ta on olnud haridusminister ja, ja, ja välisminister ja sellest perioodist, kui Lattik oli haridusminister, arvates sellest ajast saadik, tuleks näiteks luteri kiriku ja maausuliste vahel igasugused sõjakirved maha matta. Sellepärast et just nimelt luteri pastor Jaan Lattik oli see haridusminister Eesti vabariigis, kes võttis vanad hiiekohad muinsuskaitse alla. Kelle allkiri on sellel sellel otsusel all. Nii et need hiiekohad, mis tolleks ajaks olid, olid teada, oli, on just nimelt nimelt Lattiku ajal kaitse alla võetud. Ja Lattik on olnud ju väga viljakas kirjanik ja, ja sellest väliseesti pagulaskirikuloost leiab ka üsna palju huvitavaid detaile Lattiku kirjutatud elulooraamatutest. Teekond läbi öö, neid on neli osa ja Ma olen olnud ka seesugune vaimulik, kes ühendab siis seda Kunagist Peterburi eestlaskonna kuu selle väliseestlaste looga, sest tema oli enne Viljandisse kirikuõpetajaks ja koolijuhatajaks ja usundiloo õpetajaks tulekut Peterburi Jaani koguduses prooviaastal. Ja ta kirjutab värvikaid lugusid sellest, kas või näiteks seda, kuidas tema seenior oli käinud Nevski katedraalis neid ilusaid pühapilte vaatamas, seda, seda ilusat Nevski katedraali seal imetlemas äripäeval ja keset päeva kaks diakonit olid laulud, liturgia ja laulnud evangeeliumit. Ja tema käib siis seal kirikus ringi ja, ja kuulab siis seda, kuidas diakonit vastastikku laulavad evangeeliumit ja, ja kui nad lõpetama hakkavad, siis korraga üks laulab jäetonovernaniemmed. Teine vastab just metsloomi. Nii et, et selliseid, selliseid värvikaid lugusid toob tema sealt EttePeterburi päevist ja loomulikult ka seda, ta kirjeldab üsna põhjalikult, et et milline oli see kogudus ja kes sinna kogudusse kuulusid. Ja peegeldab ka siis oma mälestustes seda revolutsiooni sündmusi Peterburis, selleks ajaks oli ta juba Viljandimaalt koguduse õpetaja, aga ta aeg-ajalt ikka käis veel Peterburis ka oma oma tuttavate juures. Aga siis sealt on ju veel selliseid huvitavaid huvitavaid persoone, nagu näiteks Aleksander Leopold Raudkepp. Kes on selle laulu autor, hoia jumal Eestit. Ja tema elupäevad muidugi paguluses väga kaua ei kestnud, tema suri Saksamaal juba 1948. aastal, sest ta oli, ta oli 1877 sündinud ja tema tervis ei kestnud kauem. Aga siis noh, üks Eesti kiriku kõige kõrgemale positsioonile või kõige rahvusvaheliselt kõige suuremat tunnustuse saanud vaimulik oli ju Jaak Taul kes oli Tartu Peetri koguduse õpetaja. Tema oli sündinud 1905, suri aastal 2007, nii et elas ka 102 aastaseks ja tema Saksamaa kaudu jõudis Inglismaale ja on olnud väga kõrgetel ametipositsioonidel ka inglise luterlikus kirikus, nii et ta on olnud sisuliselt inglise luterliku kiriku esindaja luterlikus maaliidus ja ja, ja tema töö selle eesmärgi nimel, et luterlik maailmaliit ka oma abi oma oma, noh, ütleme sellist positiivset sõnana, pagulaskoguduste ja pagulaskogukondade arengus kaasa ütleks, on olnud päris päris nimetamisväärne, ta on väga kõrgeid Canterbury peapiiskopi au märg käia ja, ja tunnustusi pälvinud, nii et tema, tema oli tegelikult eesti kirikuloos üks värvikamaid tegelasi, kui mõelda just nimelt oikumeenilise ja kirikute vahelisi suhteid. Ja lahkus ka Eestis 1940. 1944 ja tema lahkumise lugu oli tegelikult väga traagiline. Tema abikaasa haigestus väga raskelt ja, ja kui nad olid põgenemas Tartust kõigepealt Tallinnasse, siis tema abikaasaga Tallinnas suri ja on maetud siia Tallinnasse, siis ta kahe lapsega läks edasi Saksamaale ja sealt siis Inglismaale. Ja, ja, ja noh, nii nagu see see, see põgenemise lugu on teinekord selline õnnelike juhuste kokkusattumine ja teinekord ka väga traagiliste sündmuste jada, nii et et neid neid põgenemise lugusid on, on väga mitmesuguseid. Või siis näiteks on päris põnevaid põnevaid tegelasi veel läinud Eesti kirikus väga kaua aega. Kõik vaimulikud ja, ja peaaegu kõik koguduste liikmed teadsid, et Kolga-Jaanis on üks vana pastor Heino piks kes üle 90 aastasena veel teenis kogudust ja, ja, ja, ja kes pidas lehma ja elu lõpuni, sai elada koguduse pastor raadis ja, ja tema lehm oli ligi 30 aastat vana ja viimane Villem Reiman, aga eks see kirikumõisa karja geneetiline järeltulija. Aga tema vend vähenes 44. aastal Saksamaale ja, ja sealt edasi jõudis ta Ameerika ühendriikidesse. Ja ja kuna nimi oli Valter Karl viks kes oli Rõuge koguduse õpetaja ja, ja tema oli, tema lasti Rõuge kogudusest lahti sellepärast, et tema liitus vapside liikumisega. Ja siis ta pidas mitmeid selliseid selliseid hädapäraseid ameteid ja oli lõpuks siis Tallinna Peetri kogudus organiseerija ja, ja õpetaja, sellest kogudusest ei ole tänaseks päevaks kahjuks midagi järgi jäänud, sest see oligi selline noh, vahetult just vabariigi aja lõpupoole asutatud kogudus seda kirikut KEI jõutud veel ehitama hakata, aga Valter, Karl viks põgenes Saksamaale ja, ja oli lõpuks Chicago koguduse õpetaja praostkonna praost USA-s ja 59. aastani ta elas ja 59. aastani toimetas seal seal Ameerikas. Aga tema elukäik oli kah selline, et tänu sellele vapside liikumisega ühinemisele võttis esimesest maailmasõjast osa sõjaväeametnikuna võttis osa vabadussõjast oli selline selline väga aktiivne ja, ja poliitiliselt aktiivne inimene oma vaimulikus ametis ka. Niiet et noh, näiteks üks selline selline persoon, keda ma sealt neid neid elulugusid ja ametilugusid läbi vaadata, seal on leidunud just see vennad viiksid mõlemad olid väga vinged vennad. Või siis näiteks vennat pähmad. August Pähn valiti 45. aastal piiskopi kohusetäitjaks siis kui Kõpp oli lahkunud ja tema oli tema oli sisuliselt ainukene kirikuvalitsuse liige, kes alles jäi. Valiti 45. aastal kiriku poolt piiskopi kohusetäitjaks. 48 vahistati 56. taastani, istus kinni ja siis vabanes. Siis tuli tagasi kiriku teenistusse, oli Võnnu koguduse õpetaja ja tema vend Elmar Pähn sai põgenema 44. aastal ja, ja teenis USA-s pahvaloya Chicago kogudust ja ja asutas seal seal pahvalo ja aga vahel mitmeid väikseid kogudusi nendes kohtades, kus eestlasi asus kreml, andis näiteks. Ja oli selline selline aktiivne kirikuteenija vaimulikuna, seal pagulusest, pagulaste keskel. Jällegi vennad, eks ole. Ja nii erinevad saatused. Neid vendi on muidugi teisi veel. Rein Arud näiteks Karl Rein Aru oli siin Eestis, teenis ranna kogudust ja oli randveres viimsil ja Rudolf Reina rooli teenis USA-s mitmeid kogudusi, et, et neid, neid vendi jätkub isegi veel Nõukogude okupatsiooni lõpuaegades, näiteks. Harry mõistlik, 88. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Ta oli siin Eestis mitmel pool kogudusi teenimas näiteks Varblas siis ta teenis tollases Leningradis Puškini linnaosas asuvat Ingerlaste kogudust, soomekeelset kogudust. Tollel ajal kuulus ka Eesti kiriku koosseisu kodumaal ja ta oli selline dissident, kes otsustati siis 88. aastal, siis kui siis kui need Popovi ajast uuesti alanud tõsisemat kiriku tagakiusamise aktsioonid nagu jõudsid jõudsid nagu finaali, siis siis otsustati ta Nõukogude Liidust välja saata. Läks Rootsi, teenis Rootsis eskist puudust kuni oma surmani. Aga tema vend Helmut mõisnik elab tänase taevani. Viljandis oli kooli direktor. Aga kui pensionile jäi, siis tuli usudes instituuti õppima, sai vaimulikuks ja teenis Suure-Jaani kogudust oma pensioni eas sureani Kõpu kogudust ja, ja nüüd on ta muidugi siis noh, täielikult pensionile jäänud, aga sellest hoolimata peab veel siiamaani asendajana teenistusi, nii et nii et neid, selliseid vendade paare. On olnud ka nendes lugudes. Et kirikuõpetajate puhul tundub, et just nimelt neid vendade paare nagu eriti palju, kes teineteisele poole jäidet vendadepaar iseenesest, kes ühe ameti peal kiriku õpetajana on, on vist väga palju. Nii nagu teie enda pere Johnud mõnel kuidagi käib peret pidi. Peret pidi ta käima, mõned on aga, aga, aga üldiselt üldiselt väga palju, tegelikult ei ole nii. Jah, nii et neid, selliseid huvitavaid persoone leidub siin veel. Kui mõelda veel selle peale, et milliseid kogudused kaotasid oma vaimuliku 44. aastal, siis ka näiteks Tallinna Püha Vaimu kogudusest läks Teodor Aleks tald, meister kes suri 47. aastal juba paguluses, aga aga kes oli noh, ütleme just sõjaeelses teise maailmasõjaeelses Eesti kirikus ikkagi üks noh, selliseid sõnakamaid mehi ja kellest on kellest on üsnagi palju sellist sellist värvikat, bioloogilist materjali järgi jäänud. Või siis näiteks oli siin ka üks vaimulik, kes lahkus Eestist 44. aastal. Aga tuli tagasi. Kust ja miks naise asja pärast? Tuli tagasi, tema pääses 44. aastal minema, aga pere jäi siia ja, ja truu armastus oli nii suur, et ta otsustas tagasi tulla. Ja see oli õpetajast ilverk. Kuidas tema käsi siin käis? Tema käsi käis siin niimoodi, et ta oli oma elu lõpus Jüri koguduse õpetaja. Enne seda oli ta Tallinnas Kaarli koguduses oli ikkagi suure koguduse suure koguduse vaimulik aga siis teenis ka Tuhala kogudust ja, ja, ja, ja Jüri koguduse õpetaja oli ta lõpuks. Ja nii palju kui mina mäletan temaga kaasaegset kogemusi, mina teda isiklikult ei ole kahjuks näinud, kuigi ta sisuliselt kuulus samasse praostkonda, kus minu isa teenis tollel ajal, aga ta suri natuke varem, kui minu mäletamine pihta hakkab. Nii et, et seda, mida temast räägiti, et ta väga õnnelik ei olnud, et ta tagasi tuli. Eriti siis, kui, kui väga mitmed, kes olid minema pääsenud, said hiljem küll mitte kohe aga natuke hiljem ka oma pereliikmeid järgi kutsuda ja ja, ja noh Ta nägi siin ikka ikka üsna üsna tõsist tõsist vaeva sellega, et nendest nendest kada lippudest kõikidest läbi mahtuda, mis siis nõukogude võim temale, et veeretas, nii, et aga igal juhul oli tema üks selliseid vaimulikke, kes nahk jäi ikkagi oma ametile ustavaks. Kui Jaan Lattiku juurde tagasi tulla, siis kuidas tema käsi käis lääne pool? Jaan Lattik teenis aastatel 45 kuni 52 eestlasi Lääne- ja Lõuna-Rootsis ja oli Södertälje koguduse õpetaja kuni 67. aastani, siis kui ta suri. Aga üks tema poegadest pääses ka põgenema ja, ja, ja elas Kanadas Montrealis ja Lattik käis ka kaks korda pikemat aega Põhja-Ameerikas külastas sealseid kogudusi, oli loomulikult oma oma poja pere juures ja ja leidis seal väga palju vanu tuttavaid üles. Niimoodi, et latikut jätkus tegelikult mitmele poole. Ja ühe sellise huvitava faktina on ka veel see teada, et kui Rootsist läks esimene reaktiivlennureis üle Atlandi ookeani põhja Ameerikasse, siis Lattik oli selle lennuki pardal kõige vanem reisija ja sai tänu sellele sellele ka üsna kõrge Rootsi õhujõudude mingisuguse tunnustuse. Et see oli ka veel üks selline väikene värvikas nüanss, selle välisjulgustükk, see oli nagu noh, ma ei tea, kas julgustükk, aga tuli välja, et ta oli, oli jah kõige vanem reisija selles lennukis esimeses reas tiiv lennukis, mis tegid tsiviillennu üle üle Atlandi ookeani Rootsist. Nii et, et teda jätkus igale poole ja ta jõudis ära teha väga palju. On väga palju raamatuid välja andnud paguluses olles ja mitmed tema varasemad teosed on ka seal kordustrükina välja antud. Ja just see tema elulugude raamat, teekond läbi öö neli köidet on üks niisugune teos, mida ma soovitan väga paljudel lugeda, kes, kes vähegi viitsivad lugeda. Sageli on Lattiku kohta öeldud, et Ta kirjutab nagu lutt, aga ta on palju parem kui lutt. Sest Lattiku teosed on kuni lõpuni sellise ühtlase hea tooniga. Lutsul vajub elu lõpuosas juba see looming väga sinna pudelisse ära. Aga Lattiku seda viga külges. Teine asi, minul on väga huvitav olukord, ma olen Toronto Peetri koguduse õpetaja elans kirikuga ühe katuse all, selles selles kiriku juurdeehituse osas, mille sisse pühitsejaks oli Jaan Lattik. Viljandis, ma olin selle koguduse õpetaja, kus kunagi varem oli olnud Jaan Lattiku õpetajaks ja selle Toronto Peetri koguduse kiriku Toronto Peetri kiriku on sisse pühitsenud praost viks kelle vend oli Viljandis naabrimees. Nii et, et jah, latikut jätkus mitmele poole. Ta tegigi. Ma vahepeal sellist arhiivitööd, sest ega siis pagulaskogudustel vaimulik teenimine ju alati teetäit leiba lauale ei toonud. Aga aga tema, jah, elas kõrge vanuseni ja 67. aastal tema siis suri. Rootsis maeti Stockholmi metsakalmistule ja hiljaaegu 2009. aastal maeti tema ja tema abikaasa põrm ümber Viljandisse. Et jõudis lõpuks koju tagasi. Aga see küsimus, et miks inimesed põgenesid, miks kirikuõpetajad vaimulikud põgenesid, see tundub nagu iseenesestmõistetav, et vastus on kõigile juba selge, aga aga ega küll küllale liiga ei tee, miks, miks nad lahkusid? Sageli just nimelt sellepärast, et, et nende vaimulik amet või nende elukäik oli nad noh, juhatanud selliseid tegusid tegema, mis nõukogude võimu silmis ilmselgelt olid surmapatt. Rätiku puhul näiteks tema oli ju Eesti vabariigiaegne poliitik ja ikkagi tipp-poliitik, ta oli, oli olnud minister, riigikogu liige, ühe erakonna juht, ime, et ta üleüldse 40. 41. aastal ellu jäi. Sellest on ta kirjutanud oma mälestustes üsna värvikalt, kuidas ja kus tema siis ennast vaikselt varjas. Nii nõukogude okupatsiooni ajal kui ka saksa okupatsiooni ajal. Ja sageli olid nad kirjutanud ka väga, väga palju mitmetesse väljaannetes ja ja, ja sealt leidus kindlasti ka midagi niisugust, millest oleks võinud nõukogude võim kinni hakata. Väga paljudega oli ju ka selline asi, et eriti nooremad vaimulikud ja usuteaduse üliõpilased, kes lahkusid ja kellest hiljem paguluses vaimulikud said. Nendel meestel oli sageli see taust, et nad võeti Saksa sõjaväkke või olid olnud soomepoisid. Ja mitmed olid näiteks teeninud Soome sõjaväes kasvõi näiteks õpetaja Oskar puhkes hiljem Torontosse, Toronto Peetri koguduse esimene õpetaja oli aga siis üks huvitav nagu elukäiguga inimene, on ju näiteks hilisem väliseesti kiriku peapiiskop Konrad Veem. Konrad veeemm läks 41. aastal veel Saksamaale nende viimaste baltisakslaste hulgas. Ja noh, tal oli nii palju baltisaksa verd sees, et ta kvalifitseerus minema kuigi ta oli täiesti täiesti pesueht eesti mees, aga sellistel segastel aegadel on nii mõnigi eesti mees saanud baltisakslasega, mõni mõnigi on hiljem ludinal Nõukogude Liidust välja pääsenud ja nii edasi, eks ole, et ma ei mäleta, kes eesti kultuuritegelane oli, kes ütles, et selleks, et tema võiks juudina Nõukogude Liidust välja pääseda, see läks maksma 10000 rubla, üks Volga aga veel peale ja, ja aga veeemm, Veem lahkus 41. aastal Saksamaale. Ja 41 kuni 45 oli tema teises maailmasõjas sõjakirjasaatja filmi alal, nii et käis kaameraga mööda mööda nii-öelda lahingutandrit ringi ja, ja, ja tegi, tegi siis dokumentaalkaadreid teisest maailmasõjast Saksa poole peal. Ja vaimulikuks sai alles hiljem peale teist maailmasõda. Ordineeriti Saksamaal ja, ja siis oli Saksamaal ja Austrias kuni 52. aastani, põgenike eest hoolitseb vaimulik ja ja Rootsi läks alles 1955. Et et siis seal oli kõige rohkem pagulasi Euroopas, eesti pagulasEuroopas ja kogudused vajasid teenimist. Nii et tema lahkus Eestist üldse mitte vaimulikuna, vaid vaid vaid noore inimesena ja hilisem elukäik, tõi ta kiriku teenistusse. Aga tema nendest filmidest ei ole säilinud teadaolevalt midagi. Selle kohta ma ei oska midagi öelda, sest võib-olla võib-olla kuskil mingisugused mingisugused dokumentaalkaadrid, mille juures tema käsi on, on mängus olnud kuskil arhiivides veel on. Et see oleks muidugi väga põnev, väga põnev üles leida. Konrad v on kirjutanud oma mälestused üles ka? Konrad v man kirjutanud palju, ma ei ole tema selliseid eluloolisi mälestusi väga palju leidnud aga ta on kirjutanud mitmeid selliseid noh, teatmeteose moodi asju ja, ja, ja just nimelt kirikut kirikuelust ja siin on hetkel üks raamat, mida ma ka selle saate jaoks ettevalmistuseks olen kasutanud, see on siis Konrad veel Eesti vaba rahvakirik ja selles raamatus on siis nii, et, et see on siis dokumendid. Jaa, jaa, jaa. Leksikon. See ilmus Stockholmis 1989 ja siin on Eesti kirikulugu ära toodud noh, praktiliselt eesti risti usustamise ajast alates, nii et, et selles raamatus on ka väga põnevaid mälestusi ja kirjeldusi ka sellest, mismoodi see kodueesti, kiriku olukord sealt vabast maailmast paistis. Nii et, et võib-olla ma siin mõnda mõnda kohta loen. Siin just selle 44. aastalõpuolukorrast on siis kondadeim kirjutanud selliselt kodu Eestile mõeldes. Konsistooriumi ruumides on asunud oma ülesannet täitma piiskoppi asendama Nõmme Rahu koguduse õpetaja, Tallinna abipraost assessor Anton Eilart. Tema saadab 22. novembril 1944 välja ringkirja kõikidele õpetajatele ja koguduste juhatustele ja kutsub üles kõiki ametivendi, kes sündmuste tõttu viibivad oma kogudustest eemal koguduse juurde tagasi asuma. Samasisuline üleskutse koguduste juhatustele vilgutab neid oma ülesandeid üles võtma kogudused, kus õpetajaid ei ole tahtliku konsistooriumi omale hooldajaõpetaja määramist õpetaja puudumisel peeta kui köstri jumalateenistusi seatud korra järgi. Antagu võimalusi koguduste või kirikul mitmetel ametikohtadel pikemat aega töötanud vaimulikult kogenud isikutel jutustamiseks õpetust saada. Piiskopi asetäitja üleskutsel on õige vastukaja ja tema ringkirjale tuleb omistada suurt tähtsust kiriku ootamatult kiirel enese leidmisel pärast vapustavaid ja iseteadvust maha löövaid sündmusi. Kolm päeva hiljem ilmuvad julgeolekuametnikud konsistooriumi ja 25. novembril 1944 arreteeritakse piiskopi asetäitja Anton Eilart konsistooriumi ametiruumides. Teda küüditatakse Taga-Kaukaasiasse, kus ta 50.-te aastate keskpaiku kodumaale tagasi jõuab oma ametivaimulikuna üles võtab ranna koguduse õpetaja Dajana. Olles jäänud kiriku peata, otsustavad Tallinna õpetajad moodustada ajutise kirikukomitee, mis koosneb kohalikest õpetajast toomkoguduse õpetaja August Pähn, Peeteli koguduse õpetaja, magister Adolf Horn, kiriku vikaarõpetaja Hugo Pärnu. Ilmselt saadakse selleks sammuks toetust koguduste poolt, sest seitsmeteistkümnendal jaanuaril 1945 langevat piiskopi asetäitja ülesanded August lõhnale. Seepeale laiendatakse kirikukomitee koosseisu ja sellest saab Konsistoorium. Ka selline kindlameelne tegevus äratab võimu juures pahameeleavaldusi ja piiskop August Pähnale tehakse raskusi oma 1946. aastaringkirjas kiriku palvepäevaks, kirjutab ülemkarjane. Need õppetunnid oma töötulemustega kõnelevad meile ühest halvast tegurist inimeste elus, mis valmistab hiljem pettumusi ja põhjustab eluvõitlusel kaotusi. See tegur on eneseliigat, vargaks pidamine tahe tõugata troonilt jumal ja ise tema kohale istuda. Kuigi meie ei oska seal teha midagi mõistlikku. Meie ei taha uskuda, et jumalakartus on tarkus, ahakat. Rahvas kosta mulle, miks teetsani. Miks valid selle, mis saab sulle hukatuseks? Mine kambrisse, lukusta uksed ja mõtle järele. Kui tuled jälle päevavalgele, siis vasta jumalale, miks nii? Tegid? Eesti eksiilkiriku sünnist rääkis Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe raadio arhiivist. 1991. aastal, 21. detsembril andis välis-Eesti kiriku juht, peapiiskop Konrad veen intervjuu Toivo Aarele. Eesti kirikul on olnud ustavad sulased, usk kandis, usk andis ülesande ja mina olen isiklikult ikka näinud asja jälle seal tuleb, teades poiss, tee oma töö ära. Aga ma olen täis imestust. Ma olen täis üle lühendatult meeleolu, kui ma mõtlen ametivendadele Eestis. Kuidas nendega on käitutud? Ma olen eesti ajal juba vabariigi ajal saanud tunda jumala ja kiriku põlgamist ja kiriku mahategemist, aga see oli eelmäng sellele, mis nüüd 50 aastat tehti suure maailma võimu poolt, et meie teid likvideerime nii nagu astume täi peale ja on otsas. Aga vaata astu ja sai ise taiks ja on maas ja ei saa oma elu elatudega korras peetud. Aga jumala Väike-Gustav kogu on see, kes vastavalt võimalustele nüüd inimestele läheneb. Ja muidugi inimene on ikka otsija, ka kristlane on ots ja nii et meie vaatame suurte suu, soovitage ja heade soovidega neile, kes tulevad, et nemad leiaksid vahekorra ja suhte jumalaga, häält algab kõik peale, see ei ole mitte ajuasi. See on südame ja hingeasi. See, mida materialism eitab. See on elu kandja. Pikemalt saab intervjuud peapiiskop Konrad Veemiga, kuulata kodulehelt ja pilt. Ta näitab eesti lugu ka saate kodulehel ja Facebookis Eesti loo seinal ja nädala pärast saates pagulaskiriku õitseajast ja kirikute taasühinemisest ja pagulaskirikust Välis-Eesti piiskop konnast praegu aastal 2016. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head.