Valgus tuleb idas. Martti Kalda tutvustab idamaade kirjanduse tähtteoseid. Tänases saates räägime pärsia kirjandusest täpsemalt öeldes pärsia luulest ja veelgi täpsemalt keskaegsest luulest, mis loodud siis ajavahemikul seitsmendast kuni 15. sajandini. Enamus eesti keelde tõlgitud pärsiakeelsest luulest pärineb Haljand Udamilt, kes tänaseks hetkeks on meie keskel, ei ole. Lahkus juba üle 10 aasta tagasi. Küll aga on haljon tuttami tõlkepärand erinevatest keeltest. Ta on tõlkinud tekste hindi Usbeki, Tadžiki, pärsia, araabia keelest ja lisaks sellele muidugi ka veel prantsuse keelest säilinud lausa 40 aasta pikkusest perioodist 1960.-te aastate lõpust kuni 21. sajandi alguseni. Ja on tema ju seesama mees, kes on tõlkinud ka eesti keelde araabia keelest koraani. Aga täna tahaks keskenduda haljan, tuttami luule tõlgetele ja eelkõige Omar jammi nelikvärssidele. Kuigi ta on tõlkinud ka teisi luuletajaid. Ja teine luuletaja keskaegsest pärsijast, kellel tahaks pidama jääda on seal allu Din Rumi, kelle luulet on eesti keelde tõlkinud Doris Kareva ja kelle päikesesõnad alles paar aastat tagasi eesti keeles ilmus. Üks teema, mis pärsia kirjandusega eriti keskaegse päris ajakirjandusega seotud on, on sufism. Sufism on nimetus, mida kasutatakse siis üldiselt islami müstilise Kirjanduse Müstilise mõtte tähendamiseks. Eesti keeles on tuntud ka sellised sõnad nagu tervis ja Fagiir sufid, neid kutsutakse siis pärsia keeles k tervissideks ehk siis vaesteks või araabia keeles fakeerideks ehk vaesteks. See oli siis liikumine, mis just nimelt keskajal oli Araabia islami kultuuriruumis väga populaarne, kajastub mõlema autori luules. See oli siis omamoodi reaktsioon sellisele ilmalikkusele. See oli katse islami sees luua omamoodi sellist askeetliku võiks isegi öelda kloostri liikumist, kuigi islamis kloostrikultuur kui niisugune puudub. Ja teine, mis sofismis oluline oli see kahtlemata. Ta siis vaimu vastandamine võimule suvid olid inimesed, kes loobusid tavapärasest ilmalikust elust kellest said palverändurid, kellest said müstikud, luuletajad. Nad otsisid meditatsiooni ja palvete abil suuremat lähedust jumalaga. Mõnikord kasutasid ka võib-olla islamis isegi keelatud või ebatraditsioonilisi vahendeid nagu näiteks veini joomine, narkootikumide tarbimine, aga ka pidev meditatsioon öö läbi palvetamine, unetud, üleval istumised ja otsisid siis islamitekstidest sellist salatähendust ja peitsid ka selle salatähenduse oma luule sisse. Esimene meie tänastest kahest luuletajast, Omar Hai amm elas 11. sajandi keskpaigast kuni 12. sajandi keskpaigani aastatel 1048 kuni 1131. Ta oli väga paljusid asju talimatemaatik, astronoom, talli, filosoof, talipoeet. Ta elas väga huvitaval ajal tegutses valdavalt siis tänapäevases Kesk-Aasias ja Pärsias ajal, mil seal valitsesid hoopiski türklastest sel Sukid. Ja ta elas sellel samal ajal, kui seal tšukide suurim valitseja Malik šahh oli võimul ja loomulikult ka Malik šahhi kuulus pärslasest visiir nii sammul. Mulk. Ta oli pärit nishi puurist, mis tänapäeval jääb Türkmenistani piiri äärde, aga siiski Iraani territooriumile aga rändas ringi tänapäevases Kesk-Aasias ja ka Lähis-Idas. Loomulikult käis palverännakutel mekas ja Mediinas tänase Saudi Araabia territooriumil. Ja kuigi võib-olla islamimaailmas tuntakse oma raha jammi rohkem teadlasena siis täna huvitab meid Omarha jammi luule. Oma rahajõmmi luulest ei ole säilinud ühte ühtset käsikirja, mis näitaks meile ära kogu selle luule terviku. Säilinud on siis umbes 250 värssi, mis on hiljem koondatud siis kogusse, mille nimi pärsia keeles võiks olla Rubajat eesti keeles siis Haljand Udam poolt ümber panduna. Nelikvärsid viitab siis sellele, et värssides on neli rida ja see neli on selles värsimõõdus väga oluline ühik. Enne sind ja mind on olnud palju päevi, öid. Ringlev taevavõlv on teinud palju palju töid. Mulla pinnal, ettevaatlikult ja õrnalt käi. Need on neiu silmad, mida tallab sinu pöid. See kandmu kombel oli armunud neidudesse ja aheldatud armsa juuste lokkidesse ning kõrv, mis kaarduma son kannu kaelal vihal on käsi, mis kord surus kalliste embusesse. Kord nägin savilöövi pilgu selgem, aga seal kannumeister seisis oma ratta taga. Ta voolis julgelt kannudele kõrvukaelu sest põrmust, milles kerjus kõrvu kuningaga. Nagu kuulsite, ajami jaoks inimene on põrm ja ka meid ümbritseb vanal ajal surnud inimeste jäänused. See on üks väga oluline sümbol Hammy luules. Eelkõige kasutab ta seda motiivi, et islami uskumuse kohaselt jumal lõi inimese savist. Sellest samast põrmust, mida kõikjal leidub ja seetõttu ka kõik savist loodud asjad esemed näiteks joogikruusid, veinikannud, mis tavaelus inimest ümbritsevad, on siis muistsete inimeste, näiteks kuulsate lahkunute jäänused. Me teame, milline on homne paradiis seal kaunid neiud, puhas vein ja lauluviis. Ma valin armsa majaveini juba täna ei nüüd või olla süüks, mis lubatud on, siis. Nad ütlevad, et On ilus paradiisi neid kuid mulle kobarate jook, haruldasem leid. Mis käes, see käes ei ole tarvis laenu kullasära ei kaugelt kostev trummikõmin ärevaks, teemid. Koraani lugemas õpetatud mehi kuuled. Kuid tihti puhuvad neil muude kiusatuste tuuled üks imesõnum kirjutatud peekri ääre peale sest lakkamatult loevad seda iga mehe huuled. Ajami luulet on nimetatud ka veiniluuleks, aga ärge saage valesti aru, see ei ole puhas joodiku laul, see ei ole selline tühi hedonism, see on pigem siis sümbol. Et veini joomises saavutatakse sufide poolt selline lähemal olek jumalale. Ja loomulikult soovitakse saada paradiisinaudinguid juba tänases päevas, et ei ole vajagi neid oodata. Ja loomulikult heidab siin teatud vaenukinda inimestele, kes arvavad, et asketism seisneb ainult koraani lugemises ranges palvetamises ja kõikidest reeglitest kinnipidamises. Me nukud oleme ja taevavõlvmäe peremees. Nii tõesti on, ei seisa siin sa mõistukõne ees. Ta laseb mängida meid olemise vaiba peal, kui lõpeb mäng. Me koht on olematus, kirstu sees. Sai jumal, savist vormisid mu ihu, mida mina, Mukoe ja lõime seadis sinu pihu, mida mina ning oma tahvli peale ise kirjutasid, valmis minu õilsat tööd ja kurjakihu mida mina on inimese osa sellest ilmast kaasa viia, vaid surma kaevasid ja kannatusi üleliia. Siis õnnelik on see, kes elas ainult ühe hetke ja õnnelikum kõigist pole üldse sündinud siia. Me süütult tulime, kuid patustena laeme, rõõmu lootsime, ent aina muret näeme, see elu tuulde, kaob meise põrmu rüppe. Siin muud kui hingetuld ja silmavett ei, näeme. Bolt ironiseerid siin tavapärase jumalakäsitluse üle, isegi natukene naeruvääristab religiooni ja võib-olla isegi jumalat kirjeldades, kuidas jumal mängib inimestega. Aga see ei ole ainult, see siin on ka sees väga selline selge vihje, et kõik on ette määratud ja arutlus selle üle, et kui palju siis on inimesel vaba tahet, mil määral inimene ise otsustab ja mil määral kõik on juba ette otsustatud. Ja loomulikult natukene on siin ka sellist elu, valu, uskumust, et võib-olla oleks parem hoopis mitte sündida. Sellepärast et kogu elu on ju vaev. Aga selle vaeva tulemusena jõuab ikkagi tagasi jumala juurde. Kohtunik, mu tee on ausam, kõigist teist ka joob Noltki Ma olen kainem, kõigist neist joon kobarate Verdma. Sina, inimeste verd, nüüd õiglust, kumb on verejanulised meist? Ma nägin päti pikutavat palja mulla peal. Tal polnud aimu islamist ja uskmatusest seal. Ei seadust ja ei vahet, tee ta kurjale ka heal. Kas siin maailmas teist nii julget meest on olnud eal? H M on väga ühiskonnakriitiline. Aga see ole pelk kriitika võimude valitsejate aadressil vaid see on ka täiesti teadlik Suhvidele omale ilmaliku ja vaimse kõrvutamine, vastandamine ja tähelepanu juhtimine sellele, et võib-olla selles lihtinimeses või inimeses, kes tundub meile olevat pätt, joodik, kaabakas, on varjul midagi enamat, kui esmapilgul näib. Teine luuletaja, kes siiasamasse sufi luulekategooriasse väga hästi sobib ja kes on ilmselt kõige suurem pärslasest müstik ja luuletaja, on seal allud in Rumi. Tema tegutses oma rajamist pisut hiljem 13. sajandil. Elades aastatel 1207 kuni 1273. Olles küll pärit tänapäevasest Afganistanist, pärsia kultuurialadelt, põgenes tema perekond juba 13. sajandi alguses mongolite sissetungide eest tänapäevase türgi territooriumile. Ja need, kes on käinud Türgis konja linnas, teavad seal suurepäraselt sealse Meblana muuseumi ja sealjuures tegutsevaid keerlevaid tervisch. Sellele samale koolkonnale liikumisele müstilisele õpetusele ongi aluse pannud seesama Chalolludin Rumi. Algselt juhtis seda koolkonda tema isa siis tema ise ja lõpuks ka tema poeg ja Rumi on jätnud meile maha tohutul hulgal just nimelt luuleteoseid. Eriti mingisuguseid muid kirjutisi Rumilt alles ei ole. Erinevalt Maria Hammist oli ta siis puhas luuletaja ja valas siis sellesse luulesse kogu oma müstilise maailmakäsitluse. Eesti keelde on Doris Kareva vahendusel raamatus päikesest sõnad jõudnud muidugi väga väikene osa Rumi luulest sest tõenäoliselt on säilinud umbes 40000 värssi. Temalt muidugi on kirjutanud ka proosateoseid Rumi. Aga Rumi õpetus räägib sarnaselt sofismile Sis usuvabadusest kõikide religioonide olemuslikust võrdsusest, õhutab heldekäelisuse kaastunnet ja ütleb, et sellised negatiivsed tunded nagu raev, ärritus, need tuleks jätta siis kõrvale. Ja loomulikult otsib temagi sellist müstilist üheks saamist jumalaga. Tõsi küll, pisut teiste vahenditega, kui Omarchajam. Küsid mult, kuidas elad. Kust võiksin ma teada seda? Kust oled pärit, mis soost? Kust võiksin ma teada, seda? Küsid mult. Purjus oled joobunud millisest magusast veinist. Kust võiksin ma teada seda kui mina olengi sina? Kes sel juhul sina. Oled sa see või teine. Kust võiksin ma teada seda? Vesi paadis põhjevi paadi esipaadi all liuglema viib. Kui Saalomon heitis südamest rikkuse iha oma nimeks ütles ta, vaene, kinni korgitud pudel tormiski hulpima jääb, kui ta süda on tühi. Kelles puhub vaesuse tuul. Selle maailma vetel võib hõljuda rahus. Kõrk õpetlane, astu ometi alla enese pjedestaalile ja armukaotades aru. Saa tagasihoidlikuks nagu tolm, kõnni koos kõigiga heade ja halbade noorte ja vanadega. Nii, ühel päeval võiks saada sust kuningas. Rumi ütleb nendes tekstides sisuliselt, et kõik, mis on tühi, on täis. Ta kirjeldab, kuidas kõik inimesed on sisuliselt olemuslikult üks ja seesama maailmaga ühtsed, jumalaga ühtsed. Lihtsalt nad ei ole sellest aru saanud. Ja soovib siis selle kõiksusega ka kokku sulada. Ja loomulikult ülistab ta vaesust, mitte sellepärast, et ta sooviks, et kõik oleksid võrdselt viletsuses vaid vaesust kui sellist olemuslikku tühjust loobumist maailmast. Ja soovitab tõelistele õpetlastele tõelistele teadjameestele ennast ära kaotada. Ehk siis loobuda maailmast ja asuda askeetluse teele. Kolm vaimuseisundit on inimolendil. Algul ei märka ta jumalat üldse, jälgides üksnes eneseihasid süüvides asuta teenima jumalat, unustades kõik muu. Edasi liikudes muutub, ent vaikseks vaim ei hoopleda. Mina ei kummarda jumalat ega kuuluta. Mina kummardan jumalat. Sellelt, kes jõudnud kaugemale, neist kahest ei tule maailma enam ainustki heli. Vaata vaid ennast väriseb hirmul, et võib mitte olla. Tea, et mitteolemine on niisamuti hirmul, et jumal võib tuua ta olemisse kui haarad Ilmlikku au järgi. On seegi hirmust. Kõik peale armastuse kauneima vastu on õieti piin. Peen on liikuda surma poole, joomata eluvett. Kahesugust on tarkust. Üks koguneb õpetaja eesti raamatuist kordamisest teadustest ning annab enesekindlust. Küll on selle kandmine aga tihtigi koormaks ja otsa võib saada, kui lisa enam ei tule. Nii nagu kohtub elumajas, kus kuivanud kaev. Teine tarkus on jumala and vaimu südameallikas, millest pulbitsev teadmus Eilapu ei liisu, ei lõpe eal. Seda lätet enesesotsi. Siin räägib Rumii sellest, kuidas jõuda teadmiseni tõelisest jumalast arutleb usulise psühholoogia üle. Ja lõpuks jõuab tõdemuseni, et see, kes teab, see ju ei räägi. Ehk siis üle saada omine surmahirmust on jumala armastus, armastus jumala vastu, mis päästab. Ja loomulikult päästab tunnetuslik teadmine jumalast. Salapöörismees paneb tiirlema universumi pea idea jalgadest, salat peast ja mis sest mõlemad keerlevad mõtteid keerutab kiregeeristorm, süda ringleb õhus kui lendlev lind. Iga aatom tiirleb kehas. Kas mu armsam niisama kõiges on pöörlemas? Mõõtmatus kõrguses lennel, ta võib sinu vaim aga su papagoi loomusika veel nokib maas teadmisteraasukesi, mis hingele koormaks. Unusta õpitu. Hullusele löö valla käed ja ka vaestele kõik, mis sul on. Diska minema turvis, ela ohtlikult, solva neid, kes kiidavad, sind ju mürki ja vala minema eluvesi. Unusta oma maine saabulatuks. Mina olin mõistlik kogu elu. Nüüd mind pöörasus pöördesse viib. Tänama tuigun ringi, enese kolbast kui karikast, heldelt kõigile kalades veini. Kusagil selles linnas on tark. Hulluse talle kingin. Ilmaasjata ei ole Rumi keerlevate tervisside liikumise looja. Märkate ta võrdleb üheks saamist jumalaga pöörlemisega ja see on see põhiline liigutus, mida ka keerlevad tervissid oma tantsu käigus teevad. See on selline kontrollitud keerlemine mis annab tunnetuse, et nad on maailmaga üks. Ehk kui hajommil oli võrdluseks sellest. Saamisest vein ja joobumus. Siis Rumiil on pöörlemine ja hullus. Teadlikult ajab ta segamini selle, mis on püha ja selle, mis on rüve. Sisuliselt ütleb meile, et pühadus leidubki selles samas rüveduses. Hulluses vaesuses kaitsetuses ta tahab targale mehele, kes enam ei oska oma tarkuse abil jumalat otsida, kinkida hulluse sellise tunnetusliku arusaamise. See on omamoodi samasugune, mis väljendub ka uues testamendis Jeesuse sõnades, kus ta ütleb, et lapsed, lihtsameelsed ja vaesed on maa sool. Maailm on puu, mille külge me klammerdume pooltoorest, viljadena, kõlbmatuna veel kuningal, jõuale. Küps vili, ent mahlane, hõrk vaikselt end, vallandab oksast. Sellele, kes maitsnud õndsuse magusust. Maine kuningriik mõjumast lakkab üksnes ebaküps ripuks siinse maailma küljes. Üksnes loode vajab verd eluks. Armastus sosistab kõrva. Parem olla saakloom, kui kütt. Minu nimel Teeennarriks. Ära püüa olla päike, saa tolmuks. Ninu lävel, kodutu, ela. Ära teeskle küünalt. Öö liblikaks sa, et maitsta elu täiust ja tunda, missugune võim teenimises on varjul. Päeval, mil suren, meil kantakse hauda mind, ärge nutke. Ärge lausuge, ta on lahkunud, ta on lahkunud. Surmal ei ole lahkumisega midagi pistmist. Päev loojub, kuu loojub, aga nad pole. Surm on kokkusaamine. Haud näeb välja otsekui vangla, kui on päriselt vabanemine ühtsusse. Inimseeme kaob mulda kui ämber kaevu, kus istub Joosep ja pöördub tagasi tulvil kujutlematut ilu. Su suu sulgub siin ja silmapilkselt avaneb rõõmu heiskeks sealpoolsuses. Lõpetuseks avab Rumi meile elu ja surmasaladused. Ta ütleb, et elu, seal küpsemine ja surm, see on see, kui küpse vilipuu küljest alla kukub. Paradiis on selle küpsemise tasu, selle loomulik lõpp. Ja seepärast ei tasu ka tema surma üle kellelegi kurvastada. Aga märkate, mis on üks kõige olulisem asi, mida ta soovitab inimestel teha, see on teisi teenida. Pole siis ime, et keerlevate tervisside puhul see maa teenimine on üks kõige olulisemaid voorusi. Täna rääkisime oma rahajõmmi ja seal alludin Rumi luulest. Loomulikult ei saanud me hõlmata kõiki teemasid nendes tekstides ja mõlemad raamatud eesti keeles olemas. Omar jammi nelikvärsid ja Rumi päikesesõnad on sellised teosed mida tahaks üha uuesti ja uuesti üle lugeda. Mediteerida nende luuletuste mõtte üle. Ärge laske ennast häirida sellest faktist, et mõlemad pärinevad islamimaailmast ja on keskaegsed tekstid. See ei takista seda, et neis mõlemas peitub sügav ja olemuslik tõde olemise kohta. Ja kui te loete neid tekste, otsige teiegi nii nagu oma rahajõmm ja seal alludin Rumi salatähendusi. Tänase saatetekste luges Maian Kärmas, helipuldis oli maris Tomba, mina olen Martti Kalda. Hüva lugemist, aitäh.