Valgus tuleb idas. Martti Kalda tutvustab idamaade kirjanduse tähtteoseid. Tänase saate teemaks on india muinasjutud ja muinasjutu jutustamise. Traditsioon ja selleks siirdume täna keskaegsesse Indiasse ja meil on abiks sellel teekonnal kaks Linnart Mälli poolt eesti keelde tõlgitud muinasjutukogumikku. Sukas saab tati ehk papagoi 70 lugu ja veetala bandževiimsatiika ehk kurivaimu 25 juttu. Tegelikult jutu jutustamise traditsioon vanas Indias tekkis tunduvalt varem kui India keskaeg, mis paigutub viiendasse, kuni 15.-sse sajandisse. Juba veedade ajastul. 1500 ja 1000 aastat enne Kristust osati juttu vesta sest räägiti lugusid jumalatest ja jumalatega seotud legende. Selline klassikaline India muinasjutu jutustamise traditsioon kujunes välja eepilise ajastul. Siis oli hästi palju lugude vestjaid, kes valdavalt seisid erinevate aadlike kuningate teenistuses. Tihti olid ka nendesamade valitsejate vankrijuhid saatjat sõjas ja nende põhiliseks ülesandeks oli siis kiidulaulu kaudu kujutada selle üliku kangelase sõdalase kuninga tegevust sõjas ja elus kiita seda. Kui Indias tekkisid suured riigid ja isegi impeeriumid Mauria dünastia neljandal teisel sajandil enne Kristust ja Gupta riik viiendal kuuendal sajandil peale Kristust ja sealtpeale väga mitmed suured hindu riigid siis kadus vajadus selle järele, et igal üksikul aadlikul oleks oma kiidulaulik. Ja paljud nendest kiidu laulikutest muutsid auditooriumi leidsid selle uue auditooriumi linnarahvas. Suurte valitsejate kindluste juurde tekkinud linnade rahvas soovis ka saada pärast tööpäeva lõppu teatud lõbustusi. Ja seetõttu hakkasid muinasjutuvestjad käima linnast linna ja külast külla jutustama muinasjutte. Tavaliselt esitati neid muinasjutte muusika saatel. Muinasjutuvestja oli kaasas üks või lausa mitu pillimeest, üks tagus trummi, teine puus flööt. Ja siis muinasjutuvestja. Sellisel laulvale häälel kandis oma muinasjutte ette. Seetõttu väga paljud muinasjutud, mis on vormunud hiljem raamatuteks ja muinasjutukogudeks on ka tihti äärmiselt skemaatilised. Kirja pandi ainult selle loo põhiaines ja iga muinasjutuvestja ise seda lugu jutustades. Interpreteerimis muutis seda lugu natukene ja muidugi ilustas omapoolsete kirjeldustega. Kuivõrd tegu oli folkloorist laenatud lugudega, siis ei ole väga paljude vanaindia muinasjuttude ja nende muinasjutukogumike juures sugugi teada ka nende autoreid ainult üksikud nimed, nagu näiteks pontšo tantraud tor, Višnu Sharma, aga tõenäoliselt on ka see väljamõeldud nimi. Nii et valdavalt on muinasjututraditsioon anonüümne. Motika, mida muinasjuttudes kasutati, oli ka sellele linnakultuurile vastav auditooriumi soove ja ettekujutusi maailmast arvestav ehk siis rahvalik. Võiks öelda, et muinasjutte Indias oli kahte tüüpi. Oli selliseid, kus räägiti lugusid loomadest. Loomulikult need loomad ei olnud mitte tavalised looduses eksisteerivad loomad, vaid nendele loomadele kanti üleinimlikke omadusi. Lõvi oli tihti valitseja elevant Ta oli suur, tugev, ent natukene rumal ja kõige targemad ja kavalamad loomad olid näiteks šaakalid, jänesed ja papagoid. Niimoodi asetati inimühiskond ümber metsa ja kujutati seda, kuidas tarkus võidab alati jõu ja kuidas kavalusega saab ka kõige keerukamate olukorrast välja. Teine temaatika, mis India linnarahvale väga-väga meeldis, oli kõik see, mis oli seotud meeste ja naiste omavaheliste suhetega. Siin on tegelasteks valdavalt inimesed ja selleks põhiliseks temaatikaks on kas abielurikkumine või teatud sellised keelatud, kui mitte seksuaalsuhted, siis kindlasti armusuhted ja samamoodi nagu loomamuinasjuttudes ikka. Tark ja kaval on see, kes lõpuks võidab. India muinasjutu jutustamise traditsioonis säilinud tekstides on võimalik selgelt eristada kahte traditsiooni. Üht nimetatakse Katha mis tähendabki muinasjututraditsiooniks. Ja sinna kuuluvad mõlemad Linnart Mälli poolt eesti keelde tõlgitud muinasjutukogumikud. Teine traditsioon on niinimetatud bandžo tantra traditsioon, bandžo tantra ja tema väiksem vend Hito pateezza. Ja need on siis valdavalt, kuigi mitte ainult loomalood. Loomulikult on väiksemaid traditsioone veel budistidel oma lood, buda eelnevatest eludest, Tšinistidel, lood nende pühameestest, mis on huvitav, et sellesama keskaja alguses juba valdavalt needsamad bandžo tantra loomalood mõjutasid ja hakkasid rändama ka ülejäänud maailmas. Juba kuuendal sajandil hakati tegema tõlkeid pärsia, araabia, süüria keelde ja Lähis-Ida kaudu jõudsid paljud nendest muinasjuttudest ka Euroopasse. Võib-olla te imestate, aga paljud india muinasjutud on tegelikult ka meie lapsepõlvesaatjad lihtsalt selles euroopalikus variandis sest india muinasjutud on jõudnud nii 1001 öölugudesse kui Lafantannie valmidesse ja Johvrisheri lugudesse. Rääkimata meie reinuvader rebasest, kes ei ole keegi muu kui India kava šaakal ja Euroopas lihtsalt valiti sarnane loom ja selleks osutus olevat Rebane. Väidetavasti ei ole Rebane ise kuigi kaval loom, erinevalt Saakalist Indias, kes ka päriselt üsna nutikas mees Nagu öeldud, mõlemat. Linnart Mälli poolt eesti keelde tõlgitud muinasjutukogumikud beeta-ala 25 lugu ja papagoi lood lähtuvad india muinasjututraditsiooni Katha traditsioonist. Seal on valdavalt Tegelasteks reaalsed inimesed, kuigi loomulikult sinna sisse on põimitud ka müstikat. Veetala 25 lugu loomulikult nii nagu kõik India muinasjutukogumikud paigutab oma lood raami jutustusse. Raamjutustus isegi on eraldi lugu. Raamjutustuse peategelaseks on India keskaja tõenäoliselt kõige kuulsam valitseja Vikramaaditia teine Chandra Gupta, teine mees, kes valitses neljanda sajandi lõpul viienda sajandi alguses. Loomulikult ei kujuta muinasjutukogumikku raami jutustus reaalset kuningat vaid kuningas valitud tegelaseks lihtsalt oma populaarsuse poolest. Kuningas saab kokku nõiaga ja meile kui kuulajatele on juba algusest peale teada, et see kuri nõid soovib kuninga tappa ja tema jõu omastada. Selleks meelitab ta kuninga minema surnuaiale. India surnuaed on selline üsnagi õõvastav koht. Seal põletatakse surnuid, aga osalt surnud vedelevad seal ka niisama. Ja kuningas läheb sinna ja tema ülesandeks on võtta puu otsast üks laip ja tassida see nõia juurde. Kahjuks on selle laiba sisse aga pugenud peetala omamoodi selline vaim, kes muudab selle laiba euroopalikus mõistes zombiks. Ning siis hakkab see laip, kelle vaim on üle võtnud kuninga kõnelema jutustab talle rida lugusid. Iga loo lõpul esitate valitsejale küsimuse ja valitseja targa mehena oskab loomulikult kõigile neile vastata, mis tähendab seda, et imeväel on laip taas puu otsas ja loomulikult veeta la tema sees. Ja valitseja peab kõike seda algusest peale alustama, laiba alla tassima ja siis tema koos nõia juurde minema. Lõpuks loomulikult ei oska kuningas vastata viimasele loole viimasele küsimusele. Ja niimoodi saab muinasjutukogumik hõlpsasti otsa. Beta la 25 loo põhiliseks sisuks on sellest surmakultusest ja teatud sellisest vaimude mütoloogiast ja müstikast tulenevad teemad. Loomulikult on siin ka äärmiselt inimlikke teemasid. Aga näha on, et tantrism ja surmakultus on seda väga tublisti mõjutanud. Võiks öelda, et see on mõneti India muinasjutukogumike seas selline õudusjuttude kogu käsikirjad. Veetala 25 looga on meile säilinud 11.-st sajandist. Ning reanža läks jälle sinna linnas laiba õlale. Kui ta teed mööda astuma hakkas, alustas Vetta laiutu. Oh räägia, ütles ta. Kuula, kui ma jutustan. Pugevati linnas elase rantšo Rubasena lossi ülemisel korrusel oli tal papagoi idaga südameni. Raisa küsis temalt tata, kui, mida sa küll tead. Ma tean, kõik jumalik, vastas lind. Kui tead, siis vasta, ütles Radio, kus on mulle sobiv naine. Hiiu maalik, ütles papagoi. Magada riigis, elada. Peretütar aga oli omas lossis. Ta küsis oma rongalt madenama theriilt. Pasta ronk, kus on mulle sobiv mees. Jumalik, ütles rong. Tugevatii linnas elab ratsia Rubassena, temast saab sulle mees. Pärast neid vastuseid tulid Rubassena saadikud magades vaara juurde ta tütart küsima. Rahu ja sõjamantra korraldas kesköösel nende kohtumise Radžaga. Saadikud õiendasid ratsiaga kosjaasjad ja said temalt jaatava vastuse. Tähtede soodsa seisu ajal tuli Ruubassena ja nad abiellusid. Sures undarii võttis oma aruga ja nad sõitsid oma riiki. Raisia Rubasena pani rongad videol Shudaamani puuri. Papagoi nägi imeilusat ronka ja ütles haige kirest. Oh armas nautigem armastust, sest noorus kaob. Selles muutlikkus maailmas, pakub see ülimat rõõmu. Ei täida oma mehe soovi, ütles ronk. Mis pärast küsis papagoi. Mehed, hambatused ja hukutavad naisi, vastas ronk. Aga naised on külvatud, valelikud ja meeste hävitajad, ütles papagoi. Raisa kuulis, nende vaidluste, küsis. Öelge, mis on tüli põhjuseks. Mehe Tombatused jahukutavad naisi. Jumalik, vastas ronk. Seepärast ei täida oma mehe soovi. Selle kohta on olemas jutt, jumalik. Elab pura. Linnas elas killi vanem Mahathana. Tal oli poeg Tanaks 100, kes võttis naiseks Marta ana linna auliku Gildi vanema tütre. Naise jättis ta vanemate juurde, ise aga läks. Möödudes lahkus siit ilmast päisa siis kaotas ta läks 100 täringumängus kogu varanduse ja maja ning läks aia koju naise järele. Mõneta päevad veetis ta seal, siis võttis ehetega kaunistatud naise kaasa ja hakkas mööda teed kodulinna poole sammuma. Kui pool teed oli käidud, ütles, tullakse ja kui kallim siin on väga ohtlik võtta, seepärast oma ehte tüliti, anna minu kätte. Naine võitis, ehtedültja, ulatas mehele. Kuid too haaras ta ehted ning rõivad ja viskas naise pimedasse kaevu. Ise aga läks kodulinna. Naine oli kaevu põhjas ja nuuksus. Teelised, kuulsite, kaebeid tulid kaevu juurde. Nägid nutiat aitasite kaevust välja, juhatasid teele. Ning ta sammus mööda teed, kuni jõudis isa majja tagasi. Seal küsisid kodusid, miks sa tagasi tulid? Röövlid viisid teel mu abikaasa ära, vastas naine. Nad, riisusid ka mu ehted. Seepärast põgenesin ja tulin tagasi. Abikaasast ei tea ma midagi. Ega ta viimati tapetud pole. Kuulnud, seda jäi äi kurvaks. Hiljem aga rahustas tütardki. Vahepeal ratast annaks 100 täringumängus ka ehted. Mõne tavapärast tuli ta uuesti äiamajja. Kui ta kohale jõudis, nägi ta naist ja ehmus. Ma viskasin ta ju kaevu. Kuidas näen teda nüüd siin. Teda valdas hirm. Isand, ära karda, rahustas teda naine ja läks majja. Äi ja kogu perekond rõõmustasid, korraldasid peo, temaga, veetis seal mõne päeva, tappis siis voodis magava naise, võttis ehted ja läks kodulinna uradia. Ma ise nägin seda juhtumit pealt, meestel pole kunagi südant, ütles papagoi. Kui ransija seda kuulis, palustav idaga džudaamanit. Vaata kui jutustasina naiste puudustest. Pajatas papagoi. Kuula maha, raisakandjana Puura linnas elas Gildi vanem saag, radada oli poeg šeridata, kes võttis naiseks žürii pura linna Gildi vanema samu tra data tütre. Pärast pulmi läksid nad riidata kodulinna. Mõne päevaga pärast läks tütar tagasi isakoju. See riidataga võttis müügiks kaupu ja sõitis mere taha kauplema. Sinna jäi ta mõneks ajaks nooruslikult kaunis naine viibisseni isa majas. Noorik istus maja katusel ja vaatas kuninglikule teele. Ühel päeval nägi ta noormeest, nad vahetasid kirglikke pilke. Naine palus oma sõbratari. Oh sõbratar doose mees minu juurde. Seepeale läks sõbratar noormehi juurde ja ütles. Oh mees, man, matcha kehastus. Gildi vanem sammudele. Ta tütar soovib viibida sinuga üksildases paigas. Mees vastas. Ma tulen öösel su majja. Nad kohtusid ja kallistasid teineteist. Pärja pulmi Ast sõbratari majas. Tekkis vastastikune armastus. Järgmisel päeval tuli saatuslik mees äia majja naist külastama. Nähes abikaasat saabumas, jäi naine mõttesse. Kõigest rääkis ta sõbratarile. Elavus avalikes paikades, Iseseisvus sundimatu käitumine meestega suhtlemisel võõrsil viibimine ja lahusolek mehena vägivald, läbikäimine iseseisva naisega. Need on naisele hukatuslikud. Abikaasa õhtustas Läks magamistuppa. Ema sundis tütart mehe juurde minema. Tütar läks sinna, keeras mehele selja ja püüdis magama jääda. Mida rohkem mees talle õrnu sõnu sosistas, seda ebameeldivam tunne tal oli. Nõnda pööras naine, no ära jäi voodisse. Mees nägi, et naine tast näo ära pööras, jäi magama. Mõistes, et mees on une võimuses, tõusis naine tasa, tasa ja läks keskööks kohtumispaigale. Teel nägi teda röövel. Kuhu ta läheb nii ehitult, mõtles röövel kannul kõndides. Tema armsamat nägid kodupaigas, aga radiomehed, ütlesid varas etapsita. Naine aga oli kaotuse tõttu murtud ja embas kuulnud. Ta ei mõistnud mõtelda, et teine on surnud. Naine pakkus talle võideid, peettelit ja muud. Ikka ja jälle suudles ta koolnu nägu. Röövel nägi kõike seda eemalt. Siis mõtles sealsamas viigipuu otsa roninud jaksa. Ma lähen selle surnukehasse ja hakkan naist maitsema. Kui ta nõnda oli mõtelnud, läks ta kuulnu kehasse ja maitses naist. Maitsvalt hammustas ta naisel Niina ära ja lahkus. Üleni verine naine aga läks sõbratari juurde ja rääkis, mis oli juhtunud. Kuni päike veel tõusmata, sõnast sõbratar mini oma seaduslikku mehe juurde ning nutta valjusti hoiates ta vaeseks teinud. Naine võttis seda kuulda, läksin ja puhkes valjusti nutma. Omaksed, kuulsite hala ja sõitsid kohale. Kui vaatasid, siis nägid teda ära hammustatud ninaga ja pahandasid. Oh seda häbitud, oh seda patust. Oh seda kurjategijat. Miks sa meie süütul tütrel nina ära hammustasid? Naise omaksed läksid raisa õue ja viisid väimehe kaasa. Raisamehed tegid otsuse, see inimene tuleb hukata. Kui teda hukkamispaigale viidi, tuli röövel ja rääkis. Oi, radia mehed, seda inimest ei tohi hukata. Ning ta jutustas neile kõik, mis varem oli juhtunud. Teadusemehed tegid nagu vaja ja lasksid väimehel minna. Naine aga pandi eesli selga ja pagendati kodulinnast. Juttu lõpetades ütles papagoi Vidakto suudamani. Sellised on naised. Jumalik. Lõpetanud oma loo Vetta ala, küsis Hitler aisa, kumb on patusem? Radia Vikramas seina kostis rohkem patu naistes. Mehed on harvem süüdi. Seepeale kadus Vettala, see rippus jälle sündschipa puuoksa küljes. Sukas sab tati on natukene helgema alatooniga. Lugu kuigi India mõistes suhteliselt sellistel kergelt Milbetel teemadel sukas saab, tati raami jutustus algab mehe lahkumisega kodunt ja sellega, et tema naine jääb üksi ja india sellise meesšovinistlike nägemuse kohaselt. Loomulikult tahab see naine minna linna peale lõbutsema, et mitte öelda üle aisa löömamehe. Õnneks on tal kodus puuris väga tark lind sukapapagoi roheline viirpapagoi, keda peeti targaks Indias eelkõige seetõttu, et ta oskas inimeste kõnet järgi aimata ja lauseid järgi korrata. Ja nõnda siis papagoi üritab kõikidel nendel 70-l õhtul, mil naine tahab minna linna peale naist kinni hoida jutustades talle lugusid ja iga loo sisse puistades ka värsivormis küsimuse öeldes, et naine võib küll minna, juhul, kui ta on piisavalt kaval, et oskab ennast sellisest ja teisest situatsioonist vabaks saada või puhtaks rääkida. Nii et põhilised teemad, mis sukas saab, tagatis on, on seotud abielu rikkumisega ja loomulikult siis rumalate naeruvääristamise ka nii nagu india muinasjutukogumikes ikka, on proosaloo vahele pikitud värsid. See tekst on võib-olla natukene hilisem kui veetala 25 lugu. Esimesed kindlad märgid, papagoi lood olemas olid, pärinevad 12.-st sajandist. Vanim käsikiri 15.-st küll, aga me teame, et juba 14. sajandil tõlkis pärsia pühamees nakk šabi selle teose natukene muudetud kujul pärsia keelde. Ka järgmisel päeval küsis alati patacoilt, kas minna. Papagoi vastas. Täiesti hea on minna sinna, kuhu minna, ihatakse, kas sa oskad öelda, mida ütles Subuti? Brab haavati päris mida ta ütles. Pataka hakkas jutustama. Mägara linnas elasid kaks tuntud sõpra, sumbuti ja kummuti. Ükskord läks Subuti võõrsile Kubuti Amelist sellel ajal tema naisega. Sumbuti ajas palju raha kokku ja tuli kodulinna tagasi. Kui Putin näitas üles ülimat armastusväärsust. Kui nad olid teineteist tervitanud, küsis, kui Buddy sõber kindlasti juhtusid ka midagi imepärast nägema. Subudi vastas manustama külas, mis asub Sarasvatii jõe kaldal, on kaev. Selle sujub mango. Kuigi praegu pole mangod, ei valmimise ajal. Kubuti kahtles. Valetad, sumbuti, see on sulatõsi. Kubuti, kui see on tõsi, siis võid minu juurest ära viia selle, millest kahe käega kinni. Kui see aga pole tõsi, siis miin midagi samal viisil sinu juurest ära. Nad lõid selle peale käed. Öösel läks vutikaevu juurde ja võttis mango välja. Buddy kaotas kihlveo, sest mangot ju ei olnud. Mida pidi tegema Subuti, et oma naist päästa? Selles on küsimus. Tuleb haavati, mõtles kaua, ei suutnud aga midagi välja mõelda. Data, kui andis ise vastuse. Subutigarti salda ning peitis oma vara ja naise pööningule. Redeli aga laskis maha kukkuda. Kui, kui Buddy tuli, siis ütles Subuti, võta ja vii mu juurest, mida süda ihaldab. Haaras mõlema käega redelist kinni, et naist pööningult alla tuua. Subuti ütles varmalt, me leppisime kokku, milles kahe käega kinni haarad, see ja ainult see olin sinu. Kubuti lahkus häbistatult ja kõik naersid tema üle. Kuulanud selle loo lõpuni uinus pra tahavad. Ka järgmisel päeval ütles haavati Papegoyle. Ma lähen tappa, kui vastas tõesti tore siinsansääras maitsta rõõmu. Kaunite. Mine kuivaid, oskad mõelda, mida ütles Tiigrimurdja. Brat haavadki, kordas. Saan sääras maitsta, rõõmu data, kui jutusta. Papagoi hakkas jutlustama. On olemas teula küla. Seal elas raagus puud raadios, sina, inimesed kutsusid tema naist tülin orjaks. Ühel päeval läks naine mehega tülli, võttis mõlemad lapsed käekõrvale ja hakkas isakodu poole astuma. Vihaselt kõndis ta läbi loendamatute, linnade ja metsade. Lõpuks jõudis Malaia mägede jalamil laiuvasse hiigellande. Missugune see oli? Ingli patrikud, seitse lehiku salud hiigelmändide okste varjud. Putukate sumin, lindude sirin, mango uimastavas lõhnas. Elu ja piiluviljade kobarad, mahlakad, Padared, Tavariendi puhmad. Tuul kannab õunte ja tsitrus hõrk magusat lõhnade pille. Nii kui tülinorija metsa astus, nägi ta tiigrit. Tiiger nägi teda ja lapsi ning hakkas sabaga vastu maad pekstes liginema. Mis jäi naisel teha? Selles on küsimus. Brat haavati mõtles kaua ei suutnud aga midagi välja mõelda. Data, kui andis ise vastuse. Nähes tiigrit liginemas, lõi tülinorija poegadele vastu kõrvu ja tõrrelast. Miks tiigri pärast tülli minna. Jagage ja sööge, praegu see üks küll hiljem leiate teise. Seda kuuldes arvas tiiger, et see naine on tiigrimurdja ja põgenes hirmunult. Ainult tänu mõistusele pääses naine tiigri küüsist. Samamoodi iga tarkpea päästku ennast hädaohust. Kuulanud selle loo lõpuni. Uinus krab haavad. Ka järgmisel päeval küsis himu naine, papagoid, kas minna? Papagoi, vastas, mine, perenaine, mine Metkel elevandisammul, kui su mõistus teinekordki on nii erk, kui tiigrimurdja. Haavati küsis, mida ta teinekord tegi. Räägi, kuidas tiigrimurdja mõistus teisel korral säras. Räägi muinasjutuvestja, sest mind vaevab uudishimu. Tappa, kui hakkas jutustama. Hakal nägi džunglis tiigrit jooksmas hirmust hullununa ning ta pärisiitsitades, kuhu tormad, pelglik, tiiger. Tiiger vastas, põge põgeniga, sina otsi endale pelgupaik ning tahtis tappa seesama tiigri murdekeelest räägivad targad raamatud kuid ma andsin jalgadele valu ja sain tulema. Hakkan, naeris oi kui naljakas tiiger, et panid plehku inimese eest liha hunniku eest. Tiiger torises. Ma nägin ise, et andis kõrvakiilu lastele, kui need minu jagamise pärast Trii tuleksid. Saakal julgustas tiigrid, peremees, jookseme kohe sinna ja vaatame, kus see suli on. Kui ta su ette ilmub, külma, siis sulle meelde tuletan, mida sa suudad. Tiige kahtlast šaakal, kui sammu ka maha jätad ja ära jooksed, siis ma küll ei suuda teha seda, mida muidu suudaksin. Saakal pani ette. Kui sa kahtled, siis seo mind oma kaela külge kinni. Lipp ameti kiiremini. Tiiger tegi nii, kuidas šaakal käskis ning otsis tiigrimurdja ja poja üles. Kuidas naine nüüd pääses tiigri käest, oli julgustanud šaakal. Selles on küsimus. Brat haavati, mõtles kaua, ei suutnud aga midagi välja mõelda. Vaata, kui andis ise vastuse. Tiigri murde sai arusaag, kal tõi ta siia. Ta tõstis käe ja hakkas sõrmega ähvardades šaakalid sõitlema. Sabdetis. Varem andsid mulle päevas mitu tiigrit, ütles AK otsekohe, miks tõid täna ainult ühe? Ning see hirmus tiigrimurdja tormas tiigri kallale. Tiiger kohe plehku pani, šaakal kaelas rippumas. Nõnda mõistus päästis naise kahel korral tiigri küüsist. Kõigist toimingutes mõistus olgu, võta oma käest. Kuulanud selle loo lõpuni uinus Brab haavad. Ka järgmise päeva õhtu eel küsis Brathawatti papagoid, kas minna papagoi, vastas, mine perenaine miine, kui vaid oskad teha seda, mida tegi kaval šaakal tiigri kaelas, kõlkudes. Tiigrimurdest kohutatud tiiger muudkui jooksis, jooksis hakal kaela küljes rippumas. Nataly selge, käpad olid katki rebenenud, kaelast voolas verd. Mul oli vaevu hing sees. Kuidas ta pääses kindlast surmast, selles on küsimus. Brab Haadati mõtles kaua ei suutnud aga midagi välja mõelda. Papagoi andis ise vastuse. Tiiger tormas läbi jõgede ja metsade üle tasandike ja mägede. Pääsu otsiv šaakal vaatas ringi ning puhkes valust hoolimata äkki naerma. Tiiger päris, miks sa naerad? Šaakal vastas ei saanud, ma sain äkki aru, et see suli oli tõepoolest keeglimurdja vaid tänu sinu heasoovlikkus ele olen nyyd temast kaugel ja elus. Aga kui see nurjatu märkab mu maha tilkunud verd ja tuleb meile järele, kas mesi ajasime surmast? Sellepärast Helsingi isand Tiiger võtta ainult kokku ja mõtle kõige üle järele. Tiiger oli šaakali sõnadest meelitatud ja ütles. Olgu, niisiis sidus ta šaakali kaela küljest lahti ja kadus. Šaakal, aga jäi õnnelikult sinnasamasse. Au see mõistust kõrgelt hinnaku kel pole aru raasugi, see leiab ainult õnnetust, sest arulage keharam vaid võõrastele kasu toob hiigelelevant, kes ometi on mägi suur. Kuulanud selle loo lõpuni. Uinus Prada haavati. India muinasjutukogumikud, mida on väga-väga-väga palju, kus on tohutul hulgal lugusid on peaaegu ammendamatu muinasjuttude allikas. Neid võiks tõlkida kõiki. Ja ikka jääks väheseks. Ja võib-olla tuleks suure üllatusena paljudele lugejatele, et neile nii tuttavad lood, olgu siis seitsmepenikoormasaabastest või siniseks värvunud rebasest on tegelikult Indias juba väga muistsel ajal olemas. Üks on selge, ainus, mis siin maailmas edasi aitab ja mis võidab, kõik on tarkus ja kavalus. Ehk nii, nagu ütleb bandžo tantra üks värssidest. Tark, kes teisi usaldab tihti mängu, paneb oma elu. Ent nõrguke, kes alati on valvel, pääseb surmasuust ka suure häda korral. Muinasjutte tekste luges Maian Kärmas. Helipuldis oli maris Tomba. Mina olen Martti Kalda hüva lugemist.