Tänases rahvamuusikapooltunnis lähenes südasuvisele ingerimaale rahvalaule kuulama. Võib ju tunduda imelik, miks me südatalvel jaanipäevast räägime. Ometi on seal ka oma põhjendus. Kõrvuti kindla tähtpäeva puhul lauldavate lauludega on rahvapidustustel ikka lauldud ka universaalseid, igal juhul sobivaid laule. Ja just need laulud säilivad üldiselt kõige paremini, kuna neid lihtsalt sagedamini laulda saab. Nii on ka hingerlastel juhtunud ja ma olen kindel, et uut aastat vastu võttes laulavad nad paljusid neidki laule, mis täna meie saates kõlavad. Kes on siis hingerlased, kus nad elavad, kus see Ingerimaa asub? Üldisemalt peetakse Ingerlasteks kõiki Leningradi ümbruses elavaid soome sugu põlisasukaid. Ometi peab siin ka vahet tegema ja Inger lastest eraldi märkima Leningradi oblastis idaosas elavaid vepslasi ja lääneosas elavaid isureid kes elavad kõrvuti meie lähema sugulusrahva vadja lastega. Peale Ingerlaste elab aga siin veel hilisemaid ümber asujaid, karialasi ja päris soomlasi. Praegu elab suurem hulk Ingerlasi Sevolovski rajooni rapula asulas ja selle ümberkaudsetes külades Jukas kruusinos, peeris Encolas ja kus mullas. Et asja paremini ette kujutada, ütleme, et kõik need külad paiknevad kaugola ümbruses, mis on üldtuntuks saanud kav kolovo, talispordikeskuse ja suusahüppemäe järgi. On juba traditsiooniks saanud, et jaanipäeva aegu tulevad rapulas kokku ümberkaudsete külade elanikud, nii Ingerlased kui ka venelased, et ühise rahvapeoga tähistada aasta pikemat päeva ja lühemat ööd. Kodustele sõidavad sel ajal küll aga siit ammu laia ilma läinud Ingerlased kes eriti rasketel sõja-aastatel, kui rinne korduvalt üle nende kodukülade veeres rahulikumaid elupaiku otsisid. Paljud neist on ka Eestis omale uue kodu leidnud. Tõeline rahvapidu pole pidu ilma külalisteta. Ja nii oli kohalik majand meditsiini instituudi katseloomade kasvatusjaam kutsunud külalisesinejaid teistest Leningradi oblastirajoonidest, samuti ka folkloristide Leningradist, Moskvast, Petroskoisse ja Tallinnast. Külalisesinejate hulgas oli kaks Leningradi üliõpilaste folkloorikollektiivi samuti meie saadetes juba esinenud rahvalaulikud kiiresti rajooni Peel oja külast ja roga järvelt Karjalast. Karjala külalisi kuulamegi kõigepealt. Vastuvõtjateks oli rapula külarahvalaulu ja tantsukollektiiv rändiskad. Täiesti ootamatu meie rahvalaulu vaese publikuga harjunule oli leida siin lausa Suurlinna külje all. Nii rikas laulurahvas. Lindistasime rahvalaule nii pidulikul pargi kontserdil kui jaanitule ääres. Käisime magnetofoniga elatanud inimeste juures kodus ja usutlesime klubis ansambli räntoskad liikmeid. Ja igal pool jäi kõlama et siinne rahvas teab ja armastab rahvalaule, ringmänge ja tantse. Siit on käinud rahvalaule kogumas Petroskoi folkloristid. Mitmed siin kuuldud laulud on tuttavad Petroskoi teadlaste, Ingerimaa laulude teaduslikus väljaandes. Ja kuuldud ka Veljo Tormise Ingerimaa tsüklis mida ma äratundmisrõõmuga kuulsin augustikuus esiettekandes Ellerheina kammerkoori esituses, kui ma olin just ingerimaalt tagasi tulnud Kuulame neid laule nüüd nii nagu ansambel Rõndus kade esitas neid pargi kontserdil. See laul oli tavaliselt esimesena lauldav rändiuska. Termin randus ka, millel soome keeles väike halvustav kõla maik on tähistab siin tantsu-laulu välja kujunenud keeruliste tantsu liikumistega. Me nägime ka ingerimaalt kogutud Rentus kaid kevadise rahvamuusikakonverentsi ajal, kui meil oli külas Petroskoi rahvatantsuansambel Viola malmi juhatusel. Rahvatantsuentusiast koguja ja uurija Viola malmi on rapulas oma inimene. Tema aitas ka seda jaanipidu korraldada ja pargi kontserdil ka tutvustas ansambleid ja nende esitatud tantse. Meile rääkis ta kõnesoleva jaanipäeva Juhanus päive kohta nii. Juhanust täide ja tal oli ihana juuda intsiksikin, ammusin, meele oli pieni komsersti koska esitivat Petroskosta folkloorirühma Ruuga järvelt, sealjuures see paika seljas Leonriti, olge nüüd 1000 akaadiksandsa Dakovnikenenda kuusi ja sellest oli keeranud. Katri Eeveedi Dancineed nutta Rukajärve naised tantsivad. Oma esinemise pargi kontserdil lõpetasid räntosca naised laulumänguga mida ka ansambel leigareid esitanud on. Üldiselt on praegu ingerimaal levinud uuem laulurepertuaar nii umbes meie külalaulude ja riimiliste armastuslauludega üheealine. Nii ka järgmine lugu petjast poisist, kes kasutades seda, et tüdruku ema nädalaks kodust ära on läinud käib neidu iga päev vaatamas. See on ringmängulaul piirileiki. Ja vääroiti äärde jäänud ette ei poigi, ärijadas. Ja poiga seoti ka oleta, teeni looli hääd ööd. Noku vahel. Jääb ikka see värk tädi sündi Toomla ees. Äri jätab ühen. Muidugi on Rapla naiste repertuaaris ka vanemaid laule ja üks kõige arhailisem vähemalt esitusmaneer-ilt on järgmine pulmalaul milles eeslaulja on ilmanieme, lainen. Kuigi vormilt salmi lauluks kujunenud, on siin veel selgesti säilinud regivärsi struktuur. Ülle lääsid, tellis, tee vaadet, veel leiaks. Laulu on, sündisin, neoon, ämm laulu teda lav ämma sündinud 1260. Järgminegi pulmalaul võib olla üsna vana. Palusime Renteks ansambli initsiaatorid ilma PC rääkida oma laulu, naiste ettevõted. Meestest Eda rapulangi ülesse. Naised on vaja kõiki, sosin reipaida. Konsonodoneid lähte lähtesiis lähtemeie vene meie timmijad, tantsija, laulame ja miin on tarvis. Käidin Petroskoisse. Selle selle näkilemasse meierendiski ja käime Leningradis askelda olema, et kus on need Leningradis ja küla klubivas oleva Läti Need näide. Meie ründaski jää ei kaiki odavad, nii meelela vasta. Oleme kuulnud, kuidas lauldi pargi kontserdil suure publiku ees kuidas lauldi klubis lindistamiseks. Nüüd aga läheme. Tõeliselt jaanipäeva keskele ja kuulame, kuidas ingerilaulud kõlavad nende loomulikus keskkonnas. Rahvas hakkas kogunema väikesele metsalagendikule, kui veel päike päris loojunud ei olnud. Ette ei olnud nähtud mingit ametlikku programmi. Alustati ühiste ringmängudega. Ka külalised Leningradist, kiiresist Jerogo järvelt. Näitasid oma organiseerimisoskust nii, et vahel käis korraga mitu ringmängu mitmes keeles. Mida hämaramaks läks ilm, seda rohkem rahvast kogunes. Noored, lihtsamalt riides, vanemad mehed aga tingimata tumedas ülikonnas. Lipsu ja kaabuga saabusid ka mõnel lõõtspillimängijad, nii et varsti moodustas mitu tantsuringi. Kui aga pillimehed puhkasid, läks lahti laul. Noored kogunesid lõkke ümber Hüppasid üle tuule laulsid omi laule. Vanadest Inger lastest aga tekkis oma lauluring, milles eestvedajaks ja põhiliseks eeslauljaks oli Gadja Timofejev. Üks populaarsemaid ringmängulaule rapulas on raaliaali seani improvisatsioonilised tekstiga Chastuška taoline laul, milles siiski iga ridade vahel mõtteline seos võib olla. Laulu pikkus sõltub eeslaulja sõnaseadmise oskusest. Jätame täna Ingerlased jaanitule äärde laulma Nende laulude juurde tuleme tagasi mõnes teises saates siis räägime lähemalt ingerilaulude sisust žanritest ning külastame rahvalaulikuid nende kodus.