Plaadipõgenik. Plaadi põgenik. Tere, ilusat pühapäeva, head sõbrad, MINA, OLEN Jansa plaadi põgenik on jälle suurelt maalt putku pannud koos ühe melomaaniga, kes võtab siis kaasa ühe portsu plaate. Palju neid parasjagu saatesse mahub, ei teagi. Kuna külaline on nii vahva. Vähemalt Eesti raadios, siis võib-olla tuleb äkki juttu rohkem kui muusikat, aga eks see saate käigus selgub. Nagu ma ütlesin, mina olen Jansa, minu kõrval istub üks tore prillidega noormees. 34 aastane, 54 aastane ja tema nimi Risto ja tema tagumine nimi on voorinen. Tegelikult riston, soomlane ja Risto on valinud oma elupaigaks praegusel hetkel küll Eesti. Ja nii on teadeleja osa ja hakkame siis otsast pihta. Plaat on seal igasuguseid, on välismaised nii-öelda Ameerika maiseid inglismaiseid ja on ka soomemaised, nii et see on tegelikult päris huvitav volit algama ja siis sealt, kus siis sinu muusikahuvi alguse sai, kus sa siis oled sündinud ja kus oma noorusaasta toode? Tegelikult ma olen sündinud kaugava vallas, mis asub, no umbes 400 kilomeetrit Helsingist põhja poole ohjam edela ohjama on selle maakonna nissan lähedal. Seinäjoki ahah, provintsirakk. Ja no tegelikult see eriti väike ei olnud alt, seal on kuskil 10000 elanikku seal ja selles suhtes väga huvitav koht, et seal asub Soome lennusojaõppe baas ja seal lennukeid iga päev, sa oled lapsepõlves palju lennukeid ja ja et, et selles suhtes oli väga põnev, kui laps ja kas sa nägid neid lennukeid päris lähedalt gaasis? Jah, vähemalt ühe üks päev aastas oli selline, kuna kohalikud inimesed said minna sinna vaata baasesse ja isa tegelikult töötas seal natuke rohkem seal käia ka. Ma mäletan, mina olen ise on Tartust eriti ja minu lapsepõlveaastad on siis sinna 60.-tesse jäänud ja sellest Tartu sõjast baasist, mis üle jõe seal olid, on meelde jäänud talvel need hirmsad, hirmsad ulgumised ja need kõvad kärakat, kui lennud rada puhastati, eks ju, ega siis vene vene lennukeid ma ise hiljem sõjaväes olles nägin ka, ma tellisin lennuväe kõrvale, et kuidas, mis asi see siis nii hirmsat müra teeb. No mina lasendeerikul seal kaugel üle jõe ja see kostis sinna väga hästi, ärase mürama ei kujuta, ütlemisel Annelinnainimesed pidid tegema. Aga just seal lennu lennuväest on mul meelde jäänud see hirmus müra, aga talvel seal siis reaktiivmootor oli pandud suure nii-öelda traktori peale või siis mis masin ta iganes oli tagurpidi ja seesama mootor, mis lennuki tegelikult üles ajas, see puhastas seda lennurada väga ja, ja see oli hirmus, hirmus müra, mis mul lapsepõlvest lennuväljalt sõjaväelennuväljalt meelde jäänud. Soomes olev mingi teine tehnika või sellepärast ma mäletan, mäletas aitäh selle Soomes, sinu lapsepõlves ka teistsugune muusika kui meie 50.-te aastate lastele. Jah, Soomes soomlast tegelikult tehti väga palju lastele viiekümnendatel muusikat ja seal oli siis oled väga huvitavad. Lood on meeles paljud lood, aga kahjuks siin praegu kaasnev. Aga tegelikult mina olin lapsepõlves väga-väga suur raadio, saated, tarbija, vanemad ja vanavanemad. Mulle kunagi ütles, et kui ma olen paar, paar-kolm aastat vana, siis ma magasin ja lamasin vaiba peal raadioaparaadi ees ja kuulasin mitu tundi järjest raadiosaateid ja muusikat, eriti et mul on, mul on jäänud sealt kindlasti väga tugev selline 50.-te alguse mõju, mis, mida siis 50.-te või siis üle Israeli, see oli üle 100, ei ole ainus raadi, mida ei saa seal elamise artistidelt kuulata. No tegelikult ma hakkan mäletama kuskil viiekümnendad, et keskpaigast kui oli need soome suured sla Saagrit ja tangot ja, ja nii edasi ja, ja üks hääl, mis, mis kõlab hästi siiamaani on Olav virda legendaarne Soome Soome laule ja kes, kes nagu sümboliseerib seda tegelikult tema terve toodan seda soomlase hingemaastikku, seal on seal sellist melanhooliat ja kurbust ja rõõmsaid külgi ka, aga rohkem seda pimeda Põhjala inimese hinge hingemaastikku ja. Palju plaate, kas, aga kuidas see seal on mingi järjekord, hoopis teenume tegelikult tundsime austada Olavi virda, miks mitte. Ühinen kuu, hõbedane kuu, seal Itaalia pärit, see meloodia aga, aga Olavi virdagi sellest. Seklas ikaalse Soomet diskeleme. Ja, ja seal hea hea lugu minu arvates ja saksofonisoolo eriti seal vahepeal Sepravniko legendaarne soolo. Kui kui peab valima üks sellest tango melanhoolia stiilist, siis on hoteiningu alavi virde kuulan. Kuulasime ära siis Olavi virdaja hõbedane kuu ja saksofon oli tõesti noomide, ütleme tavaline tenorsaksofon, aga tal ju pulga jämedam, see, vähemalt see nii-öelda see hääl, mis sellest torust välja tuli, oli päris vahva ja ilus ja aga Olavi virdas villast nii palju veel, et, et tal oli väga kurb saatus nagu paljudel andekatel inimestel. Ta, ta sai vahepeal väga rikkaks, sellepärast et ta oli kopsakaid esinemistasusid ja, ja ta armastas Ameerika autosid, tellis karillakid näiteks otse Ameerikas endale ja elas nagu väga magusate elu ja aga siis vahepeal kuningas alkohol hakkas ka mõjutama tema tegemisi, tegemisi ja esinemisi ja siis ta sai väga vaeseks, kui ta loobuks ja ka haigeks ta haigestus näiteks diabeedisesse suhkruhaigus ja, ja, ja, ja siis ta suri kuskil Tampere sellises magalas ühe ühetoalises korter päris käigi, vanamemm ta ta maja eest hoolitses ja keegi enam mäletab üldiselt teda. Aga siis, kui talle surnud kõik hakkasid mõtlema, et mille pärast me ei teinud mitte midagi tema heaks, kui ta haigestus ja vanaks. Ja siis talle pandi selline monument Tampere linna ja nagu nagu kiindus alla ja tänu tänu Olavi virra heale karjääril on kurb jah, et plaadid müüvad alati kõige paremini pärast surm. See on jah, ta, ta on selles suhtes ka Soome. Soome ei ole ka teistsugune ja Soome tasandilt täpselt hea, näitas, et nii juhtubki, arvamus. No nii, aga meil on siin muusikat tegelikult palju ja kuidas sul see järjekord on pandud, kas kuulame soome muusikat või mida sa siis väike Risto siis? Ei no kuule, ma tarbisin väga-väga valguseta muusikat ja siis onul oli ka grammofon ja taasfirma, mis firma, räägi firmast. Sellest ma ei räägi, aga see joon Tšiilis tegelikult ma ei mäleta, mis seal seal ei ole nagu midagi märki. Aga grammofon oli väga-väga hea ja ma kasutasin seda väga tihti ja onu ostis väga paljus neid plaate sellepärast et kuskil 50.-te keskpaigas olles hakati müüma väga palju Ameerika plaat ja sellepärast, et 52 suri Helsingis olümpiamängud. Ja, ja siis avanes need lääneuksed ja hakati tootma Coca-Colat ja igasugust Ameerika kraavia plaate ka ja, ja onu hankis väga-väga häid plaate, muusikat, mida üle saadi, kunagi ei mänginud, tegelenud sixty intonsi ja igasugused sellised huvitavad täitsa täitsa uued uues stiilis nagu soomlase jaoks. Ja, ja mulle meeldis Ameerika plaadid väga sellepärast, et see oli midagi uut, seal see midagi rahvamuusikat ja akordion ja lõõtspilli viiuli folkmuusikastiilis nagu nagu Soomes, no mis seal siis kütten, bluus, bluusiks ju ja, ja igasugu ja siis ka Itaalia näid need Schlaagreid merele, Moriini, jah, täpselt. Neid ma kuulasin väga palju ka ja hiljem tuli Elvis Presley ja poolangate sellised ka. Tegelikult mulle eriti nende vadja, mulle meeldis väga palju rohkem see must tume nahanahalised esindajad. Nagu rohkem kui Elvis näiteks, ma ei tea, mille pärast seal oli nagu rohkem eri näiteks jah, rohkem nagu originaalmuusika minu minu jaoks, aga siis tuli 60.-te alguses muusika, mis, mis võitis, võitis ja, ja sellepärast see see ansambel on minu, minu elu suurim on ansambel, sellepärast et ja siis juhtus nii, et mina nagu kasvasin koos selle bändiga, minul, lapselapsepõlvest vällja. Ma arvan, et nüüd neid inimesi, kes selle ansambli koos on kasvanud, on ka Eestis palju, harva ka ja mina olen üks nendest, sa Soomes ja, ja see oli väga selline tihe suhe selle bändiga. Jälgisin kõikidel võimalik etel viisidel seda, seda bändid. Ostsin need plaadid, kuulasime kambaga neid ja vestlesime ja arutasime ja jälgisin ka pressist ja kuulasin eriti Rootsi raadiot, oli seal, lähen Soomesse ja kuulasin väga palju rootset, karjud ka sellepärast, et seal oli natuke nagu arenenum see muusikamaitse popmuusika eksponeerimine. Ja, ja sellepärast ma sain aru, et, et mis seal näiteks Inglismaale, Ameerikasse. Aastal muide pillus käis Rootsis ja sellest oli väga palju juttu. Ehk see bänd ja, ja see esimene singel ja LP oli, oli sellised, mis, mis nagu andis juba natuke aimu sellest, mis on tulemas, sellepärast et see hoiak, mis sellel bändil oli, see see super r vahva stiili ja nüüd me, me mängime nii ja me laulame, nii ei huvita ja, ja siis see oli midagi erilist ja, ja sellepärast pliis pliis Mioli oli esimene lugu, milles, mida ma nende toodangust kuulasin ja, ja ja sellest ma, kui ma selle olin kuulanud, ma kunagi varem ei olnud sama riista kui varem. Tegelikult üldse eriti ansamblit ei nimetanudki, üks kord vist tuli biitlusel siis bänd millest, millest siis on väga paljud inimesed ükskõik mis ma maakera otsas, nad elavad, omal ajal kütust saanud ja ligi meie diplomaatidel oli siis natuke viletsam periood, nemad siis nagu said selle info siis läbi jälle ikkagi Soome raadio ja ja Radio Luxembourg ja aga kuskilt, kui kellelgi mingisugune tuttav või sugulane saatis kuskilt siis plaan siis muidugi käijate nii ära, sellest ei mina pädev rääkima Ivo Linnaga mõnikord rääkida sel teemal, kuidas biitlite plaadi omal ajal Eestisse toimetati ja kuidas muusika siiani jõudis ja edetabelid ja nii edasi. Aga edasi? Jah, no kuuekümnendatel midagi erilist siis ei juhtunudki peale pihta tuli väga palju järeltulijaid ja, ja aga ikkagi minu muusikamaitse arenes ka kuidagimoodi vähemalt nii palju, et ma. Ma hakkasin kuulama vägapalju bluusmuusikat ka. Et ja eriti Inglismaa pillimehi ja nendes oli minu arvates huvitav, on see, et meie olla, see on meeles pluus, Preikas, kes kasvatas väga häid kida riista, näiteks Eric Clapton ja ja need aspitegreenid ja taolised ja ja, ja siis, tol ajal me meil oli isegi oma bluusbänd mida Risto mängis kitarri. Aga ma eriti häälte seda oskanud teha, aga ikkagi püüdsin teha võimete piires, nii ajal olid omad fännid. No olin natuke fänne ja, aga eriti palju meie nagu esinenud, et me nagu omaks huviks mängisime rohkem ja garaažis täpselt garaaz, tüübiline garaažibänd, bluusbänd, Hota, bluus, hot ei, pluus oli selle nimi. Aga, aga järgmine lugu ongi John, meie oli toodangust tol ajal kui ta Ta mängis koos Eric Clapton iga ja minu arvates Eric Clapton. Kõik teavad, kui hea kitarrist ja helilooja ja laulja ta on, aga, aga mulle meeldib see originaal Eric Clapton, kui ta veel ei olnud. Digitaalne Eric Clapton, ütleme nii. Et, et seal on see elu maitse sees, rohk sellele lihvitud. Ja ma arvan, et kui sobib Gulomentsioon meels bluus broikas hooli Olav ja Eric Clapton mängib kitarrid. See on meiel ja kitarrist siis Eric Clapton, noor, mitte digitaalne analoog. Täpselt need ja mis aastal aastasse oleme jõudnud? No me oleme 60.-te keskpaigas, oleme, viibime seal ja midagi äkki Soome Artises, mis siis meie tegelikult. Ma olen oma nooruspõlve elanud Tartus ja ja praegu meil on tulnud Tallinnasse ka. Aga meie nagu võib-olla tallinlased Soome muusikat kuulsid ja nägid, kuna televisioon levis ilma tõrgeteta läbi eesriide raudse, siis siia Põhja-Eesti rannikule, aga Tartusse küll ei jõudnud. Ja kindlasti kuradijaamad. Et nagu Meie nagu soome artistid eriti artistidest eriti midagi teadnud küll liikus meie ringkonnas hästi kapsaks loetud soosik, ajakirjasid, kus olid juba bostonis kellegi poolt aja välja rebitud, aga siiski me saime sealt teada. Natukenegi, tegelikult soosik ei olegi see, see väljaanne, kes hakkas rääkima, viidud, sest väga palju ja foosidki rajati asulati täpselt samal ajal, kui piilus. No Soomes oli kuuekümnendatel ka omad omad popparid, poplauljad ja need rohkem nagu võtsid sellelt meloodia dialoodsalt Inglismaalt, Ameerikast tegid Soome versioon ennast ja see nii-öelda dance music ja. Nojaa Ma olen käinud Soomes palju mängimas ja tulevad prouad ja härrad, tulevad ja nõuavad, et soodaga dance music ma küll olnud mõõd, mis asi see omast arust nad mängima tantsu muusikalise küll orkestriga, aga mis asi see dance music? Ja see on huvitav küsimus, Jaanson, täitsa omapärane fenomen, et Soomes tekkis täpselt 60.-te alguses, kui, kui hakkas need raudalanga bändid ehk kitarribändid ja ja siis tuli piirlus ja ero ja nii edasi hakkas nagu jaguma see, see maitse kaheks kahes suunas tuli. Popparid ja Raslyksed. Tõlgi patareid olid need, kes kuulas kuulasite, popmuusikat ja rasvis, tähendas. Elvise stiilis. Ja jämets poprock? Ei ei tegelikult see Soome, Soome rafissi ja Elvistil tähendas tangot A ja tantsumuusika ja ja, ja, ja et selles suhtes, kui poppar tahtsid popbändi kuulata, siis tangomuusika fännid ei tahtnud olla kohapeale putku kunagi. Ja seal oli nagu selline. Kutsumine ja kaks kaks koolkonda ja mina olin loomulikult Poppari. Aga, aga nagu sa räägid, mis tahan, tants, Simu siiki on, see ongi seda tango või sellist nagu millega sa saad? Traditsionaalne, selles mõttes koos tantsinud ja mitte lahkunud, kuulanud seda. Jajah, nüüd oleme targemad, need pillimehed, kes soome lähed pilli mängima, sest tants ja muusika on siis selline muusika, millega mille saatel saab koos tantsida. Ja üks üks nendest soome Papparitest ja popartistidest, kes, kes jätkavad edaspidi karjääri on ja oli talijas kilkalipsamine, kes tegi juba 64 esimese suure hiti Kiistuda Chinya. Aelandas bändi agoonia. Ja muide, Dani on väga-väga aktuaalne kuju praegu Soomes temast ja tema elutööst tehakse muusikaalid. Aa jah. Et, et see on selles suhtes näitab kui tähtis kuju ta on. Ja muuseas, mul ei tule meelde praegu see, et lääni on seotud huvitaval kombel vähemalt tema, tema isa ja vanaisa eestiga. Lääni vanaisa sai väga rikkaks, ta vedas, piiritus ja just ja see on avalik saladus. Elektrieestlased teavad ka, et lääni miljonid on pärid osalduselt helistest piiritusele, jaanivesi ja muude tegi. See oli 65, aastal. Väga huvitava ja, ja hea loo salatu suru, varjatud kurb kurbus. Ja venekeelse oli oli Inglismaalt pärit ansambel, kes oli sama populaarne kui piirls Soomes. Samal aastal 65, need tegid tuuri läbi Eesti Soome ja lähed väga-väga populaarseks, oli selline väga hea lavashow ja ja siis need tegid inglise keeles selle sellesama loo, nagu, mis lääni võttis hiljem enda repertuaaris soome keeles ja võib-olla kuulame selle salata, suru Tanja. Nänni laulis niimoodi jah, aga minuni on jõudnud lihtsalt üks selline filmikene. Meie nimel Renton pluusu. Irving Uudmannist on tema elud, elu tegemistest on seal juttu ja eestlased teavad ka Irwin Goodmani lugu näiteks autos trada. Kunagi lauldi seda laulu ja siis näiteks Robert tööd ei tahtnud teha. Mida siis seelikukütid väga uhkelt sinu praegusel Lõuna-Eesti kodumaal uhkelt laulavad. Et kus tantsiti ja Tralliti sinna veri vedas Roberti sanga Irwin Goodmani lugu, mis meie serven, kuudnen oli Irwin kuulmenoli pärit hame linnast ja ta oli selline otsekohane laulutegija ja, ja siis, kui üks selline Soome kergemuusikamogul teksti tegija leksi salmi nägi teda nagu esinemas kunagi kohe tekkis, et selles mehes on midagi, mida soome rahvas armastab ja need hakkasid koostöös tegema selliseid nii-öelda Raulisid mis on, nagu on need laulud või midagi taolist, et siis seal räägitakse nagu reaalelust ja nagu inimene inimesega midagi ilustamata. Ja see ilminist saigi selline, nagu seda alati võttes mingi teema lauluteemaks ja ja, ja siis saigi väga populaarseks nende nende lugude läbi ja ta oli väga hea esineja, siis esimene karvane ka selline vahepeal ja ta oligi, ta nägi välja nagu, nagu soome keeles öeldakse, Rentu, see on nagu selline. Rändur ja selline nagu natukene hulkur, hulkur ja kulgurid, jah, jah, midagi sellist. Mind, see film, lummased, kuidas tal, see, kuidas ta õnnetult selle otsa leidis, seal auto tagaistmel umbes. Ja ta käis Venemaale ja veebruaris ja viivuris, kes mängimas, ja siis tal oli ka alkoholiga probleeme kõvasti. Ja tal süda ütles ülesse ja aga vene piirivalve ei lasknud teda ei lasknud teda üle ja oleks ta jõudnud umbes 20 minutit varem haiglasse sellest ära päästetud, aga ta siis sinna kanderaamile surigi. Lõpuks see oli hästi-hästi masendav, see oli väga masendav ja, ja aga Irwin oli nagu väga originaalne tüüp selles suhtes, et enne teda ja pärast tema elu töötud kedagi sarnast ei ole tulnud ja kunagi ei tulegi, sellepärast et ta oli väga-väga omapärane isik ja tema populaarsus oli täitsa oma põrandal, väga-väga suur rahva toetus. Nii me läheme nüüd oma siis sinu plaadi valikuga edasi. Ja noh, hakkame rääkima tasapisi 70.-test ja, ja see oli minu arvates väga igav aastal erinevad ja vääriti seal, kus enne kui Punk hakkas pähe ja, ja aga, aga õnneks Ameerikast oli, oli sellised pillimehed nagu Frank Zappa Madosofin Melchior. Kes kees nagu arendasid muusikat ja mängisid muusikat, nagu seda peab mängima sellise nagu Free suhtumise põhjal, et see ei ole eriti tõsist värki. Ja juhuslikult. Kontserdikontserdil Helsingis kaks korda ja ja need olid superhead, laev, esinemised, teine oli väga suure, 20 22 liige tuli ansamblisse, teine oli ainult barbeti, kitarrikvarteti ka ja mõlemad täitsa erinevad, aga suurepärased. See on üks nendest laev kontsertidest kui need kaks, üks parimatest muidugi, mida ma kunagi olin läbi kuulnud, Zapats. Natuke rahulikum. Meloodia ja tõlgend. Frank Zappa on jah, tõi muusikale hoopis teistsuguse mingi teistsuguse, küll tahu tahust sellest teemast välja ja ja on ka sinu lemmikuks jäänud jah, ta jäänud minu lemmikuks, kahjuks mul ei ole eriti palju tavaplaate, sellepärast et ta tegi neid ilmselt üle 100. Hästi palju anda ja, ja aga neid, nii palju on praegu ka, et mina olen käinud tema monumendi juures Vilniuses. Deva suguvõsas on pärit Leedust. Ja sellepärast seal on väga palju tema fänne ja aga see tema monument. Soome tagasi 70.-te alguses hakkas soome muusika saama nagu omanäoliseks kuuekümnendatel tõlgiti need välismaa lugusid, aga siis astusid ette, et soome omad poisid ja tüdrukud. Ja nagu Louise Leskinen, Mikko Alatalu. Ja üks nendest oli ja on ta Velinud. Ja minu arvates nendest mainitud nimedest. Dave on see kõige parem sellepärast, et ta on väga mitmekülgne ja lisaks ta minu arvates minu äärest. Ja, ja ta on teinud nii nii mitmekülgsed toodangut elu jooksul ütleme 35 aasta jooksul, et et see on täitsa lõpp. Hollandi nelikplaat, CD-plaadina ja siin on esimene on akustiline elama siis järelikult akustiline muusika ja jah, ja ta hakkas, ma nägin tavet lava peale esimest korda kuskil aastal 71 ja ta mängis kitarriga oma oma lugusid ja väga, väga vingelt folk muusi, jah, jah, ta samas, et traditsioon nagu paljudel muusikutel, et need hakkasid peale oma oma lugusid mängima omas seltskonnas ja ja sai populaarseks. Ja, aga ta on teinud, Dave käis muide Ameerikas mängimas vanade bluus, härratega ka kunagi kunagi ja väga-väga edukas kartagi seda ja ilmselt tal oleks kuskil Ameerikas väga hea tulevik olnud, aga, aga ta aris kodumaa ja Soome tuli tagasi. Aga, ja ta on selles suhtes ka mingisugune rokiülikool, paljud tuntud muusikud on mänginud, Teever mängis pärlitest ja, ja seal nagu temalt väga hea topid. Nädalalt kuulan, ei, tähendab raske valida, jääksin ees. Raske on valida ka puheline lasku. Muundus on väga aktuaalne. Praeguse mobla buumiaja. Et telefoniarve, harvem minu, et keegi tema elukaaslane räägib Ameerikasse tol ajal, kui see lugu muide, tehti veel moblat olnud eriti levinud, aga aga elukaaslane räägib, räägib ja räägib ja maksab. Nüüd siis hakkame saaled kokku tõmbama, mis seal Risto veel siis teoksil on, siin Eestimaal räägime nüüd sinust kui muusika inimesest salati palju muusikat ka kuulanud ja aidanud inimesteni tuua nii Eestis kui ka kui ka kui ka Soomemaal. Tristan ja see mees, kes tõi sellise festivali nagu pühajärve piis paadi. Aga, aga kui hakkasid seda tegema teised mehed, siis suri välja. Aga see selleks sellest rääkida. Ja oled sa mingisuguse festivaliga veel Soomes seotud olnud? Peale ei ole, tegelikult ma olen. Promissalogiga olen sattunud nii palju, et ma olen kontaktis nende inimestega ja tean, mis seal toimub, aga, aga ma ei ole seotud üldse Soomega hajult ainult ajakirjaniku töö on seotud Soomega ja vist on ka see mees, kes tõi meile sellise toreda saate, mida väga palju televisioonis vaadatakse seal nimelt laulge kaasa. Esimesed saatekatsetused olid ja idee oli tegelikult Risto oma. Nüüd siis aga Ristol on üks, no tore niisugune mõnus üritus, mis toob kokku hästi palju inimesi, kuidas seal pühajärvel seal ei jää, ka sellel aastal on ühel real on suurepärane jaja ta selle kalapidu kuldkala. Ja, ja on olnud peateema, millest on viimastel päevadel räägitud, aga püha ja on tõesti suurepärane, ma olen pidevalt seal käinud tegemas neid mõõtu ja, ja see on täitsa norm manner, tankiga vene tankiga võib vabalt sõita. Jää peal on kui vaja, jah, kas mingi 20 senti, 23, neli sentimeetrit ja, ja loodame, et väike sula siin vahepeal ei mängi mitte midagi ja ikka üritus toimub kaheksandat korda kaheksandat korda ja et sa Ja mulle meeldib see, et, et see on paljudele saarlastele inimestele, kes ei, muide lähe kusagile need tulevad pühajärvele püüdma, kala, ma mõtlen, need kalamehed, kes, kes on tavaliselt nagu seal kodukandil jõge oma järvede peal, aga siis saavad sõpradega koos see on klubi klubi, maadleja, suur kalameeste klubi. Ja et siis see ei olegi tähtis, et sa selle auto seal kala kätte saad, lihtsalt rõõmu ilusast loodusest, mõnusast seltskonnast ja ja natuke külma näpistatud nina ja põsenukist. Vahvalt. Paljudele kalameestele tähtis ka sellepärast, et need on, need ongi need peaesinejad seal teise kalamehed, et nendel on korraldatud midagi, tavaliselt korraldavad ise ise selle augu ja tassivad sinna jää peale ja nii edasi, aga, aga seal on nagu olemas olemas ja nende jaoks korraga hea muusikalaev muusika mängib seal ja ja pere vôib, viibides seal ranna, ranna õhu ja, ja, ja seal on, on nüüd sel aastal tulemas lastele selline nõiakoda. Muuseas on selline uus asi. Aga mis see tähendab seda peatuda? Ma vaatan, ma pean koha peal just. Ja teie vander on väga-väga tähtis pillimees ka ja sinu jaoks ja, ja ma arvan, et maailma jaoks sellepärast ta laulnud väga selliseid sügavaid lugusid teinud noh, vahe pidada ja need, mis on tuttavat lood kõikidele. Aga ta on ta selline ka väikese inimese eestkõneleja ja jutustaja ja tema juured on seal kuskil gospel suunas, nagu see lugu, mis meilt hakkame kuulama, on ka täpselt nagu selline negro spirituaalne stiilis väga-väga rahulik, sügava tundega lugu, joont kaugena you ja Stevie Wonder jääbki meie saadet lõpetama, aitäh, riistuvad, said aega kiirel ajal siia tulla. Pühajärve kalad on vaja ju ära märgistada, vette, lasteaia tuleb ikkagi ära mõõta veel, kui paks on. Ja teinegi kord äkki saame kokku niimoodi väita, siin oli väga tore olla, eks kõike head teile, kuulame Steve Wonderile, saate lõpuks.